Peale ülikooli lõpetamist õnnetus tal saada tööd koduõpetajana Cavendishide perekonna juures.Härra William Cavendish oli Hardwicki parun ning hiljem sai temast Devonshire' krahv. 1610. aastal käis Hobbes koos oma õpilase William Cavendishiga ringreisil Euroopas, ta kohtus mitmete tolleaegsete õpetlaste ja filosoofidega, ent huvitus toona kõige enam Vana-Kreeka ajaloost. Peagi hakkas ta tegelema aga ka geomeetria, matemaatika ning filosoofiaga. Cavendishid toetasid Hobbesi kogu tema ülejäänud elu ning kui mitte arvesse võtta lühikesi katkestusi, jäi Thomas selle perekonna juurde ametisse aastakümneteks. Mõnda aega töötas ta Francis Baconi erasekretärina. Aastal 1628 avaldas Hobbes Ateena ajaloolase Thukydidese Peloponnesose sõja ajaloo tõlke. Pikkadel reisidel ajavahemikus 1629-1634 sõlmis ta tutvusi väljapaistvate teadlastega, kellel oli tema loodusteadlase- ja filosoofikarjääri seisukohast oluline tähtus
Galilei juhusliku kirjeldus Aristotelesele oli tähtis vabaneda kontekstist ja Galilei lähtus, tingimusi varieerida, et teada saada. 24) Mida tähendab Descartese dualism? · Hing ja keha, kaks erinevat reaalsust. · Teaduse arengu stimuleerimine. · Keha: omab ulatust, piiratud, allub mehhaanikale. · Hing: ei oma ulatust, piire, ei allu mehhaanikale. · Need kaks saavad kokku käbinäärmes. 25) Millised olid Hobbesi teened? Psüühika seletamine välised tegurid mõjutavad meie psüühikat. Inimest motiveerib isu/nauding. Armastus ja vaen kui jõud. Sotsiaalpoliitik ,,Inimene on egoistlik, kõik kõigi vastu sõjas, et säilitada iseennast''. HOBBES OLI: materialist, mehhanitsist, determinist, empiirik ja hedonist. 26) Millised olid Locke teened? · Ei ole võimalik tostada kaasasündinud ideede teooriat (Tabula Rasa) · Ideed jagunevad lihtsateks ja keerukateks
On mõlemat. Normatiivse poole pealt üritatakse teha selgeks ideaalseid reegleid või mõõdupuid. Deskriptiivse külje pealt tahetakse selgeks teha, et kuidas asjad peaksid olema: mis on õige, õiglane või moraalselt korrektne. Loodusseisund 1. Mis eesmärki teenib loodusseisundis kujutus? Kuna loodusseisundit me reaalselt luua ei saa me ei saa lihtsalt riiki tühistada siis tuleb meil looduseisund mõtteeksperimendina läbi viia. 2. Mida arvab Hobbes loodusseisundist? Hobbesi järgi pole midagi hullemat, kui elu ilma riigi kaitseta. Hobbesi järgi viib valitsuse puudumine meid ränkadesse konfliktidesse. Loodusseisund kui sõjaseisund. See on seisund, kus igaüks on õigusega umbusklik iga teise suhtes, ja just umbusk, mitte lihtsalt egoism või sadism, viib sõjani, kus inimesed ründavad kasu, julgeoleku ja maine pärast. See sõda toidab ennast ise, sest mõistlik kahtlus vägivaldse käitumise võimalikkuses viib üha kasvavale vägivallaspiraalile. 3
THOMAS HOBBES • Sündis 5.aprill 1588 ning suri 4.detsember 1679 • Inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik • Üks peamisi absolutismi teoreetikuid ning ühiskondliku leppe teooria algataja ELUKÄIK • Thomas Hobbes sündis 1588. aastal Wiltshire'is või Malmesburys • 1603. aastal läks ta õppima Oxfordi ülikooli, mille lõpetas 1608. aastal. • Tal õnnestus saada tööd koduõpetajana Cavendishide perekonna juures ning nemad toetasid Hobbesi kogu tema ülejäänud elu. • 1610. aastal käis Hobbes koos oma õpilase William Cavendishiga ringreisil Euroopas, ta kohtus mitmete tolleaegsete õpetlaste ja filosoofidega, ent huvitus toona kõige enam Vana-Kreeka ajaloost. • Peagi hakkas ta tegelema aga ka geomeetria, matemaatika ning filosoofiaga. Tutvunud René Descartes'iga, võttis Hobbes peagi omaks tolle arusaamad maailma matemaatiliselt harmoonilisest ülesehitusest. Sellel põhines ka tema
Samuti on ta tegelenud inimolemuse lahti seletamisega. Tema kõige kuulsam teos "Leviaatan" ilmus 1651. aastal inglise ning 1668. aastal ladina keeles. Seal avaldas ta idee poliitiliste prinsiipide õigustatusest vabade ja 3 ratsionaalsete indiviidide mõtete läbi-,et põhjendada vajadust suveräänse võimu järele. (100 filos) (2) 3.1 Materiaalne maailm. Kohtumine Galileiga pani aluse Hobbesi veendumusele, et loodus koosneb kehadest, mis tõmbumise ja tõukumise tõttu väljaarvutataval viisil liiguvad. Antiikaja atomistilt võttis ta omaks seisukoha, et ka inimese tajul on materiaalne iseloom, ja kartesiaanlusest võttis ta üle ,,geomeetrilise meetodi, mis seisneb loogiliselt paratamatute järelduste tegemises iseenesestmõistetavatest tõdedest, millele omistatakse samalaadne kehtivus, nagu on matemaatika aktsioomidel
See leping toimiks aga vaid siis, kui kõik inimesed annaks osa oma õigustest (sest ühiskonnata ehk loomuseisundis on igaühel õigus ja vabadus teha ükskõik, mida, seega ka igaüht kahjustada) ainuvalitseja ehk suverääni kätte. Siit tuleneb ka absolutismi legitiimsus, kuna rahvas ise on valitsejale piiramatu võimu andnud ning too peab nüüd seda selleks kasutama, et saavutada võimalikult suurt harmooniat, ühtsustunnet ja üldist heaolu. Riik ongi Hobbesi jaoks kunstlik moodustis, inimeste poolt loodud "surelik jumal", mis on loodud nende endi kaitseks iseenda eest. Suverääni võim lepinguga loodud ühiskonnas ehk riigis tagatakse sellega, et tema ei sõlmi inimestega lepingut, vaid võtab neilt antud võimu lihtsalt vastu, seega ei ole ta neile andnud mingeid siduvaid kohustusi. Valitsejal on sisuliselt täielik vabadus oma võimu teostamiseks täpselt sellisel teel, nagu ta parimaks peab
Tunnetada saab ainult nähtumusi (lauad, monitorid, hooned), sest asi iseenesest on tunnetamatu. Tunnetuses eristab Kanti kahte aspekti: 1) tunnetuse mateeria ,,asi iseeneses" tekitab meis aistinguid; 2) tunnetuse aprioorne (kogemusest sõltumatu) külg mõistus töötleb ja korrastab aistinguid ja tekivad teadmised. Mõistuse aprioorseteks vormideks on see, et me mõtleme ajas ja ruumis ning otsime põhjuslike seoseid nähtuste vahel. Kanti kohuse-eetika Hobbesi ühiskonnafilosoofia 42 Thomas Hobbes (15881679) oli Inglise filosoof, ühiskonnafilosoofia (poliitikafilosoofia) teerajaja Inglismaal. Hobbes andis oma teoses vastuse küsimustele, miks tekkis riik ning milline peab riik olema. Nende probleemidega on filosoofid muidugi varemgi tegelnud (nt kas või Platon, Aristoteles, Augustinus, Thomas Aquinost). Hobbes on üks ühiskonnafilosoofia klassikuid. Looduslik ja ühiskondlik seisund
mõtlemise tähtsust, Inglismaal oli empirism mis vaatles teadmiste allikana kogemust. Inglismaale sõideti tutvuma vabama ühiskonnakorralduse ja uute ideedega, et need kogu Euroopale tuttavaks teha. 2. Millistele ideedele ja õpetustele tugines valgustusliikumine? Iseloomulikud jooned: usk mõistusesse, ratsionalism, ideede jõud, ideid on vaja levitada, võitlus eelarvamustega, filosoofia, võrdlemine. 3. Millised olid Thomas Hobbesi ja John Locke'i vaated riigieelsele ühiskonnale, riigi eesmärgile ning parlamendi ja monarhi võimu vahekorrale? Mille poolest need sarnanesid ja mille poolest erinesid? Kuningavõim ei lähtu Jumalast vaid rahvast, monarhia käes peab olema koondunud seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim, ta peab suutma rahva julgeolekut kaitsta ning kui ta seda ei taha või ei suuda, võivad alamad talle vastu hakata (Thomas Hobbes).
Tol ajal tegeles Locke paljude asjadega, olles tuttav ka I. Newtoniga. Ilmusid paljud ta kuulsad teosed. Tänu oma usulistele tõekspidamistele, vastandus ta valitseva kirikuga ja vahetult enne ta elupäevade lõppu tekkis vaidlus, kas jätta "Essee inimmõistusest" Oxfordi õppekavva. John Locke suri 28. oktoobril 1704 ühes linnalähedases majas 72-aastasena. John Locke oli empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Teda peetakse Hobbesi järeltulijaks ning liberaalse maailmavaate esiisaks. Locke peeti ka suureks pedagoogika teoreetikuks. Paljud tema ideed selles vallas on kasutusel tänapäevani. Üks ta vaatepunktidest seal oli nn. Tühja lehe teooria (inimene on nagu tühi leht, mille kasvatamine ja õpetamine täidavad). Samuti oli üks ta ideedest tänapäevani laialdasel tuntud teooria: keha ja mõistus peavad harmooniliselt arenema. Samuti uskus ta, et igas
Peamised ideed: Teadmised on jõud. Teadmised on selleks, et teha inimesed loodusest sõltumatuks. Inimene vajab leiutamise meetodit. Kogemuse kaudu saadud teadmised on inimkonna hüvangu eelduseks. Thomas Hobbes 1588-1679 Paarkümmend aastat pärast F.Baconit tõuseb esile tema õpilane Th.Hobbes. Ta polnud silmapaistev mitte niivõrd oma originaalsusega, kuivõrd oma mõtteselguse ja järjekindlusega. 2. Hobbesi filosoofia üldlaad. Erinevalt Baconist leiame siin avaruse ja laiahaardelisuse asemel üksikasjadesse ja peensustesse uppuvat kitsust. Ta filosoofiline huvi koondub kolme objekti ümber: loodus, inimene ja ühiskond. Esimeseks ja kõige põhilisemaks on loodus ise oma konkreetses antuses. Vahetu kogemus, mis on antud taju kaudu, on tema jaoks ainus väärtuslik materjal õigeks tunnetuseks. Kõik muu, eelkõige religioon, tuleb filosoofiast väljalülitada. Kasvava loodustunnetuse eesmärk on
looduses pole midagi juhuslikku; Uute mõtteviiside tekkimine hakati rohkem väärtustama inimmõistust ja juurdlemisvõimet, katsetega saadud tulemused panid inimesi kahtlema vanadest tõdedes. Valgustuse iseloomulikud jooned? peamine kriteerium oli inimmõistus, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, eeskuju oli loodus, omane oli uus humanism. Millised olid valgustuse tagajärjed? Riik, kus valgustus tekkis? Inglismaa. T. Hobbesi filosoofia? kõik inimesed on võrdsed, Õige kuningavõim on absolutism,Talle ei meeldinud parlamentarism ja demokraatia, sest ta oli sunnitud olema paguluses J. Locke filosoofia? täieliku parlamentarismi ja usuvabaduse pooldaja. riik on oma võimu saanud rahvalt ja peab tegevuses lähtuma rahva huvidest.Pooldas rahva õigust hakata võimule vastu, kuid taunis vägivalla kasutamist. Mis riigi kaudu valgustusideed levisid?Prantsusmaa Mis on valgustatud absolutism
patuste inimeste vahel. Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral. 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, peaksime siiski püüdma hoolitseda maksimaalselt oma hinge ja heaolu eest. Inimene on osa ühiskonnast, hierarhilisest süsteemist, mille eri osad täidavad eri funktsioone. Hea elu on poliitiline küsimus, kuid tõeline voorus on siiski vaimne. Kirik on riigist ülem. 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimesed, kui kehad alluvad mingitele seadustele. Inimese panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega, ei ole olemas absoluutset ega loomupärast head ja kurja, need on inimeste antud nimed asjadele, mida nad vastavalt kas ihaldavad või väldivad. Ei saa rääkida õnneliku elu objektiivsest sisust. Õnn on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab
teha "oma võimust Issanda teenri, kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral." 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Valitsejad ülesanne? Seadused -> voorused Tõeline voorus: vaimne. Seega: kirik ülem riigist Ka valitsejate vooruse tasuks on igavene elu, mitte maised hüved 2 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus "Õnn (felicity) on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. [---] Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu, seni kuni me siin maailmas elame; sest elu ise on liikumine, ja ei saa kunagi olla ilma iha ega hirmuta, nii nagu ta ei saa olla meelteta." 8. Shaftesbury subjektiivsest õnnest 9. Rousseau moodsa (ühiskondliku) inimese hingehaigusest Loomulik inimene
3) Osa jumala plaanist 4) Teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust Aquino Thomas õnnest ja poliitikast õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada peab hoolitsema oma ihu ja hinge eest hea elu on pol. küsimus valitseja ülesandeks on seaduste kaudu harjutada inimesi vooruslikult käituma kirik on ülem riigist valitseja vooruslikkuse tasuks on igavene elu Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus inimese panevad liikuma ihad hea ja kuri on seotud inimese ihadega õnn on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab Shaftesbury subjektiivsest õnnest õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses väliste asjade roll õnnes on lahtine õnnelik elu tuleneb vooruslikust tegutsemisest ja ühiskondlikust harmooniast, mis tulenevad omakorda tunnete harmooniast hinges Rousseau moodsa (ühiskondliku) inimese hingehaigusest
5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Tõelised voorused on kristlastel, õnn on olla tänulik et voorusliku elu kaudu same õnnelikuks järgmises elus. Riik on pattu langemise tagajärg, tagab rahu ja korra, õige riik on kristlik riik, usku peab levitama. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Õndus maapeal võimatu, kuid natuke õnne võimalik, seadused suunavad inimest headuse poole, kõrgeim voorus on vaimne voorus, kirik kõrgeim. 6. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Õnn on igaühe oma asi. Kõik asjad on KEHAD, ka inimene, mida panevad liikuma jõud(ihad tungid), hea ja kuri on nimed mille inimene ise paneb. ÕNN=PIDEV ÕNNESTUMINE asjades mida ihaldame. 7. Shaftesbury subjektiivsest õnnest Tunnete harmoonia viib voorusliku tegutsemiseni ja ühiskondliku harmooniani, mis loob õnneliku elu. Voorus ja sisemine harmoonia õnne tingimused. Ühiskondlik elu viib õnneni. 8. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest
jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3. Teoreetiline eetika on arutlus printsiipide üle ja praktiline eetika on juhised, mida kasutatakse dilemmade lahendamisel. Deskriptiivne kirjeldab midagi, ei anna hinnangut, Normatiivne Annab hinnangu, Metaeetiline uurib semantilisi küsimusi. 4. Me vajame moraali, et vältida loodusseisundit. Hobbesi kohaselt oleks ilma normideta kõikide sõda kõigi vastu. 5. Inimese huvides on pikemas perspektiivis olla moraalne, kuid alati on neid, kes lepingust taganevad ning saavad sellega hetkelist hüve. Moraali funktsioonid Hobbesi kohaselt: hoida ühiskonda lagunemisest,leevendada kannatusi,soodustada inimõitsengut,lahendada huvikonflikte mõistlikult,jagada kiitust ja laitust. 6
isikliku seisukohani. Testige oma seisukohta mõne terava sõnavabaduse probleemi (nt. karikatuuriskandaal) põhjal. 3. Analüüsige tulude ümberjagamist maksude näol vabaduse seisukohast. Kas Russelli argumendid on vabaduse seisukohast korrektsed, kas see tekitab meis isiklikult moraalset kohustust nõrgemate aitamiseks (lisage arutlusse arengumaade probleem Airaksineni tekstist). 4. Analüüsige Russelli, Hobbesi ja Rousseau abil ühiskonna positsiooni vabaduse seisukohalt lähtudes -- jõudke selgusele, kas ühiskond kokkuvõttes suurendab või vähendab meie vabadust. Kaasake arutlusse anarhismi kontseptsioon poliitilisest filosoofiast.
Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega. Suveräänsus: absoluutne ja igavene võim riigis; suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile. Riik saab olla monarhia, aristrokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon. Suveräänsus kuulub sellele, kellel on võim anda seadusi. Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes jumalikule õigusele ja loomuõigusele. Selle täielik rakendamine võimatu. 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist ,,Kunsti abil on loodud suur Leviaatan, mida nimetatakse ühisuseks või riigiks, mis pole muud kui kunstlik inimene, ehkki kõrgem ja tugevam kui loomulik inimene, mille hoidmiseks ja kaitsmiseks ta on loodud ja milles suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale; kohtunikud ja teised õigusmõistmise ja täideviimise ametimehed on kunstlikud liigesed; hüvitus ja karistus (millega iga liiges
Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, peab siiski püüdma hoolitseda oma ihu ja hinge eest Inimene: osa ühiskonnast (riigist), hierarhilisest süsteemist, mille eri osad täidavad eri funktsioone. Seega hea elu on poliitiline küsimus Valitsejad ülesanne? Seadused -> voorused Tõeline voorus: vaimne. Seega: kirik ülem riigist Ka valitsejate vooruse tasuks on igavene elu, mitte maised hüved 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele Inimese panevad liikuma ihad Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega: ei ole absoluutset ega loomupärast head ja kurja, vaid hea ja kuri on nimed, mille inimesed annavad asjadele vastavalt sellele, kas nad ihaldavad või väldivad neid asju "Õnn (felicity) on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. [---] Ei ole olemas sellist asja nagu
Uus riigivõimu käsitlus Koos valgustusega kujunes uus käsitlus riigivõimust ja selle kujunemisest. Thomas Hobbes väitis, et kuningavõim on rahvast, mitte jumalast. Oma teoses ,,Leviathan" kirjeldas Hobbes riigieelset ühiskonda kui ,,kõikide sõda kõikide vastu", mille lõpetamiseks lõid inimesed ühiskondliku lepinguga riigivõimu, andes sellega senised vabadused ja võimu valitsejale. Jean Bodini ja Hobbesi käsitlus monarhi võimust oled üpriski sarnased. Ka Hobbes pidas vajalikuks, et monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Koos õigusega valitseda pidi Hobbesi arvates valitseja kindlustama alamate julgeoleku. Juhul, kui ta sellega hakkama ei saa, ja ainult sel juhul, kaitses Hobbes alamate õigust valitsejale vastu panna. Ühiskondliku lepingu teooriat arendas edasi John Locke, kes oma raamatus
vägivaldse surma oht; inimese elu on üksildane, vilets, vastik, loomalik ja lühike. Kuid see loodusseisund, või täpsemalt anarhia ja kaose seisund, pole kellegi huvides. Meile kõigile on parem, kui jõuame kompromissini, loobume osaliselt oma loomulikust vabadusest teha seda, mis meeldib. Sellisel juhul on tõenäolisem, et me kõik saame neid asju , mida tahame: turvalistust, õnne, võimu, jõukust ja rahu. Seega, ratsionaalsete egoistidena, kes me Hobbesi arvates oleme, loobume teatud määral oma vabadusest ning nõustume ühiskondliku lepinguga. See leping määrab meile valitseja ning reeglid, millele peame alluma, kuna neid reegleid jõustab võimas valitseja riik. Alles selle lepingu sees tekib moraal ning saavad alguse õiglus ja ebaõiglus. Seal, kus ei panda maksma seadust, puuduvad õige ja väär, õiglus ja ebaõiglus. Sven Mikser avaldas peale Osama tabamist, et omaette küsimus on, kui suur roll tal oli ja kas
(3) Vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse Hakati väärtustama ratsionaalset mõistust, inimõigusi, demokraatiat ja teadust 3. Ühiskonnapoliitiline käsitlus valgustajate arvates?(5 nime) Thomas Hobbes ühiskondliku leppe teooria algataja, kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Pidas vajalikuks, et monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Hobbesi järgi kohustus kindlustada alamate julgeolek. Põhitöö ,,Leviathan" parim riigikord absolutism, ilma riigita on ,,Kõikide sõda kõigi vastu". John Locke empirismi põhjendaja, esimene inimõiguste käsitlus. Erinevalt Hobbesist leidis Locke, et riigieelne ühiskond ei olnud vanulik, inimsesed olid sündinud vabana nind elasid üksteist abistades. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale
ihad, nälg, hirm KOKKUVÕTE: Ei ole absoluutset head või kurja Antiikaegne eudaimonism – voorus on õnne vajalik tingimus. Kas ka piisav? Õnn=pidev ihade rahuldamine ning põdev vedamine Antiigi kolm peamist filosoofilist hea elu mudelit: riigimehe õnn, filosoofi Shaftesbury ja Leibniz Hobbesi vastu: õnn, eraisiku õnn kas tõelise loomuse allasurumises ja ihade koondamises ainult iseendale Kristlik õnnekontseptsioon – maine hädaorg versus taevane õndsus või loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes Uusaja kolm uut suunda
kristlikku elu, valitsejad peavad oma vagadusega olema elanikkonnale eeskujuks. 6.Aquino Thomas õnnest ja poliitikast. Õndsust ei saa maapeal saavutada, kuid oma ihu ja hinge eest tuleb ikka hoolitseda, kuna inimene on osa poliitilisest süsteemist on hea elu poliitiline küsimus, valitsejad peavad looma seadusi, mis tagavad, et inimesed elaksid (saaksid elada) vooruslikku elu. Ainus tõeline voorus on vaimne ja seega on kirik kõrgem riigist. 7.Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Õnn tähendab nende asjade saavutamist, mida me peame teatud ajahetkel heaks (hea on subjektiivne väärtus, mis asjale antakse), kuna me ei saa kunagi kõike mida me tahame, ei saa me olla ka kunagi täiesti õnnelikud 8.Shaftesbury subjektiivsest õnnest. Õnnelik elu rajaneb hinge harmoonial, mis viib voorusliku eluni, õnnelik elu on ühiskonna käsutuses, kuid see võib väljenduda igati poliitikud, õpetajad, filosoofid. *9
Bologna konkordaat andis Prantsuse kuningale õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte, see omakorda muutis vaimulikkonna Prantsusmaal kuningast sõltuvaks ning seetõttu polnud kuningal mõtet reformatsiooniga kaasa minna ja astuda paavstivõimu vastu. 13) Miks püsis pärisorjus IdaEuroopas kauem kui mujal? Kuna pärisorjus jõudis IdaEuroopas mitu sajandit hiljem kui läände. 14) Locke’i ja Hobbesi ühiskondliku lepingu teooria Kuningavõim pole jumalast, Hobbes väitis, et kuningavõim pole Jumalast vaid rahvast, seletades esimesena riigi kujunemist ühiskondliku lepingu sõlmimisena. Rahvas on füüsilise eksistensti säilitamiseks sunnitud sõlmima lepingu, millega ohverdati senised vabadused piiramatu võimuga suveräänile. Vajalik, et monarhi kätte oleks koondatud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim
hullem, valitseb pidaev hirm ning vägivaldse surma oht; ning inimese elu on üksildane, vilets, vastik, loomalik ja lühike. Kuid see loodusseisund, või täpsemalt anarhia ja kaose seisund, pole kellegi huvides. Meile kõigile on parem, kui läheme kompromissle, loobume osaliselt oma loomulikust vabadusest teha seda, mis meeldib. Siis on tõenäolisem, et me kõik saame neid asju , mida tahame: turvalistust, õnne, võimu, jõukust ja rahu. Seega, ratsionaalsete egoistidena, kes me Hobbesi arvates oleme, loobume teatud määral oma vabadusest ning nõustume ühiskondliku lepinguga. See leping määrab meile valitseja ning reeglid, millele peame alluma, kuna neid reegleid jõustab võimas valitseja riik, Levitaan. Alles selle lepingu sees tekib moraal ning saavad alguse õiglus ja ebaõiglus. Seal, kus ei panda maksa seadust, puuduvad õige ja väär, õiglus ja ebaõiglus. Sven Mikser avaldas peale Osama tabamist, et omaette küsimus on, kui suur roll tal oli
teooria). - Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse. - Valitseja tahe on seadus. - Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. - Inimlik sanktsioon puudub, karistada saab üksnes Jumal - ideaalmudel. - ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele - rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu 5) Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist Elusolend = masin. Riik = masin = elusolend. Suveräänsus on kunstlik hing, õigusmõistmine on liigesed, hüvitus ja karistus on närvid, üksikute liikmete jõukus ja rikkus on tugevus, nõunikud on mälu, õiglus ja seadused on mõistus ja tahe, üksmeel on tervis, mäss haigus ja kodusõda surm Salus populi (inimeste turvalisus) on selle eesmärk. VALITSUSVORMID: MONARHIA, ARISTOKRAATIA, DEMOKRAATIA Valitsusvormid e kes peaks valitsema
ja hinge eest. Inimene on osa ühiskonnast (riigist), kus kehtib hierarhia, selle eri osad täidavad erinevaid funktsioone. Hea elu on seega poliitline küsimus. Valitseja ülesanne on luua seadused, mis on kooskõlas voorustega. Tõeline voorus on vaimne. Seega on kirik ülem riigist. Ka valitseja tasuks on igavene elu, mitte maised hüved. 2 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimese panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimese ihadega, ei ole absoluutset ja loomupärast head/kurja. Hea ja kuri on nimed, mille inimesed annavad asjadele vastavalt sellele, kas nad ihaldavad või väldivad neid. "Õnn (felicity) on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. [---] Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu, seni kuni me siin maailmas
Õigusrikkumine 3. Õiglane eesmärk (recta intentio). Laiemaks eesmärgiks peab olema (õiglane) rahu 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Neoskolastikud toetusid Augustinusele ning Aquino Thomasele. Nad väitsid: kuna sõda on vastus õigusrikkumisele (eelkõige karistus, aga ka otsene enesekaitse), siis saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu. Thomas Hobbes Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimesed, nagu kõik kehadki, on allutatavad ja liigutatavad mingite jõudude (ihade) poolt. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega. Pole olemas absoluutset ja loomupärast head ega kurja: need on vaid nimed, mille inimesed annavad asjadele, vastavalt mida nad ihaldavad või väldivad "Õnn (felicity) on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. [---] Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu, seni kuni me siin
4 konventsioon kehtib veel, on kadumas sõjamehele - eelkõige ohvitserile - vähemalt ideaalis loomuomane või sissekoolitatud au- ja häbitunne. Clausewitzi ajal peeti sissisõda alatuks. Nüüd on vabadusvõitlus tõmmanud ülle terrorismi vormi. Käes on äärmine piir. Kui nii edasi läheb, on meid kõiki ootamas bellum omnium contra omnes (kõigi sõda kõigi vastu) - olukord, mis Thomas Hobbesi sõnul iseloomustas inimühiskonda enne riigi tekkimist. Kummalisel moel sisendab Clausewitzi raamat isegi paadunud patsifistidesse erilist militaarset õhinat ja ülevust. Mõned sõja apologeedid on vaadanud sõda kui puhastustuld, kus katastroofile, ängile, valule, mõõtmatutele piinadele ja kaotustele järgneb katarsis. Sõjajärgne ahervaremete koristamine, taastamine, loov ülesehitustöö, ainueesmärgile pühendumine - see
See tähendaks seda, et alati oleks varitsemas oht ja kõik võivad teha, mida nad tahavad ning heaks arvavad, käitumisreegleid ei ole ette antud. Nagu on öelnud Thomas Hobbes oleks see kõigi sõda kõigi vastu, mis aga välistaks rahumeelse elu. Essee keskendub loodusseisundi küsimusele ning toob välja selle ohtlikkuse, samuti kui oleks võimalus selle eksistreerimisele, siis milline see oleks. Käsitletakse ka lühidalt anarhistlikke mõtteviise ning Hobbesi, Locke'i ja Rosseau mõtteid ja arusaamu ühiskonna toimimisest loodusseisundis. Loodusseisundi puhul tunduks, et inimesed oleksid justkui täiesti vabad, vabadus ju ongi üheks oluliseks ideeks, kuid siin tuleb mõelda laiemalt ja tunduvalt kaugemale, kuna on siiski kahtluse alla seatud täieliku vabaduse mõte. Silme ette tuleb siin loomariik, kus on küll omad seadused, kuid seal elatakse ka pidevas surmahirmus, kuna iial ei või teada, millal on sul oht saada kellegi ohvriks.
tõuke kokkupuude Inglismaaga, kuhu sõideti tutvuma vabade poliitilise korralduse ja uute ideedega, et kogu Euroopa saaks nendest prantsuse keeles teada. Uus riigivõimu käsitus: Inglane Thomas Hobbes (1588-1679) väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Oma põhitöös "Leviathan" (1651) kirjeldas Hobbes ühiskonda kui "kõikide sõda kõikide vastu", mille lõpetamiseks lõid inimesed ühiskondliku lepinguga riigivõimu, ohverdades vabadused piiramatu võimuga valitsejale. Hobbesi käsitus monarhi võimust ei erinenud oluliselt Jean Bodini omast. Ka Hobbes pidas oluliseks, et monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Kõrvuti õigusega valitseda lasus valitsejal Hobbesi järgi ka kohustus kindlustada alamate julgeolek. Ühiskondliku lepingu teooriat arendas edasi John Locke (1632-1704). Locke leidis, et riigieelne ühiskond polnud üldse vaenulik, inimesed olid sündinud vabana ning elasid üksteist aidates
Suveräänsus kuulub sellele, kel võim anda seadusi. Valitseja tahe on seadus, valitseja ise allub üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. Inimlik sanktsioon siiski puudub, karistada saab üksnes jumal. Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele, kuigi jõudsalt liiguti sinna suunas. Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu: Saksamaal oli võim jagunenud ja Inglismaal oli `king in parliament' idée. 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist ELUSOLEND=MASIN. RIIK=ELUSOLEND. Riik pole muud kui kunstlik inimene; ehkki kõrgem ja tugevam kui loomulik inimene, mille hoidmiseks ja kaitseks ta on loodud; ja milles suveräänsus on kunstlik hing, mis annab elu ja liikumise kogu kehale. Kohtunikud ja õigusemõistmine kunstlikud liigesed. Isikute jõukus ja rikkus tugevus. Hüvitus ja karistus närvid, inimeste turvalisus selle eesmärk. Nõunikud on mälu. Õiglus
saavutamiseks Valitseja peab suunama inimesi vooruslikule käitumisele, seda ta teeb seaduste abil. Seadused harjutavad inimesi õigesti käituma ja muutuvad seeläbi vooruslikuks. Kuid tõelised eesmärgid on siiski kõrgemad. Maapealset elu võib nautida, kuid see ei tohi ohtu seada kõrgemat eesmärki igavat elu ja õndsust. Seetõttu on kirik riigist ülem (kirik tegutseb inimeste tõeliste vaimsete voorustega). 8. Thomas Hobbesi (17.saj) subjektiivne õnnekäsitus (Hobbes töötas välja uut laadi filosoofilise süsteemi, kus ta rakendas tollaseid moodsaid loodusfilosoofiaalaseid ideid, kes hakkasid maailma käsitlema mehhanistlikult.) Hobbes rakendas selle filosoofia ka inimese käitmisele. Inimesed, kui kehad alluvad mingitele seadustele. Inimese panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega, ei ole olemas absoluutset ega
Newtoniga. Ilmusid paljud ta kuulsad teosed. Tänu oma usulistele tõekspidamistele, vastandus ta valitseva kirikuga. Vahetult enne ta elupäevade lõppu tekkis vaidlus, kas jätta "Essee inimlikust mõistusest" Oxfordi õppekavva. John Locke suri 28. oktoobril 1704.aastal ühes linnalähedases majas 72-aastasena. John Locke'i ideed ja filosoofia John Locke oli empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Teda peetakse Hobbesi järeltulijaks , kuigi tema poliitiline tegevus ja vaated eelneva omadest paljus erinesid, ning liberaalse maailmavaate esiisaks. Locke peeti ka suureks pedagoogika teoreetikuks. Paljud tema ideed selles vallas on kasutusel tänapäevani. Üks ta vaatepunktidest seal oli nn. tabula rasa e. tühja lehe teooria (inimene on nagu tühi leht, mille kasvatamine ja õpetamine täidavad). Samuti oli üks ta ideedest tänapäevani laialdasel tuntud teooria: keha ja mõistus peavad harmooniliselt arenema
3. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse rakendused poliitikas. Tavaliselt vabariigid manduvad ajas, v.a Rooma, sest seal olid: 1) seadused, mis reguleerisid võimuloleku aega ja varanduse kasutamist, ja 2) kaks vastandlikku sotsiaalset gruppi, esindavate poliitiliste institutsioonide vastasseis aristokraatlik senat vs rahva valitav tribunaat. Esimesed valitsevad, teised osalevad valitsemises ning valvavad esimeste üle, et nad ei riivaks vabadust. 4. Thomas Hobbesi liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas. Väliste piirangute puudumine. Ka seadusi võib tõlgendada kui mõttelisi takistusi, seega riigialama vabadus algab seal, kus lõpevad seaduste keelud-käsud, nt vabadus valida oma elukohta, ametit, käsutada oma vara jne. 5. John Locke'i liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas. Inimsed loomupäraselt võrdsed ja vabad. Vabadus kui vabadused -
" 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Aquino Thomas väidab, et kuigi õnne ei ole võimalik maapealses elus saavutada, peab siiski püüdma oma ihu ja hinge eest hoolitseda. Hea elu on poliitiline küsimus. Inimene peab täitma oma funktsiooni ühiskonnas. Valitsejad sealjuures peavad andma välja seadusi, mis on vooruslikud. Tasuks selle eest on neile igavene elu, mitte maised hüved. Tõeline voorus aga on vaimne, seega on kirik ülem riigist. 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimesed, nagu kõik kehadki, on allutatavad ja liigutatavad mingite jõudude (ihade) poolt. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega. Pole olemas absoluutset ja loomupärast head ega kurja: need on vaid nimed, mille inimesed annavad asjadele, vastavalt mida nad ihaldavad või väldivad "Õnn (felicity) on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. [---] Ei ole olemas sellist asja
kuuluvuse muutuse (Dauphine) Modernsetele riikidele alade kuuluvus väga tähtis, enamiku sõdade põhjuseks 17.-20. saj, rahvusriiklus 19.-20. saj andis mõistusliku aluse (Elsass, Sileesia) Samas on ka modernsete riikide ala pidevas muutumises, nt Saksamaa ja Poola, Balkan Suveräänsus Idee, et poliitilises koosluses on lõplik ja täielik võimukandja (authority) ning väljaspool seda pole veel lõplikumat ja täielikumat Hobbesi Leviathan loodusolukorra lõpetajana Locke, Rousseau: suveräänsuse kandja on rahvas Montesquieu jt: suveräänsuse jagamine institutsioonide vahel Bentham, Mill, Schumpeter: demokraatia kui valitsuse piiraja (20. saj. demokraatlik elitism) Tehnikamuutuste mõju modernse riigi suveräänsuse süvenemisele Suveräänsuse sisemine ja välimine tahk Põhiseaduslikkus Põhiseadus ja teised seadused loovad riigi tegevusele õigusliku keskkonna
Enamik filosoofilisi lähenemisi kasutab aistinguid ühe osana oma seletustest teadmiste päritolule; empiiriku jaoks omavad aistingud aga ülimat tähtsust. Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene kui masin – Hobbes leidis, et inimesi võib vaadelda masinatena, funktsioneerimas suuremas masinas – universumis, ning analoogiliselt selle suurema masinaga. Kõik, mis eksisteerib, koosneb ainest, mateeriast. Kuna kõik olemasolev on mateeria ja liikumine, oli Hobbesi jaoks absurdne väita mittemateriaalse vaimu olemasolu, nagu tegi Descartes. Hobbesi peamine huvivaldkond oli poliitika. Ta oli täielikult veendunud, et parim valitsusvorm on absoluutne monarhia. Hobbes pooldas hedonistlikku motivatsiooniteooriat. Nauding vs valu. Hobbes taastutvustas „assotsiatsiooniseadust”. Sündmused mida kogetakse korraga, ka meenuvad üheaegselt ning nendest mõeldakse hiljem ühenduses olevatena.
ihaldab. Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu, seni kuni me siin maailmas elame; sest elu ise on liikumine, ja ei saa kunagi olla ilma iha ja hirmuta, nii nagu ta ei saa olla meelteta." Mida iganes inimene ihaldab, selle saavutamine teeb teda õnnelikuks. Sellele vaieldi vastu. Tundus liiga subjektivistlik ja egoistlik. Kas ainult meie ihade rahuldamine teeb õnnelikuks? Kas teised on üksnes vahendid? Shaftesbury ja Leibnizi vastus Hobbesi subjektivismile Õnnest: kas tõelise loomuse allasurumises ja ihade koondamises ainult iseendale või loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes. Naaseb vooruslik tegutsemine. Õnnelik elu eeldab ühiskondlikku harmooniat, mis omakorda nõuab hinges tunnete harmooniat vooruslik tegutsemine õnnelik elu Shaftesbury hinge harmoonia Hinge harmoonia peegeldub ka naudingutes. Harmoonimlisel inimesel on mõõduka
Locke (1632-1704). Hobbes elas kaasa Inglismaa ajaloo 91 erutavat aastat. Ta analüüsis Inglismaad ning iseennast. Pariisis eksiilis olles kirjutas ta "De cive" ning 1651.a. "Leviathan", kus ta väidab, et ,,...riik on inimühiskonnale parim eksisteerimisvorm, kuna ilma selleta valitseks loodusseisund, mis tähendaks 'kõikide sõda kõigi vastu". Nimelt peab Hobbes inimest iseloomult egoistlikuks ja kui miski inimese tegevust ei piiraks, püüaks too Hobbesi arvates vaid enese soove ja vajadusi täita, teiste peale mõtlemata. Nii tekiks reguleerimata inimgrupi seas paratamatu huvide konflikt, mis viiks kõigivahelise sõjani. Selline elu oleks armetu, vilets ja lühike. Parimaks riigikorraks, mis selle ära hoiaks, peab Hobbes absoluutset monarhiat, kuna seal on võim koondunud ühe inimese kätte, kes peaks ideaalis olema õiglane ja omakasupüüdmatu ning suudaks seaduste ja ettekirjutustega ühiskonda kontrollida. Paljude inimeste
6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, on õnn siinpoolsuses teatud määral võimalik. Inimene on osa ühiskonnast, hierarhilisest süsteemist. Inimestel eri funktsioonid. Hea elu on poliitiline küsimus. Valitseja ülesanna seotud seadustega, mis võimaldavad voorust? Tõeline voorus on vaimne: seega kirik on riigist ülem. Ka valitseja vooruse tasuks igavene elu, mitte maised hüved. 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele. Inimese panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega: inimesed kas ihaldavad neid või väldivad. Õnn (felicity) on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. "Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu, seni kuni me siin maailmas elame; sest elu ise on liikumine, ja ei saa kunagi olla ilma iha
Kuigi valgustus on seostatud enamati just prantslastega, on valgustusliikumine tegelik kodumaa siiski Inglismaa. Prantsuse valgustajatele andis tõuke vahetu kokkupuude Inglismaaga. Jean Baptiste d´Alembert ja Denis Diderot avaldasid 35-köitelise ,,Entsüklopeedia ehk teadusi, kunste ja ametioskusi seletava sõnaraamatu". [1] Uus käistus riigivõimust ja selle kujunemisest kujunes koos valgustusega. Thomas Hobbes, kes oli inglane, väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Hobbesi käsitus monarhi võimust ei erinenud väga Jean Bodini omast. [1] John Locke esitas esimese inimõiguste käsitluse. Locke leidis, et riigieelne ühiskond polnud kaugeltki vaenulik, inimesed olid sündinud vabana ning elasid üksteist abistades. Locke pidas väga oluliseks, et parlament ei rakendaks ise seadusi ellu ning et kuningas ei looks seadusi. Locke pidas valgustajana vajalikuks riigi ja kiriku lahutamist ning kritiseeris usulist tagakiusamist: ,,On
silmas lihtrahva madalat haridustaset, ajaloolise vaatekoha kasutamine Piibli kanooniliste raamatute päritolu küsimuses, nende jumaliku päritolu eitamine, tähelepanu juhtimine anakronismidele ja vasturääkivustele, millest piibli tekstid kubisevad, - kõik need ideed olid uued ja kutsusid mõistust vabanema usu kütkeist. Spinozast sai kauaks ajaks religiooni eitamise, ateismi kehastus. Oma ühiskondlik- poliitilistes vaadetes on Spinoza vähem originaalne. Ta võtab omaks Hobbesi teooria, mis eristab ühiskonna "looduslikku" ja "poliitilist" olekut (ehk tsiviilühiskonda). Samuti nagu Hobbes võtab ka Spinoza oma ühiskonnaõpetuse 10 aluseks indiviidi enesealalhoiutungi, näeb õiguse allikat jõus, väidab, et looduslikus (loomulikus) olekus valitseb kõigi sõda kõigi vastu, tuletab riigi inimeste
Neid mõistuslikke põhimõtteid nimetabki Hobbes loomuseaduseks. Loomuõigus on üksnes vabadus, loomuseadus seevastu sisaldub kohustusi. See ei ole normatiivne seadus, vaid eelkõige mõistlikku arusaam inimsoo säilitamiseks vajalikest vahenditest. Loomuseadus ütleb, et rahu saavutamiseks tuleb inimestel loobuda kõigist rahurikkuvast õigusest, pidada kinni kokkulepetest, näha teistes endaga võrdseid ning lasta tüliküsimused lahendada erapooletul kohtunikul [Ibid., lk 91]. See ongi Hobbesi ratsionalistliku loomuõigusõpetuse. Inimmõistus on ise seadusandja. Ilma relvajõu abita ei saanud inimestele kindlustunnet anda. Peavad inimesed kokku leppima, et alluvad kõik võimule, ,,keda igaüks üksikuna kardab ja kelle korraldusel ta peab oma käitumise allutama üldise hüvangu huvidele [Leviathan, Cap. 17, tsit: Luts 1997, lk 92]. Riik sünnib ühiskondliku lepingu tulemusel. Hobbes ütles täieliku lahti aristotellikust
Õnne jaoks on tähtsad oma lähedased inimesed tõelised sõbrad. (Neo-)augustiinlus (Pascal) Samuti distantseerusid poliitikast. Subjektiivse õnnekontseptsiooni kujunemine 17. sajandil: Thomas Hobbes. Inimesed, nagu kõik kehad, alluvad liikumise seadusele. Inimese panevad liikuma ihad. Hobbes väidab, et ei eksisteerigi loomupärast head või kurja, need mõisted on seotud inimeste ihadega (kui miski meid tõmbab, siis nimetame seda halvaks). Hobbesi arvates ei saa õnne objektiivselt defineerida. Võimutaotlus, pidev rahuldamatu seisund, pidev püüdlus suurema võimu- õnne poole. Shaftesbury ja Leibnizi vastus Hobbesi subjektivismile Shaftesbury ,,Me kõik nõustume, et õnne poole tuleb püüelda ning, et seda tõepoolest ka alati tehakse". Ent küsimus on selles, milles seda otsitakse. S. ja L. Rääkisid mõlemad, et õnneliku elu eelduseks on tunnete harmoonia, mis rajab
jumalad, lihtrahvas on saatan, läbi kelle Jumal teinekord teeb seda, mida ta teinekord teeb otse läbi saatana korraldab vastuhakke karistustena inimeste pattude eest. Parem on, kui valitseja teeb valesti, kui et rahvas teeb õieti." Tulemuseks oli rahvuskirikud, mida domineeris riik. 50 Ettevalmistavad küsimused eksamiks (6. loeng): 3. Miks Hobbesi väitel just inimese ratsionaalne loomus põhjustab nii "kõikide sõja kõigi vastu" kui ka kunstliku koletise nimega Leviatan loomise? Absolutism vs jesuiidid/kalvinistid Loomuõiguse teooria nägi ette kuningavõimu piiramine aadlite õiguste läbi, parlament e Prantsuse generaalstaadid olid selle vahendiks. Sellele vastandus kuninga jumalik valitsemisõigus, mis õigustas absolutismi ning ei näinud ette vastupanuõigus, sest kuninga jumalik valitsemisõigus
Poliitiline loom tähendab seda et inimene elab ühiskonnas. Ühiskonna väärtusi tekitab just keskklass. Nimetage ja seletage lahti kolm Renesansi sotsioloogia alust. Humanism üksik indiviid on oluline ja tähtis on otsustusvabadus. Ratsionaalsus proovime mõista maailma mitte läbi jumala vaid proovime leida mõne muu aluse. Jumalast eraldumine- kui miski ei piira, siis inimesed ei kontrolli ennast ehk seisund Leviathan. Miks Thomas Hobbesi arvates mängib riik kõige olulisemat rolli inimelus? On olemas sotsiaalne leping(idee, mis aitab inimestel elada), mis reguleerib inimsuhteid. Kirjeldage Auguste Comte sotsioloogia positivismi ja uurimismeetodit. Positivism on seisukoht, et teadus võib olla väärtustevaba(erapooletu) ja objektiivne. Ideaaliks jumalakeskne maailmapilt asendada ratsionaalse, objektiivse, teaduslikuga. Määratles ära sotsioloogia meetodid, ehk viisid, kuidas objektiivselt ühiskonda uurida.
Kõigepealt oli looduslik seisund e kõikide sõda kõikide vastu, loodusressurse vähe ja nii oli vägivald e tugevama õigus. Vaatamata sellele sundis jumalik käsk alluma autoriteedile, sest mingid kokkulepped ei toimunud. Selleks, et need hakkaks toimima oli vaja luua ühiskondlik lepe. Osad õigused loovutati valitsejale, kes pidi kõiki kokkuleppeid tagama. Tagamiseks oli siis hirm. Ühiskondlik leping kehtestas absoluutse monarhia. (Vikipeediast-Hobbesi peateoseks peetakse kirjutist "Leviaatan" ("Leviathan", 1651), kus ta väidab, et riik on inimühiskonnale parim eksisteerimisvorm, kuna ilma selleta valitseks loodusseisund, mis tähendaks 'kõikide sõda kõigi vastu'. Nimelt peab Hobbes inimest iseloomult egoistlikuks ja kui miski inimese tegevust ei piiraks, püüaks too Hobbesi arvates vaid enese soove ja vajadusi täita, teiste peale mõtlemata. Nii tekiks reguleerimata inimgrupi seas paratamatu huvide
Luua assotsiatsioone, kus tootmisvahendid oleksid ühised ja kõik töötaksid võrdselt. Algse sotsialismi meetoditeks olid veenmine ja eeskuju (mitte nt. revolutsioon). Anarhism on kõige utoopilisem võimuvastane projekt. Kõigi autorite ühisjooneks on vastalisus riigi institutsioonide suhtes. Kuidas ilma riigita elada, ses osas lahknevad individualistlike (Stirner) ja kollektivistlike (Kropotkin) anarhistide seisukohad, kuid igatahes peab anarhism kuulutama vääraks Hobbesi teesi loodusliku olukorra võimatusest.Ideoloogiakriitika: kapitalism viib totaalselt hallatava ühiskonnani. Klassivõitlus ei toimi, kuna inimesed tasalülitatakse popkultuuri ja meedia abil. Siit ka ideoloogiakriitika vajalikkus -- paljastada meie ühiskonna ideoloogilised "alusmüürid". Foucault: "Mulle näib, et tegelikuks poliitiliseks ülesandeks meie ühiskonnas on kritiseerida institutsioonide toimimist, mis näivad esmapilgul neutraalsed ja sõltumatud;
annaabi.ee 
