Gangesesse heita. Põletuspuu nappuse tõttu ei põle paljud surnud täielikult ära, sel puhul visatakse küps liha Gangesesse, kus india krokodillid selle ära söövad. Asukoht Asub india põhjaosas Pikkus ja sügavus Pikkus: 2511 km. Keskmine sügavus: 16 m. Maksimaalne sügavus: 30 m. Kõrgus merepinnast: 7756 m. Kõige Gangese jõgikond on viljaka pinnasega jões on head kalapüügi võimalused Pildid Gangese jõgikond Gangese jõhikona kuuluvad: Bhagirathi, Chambal,Hugli,Yamuna. Bhagirathi on Gangese lähtejõgi. Algab kiirevoolulise mägijõena 7756 meetri kõrguselt Gangotri liustikus Himaalajas. Umbes 700 km kaugusel lähtest ühineb Devprayagi linna juures Alaknandaga ja kannab allavoolu Gangese nime. Chambal on jõgi Aasias Hindustani poolsaarel, Yamuna lisajõgi. Jõe pikkus on umbes 960 km. Hugli on umbes 260 km pikkune jõgi Lääne-Bengalis Indias.
teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Ühe ruutkilomeetri kohta elab seal 299 inimest. India pindala on üle 3 miljoni km². Indial on maismaapiir koguni 8 riigiga (Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid). Föderatiivne vabariik piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Pinnamoelt jaotatakse India kolmeks piirkonnaks: põhjas Himaalaja ja Karakorami mäestik ja lõunanõlval Kashmiri org, kesk- ja lõunaosas Dekkani kiltmaa, mida ääristavad Lääne- ja Ida-Ghatid ning Himaalaja ja kiltmaa vahel paiknev Induse-Gangese madalik, kus voolavad riigi kaks suurimat jõge Ganges ja Indus. India pealinn on New Delhi. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinna territooriumiks. Pratibha Devisingh Patil on India jurist ja poliitik, alates 25. juulist 2007 India president
4 Tööpuudus: 10,4 % Rahvuslik kogutoodang: 440 $ inimese kohta India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. India piirneb Araabia mere, india ookeani ning Bengali lahega. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud, kõrgeim tipp on Nanda Devi (7816 m). Mägialadest lõunas asuvad madalikud: Gangese madalik; Induse madalikust jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik, millest Indiasse jääb vaid lääneosa ning mererannikul paiknev Assami madalik. Maa kesk- ja lõunaosa asub Dekkani kiltmaal, mille lääneserval kerkivad järsult Lääne-Ghatid, idaservalada Ida-Ghatid. Mägede jalamil paikneb läänes Malabari ja idas
Rahaühik: India ruupia Rahvastik: indialased enam kui 100 rahvusrühma (99 %). Hiinlased, tiibetlased, eurooplased (1 %) Usk: hinduistid (80, 3 %), muhamedlased (11 % , neist sunniite 8,2 % ja siiite 2,8 %), katoliiklased (2,4 %), sikhid (1,1 %), budistid (0,7 %), dzainistid (0,5 %), muu (4%) Keskmine eluiga: 62 aastat Imikute suremus: 108 1. Geograafiline asend India piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud, kõrgeid tipp on Nanda Devi (7816 m). Mägialadest lõunas asuvad madalikud: Gangese madalik; Induse madalikust jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik, millest Indiasse jääb ainult lääneosa ning mererannikul paiknev Assami madalik. Maa kesk ja lõunaosa asub Dekkani kiltmaal, mille lääneserval kerkivad järsult Lääne Ghatid, idaserval aga Ida Ghatid
Fred Ehand 10D Ganges Ganges on jõgi Indias, mis on üks suurimaid jõgesid Aasias ja terves maailmas. Tema pikkuseks on koguni 2525 km. Ganges saab alguse Gantori liustikust Himaalajas. Hardwaris jõuab jõgi tasandikule. Sealt edasi ühineb Ganges Allahabadi linnas ta lisajõe Yamunaga. Bengalis ta hargneb ning moodustab Brahmaputraga ühise delta. Vasakpoolsem haru Padma jõgi on suurim ja ühineb Brahmaputra jõega. Gangese parempoolseim haru on Hugli, ülemjooksul Bhagirathi. Lõpuks suubub jõgi Bengali lahte. Ganges on sealsetele elanikele väga suure tähendusega, nimelt Hindud peavad Gangest püha jõeks. Seal suplemine toob õnnistust, seepärast on paljudes kohtades jõe kallasteks trepid.
asusid pärast sõda dasadega elama Punjabi. India loodus Indias võib eraldada koleme geograafiliselt omanäolist piirkonda: äärmine põhi Himaalaja mäestiku osana, kesk-põhja suurte jõgedega tasandikud, poolsaareline lõuna. Viimane tungib sügavale India ookeani ning kujutab endast Dekkani kiltmaad, mida ääristavad Lääne-Ghati ja Ida-Ghati mäeahelikud. Põhja-India suurt tasandikku läbivad Himaalajast algavad veerikkad jõed, millest suurim on Ganges. Jõgi veestab kesk-põhja ja sellest läände jäävaid alasid ning suubub Calccuta lähedal Bengali lahte. Assamit ja teisi kirdepiirkondi läbib Brahmaputra, mis viib oma veed Bangladeshi kaudu samuti Bengali lahte, moodustades Gangesega ühise delta. Kashmiri piirkond looduses jääb Induse lisajõgede veestada. Indus ise aga voolab peaaegu tervenisti Pakistanis. India taimestik on piirkonniti väga vaheldusrikas. Maastik ja pärand Maastik on vaheldumisi viljakas ja
Referaat INDIA India India on maailmas rahvaarvult teisel kohal olev riik. Indias võib eraldada geograafiliselt kolme omanäolist piirkonda: äärmine põhi Himaalaja mäestiku osana, keskpõhja suurte jõgedega tasandikud; poolsaareline lõuna. Viimane tungib sügavale India ookeani ning kujutab endast Dekkani kiltmaad, mida ääristavad LääneGhati ja IdaGhati mäeahelikud. PõhjaIndia suurt tasandikku läbivad veerikkad jõed, mis algavad Himaalajast. Nendest suurim on Ganges. See jõgi veestab keskpõhja ja sellest läände jäävaid alasid ning suubub Calcutta lähedal Bengali lahte.
Pikkus (km) 2510 Ganges Vooluhulk (m³/s) 1203 7 Üldandmed Lang (m) 3000 Gangotri HIIN liustik Valgala (km²) 9350 00 Keskmine sügavus 16 (m) Ganges on jõgi Indias, mis on üks suurimaid maailmas. Ganges saab alguse Gangotri liustikust Himaalajas. Jõgi suubub Gangese deltasse, Bengali lahte. BENGALI LAHT Gangese parem- ja vasakpoolsed lisajõed Jõe parempoolsed lisajõed on Yamuna, Son ja Mahananda ning vasakpoolsed Mahakhali, Karnali ja Koshi. Jõgi ülem-, kesk- ja alamjooksul Ülemjooksul on jõgi kiirevooluline ja kitsas. Kesk- ja alamjooksul voolab tasandikul,
GANGESE JÕE REOSTUS JA SELLE TAGAJÄRJED Referaat Koostaja: Juhendaja: Tartu 2012 1. Sissejuhatus Gangese jõgi on 2,525 km pikkune jõgi, mis saab alguse Himaalaja kõrgustikust ning suubub Bengali lahte. Tegemist on selles piirkonnas ajaloolise tähtsusega jõega, sest see on elatusallikaks selle ääres elavatele inimestele ning elupaigaks paljudele elusorganismidele. Samuti mängib Ganges India kultuuris ning religioonis väga rolli. Kuid tänapäeval on see jõgi erilise tähelepanu all sellepärast, et on hakanud reostuma ning mõjutama negatiivselt sealset ökosüsteemi.
Riigi geograafiline asend India asub Euraasia mandril,ekvaatorist põhjapool,Aasia lõunaosas,Hindustani poolsaarel.India asetseb kordinaatide 6°44' ja 35°30' põhjalaiuse ning 68°7' ja 97°25' idalaiuskraadide vahel. Pindala on 3 287 590 km².India pealinn on New Delhi ja suurimaks linnaks on Mumbai.Riigikeeleks hindi,rahaühikuks ruupia.SKT 3300 $/in/a .Pinnaehituselt jaguneb ta kolmeks osaks: 1.Maa põhjapiiril asub Himaalaja mäestik 2.Lõunaosas paikneb Hindustani poolsaare Dekkani kiltmaa 3.Nende vahel asub Induse-Gangese madalik India kaart India asetsemine maailmakaardil Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm,millel loodes lasuvad paksud basaltkatted.Valdav on 300-800m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas,üksikute lavamägedega tasandik Dekkani kiltmaa.Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud(Malabari ja Koromandeli rannik)
on umber 8 miljardit tonni.Vähesel määral leidub uraani- ja tooriumimaaki ning värvilisi metalle. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud. Kliima Suurem osa Indiast asub lähisekvatoriaalses vöötmes, kus talvel on valdav mandriline troopiline õhk ja suvel ekvatoriaalne õhk. Aastane sademete hulk on keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsel nõlvul 3000-6000. Induse-Gangese madaliku loodeosas ja Dekkani sisealal 60-400mm. Jaanuari keskmine temperatuur Himaalaja jalamil on 15 kraadi, lõunaosas 27 kraadi. India loodeosas valitseb lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliima. Veestik Siseveekogusid on tihedalt, mis omakorda hõlbustab maa niisutamist. Suurimad jõed on Ganges, Prahmaputra, Indus, Narmada, Godavari, Krishna ja Mahanadi. Himaalajast algavad vihmast, lume-ja jääsulamisveest toituvad jõed on veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini. Dekkanilt algavail,
...........................................13 9.1. India turism....................................................................................13 9.2. Populaarseimad kohad........................................................................13 Kokkuvõte..........................................................................................14 Kasutatud kirjandus..............................................................................,,15 1. ÜLDISELOOMUSTUS Muust maailmast Himaalaja mäestikuga eraldatud India moodustab omaette allkontinendi põhiosa. Peale Himaalaja kuuluvad sellesse ka kaks suurt geograafilist piirkonda: Himaalaja jalami ja Vindhya mäestiku vahel paiknev Induse-Gangese madalik ning kesk- ja lõunaosa kiltmaa. India on maailma suurim demokraatlik riik, rahvaarvult Hiina järel 2. kohal. Viimasel ajal on sündimus vähenenud, kuid isegi praeguse taseme juures jõuab India rahvaarvult ilmselt 2030. aastaks Hiinale järele
Aurelia Kalda 7.Klass Rakke gümnaasium India India India asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel. Peale Himaalaja kuuluvad sellesse ka kaks suurt geograafilist piirkonda: Himaalaja jalami ja Vindhya mäestiku vahel paiknev Induse-Gangese madalik ning kesk- ja lõunaosa kiltmaa.India on riik Eusaaria mandi lõunaosas.India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötes, enamuse sellest moodustavad rannikualadel ka ekvatoriaalsed vihmametsad ja svannid. India on mõjurikas maa, mis on rahvaarvult maailmas teisel kohal olev riik. India on 3 287 590 km² suur, ning seal elab umbes 1 014 004 000 inimest. Ühe ruutkilomeetri kohta elab seal 299 inimest
Sissejuhatus Valisin riikidest referaadi tegemiseks India, sest see riik tundus mulle kõige huvitavam ning teistest erinevam ning tahtsin sellest rohkem teada saada. Paljud klassikaaslased küsisid, kas ma tahan Indiasse minna, et just sellest riigist referaati teen, sest paljud valisid riigi just selle järgi, kuhu nad kõige enam minna tahaksid. Loodan referaati tehes Indiast palju teada saada. 2 1. ÜLDISELOOMUSTUS Muust maailmast Himaalaja mäestikuga eraldatud India moodustab omaette allkontinendi põhiosa. Peale Himaalaja kuuluvad sellesse ka kaks suurt geograafilist piirkonda: Himaalaja jalami ja Vindhya mäestiku vahel paiknev Induse- Gangese madalik ning kesk- ja lõunaosa kiltmaa. India on maailma suurim demokraatlik riik, rahvaarvult Hiina järel 2. kohal. Viimasel ajal on sündimus vähenenud, kuid isegi praeguse taseme juures jõuab India rahvaarvult ilmselt 2030. aastaks Hiinale järele. Pärast aastaid
JÕGI GANGES Lisette Sults KA ART Algab Gangotri liustikust Himaalajas Suubub Bengali lahte Jõgi voolab Lõuna suunas ÜLDANDMED Asub India põhjaosas 2525 km 42 470 m³/s Toitub peamiselt sademetest ja lume sulamisest Keskmine sügavus: 16 m Kõrgus merepinnast: 7756 m Asub mussoonkliimaga alal India püha jõgi LISAJÕED PAREMPOOLSED LISAJÕED VASAKPOOLSED LISAJÕED • Yamuna • Mahakhali • Son • Karnali • Mahananda • Koshi • Gandak • Ghaghra DELTA Gangese ja Brahmaputra ulatuslik ühine delta Maailma suurim delta KESKKPNNAPROBLEEM Üleujutused, mis toovad vahel kaasa ka katastrofaalseid tagajärgi Himaalaja liustike sulamine IN IM T E GE VU S •Jõkke heidetakse iga päev miljard gallonit heitvett �
Reimer 2 Suurbritannia ülemvõimu alt. India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer 3 2. INDUSE KULTUUR: 2.1. India looduslikud olud: India asub Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias. Põhjast lõunasse on India ulatus 3000 km ja sama palju läänest itta (põhjapoolses osas). Põhjas on India piiriks kõrged Himaalaja mäed, lõunas tungib ta suure kiiluna India ookeani, idast ümbritseb teda Bengali laht ja läänes Araabia meri. India põhjaosas voolavad kaks suurt jõge, lääne pool Indus ja ida pool Ganges, mis algavad Himaalaja mägedes. Araabia merre suubumisel moodustab Indus suure soise delta. Induse orus on ilmastik kuiv ning vihma sajab seal harva, mistõttu oli seal maaharimine võimalik ainult tänu kunstlikule niisutamisele
Kauged tsivilisatsioonid India Geograafilised olud ja looduslikud olud. Tsivilisatisoon tekkis kahe suure jõe äärde. Indus ja Ganges saavad alguse Himaalaja mäeahelikust, kuid voolavad eri ookeanidesse. Himaalaja kaitseb Gangese madaliku põhjatuulteeest. Seal on aastaringi sadamete rohke troopiline kliima ja seega põlluharimisek soodsad olud. Induse madalikul on suvel vähe sademeid ja põlluharimine on võimalik kunstliku niisutamise abil, selllegi poolest sai tsivilisatsioon alguse just sellest piirkonnast. Riiklus ja ühiskond. Põlluharimine ja karjakasvatus sai alguse V aastatuhandel ekr. Metallid võeti kasutusele III aastatuhandel ekr. Tõusis esile pronksiaegne Induse tsivilisatsioon
Sissejuhatus India asub Lõuna-Aasias, Hindustani poolsaarel. Seal on kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. Ilmastik on lõunamaiselt soe. Induse orus on kliima kuivem. Seal sajab vihma väga harva ja põlde on vaja kunstlikult niisutada. Gangese orus on igihaljas dzungel, seal sajab vihma terve aasta. Indias asub ka maailma suurim mäestiks. Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeaini rannikul. Lääne poolt piirab Tiibeti mägismaa ja põhja poolt Mongoolia tasandikud. Tiibeti mägismaalt saabuvad suured jõed, mis läbivad Hiina ja siis suubuvad ookeani. Hiinat läbib kaks tähtsat jõge: Huang He ning Jantse. Huang He'd kutsutakse ka Kollaseks jõeks kuna ta suubub Kollasesse
Paabeli vangipõli). 6. saj. eKr. lubati heebrealastel kodumaale tagasipöörduda, kuna enamik neist olid endiselt Juuda riigi elanikud, siis hakati neid nimetama juutideks. Iisraellastel kujunes välja ainujumalakultus e. monoteism, kus ainujumal Jahvet peeti maailma loojaks ja valitsejaks. India tsivilisatsioon kuni eurooplaste tulekuni India asub Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias. Põhjas on India piiriks kõrged Himaalaja mäed, lõunas tungib ta suure kiiluna Inida ookeani. India põhjaosas voolavad kaks suurt jõge, lääne pool Indus ja ida pool Ganges, mis algavad Himaalaja mägedest. Umbes VII at eKr. sai Induse ja selle lisajõgede piirkonnas alguse viljelusmajandus, mis oli sinna levinud tõenäoliselt lääne poolt nn. viljaka poolkuu piirkonnast. Induse jõe orus (tänapäeva Pakistanis ja Loode-Indias) tekkis III at. keskel varase pronksiaja tsivilatsiooni, mida nimetatakse Induse kultuuriks
MUISTNE INDIA 2013 Kerli, Nataly 6.A India asend ja loodus • India asub Lõuna-Aasias. • Indiast voolavad läbi Indus ja Ganges. • Himaalaja on kõige kõrgeim mäestik Indias. Muistsed linnad • Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastel uhked linnad, mille seas tähtsamad olid Harappa ja Mohenjo Daro. • Majad olid telliskividest. • Tööristad valmistati vasest ja pronksist. Harappa linn kunagi. Aarjalased • Aarjalased olid indoeurooplaste hõimud. • Aarjalaste hõime juhtisid radzad. • Aarjalased elasid esialgu maal külades. India kultuur • Veeda tähendab sanskriti keeles
Kasutatud kirjanuds 7 Sissejuhatus India Vabariik on Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. India jaguneb 28 osariigiks , 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. India asub Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel. India naaberriikideks on põhjas Hiina, Nepaal ja Bhutan, Idas Myanmar ja Bangladesh, läänes Pakistan. Hindustani poolsaare lõunatipu lähedal asub Sri Lanka. Suure ulatuse tõttu leidub Indias erineva kliimaga alasid. Leidub nii mussoonmetsi, kui ka kõrbeid ning kõrgmägedes isegi igilund ja jäävälju. Suurem osa Indiast asub siiski lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb
Suubub Kollasesse merre. Toitub mäestikes lume sulamisest ja sademetest Click to edit Master text styles ( mussoonvihmadest) Second level Suvel ja sügisel on kõrge Third level Fourth level veeseis Fifth level Talvel on madal veeseis Nimeta kaks jõge, mille veeseisu mõjutavad mussoonid. MISSISSIPPI, INDUS, DOONAU, AMAZONAS, GANGES, KONGO Parasvöötmes jõgede veereziim sõltub kliimatüübist. Üldiselt seda iseloomustab suurvesi kevadel lume sulamise tõttu ja sügisel paduvihmade tagajärjel. Madalvesi on iseloomulik talvel, millal sajab peamiselt lumi ja jõgede suurim osa on jääga kaetud, ning suvel, millal sademete hulk väheneb aga aurumine suureneb. Parasvöötme mussoonikliimaga aladel on jõgede veereziim lähistroopilise mussoonkliima alade omaga sarnane. Suurveeaeg on prognoositav
alamkontinendi, mis ulatub üle 3000km Kasniiri Himaalajast põhjas Kanyakumari ehk Komoori neemeni lõunas, India ookeani ääres. Idast läände katab India samuti ligikaudu 3000km, Arunachal Pradeshist ja Assamist Hiina ja Myanmari piiril kuni Gujarati rannikuni Araabia mere ääres. India maastiku moodustavad nii Kõrg-Himaalaja lumised tipud, Rajastani kõrbed kui ka Kerala lopsakad troopikametsad. Maastik on vaheldumisi kidur ja lopsakas ja paljas. Majasteetlik Himaalaja mäestik põhjas on sobivaks koduks Sivale, ühele enam austatud hindu jumalale. Kasmiir on kaunis ja ihaldatud roheliste metsade, alpiniitude ja järvede maa. Loodes aga on Punjab, riigi rohelise revolutsiooni viljakas süda, mis tagab kogu riigi varustamise nisu, odra ja hirsiga. Selle rikkuse ukselävel asub uhke Rajastani Thari kõrb, mis katab hiiglasliku, Lõuna-India poolsaart domineeriva, päikesest põlenud punasest graniidist dekkani lavamaa. Delhi paikneb
Sisukord 1.Põhiosa 1.1 India Asukoht Tegevusalad Linnade, riikide teke Kastikord Usk, Kultuur 1.2 Hiina Asukoht Tegevusalad Linnade, riikide teke Usk, kultuur 2. Kasutatud kirjandus Põhiosa India Asukoht Induse ja Gangese jõe ääres, Himaalaja mäestikust põhjapool. Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias Tegevusalad India tegevusaladeks olid karjakasvatamine ja põlluharimine. Selleks rajati põldude äärde niisutuskanaleid. Põlluharimiseks kasutati pronksist ja vasest tööriistu. Karjakasvatamisega tegeleti mägedes. Arvatavast oli selleks ajaks juba kodustatud elevant. Linnade ja riikide teke Umbes 2600 aastat eKr rajati uhked linnad, millest tähtsaimad olid Harappa ja Monejo daro. Linna
Audentes AUSTRAALIA Geograafia Uurimustöö 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Austraalia üldandmed.............................................................................................................. 3 Pinnamood.............................................................................................................................. 5 Pinnamoe mõju majandusele............................................................................................... 5 Maavarad............................................................................................................................. 5 Kliima...................................................................................................................................... 6 Austraalia pealinna ala..........................................
Tallina Laagana Gümnaasium Muistne India Uku Maitsalu 6a 15.01.2011 sisukord 1. India ajalugu 2. India riiki muistsed linnad 3. Ühiskonna koraldus 4. India usk 5. India kirjandus 6. India teadus sissejuhatus · India asub Lõuna-Aasias, Hindustani poolsaarel. Seal on kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. Ilmastik on lõunamaiselt soe. Induse orus on kliima kuivem. Seal sajab vihma väga harva ja põlde on vaja kunstlikult niisutada. Gangese orus on igihaljas dzungel, seal sajab vihma terve aasta. Indias asub ka maailma suurim mäestiks. ajalugu · India ajalugu algab tõendid inimtegevuse Homo sapiens tsitaatides 75000 aastat tagasi, või Varem hominids sh Homo erectus umbes 500000 aastat tagasi
mitmed linnriigid. Linnad on range planeeringuga, sirgete tänavatega ning kanalisatsioon on hästi arenenud. Seal on mitmekorruselised põletatud tellistest majad lamedate katustega, kus õhtuti saab leiba luusse lasta ja magada. Igas majas on bassein, tualettruumid on ühendatud kanalisatsiooniga. Linna keskel on suuremad paleed. II aastatuhande lõpul eKr tungisid Iraanist Indiasse hõimud, keda nimetati aarialasteks. Nad tulid mitme lainena ja hõivasid kogu Põhja-India, jõudes välja Gangese jõeni. Järk- järgult vallutasid nad kogu India, segunesid kohalike elanikega, võtsid üle nende kultuuri ja hakkasid elama paikselt. Nende põhilisteks tegevusaladeks oli karjakasvatamine ja põlluharimine. Nendest kahest kihist on arvatavasti välja kujunenud praegused indiaanlased. Juba Indiasse sisserändamise ajal oli aarialastel majanduslik ebavõrdsus. Nad jagunesid hõimudeks ning juhte nimetati radzadeks. Radza kõrval oli väga tähtsal kohal preester
mitmed linnriigid. Linnad on range planeeringuga, sirgete tänavatega ning kanalisatsioon on hästi arenenud. Seal on mitmekorruselised põletatud tellistest majad lamedate katustega, kus õhtuti saab leiba luusse lasta ja magada. Igas majas on bassein, tualettruumid on ühendatud kanalisatsiooniga. Linna keskel on suuremad paleed. II aastatuhande lõpul eKr tungisid Iraanist Indiasse hõimud, keda nimetati aarialasteks. Nad tulid mitme lainena ja hõivasid kogu Põhja-India, jõudes välja Gangese jõeni. Järk-järgult vallutasid nad kogu India, segunesid kohalike elanikega, võtsid üle nende kultuuri ja hakkasid elama paikselt. Nende põhilisteks tegevusaladeks oli karjakasvatamine ja põlluharimine. Nendest kahest kihist on arvatavasti välja kujunenud praegused indiaanlased. Juba Indiasse sisserändamise ajal oli aarialastel majanduslik ebavõrdsus. Nad jagunesid hõimudeks ning juhte nimetati radzadeks. Radza kõrval oli väga tähtsal kohal preester.
Tema naaberriigid on Iraan, Afganistan, Hiina ja India. Pakistan paikneb Lõuna-Aasia loodeosas Himaalajast edelas, lõunas ulatub ta Araabia mereni. Pakistani pealinn on Islamabad ja rahaühik ruupia. Pakistan tuleneb pärsia sõnast "pak", mis tähendab "puhas" või "püha", "istan" aga tähendab "maa", mis kokku annab "pühade inimeste maa". Pakistanist lõuna pool asub Araabia meri. Looduslikult jaotatakse Pakistan 6 piirkonnaks: põhjaalade mäed, Himaalaja eeltasandik, Induse madalik ehk Induse alluviaaltasandik, Belutsistani platoo, läänepoolsed piirimäed ning kõrbealad. Geoloogiliselt paikneb Pakistan mitme laama kokkupuutealal: idaosa on India-Austraalia laama, lääneosa Iraani laama ja põhjaosa suure euraasia laama osa. Niisugune asend põhjustab sagedasi maavärinaid. Kogu Pakistani põhjaosa hõlmavad umbes 320 km ulatuses Himaalaja lääneahelikud, äärmises põhjaosas on Karakorami mäestik
Kesk-siberi kiltmaa jaapani meri Balkani ps. mehhiko laht Araabia ps. Jõed guinea laht Hindustani ps. pärsia laht Indohiina ps. Rein hudsoni laht Korea ps. Doonau panama Labratori ps. Volga punane meri Galifornia ps. Huang he suessi kanal Florida ps. Jangste kieli kanal Somaalia ps. Mekong Indus Väinad Pinnamood Ganges Mississippi jõgi Taani väinad Skandinaavia Amazonas La manche Apenniinid Niilus Gibraltar väin Alpid Kongo Bosporuse väin Uural Niger Dardanellid Kaukasus Beringi väin Püreneed Järved Magalhaesi väin Himaalaja Kordiljeerid Saimaa
Referaat Must aafrika Tallinn 2007 Üldine informatsioon: Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. Aafrikas elab 800 miljonit inimest, kes esindavad väga eripalgelisi kultuuritraditsioone. Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Nendest Musta Aafrika tsivilisatsiooni levialas on riike ligikaudu 35. Mitmes riigis eksisteerivad kõrvuti täiesti erinevad kultuurid, mõne riigi territoorium hõlmab nii Musta aafrika
vabadusi ning saavutanud tohutut edu majandusinvesteeringute ja toodangu suurendamise osas, kuid maa hiiglaslikkust ning mitmekesisust arvestades pole see olnud kuigi lihtne praegugi elab Indias kolmandik maailma vaestest. Tegemist on India lipuga, mis on kasutusel alates 22. juulist 1947. Lipu keskel asub Asoka tsakra ehk seaduse ratas. 1. Asukoht ja piirkonnad Muust Aasiast Himaalaja mäestikuga erladatud India moodustab omaette allkontinendi põhiosa. Peale Himaalaja kuuluvad sellesse ka kaks suurt geograafilist piirkonda: Himaalaja jalami ja Vindhya mäestiku vahel paiknev Induse-Gangese madalik ning kesk- ja lõunaosa kiltmaa. Viimane tungib sügavale India ookeani, mis piiritleb Indiat lõunast, ning kujutab endast Dekani kiltmaad, mida ääristavad Lääne-Ghati ja Ida-Ghati mäeahelikud. Mägede jalamil paikneb läänes Malabari ja idas Koromandeli rannikumadalik.
keemiatööstus. Põllumajanduslikus kasutuses 25% territooriumist, millest 61% põllumaad ja 38% looduslikud rohumaad. Veidi üle poole kogutoodangust annab loomakasvatus (piim, liha ja munad) ning kasvatatakse teravilja, suhkrupeeti ning kartulit. Oluline koht on ka Lätit läbiva Venemaa transiidi teenindamine. SKT-st annab põllumajandus 4%, tööstus 22% ja teenindus 74% (2005). India India Vabariik asub Lõuna-Aasias India ookeani ja Himaalaja mäestiku vahel. Piir Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga. Pindala 3 287 263 km2 ja elanikke 1 129 667 500 (2007). Pealinn on New Delhi, India on jagatud 28 osariigiks ja 7 territooriumiks. Riigikeeled on hindi ja inglise keeled, rahaühik india ruupia. India on Rahvaste Ühendusse kuuluv parlamentaarne föderatiivne vabariik. Riigipeaks on tseremoniaalse osaga president, kelle valib 5 aastakse valijameeste kolleegium.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
