Kiudkultuuride tähtsus Kasutatakse: Rõivatööstuses Tekstiilis Nööri valmistamises. Tähtsamad neist: puuvill, lina, kanep, dzuut. DZUUT Dzuut ehk kalkuta kanep pärineb Indiast. Kasvutingimused 25-30C, ei talu külma, niisutatakse kuivadel aladel kunstlikult. Peamised kasvatajad on India ja Bangladesh. Valmistatakse pakkimis- ja mööbliriiet, köisi, presenti. DZUUT Dzuut on kollakas, hõbejashalli siidiläikega, mõnikord tuhmim kiudaine, mis pehmuselt ja elastsuselt ületab kanepit ja kenaffi.
Dzuut Dzuut on troopiline niiskuselembene taim, mis kasvab 3-4 meetri kõrguseks. Dzuute on kahte liiki: valge ja õlidzuut.Seda taime võib võrrelda ka meie pillirooga ning see kasvab praktiliselt vees. Dzuut saab koristuskõlbulikuks 4-5 kuuga. Kiudu valmistatakse taime koorest umbes samamoodi nagu linast. Taime kasvatatakse kaldaäärsetel aladel Indias, Tais, Pakistanis, Hiinas, Bangladeshis jt. Indias on dzuudi kasvanduste all üle 0,8 miljoni hektari. See moodustab 34% kogu maailma toodangust. Terve dzuudi kiu pikkuseks on 3-5 jalga. Materjali värvuseks on valgest pruunini. Dzuudis on 46,3% süsinikku, 47,6% hapnikku ja 6,1% vesinikku.
Looduslikud kiud Taimsed Loomsed Mineraalkiud Puuvill Vill Asbest ( kasmiir, mohäär, alpaka, angoora ) Lina Siid Kanep Dzuut Ramjee Sisal Sünteetilised kiud Polüamiid ( nailon ja perlon ) Polüester Polüakrüül Polüatsetaat Lycra
Lähisekvatoriaalsete mussoonmetsade ala on üks tihedamini asustatud piirkondi maailmas. Tiheda asustuse tõttu on suuri metsi siin vähe säilinud. Isegi mäenõlvad on üles haritud ning sinna on rajatud teraspõllud. Siinsete elanike peamiseks toiduteraviljaks on riis, kuid kasvatatakse ka nisu, hirssi ja sorgot. harilik riisi istandus. Tähtsamad kultuurtaimed on mussoonmetsade piirkonnas veel teepõõsas, suhkruroog, õlitaimed, tubakas, puuvill ja dzuut. Dzuut on taim, mille kiududest valmistatakse köisi. suhkruroog . Usulistest tõekspidamistest tingituna on siinsetes piirkondades piiratud liha söömine, mis mõjutab otseselt ka loomakasvatuse levikut ja iseloomu. Hinduistidel on näiteks keelatud veiste tapmine, islamiusulised jälle ei tohi suhu pista sealiha. Sellepärast on traditsioonilised loomakasvatusharud siin vähe levinud. Kui liha süüaksegi, siis peamiselt linnuliha ja kala.
Nisu. Tootmine Rukis. Tootmine Mais. Tootmine Oder. Tootmine Kaer. Tootmine Riis. Tootmine Jamss. Tootmine Kartul. Tootmine Maapähkel. Tootmine Kohv. Tootmine Tee. Tootmine Kakaouba. Tootmine Viinamari. Tootmine Banaan. Tootmine Suhkruroog. Tootmine Suhkrupeet. Tootmine Kookospähkel. Tootmine Õlipalm. Tootmine Sorgo. Tootmine Hirss. Tootmine Sojauba. Tootmine Datlid. Tootmine Oliivid. Tootmine Puuvill. Tootmine Raps. Tootmine Lina. Tootmine Dzuut. Tootmine Apelsinid. Tootmine Mandariinid ja klementiinid. Tootmine Sidrunid ja laimid. Tootmine Greibid ja pompelmuusid. Tootmine
Rahvaarv: 150 448 000 (2007) Rahvastiku tihedus: 1045 in/km² SKT: 330 800 000 000 USD SKT elaniku kohta: 2200 USD Rahaühik: taka (BDT) Kirjaoskuse tase: 43% Kliima Troopiline kliima, millel on kerge talv oktoobrist märtsini, kuum ja niiske suvi. Soe ja niiske mussoon hooaeg kestab alates juunist kuni oktoobrini. Esineb looduskatastroofe: üleujutused, keeristormid, tornaadod. Haridussüsteem 35% õplasi 434 309 üliõpilast Majandus Põllumajandus: riis,dzuut, tee, nisu, suhkruroog, tubakas, kartul, kaunviljad, õliseemned, vürtsid, puuviljad. Looma ja linnukasvatus: veised,kodulinnud. Tööstused Tekstiilitööstus Paberitööstus Tsemenditööstus Keemiatööstus (väetised) Kergemasinatööstus Õlletööstus Loodusvarad Maagaas Puit Kivisüsi Energeetika Usundid Turism Kasutatud kirjandus www.wikipedia.org http://www.infoplease.com/ipa/A0107317.html www.google.com (pildid) Maailma teatmeatlas TÄNAN KUULAMAST!
püssirohu, puuvillapaberi valmistamisel ja raamatute köitmisel. Kanep 1. India. 2. Soojalembene. 3. 4. Kasvatatakse peamiselt Indias,kui ka peaaegu kõigis teistes riikides, (Eestis ka). 5.Kanepit kasutatakse mõnuainena,õli saamiseks (õlikanep); kiu saamiseks (kiukanep); kanepilehtede saamiseks, millest valmistatakse kanepiteed. Kanepist valmistatakse veel tekstiile, plastikut, biokütust, toite ja paberit. Ravimtaimena. Dzuut 1.Pärineb Indiast. 2.Kasvutingimused 25-30C, külma ei talu (kunstlik niisutus kuivadel aladel). 3. 4.Peamised kasvatajad on India, Bangladesh. 5.Valmistatakse pakkimisriiet, köisi, presenti, mööbliriiet.
......................4 - puuvill...............................................................4 - lina.....................................................................5 - kanep.................................................................5 - ramjee................................................................5 - dzuut.................................................................5 - sisal....................................................................6 - kenaff................................................................6 - kapokk...............................................................6 - Loomsed ehk valkkiud.............................................6
· Helisummutav katted · Kvartsvinüül · Imolatsioonplaadid Väljanägemind: · Ühtses toonis · Marmoriseeriguga · Suuantud mustriga · Trükkitud muster PVC Polüvinüülkriid vinüül, plastik... Sünteetiline materjal Palju erinevaid võimalusi ja lahendusi Lihtsati paigaldatav ja hooldatav Naturaalne linoleum Toorained: · Linaseemedõlid · Puiduvaik · Puidujahu/korgipuru · Lubjakivipulber · Mineraalsed · Värvipigmendid · Dzuut Linoleumi eripärad · Kuvamiskambri · Kelme · Lookejälg Tasasuses ja selle mõõtmine Tasasuse ja rõhtsuse mõiste. Mõõtemetoodika ja vahendid. Tugevus ja jäikus 1. Nõrk tasanduskiht Tugev aluskiht 2. Tugev tasanduskiht Nõrk aluskiht 3. Tugev tasanduskiht Tugev aluskiht Aluspõrand Üldnõuded: · Tugevus, jäikus · Taastus · Puhas · Niiskusesialdus Niiskusprobleemid Liigniiskusest tingitud ohud
(jääkidest). Sodi Parima kvaliteediga uuesti kasutusele võetud vill. Lõngas on alles pikad kiud. Saadud on tavaliselt vanadest silmuskudumitest. Tussasiid Looduses vabalt elavatelt tamme-siidikedrikutelt saadav siid. Vikunjavill Lama vicugna eriti peen ja pehme vill. Valge, kaneelivärvi või punakas. Villaloom elab Andides alates 4200 m üle merepinna. Peruus püütakse teda kodustada. Taimsed kiud Dzuut Taimede Corchorus olitorius ja Corchorus capsularis vartest saadavad kiud. Dzuuti töödeldakse nagu lina; tarvitatakse pakkimisriide, kottide jms. valmistamiseks. Kiusisalduse tähistamisel peetakse dzuudiks ka järgmisi niinkiude: kenaff, hapu hibisk, abuutilon ja urena. Genista Taimede Cytisus scoparius ja Spartium junceum vartest saadavad kiud.
kiudainega. ● Õisikud ulatuvad 1 meetrini. ● Viljaks sinine luuvili, millel on vahajas kirme Kiudbanaan ● Kasvab ekvatoriaalses kliimas. ● Kasvab 4meetri kõrguseks. ● Tehakse erinevaid pabereid: teekotte, raha, kohvifiltreid jne. Kasutatud materjalid Kiik, H. „Maailma viljad“ Allikamäe, L. „Inimeste poolt kasvatatavad kiudtaimed “ http://et.wikipedia.org/wiki/Puuvill http://et.wikipedia.org/wiki/Kanep http://www.jutekott.ee/est/mis-on-jute-ehk-dzuut/ http://www.greenearthproducts.eu/pam/custom/jute%20oogst.jpg http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=12622 http://meribeli.ee/index.php?route=product/product&product_id=207 http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_lina http://www.kalastama.ee/kalavorgud http://www.waterwereld.nu/images/sisal8.jpg http://www.hot.ee/looduskiud/C4.htm http://organicclothes.ee/photos/Ramjee-1.jpg?1314084733896 http://www.mobot.org/MOBOT/research/Edge/apr08/images/Musa_textilis.jpg http://et.wikipedia
· Nahkehistöö-valmistatakse nahast kunstiteoseid või tarbeesemeid. Tüüpilised nahakunstiteosed on näiteks kotid, karbid, käevõrud, kaelaehted, kõrvarõngad, vööd ja raamatukaaned. Nahakunstil on suur ühisosa raamatu- ja ehtekunstiga · Tekstiilikunst-hõlmab telgedel või käsitsi kootud, põimitud või heegeldatud loomsest (vill, siid), taimsest (puuvill, kanep, kenaff, dzuut jne) või sünteetilisest kiust praktiliste või dekoratiivsete esemete, sealhulgas rõivaste kunstilist kujundamist ja valmistamist. · Vaibakunst-valmistatakse eri kujus, suuruses ja stiilis vaipu. NT: kaltsuvaip jne. · Metallehistöö- on traditsioonilistest materjalidest (kuld, hõbe jt. metallid ning vääriskivid) ja kaasaegsetest materjalidest (plast jms.) väikevormide valmistamine inimkeha või ruumi kaunistamiseks
iseseisev töö 1. mis on paberi põhikomponendiks ja kus seda leidub Paber koosneb peamiselt jahvatatud taimsest kiudainest. Põhikomponendiks on tselluloos, mida leidub paljudes taimedes ja puidus. 2. millistelt taimedelt saab paberi valmistamiseks kõige paremate omadustega tselluloosikiudu Eriti head on pikki tselluloosikiude sisaldavad okaspuude puit, lina, kanep, kõrrelised, puuvill, bambus, dzuut, rotang, ramjee. 3. missugune toormaterjal leidis Euroopas paberi valmistamisel algselt kasutamist mis iseloomustab sellest valmistatud paberit Euroopas oli esialgu paberivalmistamise toorainena kasutusel kalts ja mingil määral ka tekstiili töötlemise jäägid. See tooraine oli odav ja kõikjal leiduv, kulusid ja lagunesid ju linast valmistatud rõivad kandmisel. Kaltsupaberil on iseloomulik hallikas värvus ja see on suhteliselt paks ning ebaühtlane
looduslikud: a)kliima- temperatuur, sademed, vegetatsiooniperiood (aeg, mil taimed kasvavad) b) muld- viljakus, huumuskihi paksus, mulla õhu ja niiskusreziim c)pinnamood- ''terrassid''. Kõrgematele aladele põlde ei rajata. Nõlva kalle d) veestik- kanalid niisutamiseks majanduslikud: a)kapital b)tööjõud c) turg d) valitsuse poliitika * ekvatoriaalne: kautsukipuu, bataat, jamss, maniokk lähisekvatoriaalne: kohvipuu, hirss, kakao, banaan, maapähkel, suhkruroog, dzuut, teepõõsas, õlipalm troopiline: datlipalm, oaasides banaan, riis lähistroopiline: viinamarjad, oliivid, apelsin, greip, sidrun, nisu, mais, riis, tubakas, teepõõsas, puuvill parasvööde: rukis, nisu, oder, kaer, suhkrupeet, päevalill, kaalikas, sojauba, *ekstensiivne põllumajandus toodangu saagikuse suurendamiseks laiendatakse põllumaid või ostetakse rohkem loomi intensiivne põllumajandus toodang suureneb ühe ühiku arvelt, ei suurendata pindala või loomade arvu
kaheks kambriks (lina kupras võib tekkida ja areneda kuni kümme seemet). Kiulina tiheda külvi korral moodustub 1 3 kupart, hõredate külvide korral tekib kupraid rohkem, ka üle kümne. Harilik lina Lina on isetolmleja, kuid väheses ulatuses toimub risttolmlemine putukate abil. Kiulina võib hakata koristama, kui kolmandik kuni pool lehtedest on varisenud. TAIMSED KIUD seemnekiud puuvill, kapok varre- (niine)kiud lina, kanep, dzuut, ramjee, nõges, bambus lehekiud sisal, manilla kanep ehk abaka, turbakiud viljakiud kookos Lina kasvutingimused Lina tärkab keskmiselt 11 päeva jooksul pärast külvi, kuid eriti soodsates tingimustes (piisavalt niiskust ja hästi soe) võib see toimuda 5 6 päeva jooksul. Mullas peab kuni õitsemiseni olema niiskust vähemalt 60% mulla
Alina Ahmedova 093399 Tallinn 2010 1. KERAAMILINE KIUD Kiud on fibroosne aine, mis koosneb pikkadest kitsadest loomase, taimse, mineraalse või sünteetilise päritolu rakkudest. Loomase päritoluga kiudes sisalduvad proteiini molekulid. Niisugused kiud on vill, siid, mohäär, angoora ja hobusejõhv. Taimse päritoluga kiud koosnevad peamiselt tselluloosist. Nendele kuuluvad puuvill, lina, dzuut, sisaal ja taimse ebemed.Asbest on looduslik anorgaaniline kiud. Tehiskiud valmistatud looduslikest ainetest keemilise lisandidega. Sünteetiline kiud on valmistatud vedeliku või lahuse polümeeri vaigust. Kiud mineraalse päritoluga kasutatakse armeerima ja valmistama eriti tugevad tooded. Keraamilised kiud viitab mineraalse päritolu kiu. 1.1 Keraamilise kiu valmistamine Keraamilise kiud valimistuvad väga hästi puhastatud toorainest alumiiniumi
4. Kui siidi tahetakse, siis leotatakse kookoneid kuumas vees. Kui röövik saab areneda, siis 10-15 päeva pärast rebib end kookonist välja uus liblikas. 5. Seejärel keritakse niit lahti. 6. Seejärel kedratakse mitu toorniiti kokku. 1.3 Taimsed kiud Taimseid kiude võib saada nii taimede vartest, lehtedest ja viljadest. Kõige rohkem kasutatakse maailmas taimsetest kiududest puuvilla kiudu. Meil kasvatatakse lina. Peale nende on veel tuntud kanep, sisal, ramjee, dzuut, kapok, jute jt. Eestis on püütud riiet teha ka nõgesest ja turbast. 1.3.1 Puuvill Puuvillast on rõivaid tehtud juba väga ammu. Mehhiko haudadest on leitud selle kohta tõendeid, mis on umbes 7000 aastat vanad. Kasvatama hakati puuvilla umbes 6000 aastat tagasi Indias, seejärel ka Egiptuses ja Hiinas. Kuni 19. sajandini oli puuvill luksuskaup. Puuvilla saadakse puuvillapõõsa vilja, kupart ümbritsevatest puuvillakiududest Puuvillapõõsas armastab sooja ja on põuakindel troopikataim
tänapäeval viltpõhi see ei kriimusta põrandat ning sellist katet on kerge paigaldada ja hiljem ka põrandalt eemaldada. Tihti tuntakse muret vaipkatte ja allergia vaheliste seoste üle. Katsed on tõestanud, et tolmulestade hulk vaibatatud ruumides on imeväike. Kõval põrandal lendavad tolmuosakesed kergemagi vibratsiooni korral. Vaibast ei pääse nad õhku lendama ja on eemaldatavad tolmuimejaga. On olemas 2 sorti vaipkattematerjale: Naturaalsetest materjalidest on dzuut, mererohi, paber, sisal ja kookoskiud taimset päritolu, vill ja siid loomset. Osa vaipu ja vaipkatteid sisaldavad 10-50% naturaalseid kiude nendes on ühendatud looduslike ja tehismaterjalide parimad omadused, näiteks villa pehmus ja sünteetilise kiu vastupidavus. VILL on tuntuim ja hinnatuim vaibamaterjal. Villavaip mõjub alati pehme ja hubasena. Vill on ka antistaatiline ja nahasõbralik ning hea helisummutaja. Vill on
*suhkruroog ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne; Brasiilia, India, Hiina, Tai *kohv ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne kliima; Brasiilia, Vietnam, Kolumbia *kakao ekvatoriaalne kliima; Elevandiluurannik, Indoneesia, Ghana, Nigeeria *tee lähistroopiline kliima; Hiina, India, Sri Lanka *tubakas lähisekvatoriaalne kliima; Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Austraalia Kiudkultuurid puuvill, lina, kanep, dzuut Õlikultuurid sojauba, maapähkel, oliivipuu, raps, päevalill, kookospalm, õlipalm Mõnukultuurid kohv, kakao, tee, tubakas Mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat Teraviljakasvatus nisu, riis, mais 4. Tead põllumajandusega kaasnevaid keskkonna probleeme ja võimalusi neid probleeme vähendada. Põhjus Tagajärjed Abinõud Kuivendamin Kemikaalide Üleväetamise
Tallinna Tehnikaülikool Keraamilised kiud Tallinn 2012 1. KERAAMILINE KIUD Kiud on fibroosne aine, mis koosneb pikkadest kitsadest loomsetest, taimsetest, mineraalsetest või sünteetilist päritolu rakkudest. Loomse päritoluga kiud sisaldavad proteiini molekul. Niisugused kiud on vill, siid, mohäär, angoora ja hobusejõhv. Taimse päritoluga kiud koosnevad peamiselt tselluloosist. Sinna kuuluvad puuvill, lina, dzuut, sisal ja taimsed ebemed. Asbest on looduslik anorgaaniline kiud. Tehiskiudu valmistatakse looduslikust materjalist keemilise lisandidega. Sünteetilist kiudu on valmistatud vedeliku või lahuse polümeersest vaigust. Kiu mineraalset päritolu kasutatakse armeerimisel ja valmistamisel eriti tugevate toodete valmistamiseks. Keraamiline kiud viitab mineraalse päritoluga kiu. 1.1 Keraamilise kiu valmistamine Keraamilist kiudu toodetakse ainult elektrisulatusahjudega
72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. Majandus Juhtival kohal majanduses on primitiivne ja kapitalivaene põllumajandus, peamiselt taimekasvatus. Pool põllumaast on põhiliste toidukultuuride (riis, nisu, hirss, mais, kaunviljad, õlitaimed) all. Ilmastikust johtuvalt on riik sunnitud 6 mõnel aastal siiki toiduaineid importima. Peamised ekspordiartiklid on suhkruroog, puuvill, dzuut, tee, tubakas, vürtsid, banaanid, ananassid. Loomakasvatuse arengut pärsib söödanappus, loomade üldarv on aga ülisuur (lambad, kodulinnud). Ka veiste kitsede ja pühvlite arv on maailma suurim. Religioossetel põhjustel sööb liha ainult 1/5 elanikkonnast. Turismist saadav tulu pole suur. Väliskaubandus Peamised ekspordi artiklid on: 1. Teemandid (USA-sse, Hongkongi) 2. Naftatooted 3. Rõivad 4. Juveelid 5. Puuvillane lõng
nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit. mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat). Tead järgmiste kultuurtaimede kasvutingimusi ja suuremaid kasvatajaid maailmas: nisu, riis, mais, kartul, sojauba, maapähkel, oliivipuu, raps, päevalill, puuvill, lina, suhkruroog, kohv, kakao, tee, tubakas. Teraviljakasvatus: riis, nisu, mais Õlikultuurid: sojauba, kookospalm, õlipuu, õlipalm, raps, päevalill Kiudkultuurid: puuvill, lina, kanep, dzuut Mugulkultuurid: kartul, bataat, maniokk, jamss Mõnukultuurid: kohv, tee, kakao, tubakas, narkootilised ained Nisu: Hiina, India, USA, Venemaa, Prantsusmaa; parasvööde, lähistroopiline Riis: Hiina, USA, India, Tai, Pakistan, Vietnam; lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne Mais: USA, Hiina, Prantsusmaa; peaaegu kogu maailmas, lähistroopiline Kartul: Hiina, India, Venemaa, Ukraina; parasvööde
Tööstuslikult kasutatavad kultuurtaimed - kiukultuurid - õlikultuurid - suhkrukultuurid - mõnukultuurid - looduslik kautsuk Kiukultuurid - samal ajal ka õlikultuurid, sest seemned õlirikkad - Suurim õlilina kasvataja India puuvillapõõsas - 20-67 liiki, mis kasvavad lähistroopilistel ja troopilistel aladel - pärit Mehhikost ja Guatemalast dzuut e. kalkuta kanep - perekonnas 40 liiki - Suurimad kasvatajad Hiina, India, USA, tähtis - pärit India idaosast kasvatuspiirkond Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika - tänapäeval suurimad kasvatajad India ja lina - Bangladesh, lisaks veel Hiina, Brasiilia jt.
· 20-67 liiki, mis kasvavad lähis- troopilistel ja troopilistel aladel · pärit Mehhikost ja Guatemalast · Suurimad kasvatajad Hiina, India, USA, tähtis kasvatuspiirkond Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika · lina · vanim tuntud kiukultuur · parasvöötmes kiulina, lõuna pool õlilina, mida kasvatatakse isegi rohkem · vajab palju niiskust · suured kiulina kasvatajad Poola, Prantsusmaa, Belgia, Valgevene · Suurim õlilina kasvataja India · dzuut e. kalkuta kanep · perekonnas 40 liiki · pärit India idaosast · tänapäeval suurimad kasvatajad India ja · Bangladesh, lisaks veel Hiina, Brasiilia jt. · sisalagaav · pärit Mehhikost · troopilistel ja lähistroopilistel aladel · peamine tootja Mehhiko osariik Yucatani, aga tähtsal kohal ka Brasiilias ja Ida- Aafrika riikides (Tansaania jt.) 1.13. Õlikultuurid · toiduõli, söödaõli · iseloomulik regionaalsus
Kustutamata lupja veetakse hermeetiliselt suletud pakendis. Kokkupuutel veega kustutamata lubi paisub ja eraldab suurel hulgal soojust. Kustutamata lubja stoovimistegur on 1,5...2,1 m3/t. 2.17. Kiudlastide vedu Sõltuvalt kiudude saamise tehnoloogiast ja töötlemisviisist jagunevad kiudained kahte rühma looduslikud ja tehiskiudained. Kiudainetest valmistatakse lõnga (kedrust), kangaid, trikotaazitooteid ja trosse. Looduslikud kiudained jagatakse kolmeks: taimsed (puuvill, dzuut, agaav, lina), loomsed (vill, siid) ja mineraalsed (asbest). Tehiskiudaineid saadakse looduslikest kõrgmolekulaarsetest ainetest nagu tselluloosist, valkudest, viskoosist, aga ka polümeersetest ainetest kapronist, nailonist, lavsaanist jt. Kiudaineid veetakse peamiselt pallides. Kiudlastide transportimis- ja ladustamistingimused olenevad nende füüsikalis-keemilistest omadustest ning kiudainete mõnedest eriomadustest.
selles, et tooraine tuuakse arengumaadest ja energia tuuakse kaabliga sealt, kus saab. Uued tootmispiirkonnad on Hiina, Hollandi, Norra, Prantsusmaa, USA ja Kanada sadamalinnades. Kergetööstus. Tekstiili- ja rõivatööstus · kergetööstus inimese tarbekaupade valmistamine. Tekstiil, naha, õmblus ja naha. Tegemist on vaja tööstusharuga. Tehased tekkisid sinna, kus oli sütt või muud vajalikku materiali. Tekstiilitööstuse toorained on lina, puuvill, dzuut. Loomadel saadakse villa, nahka ja siidi. Kunstmaterialid on pember, tehisnahk. Looduslikud materialid lähevad esmasesse kasutusse. Esmane töötlemine on niidi või ketrusvabrikud. Järgmine etapp on kanga tegemine. Peale seda selle töötlemine. Tänapäeval on tekstiilitööstus põhjariikidest ümber paiknenud Hiinasse, Lõuna-Koreasse, Indiasse, Pakistani, Jaapani ja Ladina-Ameeriika riikidesse. Euroopas Bulgaaris ja Rumeenias, mis on vähem arenenud riigid. Kasutatakse
seda. Muudavad kiu kollakaks. 1 OMADUSED DZUUT LAMBAVILL ANGOORAKITS ANGOORAKÜÜL VISKOOS KAAMELIVILL IK 1. Hügieenilisus Hügieeniline Väga hügieeniline Suhteliselt Hügieeniline. hügieeniline. 2
nimest, loomaliigist, kellelt tooraine saadakse, kanga sidususest või värvimismeetodist. Erinevast toorainest saadud kiududel ja nendest valmistatud kangastel on erinevad omadused. Tänapäeval on paljud kangad valmistatud mitmete kiudude segust, nii püütakse anda kangale lähtuvalt selle otstarbest parim kvaliteet. LOODUSLIKUD KIUD JA KANGAD NENDEST Taimsed kiud: Kõige tuntumad on puuvill ja lina. Lisaks dzuut, kanep, sisal, kapok ja ramjee. PUUVILL (Bw,CO) - Baumwolle, cotton 5000-3000 e.m.a. / India 2500 e.m.a / Egiptus Euroopas hakati puuvilla töötlema 18 saj Puuvillased kangad on: sits, batist, flanell, frotee, teksariie, samet, jne Puuvillast tehakse ka õmblusniiti ja käsitöölõnga. *Bio-puuvill (bio- cotton) Ökopuuvill Bio-puuvill on testitud kahjulike ainete suhtes. Bio-puuvilla ei kasvatata suurtes
riigi põhja, kõrgemas mäestikes toimub peamiselt loomakasvatus. Suuremal osal talupoegadest on maad vähe, ainult 1-2 hektarit. Paljud inimesed on maata. Indias on aga ka suuri jõukaid majandeid. Tänu kliimaoludele kasvavad taimed kogu aasta. Põllutöödes eristatakse suvist ja talvist aega. Lõuna-Indias kasvatatakse ka kohvi- ja kautsukipuud, kookospalmi ja vürtsitaimi. Mtmed põllusaadused, nagu puuvill, dzuut ja maitseained on ammusest ajast India väljaveokaup. Kiiresti kasvavat rahvastikku aga oma põllumajandus täielikult toita ei suuda, mistõttu näiteks nisu imporditakse teistest riikidest sisse . Peamiselt kuulub ekspordi alla riis, tee, kohv, suhkur ja puuvillast toodetud riie. Pigem on riik spetsialiseerunud taimekasvatusele kui loomakasvatusele. India on üks suurimad piima, maapähkli, tee, gingeri ja musta pipra tootjaid. Samas omab ka kõige rohkem veisi maailmas 193 miljonit veist
Vaipkatted on head soojusisolaatorid, nad on süttimis- ja pleekimiskindlad. Vaipkate on antistaatiline, lihtne tolmuimejaga puhastada. Sobib nii eluruumidesse kui ka ühiskondlikesse ruumidesse. Kookos- ja sisalvaipadega kaetakse ka eriobjekte, näiteks muuseumide, kunstigaleriide ja mööblikaupluste põrandaid. Kookos- ja sisalvaibad on lamineeritud lateksalusel või aluskihita. Aluskihita kookos- ja sisalvaibad muudavad niiskuse vaheldumisel väga tugevalt oma kuju (Auma Expo). Dzuut Kiud on sarnane lina ja kanepikiule. Pikad ja tugevad kiud sobivad hästi peenemate mustrite kudumiseks. Dzuudikiust vaipakatted on ühed pehmeimad. Vaipkate on antistaatiline- lihtne 10 tolmuimejaga puhastada, on ka pleekimiskindel. Sobib eelkõige eluruumidesse, kus kulutus väiksem. Mööbliesemetest tekkinud pressimisjäljed taastuvad aeglaselt. Paber Vaipade struktuur on väga peen, keerukate punutiste ja värvide kombinatsioon. Ei sobi
) 36. PUUVILLAPÕÕSAS - kuhu, kus iseloomulik, kust pärit, suurimad kasvatajad? (tselluliiditööstusesse; iseloomulik troopikale; pärit Mehhikost ja Guetemalast; suurimad kasvatajad Lähis-Ida, Põhja-Aafrika) 37. LINA - kus, mida vajab, kasvatajad? (parasvöötmes kiulina/lõuna pool õlilina; vajab palju niiskust; suurimad kiulina kasvatajad on Poola, prantsusmaa, Belgia, Valgevene/ õlilinal India.) 38. DZUUT e kalkuta kanep - pärit, kasvatajad? (pärit Indiast, suurimad kasvatajad India, Bangladesh, Brasiilia, Hiina.) 39. SISALAGAAV - kus levib, kust pärit, tootja? (pärit Mehhikost; levib (lähis-)troopilistel aladel; tootja Mehhiko, Brasiilia, Ida- Aafrika.) 40. Iseloomusta õlikultuure! (toiduõli, söödaõli, kosmeetikatööstuses; iseloomulik regionaalsus; tähtsal kohal kasvatamine ja tarbimine seal, kus loomakasvatust vähe; kasututs suurenenud
o oliivipuu vahemereline. Itaalia, Kreeka o õlipalm Kagu-Aasia, Lõuna-Ameerika - suhkrukultuurid o suhkrupeet Euroopa (Ukraina, Prantsusmaa, Saksamaa), Põhja-Ameerika o suhkruroog India, Brasiilia, Kuuba - kiukultuurid (õlirikaste seemnetega) o puuvill troopiline agrokliimavööde, oaasikultuur. Sise-Aasia, Ladina-Ameerika, India, Hiina, USA o kanep o dzuut Lähisekvatoriaalne kliima. Aafrika o looduslik kautsuk o heveapuu Kagu-Aasia - mõnukultuurid o kohvipuu Brasiilia (pärit Aafrikast) o kakaopuu Cote d'Ivoire, Ghana (pärit Amazonasest) o teepõõsas Hiina, India, Sri Lanka o tubakas lähistroopiline vahemereline kliima. Türgi, Kreeka, Kesk-Ameerika - istanduskultuurid o viinapuu vahemereline kliima, parasvöötmeline kliima (kasvuhoone). u
aastatest. Paberitootmine Eestis 1632 - 1638 Esimene paberiveski Eestis, Tartus trükkali Jackob Beckeri poolt endise linnaseveski Meltsiveski ruumides 1662 - 1667 Tallinna paberiveski Härjapää jõe ääres 1677 Johab Widenbauer taasavas Tallinna paberiveski. Veski hävis Põhjasõjas 1710 1717 - 1800 Hõimre mõisa Sulu paberiveski 1734 Räpina paberiveski Võhandu jõe ääres Materjalirühmad, millest koosneb paber KIUDAINED lina puuvill kanep dzuut õled okaspuude puit lehtpuude puit orgaanilised sünteetilised kiud mineraalsed kiud TÄITEAINED kaoliin kriit savi talk kips titaanoksiid LIIMISTUSAINED tärklis zelatiin taimsed liimid kaseiin kampol sünteetilised polümeerid parafiin VÄRVAINED mineraalsed värvained orgaanilised värvained KATTEAINED pigmendid sideained sünteetilised polümeerid metallfoolium LISANDAINED vesi metalliioonid Liimistusained
· 20-67 liiki, mis kasvavad lähistroopilistel ja troopilistel aladel · pärit Mehhikost ja Guatemalast · Suurimad kasvatajad: Hiina, India, USA, · tähtis kasvatuspiirkond Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika Lina · vanim tuntud kiukultuur · parasvöötmes kiulina, lõuna pool õlilina, mida kasvatatakse isegi rohkem · vajab palju niiskust · suured kiulina kasvatajad: Poola, Prantsusmaa, Belgia, Valgevene · Suurim õlilina kasvataja India Dzuut e. kalkuta kanep · perekonnas 40 liiki · pärit India idaosast · tänapäeval suurimad kasvatajad India ja Bangladesh, lisaks veel Hiina, Brasiilia jt. Sisalagaav · pärit Mehhikost · troopilistel ja lähistroopilistel aladel · peamine tootja Mehhiko osariik Yucatani, aga tähtsal kohal ka Brasiilias ja Ida- Aafrika riikides (Tansaania jt.) Õlikultuurid · toiduõli, söödaõli, kosmeetikatööstuses · iseloomulik regionaalsus
Madakaskari hiidämblikult saadava siidi kiud on ka väga plastilised. Kiudu on võimalik venitada tavalisest olekust kuni viis korda pikemaks, ilma, et kiud katkeks. Kasutatud kirjandus Kanep: Džuut: Reet Priimani referaat http://energo.ee/public/article1.pdf (16.04.2017) http://www.jutekott.ee/est/mis-on-jute-ehk-dzuut/ (16.04.2017) Ramjee: http://ramjeepatterns.weebly.com/ramjeest.html (16.04.2017) https://www.slideshare.net/Thinno/loomsedkiud-ii?next_slideshow=1 (16.04.2017) Kenaff: https://en.wikipedia.org/wiki/Kenaf (16.04.2017) Urena: https://en.wikipedia.org/wiki/Urena (16.04.2017) Nõges: http://parnu.postimees.ee/1058798/tekstiilikunstnikud-taasavastasid-nogest-pohjamaa-s iidi (16.04.2017) Sunn: https://en.wikipedia
tõttu, põleb aeglaselt, jääk on söestunud purunev tomp, eraldub karva põlemise lõhna. Kanep(niinekiud)- tööstuslik kanep. Tema kiud on jämedad ja kangaste valmistamiseks kasutatakse vähem. Tähtsaimad tootjad Venemaa ja Hiina. Linakiust pikem, jäigem, jämedam ja ebaühtlane. Päiksevalguse taluvus väiksem kui linal, samas läige oluliselt intensiivsem.Vatupidav niiskuse toimele. Kasutatakse eelkõige koos linaga ja puuvillaga. Dzuut(niinekiud)- kodumaa on India, seal kasvatatakse 90% kogu dzuudist. Peamised tootjad Bangladesh, Pakistan, Nepal, Hiina, Tai. Kiud on jämedad, murduvad kergesti, väga hüdroskoopsed ehk imavad palju vett aga edasi seda ei lase. Ehituselt sarnane lina ja kanepiga. Teistest kiududest nõrga, väikse venivusega. Hea paindetugevus ja odav. Värvuselt kiud valged, kollased, hallid, punakad. Läigib nagu siid. Ramjee(niinekiud)(RA)- niinekiud. Kiudu toodetakse Hiinas, Jaapanis, Filipiinidel,
mitteelastne, hallitus ja seened kodutekstiil, rahvarõivad kahjustavad Harilik kanep linakiust pikem, jämedam, köied, nöörid, present, sama ebaühtlasem, päikesevalguse kotiriie, tuletõrjevoolikud, taluvus ja läige pole nii head purjed, telgid kui linal, samad omadused mis linal Dzuut JU tõmbetugevus väiksem kui pakkimisriiet,kotte valge, kollakas, kerge puhastada, sobib linal, märgtugevus sama, jäik, punakas või kemopuhastus väike venivus, läigib nagu siid, hallikas valgus muudab nõrgemaka ja värvuselt tumedamaks, vastupidavus hapetele ja leelistele harvem kui linal,
1734 Räpina paberiveski Võhandu jõe ääres tärklise kliister ja Materjalirühmad, millest koosneb paber: zelatiin Kiudained: lina, puuvill, kanep, dzuut, õled, okaspuude puit, lehtpuude puit, orgaanilised . sünteetil mineraalsed kiud. 19.saja Täiteained: kaoliin, kriit, savi, talk, kips, titaanoksiid. ndi Liimitusained: tärklis, zelatiin, taimsed liimid, kaseiin, kampol, sünteetilised polümeerid, parafiin.
Suure osa tarbekaupadest toodavad väikeettevõtjad. Kiiresti areneb masina- ning keemiatööstus. Juhtival kohal majanduses on primitiivne ja kapitalivaene põllumajandus, peamiselt taimekasvatus. Pool põllumaast on põhiliste toidukultuuride (riis, nisu, hirss, mais, kaunviljad, õlitaimed) all. Ilmastikust lähtuvalt on riik sunnitud mõnel aastal siiski toiduaineid importima. Peamised ekspordiartiklid on suhkruroog, puuvill, dzuut, tee, tubakas, vürtsid, banaanid, ananassid. Loomakasvatuse arengut pärsib söödanappus, loomade üldarv on aga ülisuur (lambad, kodulinnud). Ka veiste, kitsede ja pühvlite arv on maailma suurim. Religioossetel põhjustel sööb liha ainult 1/5 elanikkonnast. Turismist saadav tulu pole veel suur. Iseseisvuse väljakuulutamine 1931. aastal Briti impeeriumist reorganiseeritud Briti Rahvaste Ühendusele tekitas
Tekstiilkiudude tootmise kohta on saadaval suurel hulgal mitmesuguseid statistilisi andmeid, mis põhinevad kiutootjate, kiu- või tekstiilitöötlejate, tolliasutuste või mitmesuguste uurimisasutuste andmetel. Statistikas käsitletakse tekstiilkiudusid tavaliselt looduslikeks ja keemilisteks kiududeks liigitatuna. Looduslikest kiududest käsitlevad statistilised andmed enamasti üksnes puuvilla ja lambavilla, sest teiste looduslike kiudude osatähtsus maailmakaubanduses on tühine (va dzuut). Tekstiilkiudude põhiomadused Nagu ütleb üks tekstiilkiudude definitsioonidest, on tekstiilkiud painduvad, peenikesed ja võrreldes suurima laiusmõõduga väga pikad saadused, mis nende omaduste tõttu sobivad tekstiiltoodete valmistamiseks. Kiud aitavad kujundada tekstiili kasutusomadusi. Näiteks tugevad kiud muudavad kanga vastupidavamaks; niiskust imavaid kiude kasutatakse toodete valmistamiseks, mis on vahetus kontaktis inimese nahaga, samuti käterätikute ja
tselluloosi 90 95%. Puuvillakiud koosnevad mitmesugustest peenematest kiududest (fibrillidest), mis omakorda koosnevad tselluloosi molekulide kimpudest. Puuvilla tselluloosi molekulmass on kuni 2.105 a.m.ü.. Põhjus, miks puuvill kuulub tähtsamate looduslike kiudinete hulka, on kiudaine lihtne kättesaamine kupardest. Puuvilla kuivad elementaarkiud on üherakulised, lamedad, kergelt keerdunud, linditaolised, mille sisemuses on tühik. Tselluloosi sisaldavd kiud on ka lina, kanep ja dzuut ( need on varrekiud). Lina eraldatakse linavarre niineosast, (seetõttu on linakiud ka umbes sama pikk, kui oli taime vars) lagundades seal kiudusid siduva pektiinaine peamiselt bakterite abil või ensümaatilisel teel (kasteligu, leotus tiigis,vannis jne.) ja kuivatatud linavarre edasisel mehaanilisel töötlemisel (murdmisel, ropsimisel, sugemisel, jne). Linakiu kättesaamine ei ole kerge. Võrreldas vanemate meetoditega (linaligu) on ensümaatiline kiu kättesaamine kiirem ja
Sügavkülmutamisel temperatuurini vähemalt 18 °C on soovitav külmumiskiirus alla 10 mm tunnis. s. Külmutamiskiirused: · aeglane külmutamine 0,1 kuni 0,2 cm tunnis, · kiirkülmutamine 0,5 kuni 3,0 cm tunnis, · väga kiire külmutamine 5,0 cm tunnis. Rümbad külmutatakse külmutustunnelites, millel võrreldes jahutustunnelitega on väiksem ruumi ristlõige, et tugevamat õhuvoolu kindlustada. Kaalukadude vähendamiseks pakitakse pool- või veerandrümbad dzuut-, linasest riidest kangasse või polüetüleenkilesse.Kõrvuti kaheastmelise meetodiga, külmutamine pärast jahutamist, kasutatakse tapasooja liha üheastmelist külmutamist. Külmutatud plokkliha tootmisel kasutatakse erilisi lintkülmutusseadmeid. Plokkliha on võimalik toota ka kontaktkülmutusmeetodil kontaktplaatkülmutis. Plaatide temperatuur on 30 kuni 40 °C ja külmutamiskiirus on oluliselt suurem kui õhuga külmutamisel. Samuti võib pakitud või pakkimata rupse kiirkülmutada
annaabi.ee 
