Psühholoogia arengusuunad: Õppimine ja mälu (0)

Biol. psühholoogia arengusuunad : Õppimine ja mälu 16.11
Aju pole sündides ka päris valge leht, olemas on instinktid, mille toimimiseks pole meil vaja enda mõtlemist ise suunata.
Organismi kohastuv muutus vastusena keskkonna muutusele on õppimine.
Lühiajaline ja pikaajaline mälu on täiesti eraldiseisvad üksused.
Lashley tegi rottide ajukoorega katseid, lõikas tükke ja tegi lõikeid ja siis püüdis leida, mis kahjustub . Ükskõik, kust ta katkus, ei ilmutanud loomad mingit puudulikkust mäletatud õppimisest. Tema uurimismeetodid olid pisut robustsevõitu, seetõttu need ei õnnestunud. Siiski ta järeldas: *ekvipotentsiaalsus-iga ajukoore osa võib teist asendada
*mass action- ajukoor töötab kui tervik ja mida rohkem, seda parem.
Oimusagara ühes piirkonnas tekib elektriline aktiivsus, mis kandub üle teisele poole üle oimusagarasse, mis tekitab krampe. Et neist lahti saada, siis mõhnkeha(mis asub oimusagarate vahel) tuleb osaliselt läbi lõigata või oimusagar eemaldada.
H.M-kui ta vahepeal kolis, siis ta ei leidnud uut koduteed enam üles, kuna ei suutnud uusi mälujälgesid talletada. Samas intelligentsus jäi samaks ja metafoore tajus ka.
Hanoi puzzle korral – H.M mäletas seda nõksu, kuidas seda testi teha uuesti ja kiiremini, jäi talle mällu alles see motoorne oskus (aina harjutades, umbes kolmandal korral inimesed juba oskavad seda lahendada).
Põhimõtteliselt mälukaotust on kogenud kõik inimesed, nt need asjad, mis on juhtunud meiega esimese 3e-a jooksul.
Enamasti amneesia hõlmab eksplitsiitse mälu, ta ei mäleta asju enda kohta. Eksplitsiitne on nagu faktimälu, kohamälu. Implitsiitne – protseduurioskusmälu.
*Roti labürint- nad ei tohi minna sinna haara, kus nad on juba palakese ära söönud (igas haaras on pala). Siis muudetakse neurokeemiliselt nende töömälu kuidagi ja vaadatakse, kas midagi muutub.
*Morrise veepuur – rott on motiveeritud leidma üles seda kõrgendikku/platvormi basseinis, kuna neile ei meeldi ujuda väga, neile meeldib kuiv olla. Alguses küll leiab selle koba peale üles. Aga hiljem leiab (terve rott terve hipokampuse korral) selle kiirelt üles, kaardistab enda jaoks oma asukoha ja kus paikneb platvorm tema suhtes.
Hippokampus on väga oluline õppimise juures.