Referaat Indiast (0)

Referaat
INDIA


India
India on maailmas rahvaarvult teisel kohal olev riik.
Indias võib eraldada geograafiliselt kolme omanäolist piirkonda: äärmine põhi Himaalaja mäestiku osana , kesk-põhja suurte jõgedega tasandikud; poolsaareline lõuna. Viimane tungib sügavale India ookeani ning kujutab endast Dekkani kiltmaad, mida ääristavad Lääne-Ghati ja Ida-Ghati mäeahelikud.
Põhja-India suurt tasandikku läbivad veerikkad jõed, mis algavad Himaalajast. Nendest suurim on Ganges . See jõgi veestab kesk-põhja ja sellest läände jäävaid alasid ning suubub Calcutta lähedal Bengali lahte. Assamit ja teisi kirdepiirkondi läbib Brahmaputra, mis viib oma veed Bangladeshi kaudu samuti Bengali lahte, moodustades Gangesega ühise delta. Kashmiri piirkond loodes jääb Induse lisajõgede veestada. Indus ise voolab aga peaaegu tervenisti Pakistanis.
India taimestik on piirkonniti väga vaheldusrikas . Assamis ja Lääne-Ghattides sajab palju ja seal kasvavad palmide, bambuste ja väärispuudega troopilised metsad. Kesktasandikul ja Dekkani siseosas on inimtegevuse tõttu metsi vähe alles, kuid lõunapoolsetel aladel on neid palju alles. Himaalaja kõrgematel mäenõlvadel võib kohata arktilisi taimeliike ning mäestiku loodeosas laiuvad männi-, seedri - ja muud okasmetsad . Pakistani piiril asub väga hõreda taimestikuga kuiv Rajasthani kõrb.
Ka loomastik on piirkonniti vaheldusrikas. Võib kohata jaaguare, leoparde, pantreid, geparde, india elevante, mustkarusid, ninasarvikuid, hunte , india pühvleid, šaakaleid ning palju liike ahve, närilisi, uluklambaid ja metskitsi. Kuid tiigreid ja lõvisid näeb väga harva. Roomajatest on seal tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab ka väga palju eredavärvilisi troopikalinde. Näiteks paabulinnud, haigrud ja mitut liiki papagoid.
India rahvastik on väga kirev . 85% rahvastikust on brahmanistid võid hinduistid. Moslemid moodustavad ligikaudu 11% elanikkonnas. Kristlased moodustavad 2% elanikkonnast. Vähe on budiste, džainiste ja parse (tulekummardajaid)
Kireva rahvastikuga India kõneldakse kuni 1600 keelt! Neist suurim on hindi keel, mida kasutab kolmandik indialasi. Ühendavaks keeleks on aga hoopis inglise keel.
Umbes 70% indilasi elab maal.

Kastikord:
India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on see, e rahvastik jaguneb kastidesse. Kastikuuluvus on pärilik; see määrab ära inimese kindla seisundi ühiskonnas ja tema kindlad ametid.
Algul oli viis suurt kasti: braahmanid ( preestrid ), kšatrijad (sõdurid), vaišjad ( maaharijad ja kaupmehed ), šuudrad (töölised) ja puutumatute kast (ühiskonna heidkud)
Põhiandmed:
Pindala: 3 287 590 km2
Rahvaarv: 1 014 004 000
Pealinn: New Delhi
Keeled: hindi, bengali, tamili, telugu, pandži, urdu jt, inglise keel on ühendav keel
Rahaühik: ruupia
Inimesi ruutkilomeetri kohta: 299 inimest ruutkilomeetri kohta
Peamine tegevusala : põllumajandus
Suurimad linnad:

Bombay – 9 926 000

Delhi – 7 207 000

Calcutta – 5 400 000
Kõrgeimad mäed:

Kanchenjunga - 8598 m

Nanga Parbat - 8216 m

Nanda Devi - 7816 m
Pikimad jõed:

Brahmaputra- 2960 km

Ganges- 2700 km

Godavari- 1448 km
India impordib:

Naftat

Mehaanilisi masinaid

Rauda ja terast

Keemiatooteid

Veondusseadmeid
India ekspordib:

Kalliskive ja väärisehteid

Insenerivarustust

Tekstiili

Nahka

Teed
Kasutatud kirjandus:

Googli otsing.