Närvisüsteem, aju ehitus ja refleksid (0)

Nä rvis ü steem , ajuehitus , mälu ja reflektsid.
1).Mis on nä rvis ü steem ?
Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele. Kogu närvisüsteem jaguneb anatoomilis-funktsionaalselt somaatiliseks ja autonoomseks närvisüsteemiks. Anatoomiliselt jaotatakse närvisüsteem kesk (tsentraalne) - ja piirde närvisüsteemiks (perifeerseks). Narvisysteemides liigub info norkade elektriliste signaalidega ( 100m /s). Inimese närvisüsteemi on kyll jagatud kaheks osaks, kuid nende funktsioneerimine on omavahel tihedalt läbi põimitud.
* keskn ärvisüsteem (KNS). Kesk- ehk tsentraalne närvisüsteem paikneb kolju ja lülisamba poolt moodustatud luulise katte sees. Kesknarvisysteem koosneb pea - ja seljsaajust. Kesknärvisüsteem tegeleb organismi välis- ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega ning selle põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid . Kesknärvisüsteem juhib peaju ( suuraju , vaikeaju, piklikaju , keskaju , vaheaju ) ja seljaaju . Kesknärvisüsteem võtab vastu informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerib nende tegevust ning võimaldab kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega. Koos piirdenärvisüsteemiga on kesknärvisüsteemil fundamentaalne roll organismi käitumise kontrollimisel.
*piirde närvisüsteem. Piirde- ehk perifeerse närvisüsteemi moodustavad närvid , mis ühendavad pea-ja seljaaju kõigi kehapiirkondadega. Piirde narvisysteemi kuuluvad tundenärvid (tsentripetaalsed), närvipõimikud(Gangioonid), liigutusnärvid (tsentrifugaalsed), seganärvid (tunde-ja liigutusnärvid).
Närnirakk
Närvirakk(Neoron) on rakk , mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks.Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson – pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja.Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult ka organismi kasvades. Neuronid saavad organismis alguse ektodermaalset päritolu rakkudest – neuroblastidest.
2).Ajud, nende ehitus, nende tähtsus.
Peaaju ....
... on koljuõõnes paiknev närvisüsteemi keskne organ . Aju on keha juhtimiskeskus. Inimese peaaju kaalub umbes 1,3-1,4 kg. Peaajus on miljardeid närvirakke. Inimese vananedes närvirakkude arv väheneb. Õppimise käigus tekib närvirakkude vahel pidevalt uusi seoseid ning inimene saab targemaks. Peaajau juhib ja kontrollib organismi talitust. Aju jaguneb vasak- ja paremaks pooleks .Vasak pool juhib paremat keha poolt ja vastupidi Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed.sammuti kujutlusvõime. Vasakpool aitab lugemise,kirjutamise,rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatilisete võimetega. Ning kõnelemis keskus aga ka liigutusi juhtuv tunde- motoorne keskus. Ajukoores kujunevad tunded (hirm, rõõm) mõtted ja mälu.
1).Suuraju kattab ajukoor , mis on umbes 3 mm paksusega ja ta sisaldab 10-14 miljardit närvirakku. Suuraju Reageerib PH taseme alanemisele või CO2 tõusule veres. Intensiivistab kopsude tööd, annab käsu diafragmale ja roiete vahelihastele. Suuraju On meeleelundite, mõtte, tahtlike, liigutuste, mälu, õppimisvõime keskus. Suuraju on peaaju suurim osa kogu ajust ja koosneb kahest poolkerast (parem ja vasak).
2).väikeaju(cerebellum) regoleerib lihaste tööd, kooskõlastab erinevaid liigutusi ja on üks tähtsaimaid närvisüsteemi osi. Tal on kaks poolkera, mis on ühendatud nn ussi (vermis) varal. Poolkerad ja uss on kaetud arvukate paralleelsete vagudega. Väikeaju katab koor, mis koosneb hallainest. Sügavamal paikneva valgeolluse keskkohas leidub mitu tuuma. Kolme paari säärte kaudu on väikeaju ühendatud piklikaju, silla ja nelikküngastikuga.
3).vaheaju (diencephalon) asetseb keskajust eespool , mille põhiliseks osaks on nägemiskühm (thalamus).Vaheaju reg. ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temp. See koosneb peaaegu täielikult hallollusest. Nägemiskühmu ventraalne pind on kokku kasvanud hüpotaalamuse (hypothalamus) nägemiskühmualuse piirkonnaga.
4).keskaju(mesencephalon) edastab infot suurajust seljaajju, vastutab keskaju lihaste pingeseisundi e. toonuse säilimise eest, koosneb kahest ajusäärest (pedunculi cerebri), mis paiknevad Sylviuse juhast ventraalselt, ja sellest dorsaalselt paiknevast nelikküngastiku lestmest ( lamina quadrigemina s. tectum mesencephali).
5). Piklikaju (medulla oblongata) ühendab peaaju seljaajuga , reg. elundite tegevust hingamine ja südametegevus (tahtele allumatud tegevused). Piklikaju on seljaaju vahetu jätk. Piklikaju valgeaine sisaldab samu juhteteid, mis leiduvad seljaajus. Ainult piklikaju eesmine ja külgmised seinad muutuvad paksemaks kui ajutorus, kanal laieneb järsult, moodustades IV vatsakese. Pikliku aju ventraalses osas asetsevad motoorsed juhteteed , keskses osas peamiselt sensoorsed juhteteed. Reljeefilt sarnaneb piklikaju teataval määral seljaajuga. Ülemises osas jaguneb piklikaju kolmeks paarilisek osaks: püramiidideks, oliivideks ja väätkehadeks. Püramiidid asetsevad kahe pikimõikana ventraalselt kummalgi pool eesmist keskpidist lõhet. Püramiididest ulatuvad lateraalselt esile oliivid . Dorsolateraalselt asetsevad väätkehad (pedunculi cerebellares inferiores) kujutavad endast sääri ajukese ja pikliku aju vahel.
Seljaaju...
... vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel. Seljaaju juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks. Seljaaju on umbes väikese sõrme jämedune, diameetriga 1 cm, 45 cm pikk ja kaalub 30 grammi , asub kaitstult selgrookanalis, suure kuklamulgu kaudu läheb üle piklikajuks. Seljaajul on hallollus seespool ja valgeollus väliseks kihiks. Ta vahendada impulsse peaajusse ja sealt välja.
Seljaaju on ka refleksikeskus. Seljaaju on jagatud 31 segmentiks, millest igast väljub kaks paari närvijuuri – eesmised ja tagumised . Igas selgroo lülidevahelises mulgus ühinevad need seljaaju närvideks. Seljaajunärve on 31 paari. Näiteks: rinnasegmendis paiknevad kerelihaste liigutamise keskused, kaelasegmendis aga diafragma , kaela, õlavöötme, ülajäsemeid innerveerivate närvide keskused.
3).Mis on mälu?
Mälu on organismi võime salvestada , säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. Aga miks me kõike ei mäleta? - mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. - me unustame , kuna see väldib mälu ülekoormamist.
Mälu võimalikke jaotuvusi on mitmeid:

• Episoodiline mälu, protseduuriline mälu, semantiline mälu
  
• Sensoorne mälu, lühimälu, operatiivmälu, pikaajaline mälu
  
• Eksplitsiitne mälu, implitsiitne mälu
  
• Emotsionaalne mälu, kujundiline mälu, motoorne mälu, sõnalis-loogiline mälu
  
• Tahteline mälu, mittetahteline mälu
  
• Kuulmismälu, haistmismälu, nägemismälu
  

Mälu põhiprotsessideks peetakse tänapäeval :

Meeldejätmine – uus teave kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel

Talletamine – uue teabe lisamine ja vana teabe taandamine

Meenutamine – mälus säilinud teabe taastamine ja kasutamine
4).Refleksid.
Refleksid on kaasasündinud ja elujooksul omandatud tingimuse ,mis on peamiselt meie kaitsefunktsioonid. Reflekse reguleerib meie seljaaju. Neuroloogiliste kahjustuste, hindamisel ja lokaliseerimisel, omavad olulist rolli normaalsete reflekside nõrgenemine või elavnemine, samuti patoloogiliste reflekside vallandumine. Reflekside kustumine on seotud perifeerse protsessiga. Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. Reflekse võib vallandada väga erinevalt, näiteks teatud kohta kehal kergelt hõõrudes või koputades, või äkilise heli või valguse muutusega. Reflekside hindamine on üheks neuroloogilise diagnostika meetodiks. Kuna refleksikaar kulgeb läbi aju, siis refleksi intensiivsuse või olemasolu alusel saab otsustada närvisüsteemi funktsionaalse seisundi üle. Eakaarest sõltuvalt eristatakse normaalseid ja patoloogilisi reflekse. Näiteks Babinski refleks on täiesti normaalne imikul, aga täiskasvanul selle refleksi esinemine viitab närvisüsteemi kahjustusele.
Refleksid jagunevad:
1).Pindmised refleksid - vallanduvad nahalt või limaskestadelt
2).Süvarefleksid ehk kõõlus-periostaalrefleksid
3).Vistseraalsed refleksid
3).Patoloogilised refleksid - tekivad vaid tsentraalse kahjustuse korral. Patoloogilisi reflekse on täheldatud enam kui 50.
1).refleks: koditamise tagajarjel suur varvas suur varbas sirutus samal ajal kui teised varbad jäävad samasse asendisse. Tegu on siin Patoloogilise refleksiga.
2).refleks: kummihaamriga vastu teatud närvi löömist põlves, teeb jalg pisikese hüppe,seda nimetatakse patellaarrefleksiks