Geograafia töö: ATMOSFÄÄR (0)

GEO III PERIOOD II TÖÖ
1. Mis on ÕHK?
­ õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist
(1%), CO2­st (0,03%) ja teistest  gaasidest  (0,04%).
2. Kuidas tekib ja milleks vaja:
LÄMMASTIK ­ tekib orgaanilise aine lagunemisel; vajalik toitaine taime kasvuks.
HAPNIK ­ tekib fotosünteesi käigus; vajalik hingamiseks ja põlemiseks.
VEEAUR ­ tekib aurustamisel; neela päikeseki rgust.
CO2 ­ tekib fossi lsete kütuste põletamisel; vajalik fotosünteesiks
3. Mis on  AEROSOOLID ?
­ õhus lisaks gaaside  segule  esinevad pisikesed tolmu­,  tahma ­ ja soolaosakesed.
4. Mis on ILM?
­ õhkkonna seisund
5. Mis on ILMA ELEMENDID?
­sademed
­pilvisus
­tuule ki rus ja suund
­õhutemperatuur
­õhurõhk
6. Mis on KLIIMA?
­pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud pi rkonnas.
7. Millega tegeleb  meteoroloogia ?
­ ilma vaatluse ja ennustamisega.
8. Millega tegeleb  klimatoloogia ?
­ kli ma seaduspärasuste uurimisega.
9. Kuidas ja mille alusel on atmosfäär jaotatud?
­ See on jaotatud õhtutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel neljaks sfääriks.
Igat sfääri iseoomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine.
1) TROPOSFÄÄR ­ kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna
massist. Temperatuuri langemine järj ärgult 6 kraadi km kohta. Troposfääri kohal on
tropopaus  ­ õhukiht, mil est kõrgemal temperatuur enam ei lange. (Troposfääri paksuse
laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab
rohkem õhku kokku troopilistel aladel, kus see jõud on tugevam.) Selels sfääris toimuvad
kõik peamised ilmastikunähtused ja on kuni 10 km kõrgusel.
2) STRATOSFÄÄR ­ ulatub ligi 50 km kõrguseni. kõrguse kasvades hakkab ka
temperatuur tõusma, sel e peamiseks põhjustajaks  osoonikiht . Osoon neelab peaaegu
täielikult päikeselt tuleva ultraviolettki  rguse  , mil e tagajärel õhk soojeneb ­ osoonikiht
tagab elu Maal.
3) MESOSFÄÄR ­ paikneb 50­85 meetri kõrgusel. Enam osooni pole ja temperatuur
langeb kõrguse kasvadest ki resti ning õhk on hõre.
4) TERMOSFÄÄR ­  Paksuseks  võib lugeda 1000 km. Õhumolekule vähe, nende
kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Sfäär läheb  sujuvalt  üle planeetidevaheliseks
ruumiks.
ehk siis troposfäär ­ (tropopaus) ­ stratosfäär ­ mesosfäär ­ (mesopaus) ­
termosfäär ­ eksosfäär
­­­
10. Kuidas on omavahel  seotus  õhutemperatuur, õhurõhk ja õhtutihedus?
­ mida kõrgem on õhu temperatuur, seda madalam on rõhk ja tihedus.
­­­
11. Mis on PÄIKESEKIIRGUS?
­ päikeseki  rgus  kujutab endast elektromagneetilist lainetust, mil e lainepikkus jääb
vahemikku 0,1­4 mikromeetrit.
12. Kuidas päikesekiirgus jaguneb?
­ultraviolettki rgus
­infrapunaki rgus
13. Mis toimub päikesekiirgusega, kui ta läbib atmosfääri?
­ päikeseki rguse hulk väheneb. Osa ki rgusest peegeldub pilvedelt tagasi, osa neeldub
atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. ( Neelavad  osoon,  pilved , veeaur ja  aerosool .)
14. Millest sõltub maapinnani jõudva päikesekiirguse hulk?
­kaldenurgast
­geograafilisest laiusest (asukoha kaugusest ekvaatorist)..
15. Kuidas on päikesekiirguse maapinnale jõudmisega?
­ osa ki rgusest jõuab otse maapinnale (otseki rgus, päikesepaistelise ilma korral)
­ teine osa hajub pilvedes ja jõuab maapinnani hajuski rgusena.
16. Millest oleneb päikesekiirguse neeldumine ja  peegeldumine ?
­ mida  tumedam  ja ni skem on  aluspind , seda suurem on  neeldunud  osa ja väikesem
peegeldunud.
17. Mis on  ALBEEDO  ja mida see iseloomustab?
­ albeedo on tagamsipeegeldunud ki rguse suhe pinnale langenud ki rgusega;
iseloomustab maapinna peegeldusvõimet
18. Millest sõltub aluspinna albeedo?
­ heledusest/tumedusest
­ ni skusest/kuivusest
­­­
*IGA KEHA, MIS SOOJENEB, KIIRGAB SOOJUSKIIRGUST.*
*KUI KEHA KIIRGAB, ANNAB TA SOOJUST ÄRA JA JAHTUB.*
19. Kuidas on Maa soojuskiirgusega
­ mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on
Maa soojski rgus ja seda ki remini Maa jahtub.
20. Millal esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus?
­ kui ilm on  pilves , õhk soe ja sisaldab palju veeauru.
21. Mis on EFEKTIIVNE KIIRGUS?
­ nim.  Maa soojuski rguse ja atomsfääri vastuki rguse vahet.
­ Kujutab enesest seda osa Maa soojuski rgusest, mis ei neeldu atmosfääris, vaid lahkub
sealt ehk  maapind  soojeneb.
22. Iseloomusta efektiivset kiirgust.
­ tavaliselt on see positi vne. Mida selgem ja puhtam ilm, seda tugevam on efekti vne
ki rgus. Kujutab enesest seda osa Maa soojuski rgusest, mis ei neeldu atmosfääris, vaid
lahkub sealt ehk maapind soojeneb.
23. Mis on  KIIRGUSBILANSS ?
­ maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud ki rgusvoogude vahe.
24. Kuidas kiirgusbilannssi liigitatakse ning iseloomusta neid?
POSITIIVNE KIIRGUSBILANSS: maapind saab rohkem ki rgusenergiat, kui ise
soojuski rgusena ära annab ­ maapind soojeneb ­  soojus  li gub edasi sügavamale.
NEGATIIVNE KIIRGUSBILANSS: maapind annab ära rohkem soojuski rgust, kui tagasi
saab ­ maapind jahtub.
* TERVIKUNA  ON MAAKERA KIIRGUSBILANSS TASAKAALUS, VÖÖNDILISELT AGA
ERINEVAD SUURUSED.*
­­­
25. Mis on põhjustanud kliima soojenemise tänapäeval?
­ maapinna ja atmosfääri jahutava ki rgusvoo nõrgenemine.
­­­
26. Mis on  OSOONIAUGUD  ja miks/kuidas need tekivad?
 ­ osoonikihi hõredamad kohad stratosfääris.
­ peamisteks lagundavateks  aineteks  freoonid.
27. Kus osooniaugud esinevad näiteks?
­ Polaaraladel (sesoonselt).
28. Selgita KASVUHOONEEFEKTI ning 2 kasvuhoonegaaside hulka suurendavat
tegurit ja 2 võimalikku tagajärge.
­ Lühiajaline päikeseki rgus läbib atmosfääri, kuid pikaajalise soojuski rguse väljumine on
takistatud. See neeldub üha õhus ning atmosfäär soojeneb.
+ Peamisteks soojuski rguse neelajateks on veeaur ja erinevad gaasid (mida nim.
“kasvuhoonegaasideks”)
suurendavad tegurid:
looduslikud ­> kõrbetolm,  metsatulekahjud
inimtegevuslikud ­> soojuselektrijaamad, naftatööstus,  autotransport
tagajärjed: kli ma soojenemine ja liustike  sulamine
­­­
29. Mis asi on TUUL?
­ tuul on horisontaalne õhu li kumine.
30. Mis asi on  BRIIS ?
­ rannikutuul
­>päeval on vees kõrgrõhkkond, öösel on vees madalrõhkkond.
31. Mis paneb õhu liikuma?
1) GRANDIENTJÕUD: jõud, mis on põhjustatud õhurõhkude erinevusest. Li gub
kõrgemalt madalamale. Ilmakaartilt saab kindlaks teha kõige tormisemad kohad sel e
järgi, kus  isobaarid  (õhurõhu samajooned) on joonistatud kõige  tihedamalt  üksteise
kõrvale.
2) COROLISI JÕUD: jõud, mis  on panevadvabalt li kuvad kehad li kuma oma
li kumissuunast põhjapoolkeral paremal ja lõunapoolkeral vasakule. Jõud on
maksimaalsed  poolusel  ja puudub  ekvaatoril . [ PASSAADID  ­ ekvaatoril madalrõhk
tõuseb, õhuvool li gub poolkeradele ja 30ndatel laiuskraadidel on ni  külm, et hakkab
jahtuma.]
3) HÕÕRDEJÕUD: maapinna ebatasasused (1 km kõrgusel). Tuulte ki rus maapinna
kohal väheneb ja tuulte suund muutub. Mida suurem on hõõrdejõud, seda enam  kaldub
tuul madalama õhurõhuga ala suunas ­ tuulte suuna kuni 30kraadiline erinevus e
tuulenihe  kõrgemate õhukihtide ja maapinna lähedase tuule vahel.
32. Mis on  ISOBAAR ?
­ sama õhurõhu joon (ühendab sama õhurõhuga kohtasid).
33. Mis on ISOTERM?
­ sama temperatuuri joon (ühendab sama temperatuuriga kohtasid).
­­­
34. Mis asi on GLOBAALNE ÕHURINGLUS?
­suuremõõtmeline õhuvoolude li kumissüsteem ehk atmosfääri üldine  tsirkulatsioon .
­ nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja ni skuse hulki ühest pi rkonnas teise.
­õhuringluse muudavad keerukaks  Coriolisi  jõud ja hõõrejõud, mis muudavad li kumise
suunda ning ulatuslik mere­ ja maismaa­alade erinev soojenemine ja  jahtumine , mis
mõjutab kõrg ja madalrõhkkondade paiknemist ning õhu li kumist. Veel takistuseks ka
kõrged mäestikud näiteks.
35. Miks on õhurõhk vöönditi erinev?
­ tänu päikeseki rguse tsonaalsele jaotusele ning mere ja maismaa ebaühtlasele
soojenemisele on vöönditi erinev ­ määrab valitsevate tuulte jaotuse maakeral.
36. Kui palju on õhurõhuvööndeid?
­ mõlemal poolkeral on 4 õhurõhuvööndit.
37. Mis toimub ekvaatorilähedastel aladel?
­ need saavad palju päikesepaistet ­ õhk soojeneb ja hakkab tõusma ­ tekib püsiv
madalrõhuala.
­ Tõusev õhuvool  kerkib  kuni tropopausini ja hakkab sealt li kuma pooluste suunas.
30ndates laiuskraadides laskuvad õhuvoolud (kuiv pi rkond) passaadid, 60ndal
laiuskraadil  tõusvad õhuvoolud (ni ske pi rkond) lääne­ ja edelatuul.
­Passaadid muudavad oma li kumissuunas Coriolise jõu tõttu kõrvale, tekitades
põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid.
38. Mis on  MUSSOONID ?
­ need on püsivad tuuled.
­ tuul li gub kõrgemalt õhutõhult madalamale.
­ maismaa ja ookeani vahel.
­ suund muutub sessoonselt.
­ talvel maismaa  mussoon , suvel  vihmaperiood .
­ mussoonset tsirkulatsiooni põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja
jahtumine.
39. Mis põhjustab mussoone?
­ ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine.
40. Kuidas tekivad TÕUSVAD ÕHUVOOLUD?
­ osa 30.  laiustel  laskunud soojast õhust li gub pooluste poole ja kohtub 60. laiuskraadil
külma õhuga. Corilisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale ­ läänetuuled. Maapina lähedal
on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastiku li kuvad soe ja külm õhumass ei
segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfont ­ ehk tekivadki tõusvad
õhuvoolud.
[­Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool.]
41. Mida nimetatakse ATMOSFÄÄRI MÕJUKESKMETEKS niing miks?
­ kõrgema ja madalama õhurõhuga pi rkondi ehk maksimume ja mi nimume.
­ nad kujundavad õhuringlust palju suuremal alal, kui on nende endi pindala.
­­­
42. Milline on ÕHURINGLUSE MÕJU EESTI KLIIMALE?
­ Islandi miinimum toob pehme ja sajuse talveilmastiku.
­ Grööni ja Siberi maksimumi toob pakaselised talveilmad.
­  Assori  maksimum toob suvel palavad ja päikesepaistelised  ilmad .
­ Atlandi ookeanilt tulevad läänetuulega maismaale ni ske õhu  voolud  (e sademeid palju
[ talved   pehmed ]).
­­­
43. Mis on ÕHUMASS?
­ õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse
aluspinna kohal ja mil el on sarnased omadused.
­ kui õhumass li gub, muutuvad ka omadused.
44. Loetle erinevaid õhumasse.
1) ARKTILINE ÕHK: külm ja kuiv; kujuneb Põhja­Jäämere väljadel.
2) PARASVÖÖTME  MERELINE  ÕHK: ni ske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe; kujuneb
parasvöötmes ookeanide kohal.
3) PARASVÖÖTME  KONTINENTAALNE  ÕHK: kuiv, suvel üsna soe, talvel vägak külm;
kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel.
4)  TROOPILINE  MERELINE ÕHK: soe ja ni ske; kujuneb välja ookeanide kohal
kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis.
5) TROOPILINE KONTINENTAALNE ÕHK:  palav  ja äärmiselt kuiv; kujuneb välja
troopiliste  kõrbete kohal.
6) EKVATORIAALNE ÕHK: kuum ja ni ske; kujunenud ekvaatori lähedases
madalrõhuvööndis ni  ookeanide kui mandrite kohal.
7) ANTARKTILINE ÕHK: väga kül ja kuiv; kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal.
­­­
45. Mis asjad on FRONDID?
­  kitsad  eraldusvööndid kahe erineva omadusega õhumassi vahel.
46. Mida kujutab endast soojemat ja külmemat õhufronti eraldav  front ?
­ see kujutab endast frontaalpinda, kus üleval pool on soojem ja al  pool külmem.
47. Mille järgi jaotatakse fronte?
­li kumise järgi jaotatakse.
48. Mis on frontide tüübid + iseloomusta neid.
STATSIONAALNE E PÜSIV FRONT: kui front on seisnud paigal ja pole võimalik määrata
li kumissuunda.
SOE FRONT: soojem õhumass li gub külmema peale.
KÜLM FRONT: külmem õhumass li gub soojema al a.
49. Iseloomusta SOOJA FRONTI täpsemalt.
üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt:
 ­> taevas tõmbub pilve (alguses kiudpilved ja si s madalamal lauspilvkate)
­> tibutab lausvihma
[­> talvel saja lund ja tuiskab, jäide]
Kui soe õhk jõuab maapinnale, si s temperatuur tõuseb, sadu lakkab ja ja lumi hakkab
sulama­
­ sadu frondi ees.
50. Iseloomusta KÜLMA FRONTI.
­> tekivad võimsad rünksajupilved ehk sajab paduvihma ja esineb äikest.
­>õhutemperatuur langeb järsult
­>võivad ol a hoovihmad
Kui külm front on üle läinud, pöördub tuul põhja ja loodesse ­ algab külma õhu  sissevool .
­sadu frondi taga.
­­­
51. Mis on TSÜKLON?
­ madalrõhkkond (­>tekib si s, kui on palav).
52. Mis on ANTITSÜKLON?
­ kõrgrõhkkond (­>tekib si s, kui on jahe).
53. Kus kujunevad tsüklonid tavaliselt välja?
­frontidel ookeanide kohal.
54. Kas tsüklonid on enamasti sirgjoonelised või lainetavad?
­ enamasti lainetavad.
55. Kuhu tsüklonid enamasti liiguvad?
­ läänest itta.
56. Mis valitsevad tsükloni  eesosas  (idaosas)?
­ kagu­ ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku.
57. Mis valitsevad tsükloni  tagaosas ?
­ loode­ ja põhjatuuled, mis muudavad ilma külmaks.
58. Mis valitsevad tsükloni põhjapoolsemas osas?
­  idakaare  tuuled ja fronti pole
­temperatuur madal ja sademeid rohkesti.
59. Mis valitsevad tsükloni lõunapoolsemas osas?
­ kõigepealt käib üle soe front ja si s külm front
­> mõlemaga kaasnevad sademed.
60. Milline ilm kaasneb tsükloniga erinevatel aastaaegadel?
­ talvel kaasneb pehme ilm.
­ suvel kaasneb jahe ilm.
61. Millal esineb tsükloneid kõige rohkem?
­ sügisel ja talvel.
62.  Mis asi on MADALRÕHU LOHK?
­ tsükloni väljasopistunud ala.
63. Mis asi on KÕRGRÕHU HARI?
­ antsitsükloni väljasopistunud ala.
­­­
64. Mis on LÕUNATSÜKLONID?
­ lõunatsükloniteks nimetatakse sel iseid tsükloneid, mis tekivad Vahemere või Musta
mere pi rkonnas ja li guvad lõunast põhja poole.
­ nendega kantakse kuuma ja ni sket troopilist õhku suurtee laiustele.
65. Mis on KLIIMAT KUJUDAVAD TEGURID?
­kaugus ekvaatorist
­kaugus  ookeanist  (mereline/mussoonne)
­mere  hoovused
­pinnamood
­­­
66. Kuidas satuvad  saasteained  atmosfääri?
inimtegevuse tagajärjel: kütmisel tekkinud suits, autode heitgaasid, soojuselektrijaamad,
metal urgiatööstus, naftatööstus, autotransport, maavarade karjääris kaevandamine
[lõhkamised], teedeehitusest tulenev tolm
looduslikult teel: kõrbetolm, metsatulekahjud, vulkaanipursked, õhku  saastavad
aerosoolid.
67. Millal on olukord eriti ohtlik?
­ talvel
­> maapinna lähedal õhu jahtumine, kõrgemal temp. kõrgem ­ inversioon ­ õhk ei saa
kõrgemale tõusta,  saasteaine  konsentreerumine, põud.
68. Mis on peamised õhku saastavad ained (/kasvuhoonegaaside hulka suurenavad)?
­SO2, NO, NO2, CO, CO2
­ ammoniaak
­aerosool
69. Mis toimub õhu saastamise tagajärjel?
­atmosfööri läbipaistvus väheneb ja maapinnale jõuab vähem päikeseki rgust.
­saastunud õhk neelab rohkem maa soojuski rgust ja takistab maapinna jahtumist.
70. Kuidas atmosfäär puhastub?
­ sademete kaudu.
­> õhku  kantud  aerosool seob veepi sakesi, need li tuvad, kasvavad suureks ja sajavad
maha.
71. Mis on  HAPPESADEMED ?
­ kui lämmastiku­ ja vääveldioksi did lahustuvad veepi skadeks, si s nad muudavad vee
happeliseks .
72. Mida happesademed põhjustavad?
­ need muudavad mul a ja veekogud happeiseks.
­ kahjustavad  paekivist  ehitisi