India referaat (0)

3 HALB

India

Referaat
2009

Sissejuhatus

Tegin referaadi India Vabariigi kohta. Selle riigi valisin ma sellepärast, et mind huvitas selle riigiga seonduv ning leian, et India pole tüüpiline riik. Selles riigis on palju hädasid ning ka majandsolukord pole Indas kiita. India Vabariiki valides teadsin ma, et ei pruugi palju materjali leida, kuid see ei hirmutanud mind eriliselt.
Töös käsitlesin mitmeid teemasid nagu näiteks loodus, pinnamood , taimestik - loomastik , rahvastik ning palju muud.

Üldinfo:

India lipp India vapp
Riigikord : vabariik
Pealinn: New Delhi ( 301300 elanikku )
Pindala: 3287365 km2
Rahvaarv: 935,7 mln.
Rahvastiku tihedus: 305 inimest/km2
Riigikeeled: hindi ja inglise keel
Rahaühik: India ruupia
Rahvastik : indialased – enam kui 100 rahvusrühma – (99 %). Hiinlased , tiibetlased, eurooplased (1 %)
Usk: hinduistid (80, 3 %), muhamedlased (11 % , neist sunniite 8,2 % ja šiiite 2,8 %), katoliiklased (2,4 %), sikhid (1,1 %), budistid (0,7 %), džainistid (0,5 %), muu (4%)
Keskmine eluiga: 62 aastat
Imikute suremus : 108 ‰

1. Geograafiline asend

India piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Põhjaosas on Karakorami ning Himaalaja enam kui 8000 m kõrgused mäeahelikud, kõrgeid tipp on Nanda Devi (7816 m). Mägialadest lõunas asuvad madalikud: Gangese madalik ; Induse madalikust jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik, millest Indiasse jääb ainult lääneosa ning mererannikul paiknev Assami madalik. Maa kesk – ja lõunaosa asub Dekkani kiltmaal, mille lääneserval kerkivad järsult Lääne – Ghatid, idaserval aga Ida – Ghatid. Mägede jalamil paikneb läänes Malabari ja idas Koromandeli rannikumadalik.
Põhja – India suurt tasandikku läbivad Himaalajast algavad veerikkad jõed, millest suurim on Ganges. Jõgi veestab kesk - põhja ja sellest läände jäävaid alasid ning suubub Calcutta lähedal Bengali lahte. Assamit ja teisi kirdepiirkondi läbiv Brahmaputra viib oma veed Bangladeshi kaudu samuti Bengali lahte, moodustades Gangesega ühise delta. Kashmiri piirkond loodes jääb Induse lisajõgede veestada.
Joonis 1

2. Looduslikud tingimused

2.1 Pinnamood

Indias on mitmekesine loodus: maailma kõrgemad mäed ja mäestikud, laialdased viljarikkad lagendikud, toredad troopikametsad, liivakõrbed, kiirelt tormavad mäejõed ja aeglaselt voolavad veed. Ning igavene külm, mis on valitsemas lumega kaetud mäeharjadel ja kõrvetav kuumus lagendikel, Mõnes osas kõige vihmarikkam koht maakeral ja teisel suurim kuivus.
India jõe org on soodne põlluharimiseks ning juba aastatel 2500-1800e Kr on sealt teada mitmed linnriigid .

2.2 Kliima

Suurem osa Indiast asub siiski lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk.
Indiat mõjutavad mussoonid , mistõttu aasta jaguneb kliima poolest selgelt kaheks osaks. Juunist novembrini kestab peaaegu pidevate vihmasadudega niiske aeg.
Ülejäänud aasta on kuiv, sealjuures märtsist juunini on ilmad väga kuumad.
Vihma sajab peamiselt suvemussoonide ajal, keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel nõlvadel aga koguni 3000-6000mm aastas.
Jaanuari keskmine temperatuur on Himaalaja jalamil 15C, India lõunaosas 27C. Kõige kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi.
Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India territooriumil on siis kuu keskmine õhutemperatuur 28-29C.
India loodeosas on valitsevaks lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliima.

2.3 Taimestik ja loomastik

India taimestik on piirkonniti väga vaheldusrikas . Assamis ja Lääne-Ghattides sajab palju ja seal kasvavad palmide, bambuste ja väärispuudega troopilised metsad. Kesktasandikul ja Dekkani siseosas on inimtegevuse tõttu metsi vähe alles, kuid lõunapoolsetel aladel on neid palju alles. Himaalaja kõrgematel mäenõlvadel võib kohata arktilisi taimeliike ning mäestiku loodeosas laiuvad männi-, seedri - ja muud okasmetsad . Pakistani piiril asub väga hõreda taimestikuga kuiv Rajasthani kõrb.
Ka loomastik on piirkonniti vaheldusrikas. Võib kohata jaaguare, leoparde, pantreid, geparde, india elevante, mustkarusid, ninasarvikuid, hunte , india pühvleid, šaakaleid ning palju liike ahve, närilisi, uluklambaid ja metskitsi. Kuid tiigreid ja lõvisid näeb väga harva. Roomajatest on seal tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab ka väga palju eredavärvilisi troopikalinde. Näiteks paabulinnud, haigrud ja mitut liiki papagoid.

2.4 Loodusvarad

Maavarasid on Indias palju : kivisüsi, nafta, maagaas, rauamaak, mangaan , boksiit, vilgukivi , värviliste metallide maagid, kuld , teemandid. Areneva ja kaasaegseks muutuva rasketööstuse (rauametallurgia, terasetootmine) kõrval on juhtiv roll ikka veel kergetööstusel ( tekstiili – ja toiduainetööstus), seda nii tööhõive kui ka toodangu väärtuse järgi. Suure osa tarbekaupadest toodavad väikeettevõtjad. Kiiresti areneb masina – ja keemiatööstus.

3. Riigi arengutase

India kuulub arengumaade hulka. Kuigi Indias leidub ka küllaldaselt mitmesuguseid maavarasid, pole ta eriti kõrgelt arenenud tööstusega riik.
Põhiline rahva toiduallikas on põllumajandus ning suur osa rahvastikust töötab põllumajandussekotris. Kõrgtehnoloogia on samas neil ka arenenud. Nimelt omab India riik tuumapommi ning mitmeid tuumaelektrijaamu. Ka SKT ehk sisemajanduse kogutoodang on väike.

4. Majandus

India majandus on olnud sõltuv põllumajandusest läbi ajaloo, teiste tähtsamate tööstuste alla kuuluvad kaevandamine, nafta, teemanditööstus, filmid ja tekstiil , IT , ravimid , kemikaalid ja käsitöö. Enamus industriaalregioone asuvad suurlinnade ümbruses. Indias käib aastas umbes miljon välisturisti, turism on olulisel kohal, kuid praegu siiski veel arendusjärgus rahvuslik majandusharu .
Peamised ekspordikaubad on põllumajandussaadused, tekstiil, juveelid, arvuti tarkvara , tehnikakaubad, kemikaalid ja nahatooted; imporditakse peamiselt õli, masinaid, kalliskive, väetist ja kemikaale. Indias produtseeritakse aastas suurim protsent filme maailmas. Suurim ja tuntuim on Mumbais asuv „ Bollywood
Majandust pidurdavad kehvad teed, sadamad ja teleside ning ebapiisav energiaga varustatus. Suur tööpuudus ja alakoormatus: töötute arv on hinnanguliselt 37 mln.

5. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse

India kuulub mitmetesse majandusorganisatsioonidesse:
ADB, AfDB, ARF, ASEAN , BIMSTEC, BIS, C, CERN , CP, EAS, FAO, G-15, G-24, G-77, IAEA , IBRD, ICAO , ICC, ICRM, IDA, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMF, IMO, IMSO, Interpol, IOC, IOM, IPU, ISO, ITSO, ITU, ITUC, LAS, MIGA , MONUC, NAM, OAS, OPCW, PCA, PIF ( partner ), SAARC, SACEP, SCO, UN, UNCTAD, UNDOF, UNESCO , UNHCR, UNIDO, UNIFIL, UNITAR, UNMIS, UNMIT, UNOCI, UNWTO , UPU, WCL, WCO, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WTO

6. Rahvastik

India on rahvaarvult Hiina järel teine riik maailmas, mistõttu peetakse Indiat suureks riigiks. Seal elab 16 % maailma rahvastikust. Indias elab 935,7 mln. elanikku ning seetõttu võib pidada Indiat vabariiki suureks riigiks. Hoolimata pereplaneerimisprogrammist on rahvastiku juurdekasv vähenenud vaid pisut. Üleriigiliste teadlikkuse tõstmise eesmärgiks on väärtustada väiksemaid perekondi. India pereplaneerijad peavad kõige olulisemaks arengu piduriks rahvastiku kasvu. Kultuuri – ja usutavad aga pooldavad suuri perekondi, suurperet peetakse ka oluliseks vanaduskindlustajaks. Väga tihe on asustus Gangese tasandiku ja delta viljakatel riisikasvatusaladel. Kõige rahvarohkem osariik on põhjas asuv 139 mln. Elanikuga Uttar Pradesh . Mujal elab enamik inimesi maal, ehkki vaesus ajab neist paljusid kiirelt kasvavatesse linnadesse. Hindud moodustavad rahvastikust 83%. Indias on iseloomulik nn kastisüsteem. Iga hindu kuulub ühte tuhandest kastidest ja allkastidest. Iga hindu sünnib oma kasti ning see määrab, kellega ta abiellub, ning milline on tema tulevikuseisund ja tegevusala .
Joonisel on näha, et rahvaarv kasvab Indias iga aastaga.
joonis 2

7. Rahvastiku soolis – vanuseline koosseis

India rahvastikust moodustavad alla 15. aastased lapsed 31,5 %, tööealised 15-64 . aastased 63.3% ning vanemaealised üle 65. aastased 5,2 %. Kuna Indias on sündimus suur, ei vanane riik. Naiste keskmine eluiga on 71.17 aastat ning meestel 66.28 aastat. Üldine keskmine eluiga on 68.59 aastat. India vabariigi keskmine eluiga on suhteliselt suur, mis asetab India teisele kohale suurimate riikide seas. India sündimus on suur 22.69 /1000, suremuse näitaja 6.58 /1000 ning imikusuremuse näitaja 108 ‰. Sündimus on viimastel aastatel vähenenud. Rahvaarvu kasv aeglustub ning iive on negatiivne. Sündimust on mõjutanud igasugused kultuurilised ja majanduslikud tegurid. Keskmine eluiga pikeneb ning vanurite arv suureneb. Poisse ja tüdrukuid on viimastel aastatel sündinud suhteliselt võrdselt, kuid natukesega ülekaalus on tüdrukute sündimus. India riigi rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis .
joonis 3

Kasutatud kirjandus:

raamat ´´Maailma maad´´

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 59 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

59 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Elin005 Õppematerjali autor

india

Sarnased õppematerjalid

docx

India

Ehte Humanitaargümnaasium INDIA Referaat Tallinn 2014 SISUKORD ....................................................................................2 1. ÜLDISELOOMUSTUS..................................................................3 1.1. Üldandmed....................................................................................3 2. Riigi geograafiline asend..................................................................4 2.1. Geograafiline asend.........................

Geograafia

doc

India vabariik

India Geograafiline asend ja üldandmed India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Riigi pindala on 3,287,263 km². Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. India asub euraasia mandril, Aasias, ekvaatorist põhjas. 8°4' kuni 37°6' põhja laiuskraadidel ja 68°7' kuni 97°25' ida laiuskraadidel. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Lääne Ghatide vastas laiab Araabia meri, ida Ghatide vastas Bengali laht, üldiselt on riik poolenisti piiratud merega. Võib ka väita, et riigi kuju on kergelt kolmnurkne

Geograafia

doc

Referaat - India

..........................................................lk 4 1.1. Üldandmed......................................................................................lk 4 1.2. Geograafiline asend............................................................................lk 5 1.3. Looduslikud tingimused.......................................................................lk 5 2. Arengutase............................................................................................lk 7 2.1. India arengutaseme näitajad...................................................................lk 7 2.2. Kuuluvus arengutaseme järgi.................................................................lk 8 3. Majandus..............................................................................................lk 9 3.1. India kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse...............................lk 9 4. Rahvastik...............................................................................

Geograafia

odt

Referaat Indiast

Referaat INDIA India India on maailmas rahvaarvult teisel kohal olev riik. Indias võib eraldada geograafiliselt kolme omanäolist piirkonda: äärmine põhi Himaalaja mäestiku osana, keskpõhja suurte jõgedega tasandikud; poolsaareline lõuna. Viimane tungib sügavale India ookeani ning kujutab endast Dekkani kiltmaad, mida ääristavad LääneGhati ja IdaGhati mäeahelikud. PõhjaIndia suurt tasandikku läbivad veerikkad jõed, mis algavad Himaalajast. Nendest suurim on Ganges. See jõgi veestab keskpõhja ja sellest läände jäävaid alasid ning suubub Calcutta lähedal Bengali lahte. Assamit ja teisi kirdepiirkondi läbib Brahmaputra, mis viib oma veed Bangladeshi kaudu samuti Bengali lahte, moodustades Gangesega ühise delta

Geograafia

doc

India Referaat

KUTSEHARIDUSKESKUS Eriala Referaadi koostaja nimi REFERAAT INDIA Juhendaja: 2 Kus ja mis aastal tehtud? Sisukord : Sisukord :................................................................................................................................ 2 Üldandmed.............................................................................................................................. 3 Külaelu.................................................................................

Geograafia

doc

India referaat

Karakorumis kõrgmäestikukliimas. Veestik Indias on palju siseveekogusid,mis hõlbustavad niisutusmaaviljelust.Suuremad jõed on Ganges,Brahmaputra,Indus,Narmada,Godavari,Krishna ja Mahanadi.Himaalajast algavad vihmast,lume-ja jääsulamisveest tõituvad jõed on veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini.Dekkanilt algavail,ainult vihmast toituvail jõgedel on kõrgvesi juunist novembrini.Sageli on jõgedel,eriti Himaalajast lähtuvail,suuri üleujutusi. Maavarad. India tähtsaim maavara on süsi,mille maardlad asuvad Biharis,Orissas ja Madhya Pradeshis.Gujaratis,Assamis ja Maharasthra rannikul selfimeres leidub naftat.Orissas,Biharis,Madhya Pradeshis ja Maharasthras on aga maailma rikkamaid rauamaagimaardlaid kui ka mangaanimaardlad.Tähtsad on ka vilgu-,ilmeniidi-ja boksiidivarud.Vähesel määral leidub ka uraani- ja tooriumimaaki ning värvilisi metalle nagu kuld,vask,kroom,plii,tsink. Mullastik ja taimkate

Geograafia

odp

India

India Üldine info pealinn - New Delhi pindala - 3 287 580 km2 riigikeel ( ed ) - hindi, inglise rahvaarv - 1 175 240 000 (2010) rahvastiku tihedus - 357,5 in/km2 riigikord parlamenteerne vabariik president Pratibha Patil peaminister Manmohan Singh iseseivsus 15. august 1947 rahaühik ruupia ( NR ) ajavöönd maailmaaeg 5.30 telefoni kood - 91 Osariigid, rahvastik Osariigid ja territoorjumid - India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritoorjumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritoorjumiks . Rahvastik - India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal.India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur.

Geograafia

docx

Referaat India kohta

Sisukord Sissejuhatus Enam kui miljardi elanikuga India on maailma suurim demokraatlik riik. Alates iseseisvumisest Briti võimu alt 1947 on India hoidnud au sees põhiseadusesse kätketud vabadusi ning saavutanud tohutut edu majandusinvesteeringute ja toodangu suurendamise osas, kuid maa hiiglaslikkust ning mitmekesisust arvestades pole see olnud kuigi lihtne praegugi elab Indias kolmandik maailma vaestest. Tegemist on India lipuga, mis on kasutusel alates 22. juulist 1947. Lipu keskel asub Asoka tsakra ehk seaduse ratas. 1. Asukoht ja piirkonnad Muust Aasiast Himaalaja mäestikuga erladatud India moodustab omaette allkontinendi põhiosa. Peale Himaalaja kuuluvad sellesse ka kaks suurt geograafilist piirkonda: Himaalaja jalami ja Vindhya mäestiku vahel paiknev Induse-Gangese madalik ning kesk- ja lõunaosa kiltmaa

Geograafia

Rohkem sarnaseid