Kordamine geograafia kontrlltööks - Atmosfäär (2)

Kordamine geograafia kontrlltööks
Atmosfäär
1.Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust
Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus.

• Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine . Troposfääri kohal on tropopaus - õhukiht, millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistel aladel, kus see jõud on kõige tugevam. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima.
  
• Sratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustjaks on osoonikiht . Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjustab organismide kudesid, mõjudes seega surmavalt.
  
• Mesosfääris (50-85km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre.
  
• Termosfääris on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetide vaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Tinglikult võib õhkonna paksust lugeda 1000km.
  

2.Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid: nähtav valgus, ultraviolett kiirgus, infrapuna kiirgus
3.Selgita, millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikese hulk
Päikese kõrgus horisondil- mida kõrgemal on päike, seda suurem on päikesekiirguse hulk
Pilvisus - mida pilvisem, seda vähem jõuab maapinnale Aluspinna omadused- mida tumedam on pind, seda suurem on neeldumis %
4.Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast
Albeedo iseoomustab aluspinna peegeldusvõimet. Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,2 – 0,25 värskelt küntud põllu albeedo jääb vahemikku 0,1 – 0,15. Üks kõige väiksemaid albeedosid esineb veepinnal, kui päike paistab kõrgelt.
5.Selgita kiirgusbilansi olemust
Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui ilm on pilves , õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus.
Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne, st et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäärilt vastu saab. Mida selgem on ilm ja puhtam õhk, seda tugevam on efektiivne kiirgus.
Positiivne kiirgusbilanss tähendab, et maapind saab rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivse kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub.
Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed.
6.Selgita kasvuhooneefekti olemust ja too näiteid võimalikest tagajärgedest
Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nende geoloogilistel ajastutel , kui süsihappegaasi sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise.
Kliima soojenemine, liustike sulamine , põud, vee puudus.
7.Selgita osooniaukude tekkepõhjusi ja võimalike tagajärgi
Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Samas ei tähenda see osooni täielikku puudumist, sest siis hävitaks ultraviolettkiirgus kõik elava Maa peal. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel.
Osooni lagundavad freoonid , mis lenduvad külmutuskappide, õhujahtusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonidel kasutamisel .
8.Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest
- liustike sulamine, põud, puhta joogivee puudus, tormid, erosioon , majanduse allakäik
9.Selgita gradient -, Coriolisi ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele.
Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alati madalama rõhuga alale .
Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv intertsjõud ehk Coriolisi jõud. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Coriolisi jõud on maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril .
Maapinnalähedases, kuni 1km kõrguses õhukihis mõjutab tuule liikumist veel aluspinna hõõrdejõud. Selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub.
10.Globaalne õhuringlus.
Ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise.
1.Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala.
2.Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas.
3. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad .
4.Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled – passaadid – kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid.
5.Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud.
6.Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast.
11.Passaatide teke, õhuringlus ekvaatori ja 30 laiuskraadide vahel.
Evatoriaalsel alal on õhurohk naaberaladest madalam, umbes 30 laiuskraadil valitseb kõrgrõhuvöönd, seega on seal kuivad ilmad ning õhk ei tõuse, vaid langeb. Kuna laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivaks , siis ongi ekvaatori juures pidevad kuivad ja päikesepaistelised ilmad.
Passaadid, püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled, kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõuapoolkeral kagupassaadid.
Passaadid tekivad aga maapinnalähedases õhukihis liikuvate laskunud õhuvoogude tagajärjel.
12.Mussoonide teke
Mussoonid on tuuled, mis puhuvad maa ja mehe vahel.
13.Õhuringluse mõju Eesti kliimale
Eesti paikneb üleminekuvööndis, kus on ilmastik väga vahelduv, eriti talvel, kui ilm sõltub peamiste õhuvoolude suunast. Sooja õhku saabub ainult läänest.
14.Peamised õhumassid
Arktiline õhk – külm ja kuiv. See on kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Liikudes kaugemale lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks.
Parasvöötme mereline õhk – niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Valitseb pilves ja sajune ilm.
Parasvöötme kontinentaalne õhk – kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Ta kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel. Ilm on valdavalt selge. Temp määratud kiirgusre~iimi sesoonse kõikumise poolt.
Troopiline mereline õhk soe ja niiske. See on välja kujunenud ookenide kohal kõrgrõhuvööndis ja pasaattuulte vööndis. Seal asetsevad laskuvad õhuvoolud, seega pilvi ei teka ja sademeid pole.
Troopiline kontinentaalne õhk - palav ja äärmiselt kuiv. Kõrbed.
Ekvatoriaalne õhk – kuum ja niiske. Seal kujunevad tõusvad õhuvoolud.
Antarktiline õhk – iseärinis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbki kohal.
15. Frondid , üleminekualad
Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumasside vahel. Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast läbilõikes pigeb frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem õhk.
Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda.
Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale.
Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub sooja alla.
Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema.
Suvel hakkab sellel ajal tibutama lausvihma ning talvel tekib tuisk.
Külma frondi puhul on ilma muutumine hoopis teistsugune. Edasiliikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilves, sajab paduvihma ja esineb äikest.
16.Tsüklonid ja antitsüklonid
Madalrõhkkond ehk tsüklon ja kõrgrõhkkond ehk antitsüklon.
Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ja ookeni kohal.
Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale põhja, teisal aga külm õhk lõunasse. Nii hakkavad kujunema keerised mille sees on sooja ja külma õhu voolud koos sooja ja külma frondiga.
Tuul – õhurõhu erinevuste tõttu põjustatud õhu liikumine.
Õhk liigub kõrgrõhu alalt madalrõhu alale.
Mida suuremad õhurõhu erinevused , seda tugev tuul.
Kui õhuvoolud tõusevad, siis tekivad sademed, ning õhurõhk langeb (madalrõhuala).
Õhk hakkab laskuma 30-60 kraadid vahel.
Kui õhuvoolud laskuvad, siis sademeid ei tekki, nind õhurõhk tõuseb (kõrgõhuala).
Kliimat kujundavad tegurid: päikeselt saadav kiirgushulk, valitsevad õhumassid ja õhuringlus, maismaa ja mere erinev soojenemine, soojad ja külmad hoovused , koha kõrgus merepinnast, pinnamood.
Kui on külm õhk, ning laskuvad õhuvoolud, siis tekib kõrgrõhuala.Kui on soe õhk, ning tõusvad õhuvoolud, siis tekib madalrõhuala.
17.Milline õhumass kujundab Eesti ilma praegu?Mille põhjal seda järeldad? - Tsüklon, parasvöötme mereline. Lörts ja lumesadu , 0kraadi
18.Mis on front? - Kitsas eraldusvöönd kahe erineva õhumassi kokkupuute alal. pikkus 1000km laius 200-300km
19.Millises piirkonnas paistab päike kaks korda aastas seniidis ? - ekvaatoril
20.Millistes piirkondades esinevad polaaröö ja päev? Põhjenda - polaaraladel põhjapolaaraladel juulis->päev dets.->öö lõunapolaaraladel juulis->öö dets.->päev
21.Nimet. 2 peamist tegurit, mille mõjul toimub soojusvahetus erinevate laiuskraadide vahel? a)hoovused b)õhumassid(tuul)
22.Mis on hoovus ,iseloomusta. Hoovus on ookeanides liikuv vee mass, tuul paneb liikuma nad ühes suunas.
Hoovused panevad liikuma passaadid
Soe hoovus on see, mis on ümberolevast veest soojem
Külm hoovus on ümberolevast veest külmem.
Ekvaatorilt hakkavad liikuma soojad hoovused
Poolustelt külmad hoovused
Soe hoovus toob kaasa sooja ja niiske kliima
Külm hoovus toob kaasa külma ja kuiva kliima
23.Õhu saastumine ja selle tagajärjed
Peamised saasteained:

väävliühendid, eriti SO2

Lämmastikuühendid(NO, NO2, ammoniaak )

Süsinikuühendid(vingugaas CO, süsihappegaas CO2)

Aerosool ehk tahked osakesed
Inimtegevuse tagajärjel: Pinnasedtööd, näiteks maavarade kaevandamine karjäärides, põlluharimine või teedeehitus . Autode ja jõujaamade heitgaasid.
Looduslikud tegurid: Tugev tuul soodustab tahke aine lendumist. Nt. Põua tingimustes võib tuul ära puhuda suure osa väärtuslikust mullast.
Tagajärjed: Väheneb atmosfööris läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Kõige rohkem kahjustab inimese hingamiselundeid.
24.Too näiteid ilmakatastroofide kohta.
Orkaanid e. Taifuunid e. Troopilised tsüklonid – 12. sept. öö vastu 13. sept .2008 USA, Houston- "Ike" ; 23-31 aug. 2005 USA kaguosa "Katrina".
Tornaadod e. Trombid – 24 mai 2005, Eesti ; 15 juuni 2004, Eesti ; 02.mai 2008 , USA, Arkansas.
Vesipüksid – 20.juuli 2005 Eesti, Pärnu.
Tuulispasad – 04. aug. 2008 Põhja – Prantsusmaa.
Tugevad paduvihmad – 03.veeb. 2010 Kanaarid.
25.Ilmakatastroofid.
Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond,mis toob endaga kaasa tugeva tormi.
Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga,kuid väga intensiivne õhupööris,mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Tekitatab suuri laastamistöid,kiskudes üles maju ja puid.
Vesipüks on tornaado vee kohal. See on 100-600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul.Vesipüks saab sündida,kui merepinna temp. on soojem tavalisest ja veepinnale sattuvad tuuled hakkavad puhuma vastupäeva. Vesipüks on kiirelt pöörlev ja nagu tolmuimejana töötav keerispilv. Madala õhurõhuga keskmes haarab ta kõik kaasa kõike,mis tal teele ette jääb.
Tsüklon on õhukeeris, mille keskmes on madal-
rõhuala, kuhu puhuvad äärealadelt tuuled, mis põhjapoolkeral liiguvad vastupäeva ja lõunapk päripäeva.
Äike tekib suhteliselt lühikese aja jooksul. Kiiresti tõusvad soojad ja niisked õhumassid kogunevad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, tekitades võimsa ja sademeterohke pilvemoodustise (tihti alasikujuline). Äikesega kaasnevad välk, sageli tugevad hoovihmad (põhjustavad äkilisi  üleujutusi), tugev tuul, rahe ning trombid (vesipüksid).
Välk.Kui atmosfääri kõrgemates kihtides olevad raheterad hakkavad maale langedes sulama, lõhuvad tõusvad õhuvoolud veetilgad positiivselt ja negatiivselt laetud tilkadeks. Tekib tugev elektriväli. Sellise elektrivälja äkilist tühjenemist nimetatakse välguks. Seega ei ole välk midagi muud kui tohutu lühis.
Välgusähvatus kestab tavaliselt väga lühikest aega. Selle aja jooksul jõuab säde käia pilve ja maa vahel üles-alla isegi mitukümmend korda.
Tuulispask on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust.
26.Iseloomusta rahvusvahelisi lepinguid atmosfääri ja kliima kaitseks.
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon on rahvusvaheline leping, mis loodi 3-4 juunil 1992 aastal Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna ja arengu konverentsil ,eesmärgiga arendada globaalset koostööd kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside inimtekkeliste emissioonide stabiliseerimise ja vähendamise osas; põhieesmärgiks on inimtekkeliste kliimamuutuste ärahoidmine.
Kyoto protokoll (1997)Kyoto protokoll jõustus 2005. aastal.Protokolli kohaselt on selle ratifitseerinud riikide kohustuseks aastatel 2008-2012 vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid arenenud tööstusriikide puhul 5% võrreldes aastaga1990. Arengumaadel konkreetseid kvantitatiivseid kohustusi ei ole.Eesti liitus 3.09.2002.a.Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon võeti vastu 1985.a. 1987.a sõlmiti nn Montreali protokoll osoonikihi lagundavate ainete kohta.