Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geograafia töö: ATMOSFÄÄR (0)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on AEROSOOLID?
  • Mis on ILMA ELEMENDID?
  • Millega tegeleb meteoroloogia?
  • Millega tegeleb klimatoloogia?
  • Kuidas ja mille alusel on atmosfäär jaotatud?
  • Kuidas on omavahel seotus õhutemperatuur õhurõhk ja õhtutihedus?
  • Mis on PÄIKESEKIIRGUS?
  • Kuidas päikesekiirgus jaguneb?
  • Mis toimub päikesekiirgusega kui ta läbib atmosfääri?
  • Millest sõltub maapinnani jõudva päikesekiirguse hulk?
  • Kuidas on päikesekiirguse maapinnale jõudmisega?
  • Millest oleneb päikesekiirguse neeldumine ja peegeldumine?
  • Mis on ALBEEDO ja mida see iseloomustab?
  • Millest sõltub aluspinna albeedo?
  • Millal esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus?
  • Mis on EFEKTIIVNE KIIRGUS?
  • Mis on KIIRGUSBILANSS?
  • Kuidas kiirgusbilannssi liigitatakse ning iseloomusta neid?
  • Mis on põhjustanud kliima soojenemise tänapäeval?
  • Mis on OSOONIAUGUD ja mikskuidas need tekivad?
  • Kus osooniaugud esinevad näiteks?
  • Mis asi on TUUL?
  • Mis asi on BRIIS?
  • Mis paneb õhu liikuma?
  • Mis asi on GLOBAALNE ÕHURINGLUS?
  • Miks on õhurõhk vöönditi erinev?
  • Kui palju on õhurõhuvööndeid?
  • Mis toimub ekvaatorilähedastel aladel?
  • Mis on MUSSOONID?
  • Mis põhjustab mussoone?
  • Kuidas tekivad TÕUSVAD ÕHUVOOLUD?
  • Mida nimetatakse ATMOSFÄÄRI MÕJUKESKMETEKS niing miks?
  • Milline on ÕHURINGLUSE MÕJU EESTI KLIIMALE?
  • Mis on ÕHUMASS?
  • Mis asjad on FRONDID?
  • Mida kujutab endast soojemat ja külmemat õhufronti eraldav front?
  • Mille järgi jaotatakse fronte?
  • Mis on TSÜKLON?
  • Mis on ANTITSÜKLON?
  • Kus kujunevad tsüklonid tavaliselt välja?
  • Kuhu tsüklonid enamasti liiguvad?
  • Mis valitsevad tsükloni eesosas idaosas?
  • Mis valitsevad tsükloni tagaosas?
  • Mis valitsevad tsükloni põhjapoolsemas osas?
  • Mis valitsevad tsükloni lõunapoolsemas osas?
  • Milline ilm kaasneb tsükloniga erinevatel aastaaegadel?
  • Millal esineb tsükloneid kõige rohkem?
  • Mis asi on MADALRÕHU LOHK?
  • Mis asi on KÕRGRÕHU HARI?
  • Mis on LÕUNATSÜKLONID?
  • Mis on KLIIMAT KUJUDAVAD TEGURID?
  • Kuidas satuvad saasteained atmosfääri?
  • Millal on olukord eriti ohtlik?
  • Mis on peamised õhku saastavad ained kasvuhoonegaaside hulka suurenavad?
  • Mis toimub õhu saastamise tagajärjel?
  • Kuidas atmosfäär puhastub?
  • Mis on HAPPESADEMED?
  • Mida happesademed põhjustavad?

Lõik failist

GEO III PERIOOD II TÖÖ
1. Mis on ÕHK?
­ õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist
(1%), CO2­st (0,03%) ja teistest  gaasidest  (0,04%).
2. Kuidas tekib ja milleks vaja:
LÄMMASTIK ­ tekib orgaanilise aine lagunemisel; vajalik toitaine taime kasvuks.
HAPNIK ­ tekib fotosünteesi käigus; vajalik hingamiseks ja põlemiseks.
VEEAUR ­ tekib aurustamisel; neela päikeseki rgust.
CO2 ­ tekib fossi lsete kütuste põletamisel; vajalik fotosünteesiks
3. Mis on  AEROSOOLID ?
­ õhus lisaks gaaside  segule  esinevad pisikesed tolmu­,  tahma ­ ja soolaosakesed.
4. Mis on ILM?
­ õhkkonna seisund
5. Mis on ILMA ELEMENDID?
­sademed
­pilvisus
­tuule ki rus ja suund
­õhutemperatuur
­õhurõhk
6. Mis on KLIIMA?
­pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud pi rkonnas.
7. Millega tegeleb  meteoroloogia ?
­ ilma vaatluse ja ennustamisega.
8. Millega tegeleb  klimatoloogia ?
­ kli ma seaduspärasuste uurimisega.
9. Kuidas ja mille alusel on atmosfäär jaotatud?
­ See on jaotatud õhtutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel neljaks sfääriks.
Igat sfääri iseoomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine.
1) TROPOSFÄÄR ­ kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna
massist. Temperatuuri langemine järj ärgult 6 kraadi km kohta. Troposfääri kohal on
tropopaus  ­ õhukiht, mil est kõrgemal temperatuur enam ei lange. (Troposfääri paksuse
laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab
rohkem õhku kokku troopilistel aladel, kus see jõud on tugevam.) Selels sfääris toimuvad
kõik peamised ilmastikunähtused ja on kuni 10 km kõrgusel.
2) STRATOSFÄÄR ­ ulatub ligi 50 km kõrguseni. kõrguse kasvades hakkab ka
temperatuur tõusma, sel e peamiseks põhjustajaks  osoonikiht . Osoon neelab peaaegu
täielikult päikeselt tuleva ultraviolettki  rguse  , mil e tagajärel õhk soojeneb ­ osoonikiht
tagab elu Maal.
3) MESOSFÄÄR ­ paikneb 50­85 meetri kõrgusel. Enam osooni pole ja temperatuur
langeb kõrguse kasvadest ki resti ning õhk on hõre.
4) TERMOSFÄÄR ­  Paksuseks  võib lugeda 1000 km. Õhumolekule vähe, nende
kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Sfäär läheb  sujuvalt  üle planeetidevaheliseks
ruumiks.
ehk siis troposfäär ­ (tropopaus) ­ stratosfäär ­ mesosfäär ­ (mesopaus) ­
termosfäär ­ eksosfäär

­­­
10. Kuidas on omavahel  seotus  õhutemperatuur, õhurõhk ja õhtutihedus?
­ mida kõrgem on õhu temperatuur, seda madalam on rõhk ja tihedus.
­­­
11. Mis on PÄIKESEKIIRGUS?
­ päikeseki  rgus  kujutab endast elektromagneetilist lainetust, mil e lainepikkus jääb
vahemikku 0,1­4 mikromeetrit.
12. Kuidas päikesekiirgus jaguneb?
­ultraviolettki rgus
­infrapunaki rgus
13. Mis toimub päikesekiirgusega, kui ta läbib atmosfääri?
­ päikeseki rguse hulk väheneb. Osa ki rgusest peegeldub pilvedelt tagasi, osa neeldub
atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. ( Neelavad  osoon,  pilved , veeaur ja  aerosool .)
14. Millest sõltub maapinnani jõudva päikesekiirguse hulk?
­kaldenurgast
­geograafilisest laiusest (asukoha kaugusest ekvaatorist)..
15. Kuidas on päikesekiirguse maapinnale jõudmisega?
­ osa ki rgusest jõuab otse maapinnale (otseki rgus, päikesepaistelise ilma korral)
­ teine osa hajub pilvedes ja jõuab maapinnani hajuski rgusena.
16. Millest oleneb päikesekiirguse neeldumine ja  peegeldumine ?
­ mida  tumedam  ja ni skem on  aluspind , seda suurem on  neeldunud  osa ja väikesem
peegeldunud.
17. Mis on  ALBEEDO  ja mida see iseloomustab?
­ albeedo on tagamsipeegeldunud ki rguse suhe pinnale langenud ki rgusega;
iseloomustab maapinna peegeldusvõimet
18. Millest sõltub aluspinna albeedo?
­ heledusest/tumedusest
­ ni skusest/kuivusest
­­­
*IGA KEHA, MIS SOOJENEB, KIIRGAB SOOJUSKIIRGUST.*
*KUI KEHA KIIRGAB, ANNAB TA SOOJUST ÄRA JA JAHTUB.*
19. Kuidas on Maa soojuskiirgusega
­ mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on
Maa soojski rgus ja seda ki remini Maa jahtub.
20. Millal esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus?
­ kui ilm on  pilves , õhk soe ja sisaldab palju veeauru.
21. Mis on EFEKTIIVNE KIIRGUS?
­ nim.  Maa soojuski rguse ja atomsfääri vastuki rguse vahet.
­ Kujutab enesest seda osa Maa soojuski rgusest, mis ei neeldu atmosfääris, vaid lahkub
sealt ehk  maapind  soojeneb.
22. Iseloomusta efektiivset kiirgust.
­ tavaliselt on see positi vne. Mida selgem ja puhtam ilm, seda tugevam on efekti vne
ki rgus. Kujutab enesest seda osa Maa soojuski rgusest, mis ei neeldu atmosfääris, vaid
lahkub sealt ehk maapind soojeneb.
23. Mis on  KIIRGUSBILANSS ?
­ maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud ki rgusvoogude vahe.
24. Kuidas kiirgusbilannssi liigitatakse ning iseloomusta neid?
POSITIIVNE KIIRGUSBILANSS: maapind saab rohkem ki rgusenergiat, kui ise
soojuski rgusena ära annab ­ maapind soojeneb ­  soojus  li gub edasi sügavamale.
NEGATIIVNE KIIRGUSBILANSS: maapind annab ära rohkem soojuski rgust, kui tagasi
saab ­ maapind jahtub.
* TERVIKUNA  ON MAAKERA KIIRGUSBILANSS TASAKAALUS, VÖÖNDILISELT AGA
ERINEVAD SUURUSED.*
­­­
25. Mis on põhjustanud kliima soojenemise tänapäeval?
­ maapinna ja atmosfääri jahutava ki rgusvoo nõrgenemine.
­­­
26. Mis on  OSOONIAUGUD  ja miks/kuidas need tekivad?
 ­ osoonikihi hõredamad kohad stratosfääris.
­ peamisteks lagundavateks  aineteks  freoonid.
27. Kus osooniaugud esinevad näiteks?
­ Polaaraladel (sesoonselt).
28. Selgita KASVUHOONEEFEKTI ning 2 kasvuhoonegaaside hulka suurendavat
tegurit ja 2 võimalikku tagajärge.
­ Lühiajaline päikeseki rgus läbib atmosfääri, kuid pikaajalise soojuski rguse väljumine on
takistatud. See neeldub üha õhus ning atmosfäär soojeneb.
+ Peamisteks soojuski rguse neelajateks on veeaur ja erinevad gaasid (mida nim.
“kasvuhoonegaasideks”)
suurendavad tegurid:
looduslikud ­> kõrbetolm,  metsatulekahjud
inimtegevuslikud ­> soojuselektrijaamad, naftatööstus,  autotransport
tagajärjed: kli ma soojenemine ja liustike  sulamine
­­­
29. Mis asi on TUUL?
­ tuul on horisontaalne õhu li kumine.
30. Mis asi on  BRIIS ?
­ rannikutuul
­>päeval on vees kõrgrõhkkond, öösel on vees madalrõhkkond.
31. Mis paneb õhu liikuma?
1) GRANDIENTJÕUD: jõud, mis on põhjustatud õhurõhkude erinevusest. Li gub
kõrgemalt madalamale. Ilmakaartilt saab kindlaks teha kõige tormisemad kohad sel e
järgi, kus  isobaarid  (õhurõhu samajooned) on joonistatud kõige  tihedamalt  üksteise
kõrvale.
2) COROLISI JÕUD: jõud, mis  on panevadvabalt li kuvad kehad li kuma oma
li kumissuunast põhjapoolkeral paremal ja lõunapoolkeral vasakule. Jõud on
maksimaalsed  poolusel  ja puudub  ekvaatoril . [ PASSAADID  ­ ekvaatoril madalrõhk
tõuseb, õhuvool li gub poolkeradele ja 30ndatel laiuskraadidel on ni  külm, et hakkab
jahtuma.]
3) HÕÕRDEJÕUD: maapinna ebatasasused (1 km kõrgusel). Tuulte ki rus maapinna
kohal väheneb ja tuulte suund muutub. Mida suurem on hõõrdejõud, seda enam  kaldub
tuul madalama õhurõhuga ala suunas ­ tuulte suuna kuni 30kraadiline erinevus e
tuulenihe  kõrgemate õhukihtide ja maapinna lähedase tuule vahel.
32. Mis on  ISOBAAR ?
­ sama õhurõhu joon (ühendab sama õhurõhuga kohtasid).
33. Mis on ISOTERM?
­ sama temperatuuri joon (ühendab sama temperatuuriga kohtasid).
­­­
34. Mis asi on GLOBAALNE ÕHURINGLUS?
­suuremõõtmeline õhuvoolude li kumissüsteem ehk atmosfääri üldine  tsirkulatsioon .
­ nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja ni skuse hulki ühest pi rkonnas teise.
­õhuringluse muudavad keerukaks  Coriolisi  jõud ja hõõrejõud, mis muudavad li kumise
suunda ning ulatuslik mere­ ja maismaa­alade erinev soojenemine ja  jahtumine , mis
mõjutab kõrg ja madalrõhkkondade paiknemist ning õhu li kumist. Veel takistuseks ka
kõrged mäestikud näiteks.
35. Miks on õhurõhk vöönditi erinev?
­ tänu päikeseki rguse tsonaalsele jaotusele ning mere ja maismaa ebaühtlasele
soojenemisele on vöönditi erinev ­ määrab valitsevate tuulte jaotuse maakeral.
36. Kui palju on õhurõhuvööndeid?
­ mõlemal poolkeral on 4 õhurõhuvööndit.
37. Mis toimub ekvaatorilähedastel aladel?
­ need saavad palju päikesepaistet ­ õhk soojeneb ja hakkab tõusma ­ tekib püsiv
madalrõhuala.
­ Tõusev õhuvool  kerkib  kuni tropopausini ja hakkab sealt li kuma pooluste suunas.
30ndates laiuskraadides laskuvad õhuvoolud (kuiv pi rkond) passaadid, 60ndal
laiuskraadil  tõusvad õhuvoolud (ni ske pi rkond) lääne­ ja edelatuul.
­Passaadid muudavad oma li kumissuunas Coriolise jõu tõttu kõrvale, tekitades
põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid.
38. Mis on  MUSSOONID ?
­ need on püsivad tuuled.
­ tuul li gub kõrgemalt õhutõhult madalamale.
­ maismaa ja ookeani vahel.
­ suund muutub sessoonselt.
­ talvel maismaa  mussoon , suvel  vihmaperiood .
­ mussoonset tsirkulatsiooni põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja
jahtumine.
39. Mis põhjustab mussoone?
­ ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine.
40. Kuidas tekivad TÕUSVAD ÕHUVOOLUD?
­ osa 30.  laiustel  laskunud soojast õhust li gub pooluste poole ja kohtub 60. laiuskraadil
külma õhuga. Corilisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale ­ läänetuuled. Maapina lähedal
on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastiku li kuvad soe ja külm õhumass ei
segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfont ­ ehk tekivadki tõusvad
õhuvoolud.
[­Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool.]
41. Mida nimetatakse ATMOSFÄÄRI MÕJUKESKMETEKS niing miks?
­ kõrgema ja madalama õhurõhuga pi rkondi ehk maksimume ja mi nimume.
­ nad kujundavad õhuringlust palju suuremal alal, kui on nende endi pindala.
­­­
42. Milline on ÕHURINGLUSE MÕJU EESTI KLIIMALE?
­ Islandi miinimum toob pehme ja sajuse talveilmastiku.
­ Grööni ja Siberi maksimumi toob pakaselised talveilmad.
­  Assori  maksimum toob suvel palavad ja päikesepaistelised  ilmad .
­ Atlandi ookeanilt tulevad läänetuulega maismaale ni ske õhu  voolud  (e sademeid palju
[ talved   pehmed ]).
­­­
43. Mis on ÕHUMASS?
­ õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse
aluspinna kohal ja mil el on sarnased omadused.
­ kui õhumass li gub, muutuvad ka omadused.
44. Loetle erinevaid õhumasse.
1) ARKTILINE ÕHK: külm ja kuiv; kujuneb Põhja­Jäämere väljadel.
2) PARASVÖÖTME  MERELINE  ÕHK: ni ske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe; kujuneb
parasvöötmes ookeanide kohal.
3) PARASVÖÖTME  KONTINENTAALNE  ÕHK: kuiv, suvel üsna soe, talvel vägak külm;
kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel.
4)  TROOPILINE  MERELINE ÕHK: soe ja ni ske; kujuneb välja ookeanide kohal
kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis.
5) TROOPILINE KONTINENTAALNE ÕHKpalav  ja äärmiselt kuiv; kujuneb välja
troopiliste  kõrbete kohal.
6) EKVATORIAALNE ÕHK: kuum ja ni ske; kujunenud ekvaatori lähedases
madalrõhuvööndis ni  ookeanide kui mandrite kohal.
7) ANTARKTILINE ÕHK: väga kül ja kuiv; kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal.
­­­
45. Mis asjad on FRONDID?
­  kitsad  eraldusvööndid kahe erineva omadusega õhumassi vahel.
46. Mida kujutab endast soojemat ja külmemat õhufronti eraldav  front ?
­ see kujutab endast frontaalpinda, kus üleval pool on soojem ja al  pool külmem.
47. Mille järgi jaotatakse fronte?
­li kumise järgi jaotatakse.
48. Mis on frontide tüübid + iseloomusta neid.
STATSIONAALNE E PÜSIV FRONT: kui front on seisnud paigal ja pole võimalik määrata
li kumissuunda.
SOE FRONT: soojem õhumass li gub külmema peale.
KÜLM FRONT: külmem õhumass li gub soojema al a.
49. Iseloomusta SOOJA FRONTI täpsemalt.
üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt:
 ­> taevas tõmbub pilve (alguses kiudpilved ja si s madalamal lauspilvkate)
­> tibutab lausvihma
[­> talvel saja lund ja tuiskab, jäide]
Kui soe õhk jõuab maapinnale, si s temperatuur tõuseb, sadu lakkab ja ja lumi hakkab
sulama­
­ sadu frondi ees.
50. Iseloomusta KÜLMA FRONTI.
­> tekivad võimsad rünksajupilved ehk sajab paduvihma ja esineb äikest.
­>õhutemperatuur langeb järsult
­>võivad ol a hoovihmad
Kui külm front on üle läinud, pöördub tuul põhja ja loodesse ­ algab külma õhu  sissevool .
­sadu frondi taga.
­­­
51. Mis on TSÜKLON?
­ madalrõhkkond (­>tekib si s, kui on palav).
52. Mis on ANTITSÜKLON?
­ kõrgrõhkkond (­>tekib si s, kui on jahe).
53. Kus kujunevad tsüklonid tavaliselt välja?
­frontidel ookeanide kohal.
54. Kas tsüklonid on enamasti sirgjoonelised või lainetavad?
­ enamasti lainetavad.
55. Kuhu tsüklonid enamasti liiguvad?
­ läänest itta.
56. Mis valitsevad tsükloni  eesosas  (idaosas)?
­ kagu­ ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku.
57. Mis valitsevad tsükloni  tagaosas ?
­ loode­ ja põhjatuuled, mis muudavad ilma külmaks.
58. Mis valitsevad tsükloni põhjapoolsemas osas?
­  idakaare  tuuled ja fronti pole
­temperatuur madal ja sademeid rohkesti.
59. Mis valitsevad tsükloni lõunapoolsemas osas?
­ kõigepealt käib üle soe front ja si s külm front
­> mõlemaga kaasnevad sademed.
60. Milline ilm kaasneb tsükloniga erinevatel aastaaegadel?
­ talvel kaasneb pehme ilm.
­ suvel kaasneb jahe ilm.
61. Millal esineb tsükloneid kõige rohkem?
­ sügisel ja talvel.
62.  Mis asi on MADALRÕHU LOHK?
­ tsükloni väljasopistunud ala.
63. Mis asi on KÕRGRÕHU HARI?
­ antsitsükloni väljasopistunud ala.
­­­
64. Mis on LÕUNATSÜKLONID?
­ lõunatsükloniteks nimetatakse sel iseid tsükloneid, mis tekivad Vahemere või Musta
mere pi rkonnas ja li guvad lõunast põhja poole.
­ nendega kantakse kuuma ja ni sket troopilist õhku suurtee laiustele.
65. Mis on KLIIMAT KUJUDAVAD TEGURID?
­kaugus ekvaatorist
­kaugus  ookeanist  (mereline/mussoonne)
­mere  hoovused
­pinnamood
­­­
66. Kuidas satuvad  saasteained  atmosfääri?
inimtegevuse tagajärjel: kütmisel tekkinud suits, autode heitgaasid, soojuselektrijaamad,
metal urgiatööstus, naftatööstus, autotransport, maavarade karjääris kaevandamine
[lõhkamised], teedeehitusest tulenev tolm
looduslikult teel: kõrbetolm, metsatulekahjud, vulkaanipursked, õhku  saastavad
aerosoolid.
67. Millal on olukord eriti ohtlik?
­ talvel
­> maapinna lähedal õhu jahtumine, kõrgemal temp. kõrgem ­ inversioon ­ õhk ei saa
kõrgemale tõusta,  saasteaine  konsentreerumine, põud.
68. Mis on peamised õhku saastavad ained (/kasvuhoonegaaside hulka suurenavad)?
­SO2, NO, NO2, CO, CO2
­ ammoniaak
­aerosool
69. Mis toimub õhu saastamise tagajärjel?
­atmosfööri läbipaistvus väheneb ja maapinnale jõuab vähem päikeseki rgust.
­saastunud õhk neelab rohkem maa soojuski rgust ja takistab maapinna jahtumist.
70. Kuidas atmosfäär puhastub?
­ sademete kaudu.
­> õhku  kantud  aerosool seob veepi sakesi, need li tuvad, kasvavad suureks ja sajavad
maha.
71. Mis on  HAPPESADEMED ?
­ kui lämmastiku­ ja vääveldioksi did lahustuvad veepi skadeks, si s nad muudavad vee
happeliseks .
72. Mida happesademed põhjustavad?
­ need muudavad mul a ja veekogud happeiseks.
­ kahjustavad  paekivist  ehitisi
Vasakule Paremale
Geograafia töö-ATMOSFÄÄR #1 Geograafia töö-ATMOSFÄÄR #2 Geograafia töö-ATMOSFÄÄR #3 Geograafia töö-ATMOSFÄÄR #4 Geograafia töö-ATMOSFÄÄR #5 Geograafia töö-ATMOSFÄÄR #6 Geograafia töö-ATMOSFÄÄR #7 Geograafia töö-ATMOSFÄÄR #8 Geograafia töö-ATMOSFÄÄR #9 Geograafia töö-ATMOSFÄÄR #10 Geograafia töö-ATMOSFÄÄR #11
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 73 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor adojohanna Õppematerjali autor
ATMOSFÄÄRI KOOSTISEST
ATMOSFÄÄRI EHITUS
SFÄÄRID
ÕHTUTEMPERATUUR, TIHEDUS, RÕHK JA SEOSED
MADAL- JA KÕRGRÕHKKOND
KIIRGUS
KASVUHOONEEDEKT
TUUL JA ÕHURINGLUS TEGURID
GLOBAALNE ÕHTURINGLUS E ATMOSFÄÄRI ÜLDINE TSIRKULATSIOON
MUSSOONID TEKE
ÕHTURINGLUSEST
TSÜKLON, ANTITSÜKLON
TUUL
FRONT
KLIIMAT KUJUNDAVAD TEGURID
HOOVUSED
ÕHU SAASTUMINE - INIMTEGURID LOODUSLIKUD TEGURID - TAGAJÄRJED
HAPPESADEMED

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
odt

Geograafia kt kordamisküsimused

4. Kasvuhooneefekt. Kasvuhoones on temperatuur üldjuhul palju kõrgem kui ümbritsevas õhus, sest lühilaineline päikesekiirgus, mis läbib kasvuhoone klaasi või kile, jõuab mullapinnale ja soojendab seda tugevasti. Maapinnalt lahkuvat pikalainelist soojuskiirgust klaas või kile aga läbi ei lase. Maa õhkkond talitleb sarnaselt kasvuhoonega. Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas, metaan, naerugaas, maalähedane osoon jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. 5. Kliimat kujundavad tegurid, sh astronoomilised tegurid. 1

Geograafia
thumbnail
11
docx

Atmosfääri ulatus ja koostis

1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Koosneb gaaside segust ­ õhust. Õhust sõltub kogu orgaaniline elu. Ulatub kõrguseni kuni 110 km. Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris toimub õhumasside konvektsioon (õhumasside üles-alla liikumine õhu ebaühtlase soojenemise tõttu). t° langeb keskmiselt 6 °C

Geograafia
thumbnail
6
doc

Atmosfääri koostis ja ehitus

(neelab pikalainelist soojuskiirgust, tekitab suures koguses kliimasoojenemist) Veeauru hulk õhus varieerub 0,5 ­ 4 %. Kõige rohkem veeauru on ekvatoriaalses kliimavöötmes. Veeaur neelab päikesekiirgust ja ka maapinna soojuskiirgust, mille tagajärjel temperatuuri kõikumised õhus vähenevad. Veel esineb õhus pisikesi tolmu-, tahma ­ ja soolaosakesi, mida nimetatakse aerosooliks. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline liikumine: 1. Troposfäär ­ kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa( 80 %) õhkkonna massist. Troposfääris on õhutemperatuuri järkjärguline langemine, keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta. Tropopaus ­ õhukiht, mis on troposfääri kohal ja millest kõrgemal enam temperatuur ei lange

Geograafia
thumbnail
9
doc

Atmosfäär - Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest

Seda kasutavd organismid hingamiseks. o Süsihappegaas ­ satub õhku fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist. EHITUS: Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär on jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline muutumine: o TROPOSFÄÄR ­ kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist. Seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri

Geograafia
thumbnail
6
doc

Atmosfäär

ATMOSFÄÄR 5.1. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikus, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääri toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima.

Geograafia
thumbnail
16
doc

Geograafia konspekt: mullad, atmosfäär, hüdrosfäär

on vajalik fotosünteesiks. Õhus esineb veel pisikesi tolmu-, tahma-, ja soolaosakesi, mis satuvad õhkus ookeani pinnalt aurustumisel ja neid kokku kutsutakse aerosoolideks. · Ilm- õhkkonna seisund, kliima- pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas. Meteoroloogia tegeleb ilma vaatlusega ja ennustamisega, klimatoloogia kliima seaduspärasuste uurimisega. · Õhutemp. vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temp. kindlasuunaline muutumine. 1. Troposfäär: kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist, temp. järkjärguline langemine keskmiselt 6C km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temp. enam ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud

Geograafia
thumbnail
3
doc

Geograafia - Atmosfäär

GEOGRAAFIA - A TMOSFÄÄR 1) Atmosfäär e. õhkkond (ulatus 1000-1200 km) mõjutab nii inimest kui teda ümbritsevat loodust. Kliimatingimused on kujundanud looduskeskkonna ning mõjutanud inimeste tegevusalasid ja elulaadi. Kõige enam sõltuvad ilmastikust põllumajandus ja merendus. Atmosfääri mõiste - Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht. Vajadus ilmaennustuste järele on olnud atmosfääriuuringute liikumapanevaks jõuks. Ilma prognoosimise seisukohalt oli väga suureks edusammuks 20. sajandi esimestel kümnenditel Norra teadlaste (V. Bjerknes jt) poolt loodud tsüklonite tekke ja arengu teooria, millel põhineb sünoptiline ilmaennustamine. 2) Atmosfääri tähtsus: · Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades O2: hingamine, põlemine.

Geograafia
thumbnail
12
doc

Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks.

Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Atmosfääri kihid ulatuvad kuni 110 km kõrguseni. Atmosfäär koosneb: lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist, süsihappegaasist ja teistest gaasidest. 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused Atmosfääri kihid on: Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, temperatuur langeb 6c km koht, troposfääri kohal on tropopaus(õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange), leiavad aset peamised ilmastikunähtused.

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun