Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Psüühika põhifunksioonid (0)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on semantiline mälu?
  • Milllist infot see sisaldab?
  • Mis selle olemasolu tõendab?
  • Mis on episoodiline mälu?
  • Mis on protseduuriline mälu?
  • Mis on positiivne ja negatiivne sarrustus ning karistus?
  • Milliseid igapäevaelu fenomene saab seletada klassikalise ja operantse tingimise abil?
  • Mis on semantiline mälu? Kas see on implitsiitne või eksplitsiitne ? Milllist infot see sisaldab? Mis selle olemasolu tõendab? Lisa enda näide. (ÕO7, L7)
    Semantiline mälu seisneb inimese faktiteadmises, mis ei ole seotud tema isiklike kogemustega, näiteks et USA president on Barack Obama ja Eesti president on Kersti Kaljulaid. Semantiline mälu on eksplitsiitne. Sisuliselt sisaldab sematiline mälu teadmisi maailmas, mille saamist me ei pruugi mäletada ega teadvustada, aga mis on üldiselt kõigile teada. Selle olemasolu tõendab tõsiasi, et meil on palju suvalisi faktiteadmisi maailmast, aga meil pole nende teadmiste omandamisega isiklikke kogemusi, vaid need on ''lihtsalt seal''.
  • Mis on episoodiline mälu? Kas see on implitsiitne või eksplitsiitne? Milllist infot see sisaldab? Mis selle olemasolu tõendab? Lisa enda näide. (ÕO7, L7)
    Episoodiline mälu sisaldab teadmisi ja sündmusi, mille omandamist me mäletame ja suudame ajajoonele paigutada, näiteks oma 10. sünnipäevapidu või keskkooli lõpuaktus. Tegemist on eksplitsiitse mälusüsteemiga. See sisaldab infot minevikus kogetud sündmuste kohta. Selle olemasolu selgub näiteks väikelapsi jälgides, sest esmalt koguvad nad üldteadmisi maailma kohta (semantilise mälu abil) ja alles mingil hetkel arengus suudavad hakata meenutama minevikusündmusi.
  • Mis on protseduuriline mälu? Kas see on implitsiitne või eksplitsiitne? Milllist infot see sisaldab? Mis selle olemasolu tõendab? Lisa enda näide. (ÕO7, L7)
    Protseduuriline mälu sisaldab teadmisi erinevate oskuste ja harjumuste kohta. Need oskused ei sünni kaasa, aga harjutades saavad nii selgeks, et me ei pea enam nende peale mõtlema. Protseduuriline mälu on implitsiitne. Näiteks oskus ujuda ei sünni kellelgi kaasa, aga piisavalt harjutades muutub see täiesti automaatseks tegevuseks. Siiski ei taga vaid teoreetilised teadmised selle tegevuse kohta selle oskamist, vaja on konkreetset füüsilist harjutamist ja läbiproovimist.
  • Mis on positiivne ja negatiivne sarrustus ning karistus ? Too mõni enda näide. (ÕO8)
    positiivne sarrustus on ''auhind'' millegi hea või vajaliku tegemise eest ja mis tagab kindlamalt tulevikus samasuguse positiivse käitumise kordumist . Näiteks kui anda koerale maius , kui ta täidab mõne käskluse õigesti, suurendab tõenäosust, et hiljem käsklust korrates kuuletub koer taas.
    Negatiivne sarrustus on millegi ebameeldiva eemaldamine keskkonnast, et tagada parem tulemus ja selle kordumine. Näiteks kui peol alkoholile vahelduseks vee joomine tagab hommikul parema enesetunde, siis on tõenäolisem, et järgmine kord juuakse samuti alkoholile vahelduseks vett.
    Positiivne karistus on mingi ebameeldiva stiimuli rakendamine, et mittesoovitud käitumine ei korduks. Näiteks kui alaealine jääb vanematele suitsetamisega vahele ja vanemad käsivad tal terve paki suitsu järjest ära tõmmata, on tõenäoline, et laps tulevikus enam suitsetada ei taha.
    Negatiivne karistus on millegi meeldiva äravõtmine, et mittesoovitud käitumine ei korduks. Näiteks kui võtta kadedalt lapselt mänguasjad ära, on tõenäolisem, et tulevikus on ta nõus oma asju jagama.
  • Milliseid igapäevaelu fenomene saab seletada klassikalise ja operantse tingimise abil? Selgita oma näite põhjal.(ÕO8, L8)
    Kui pidada mõnda aega dieeti ja ennast liigutada, siis märkab inimene, et ta kaotab kaalu ja näeb parem välja. Varsti suudab inimene ilma vaevata oma toitumist jälgida ja trennis käia, sest see viib ta soovitud eesmärgini . (operantne tingimine)
    Kui kasutada mingit endale meeldivat lugu äratushelinana, siis tekib ajapikku selle loo suhtes ebasümpaatia, sest see seostub vara ärkamisega. (klassikaline tingimine)

  • Psüühika põhifunksioonid #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor anelle123 Õppematerjali autor
    õpiküsimustik 3

    Sarnased õppematerjalid

    Psüühika-Mälu
    5
    docx

    Psüühika: Mälu

    Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Defineeri kõik kolm Semantiline mälu on see osa, mida me õpime näiteks ÕO7, L7 mälu liiki (semantiline, koolis. Nendel teadmistel ei ole meie endaga mingit episoodiline, isiklikku seost( pigem esialgu õppimise ajal ei ole see protseduuriline). Mis ajendiks, sest elu jooksul võib nii mõndagi vaja minna). tõendab nende kolme Näiteks ajalugu kui õpime tundma muinasaega vms. erineva mäluliigi Episoodiline mälu tekib meil enda läbielamistest ja olemasolu? Too iga (3) muudest sellistest isiklikest kogemustest millel on selge kohta oma näide. subjektiivne ajamõõde. Näiteks mälestused mis on tekkinud reisil olles või näiteks kontserdil käies. Protseduuriline mälu tekib õpitud kogemustest ja tegevustest m

    Eripedagoogika
    Aine Psüühika põhifunktsioonid õpiküsimustiku küsimused
    35
    docx

    Aine Psüühika põhifunktsioonid õpiküsimustiku küsimused

    jätmine efektiivne. Milliseid igapäevaelu ÕO8, L8 fenomene saab seletada klassikalise ja operantse tingimise abil? Selgita oma näite põhjal. / Which everyday phenomena can be explained by classical and operant conditioning? Explain using your own example. Mis on mälu?/ What is ÕO7, L7 memory? Mälu on psüühika moodulite komplekt, mis võimaldab imformatsiooni omandada, säilitada ja taaskasutada Millised mälu liigid Pikaajaline- ja lühiajaline mälu. ÕO7, L7 erinevad ajalise kestvuse alusel? Mis seda tõendab? / Which types of memory can be distinguished on the basis of duration? What proof is there? Millest lähtuvalt mälu Materjali säilimise aja alusel ÕO7, L7

    Psüühika põhifunktsioonid
    PSÜÜHIKA EKSAM
    62
    docx

    PSÜÜHIKA EKSAM

    DÜNAAMILISTE FUNKTSIONAALSETE SÜSTEEMIDE TEOORIA I plokk: Eluliste funktsioonide plokk ehk aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv plokk (sisend ja väljund). Ajustruktuurid: ajutüvi, koorealused struktuurid, mediaalne uusaju koor II plokk: Info vastuvõtt, töötlemine, säilitamine. Ajustruktuurid: kukla- , kiiru- ja oimusagar III plokk: Psüühilise tegevuse programmeerimine, regulatsioon ja kontroll. Ajustruktuur: frontaalsagar UUSBERGI PÕHIFUNKTSIOONID LURIA SKEEMIS Psüühika põhifunktsioonid on ülesanded, mis tuleb ajul ja psüühikal käitumiseks infot töödeldes lahendada. 1. Info vastuvõtmine – kuidas meeled ammutavad keskkonnast informatsiooni, mille põhjal luuakse tajus terviklik reaalsuse kuvand. II PLOKK 2. Info representeerimine – kuidas teave võib olla esindatud erinevat tüüpi märkidena (representatsioonid), mis võimaldavad seda paindlikult töödelda (keel). II PLOKK 3

    Psühholoogia
    Mälu-mälutüübid ja õpistrateegiad
    21
    docx

    Mälu, mälutüübid ja õpistrateegiad

    Tallinna Südalinna Kool MÄLU, MÄLUTÜÜBID JA ÕPISTRATEEGIAD Uurimistöö Meryliis Agnes Mõistlik 12A klass Juhendaja: õp Edith Asveit Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................. 3 1. MÄLUST- kes on Endel Tulving................................... 4 1.1. Mälu- mis see on?......................................................... 6 1.2. Mälu liigid...................

    Psühholoogia
    Kognitiivne psühholoogia
    75
    docx

    Kognitiivne psühholoogia

    Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptiliste po

    Psühhomeetria
    Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused
    42
    docx

    Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused

    Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti tajutud. (nt mida horisondile lähemal, seda suurem Kuu on; keerlevate madude illusioon) - Hallutsinatsioon – ebataju, ülalt-alla töötlus; tajuelamus mis on genereeritud kesksete kognitsioon

    Kognitiivne psühholoogia
    Õppimine
    19
    doc

    Õppimine

    Rakvere Reaalgümnaasium Silver Reinsaar 10.RL klass ÕPPIMINE JA MÄLU psühholoogia referaat Juhendaja: Eda Peinar Rakvere 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 ÕPPIMINE..................................................................................................................4 1.1 Harjumine..............................................................................................................4 1.2 Tingimine.............................................................................................................. 5 1.2.1 Klassikaline tingimine......................................................................................5 1.2.2 Operantne tingimine.........................................................................................6 1.3 Vaatlu

    Psühholoogia
    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
    88
    doc

    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

    ..................................................................................39 PATOPSÜHHOLOOGIA: NORMAALSUSE PROBLEEM.......................................41 PATOPSÜHHOLOOGIA: SAGEDASEMAD PSÜÜHIKA- JA KÄITUMISHÄIRED42 1. PSÜHHOLOOGIA Psühholoogia on teadus, mis kasutab käitumuslikke ja muid tõendeid mõistmaks inimese (ja muude liikide) käitumist juhtivaid sisemisi protsesse. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psüühika peamise eesmärgi – maailmast tervikpildi loomine- saavutamiseks tuleb lahendada terve rida konkreetseid ülesandeid. Tavaliselt nim neid ül psüühika funktsioonideks. Psüühika peamised avaldused on:  Mõtlemine – inimtegevuse ideaalne osa; tegelikkusest arusaamine, sellega kohanemine ja selle muutumise tõhusaim viis

    Psühholoogia alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun