Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valgustusajastu spikker (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised olid valgustuse tagajärjed?
  • Kus valgustus tekkis?
  • Mis riigi kaudu valgustusideed levisid?
  • Mis on valgustatud absolutism?
  • Kuidas valgustus levis 3?
  • Mida taotlesid entsoklüpedistid?
  • Milline oli saksa valgustuse omapära?
  • Kuidas mõjutas valgustus ühiskonna arengut 3?
  • Mis tegid Joseph II valgustatud valitseja?

Nimeta kolm tuntud valgustajat. Joseph II; Friedrich II; Descartes , Voltaire , Montesquieu , Rousseau .
Valgustuse tekkimise eeldused (3). Maailmapildi avardumine(maadeavastused); Tehnika areng, mis võimaldas hankida teadmisi loodusest, saadi aru, et looduses pole midagi juhuslikku; Uute mõtteviiside tekkimine – hakati rohkem väärtustama inimmõistust ja juurdlemisvõimet, katsetega saadud tulemused panid inimesi kahtlema vanadest tõdedes.
Valgustuse iseloomulikud jooned? peamine kriteerium oli inimmõistus, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, eeskuju oli loodus, omane oli uus humanism .
Millised olid valgustuse tagajärjed?
Riik, kus valgustus tekkis? Inglismaa.
T. Hobbesi filosoofia? kõik inimesed on võrdsed, Õige kuningavõim on absolutism,Talle ei meeldinud parlamentarism ja demokraatia, sest ta oli sunnitud olema paguluses
J. Locke filosoofia? täieliku parlamentarismi ja usuvabaduse pooldaja . riik on oma võimu saanud rahvalt ja peab tegevuses lähtuma rahva huvidest.Pooldas rahva õigust hakata võimule vastu, kuid taunis vägivalla kasutamist.
Mis riigi kaudu valgustusideed levisid?Prantsusmaa
Mis on valgustatud absolutism? Ideoloogia, mille kohaselt on riigile ja rahvale parim valitseja haritud ja reformimeelne piiramatu võimuga monarh. Teooria peamine kujundaja oli Voltaire.
Kuidas valgustus levis (3)? Tegelemine loodusteaduste ja ühiskonna probleemidega muutusid auasjaks. Koosolekuid peeti eri kohvikutes , olid lugemisringid, kus kirjandust anti käest kätte.
Mis on deism? Ettekujutus , mille kohaselt on jumal maailam loonud, kuid ei sekku selle toimimisse.
Mida taotlesid entsoklüpedistid? Tuntuim entsoklüpedist? Üritati muuta inimeste mõtteviisi. Teadust, kunsti ja käsitööd. teaduse ja ühiskonna mõisteid käsitleti süstemaatiliselt, uue ideoloogia seisukohal. Denis Diderot – üks peamistest encyclopedie koostajatest.
Milline oli saksa valgustuse omapära? Saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu prantslastele.
Leibnitzi filosoofia? Eesmärgiks oli küllus, sest selle tingimustes tahavad kõik inimesed töötada. Arvas , et teadus peab tooma praktilist kasu.
Herderi filosoofia? Pooldas progressi idded, mille järgi kõrgeim seisund on humaansus . Inimkonna vabastamine eeldab riigi hävitamist. Riiki nim masinavärgiks. Tuli kasvatada patriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste vastu
Kanti filosoofia? Mõistuse tunnetusvõimel on piirid. Inimene ei tea, milline on maailm iseeneses, vaid teab milline on maailm inimese enda jaoks. inimesel on surematu hing; et on olemas jumal ja inimese vaba tahe
Kuidas mõjutas valgustus ühiskonna arengut (3)? Muutis inimesi haritumaks ja hakati mõistma seda, mis inimeste enda umber toimub. Tekkis usuvabadus jne…
Iseloomusta Voltaire ettekujutust ideaalsest riigikorrast. Inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. Poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism.Ühiskonnas pidi olema vabadus ja eraomand .
Iseloomusta Rousseau ettekujutust ideaalsest riigikorrast. Ta oli rahva suveräniteedi poolt, mis tähendab, et võim lähtub rahvast, leidis, et vajalikud on abinõud ebavõrdsuse vastu.
Iseloomusta Montesquieu ettekujutust ideaalsest riigikorrast. Ideaalseks pidas ta konstitutsioonilist monarhiat, (vabariik sobivat ainult väikese territooriumi puhul), seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud.
Oska nimetada kolm valgustatud monarhi ja tea, mis tegi neist valgustatud valitseja. Joseph II. Kaotas pärisorjuse, allutas kiriku riigile, deklareeris usuvabadusi ning andis rahvale niivõrd palju kodanikuvabadusi.
Kolm olulist uuendust, mis teevad Peeter I valgustatud valitseja (3)? Kohalikus halduses kehtestas kubermangude süsteemi, maa jaotati 10 kohturingkonnaks, reformis vene riigiasutustesüsteemi
Kolm olulist uuendust, mis teevad Friedrich II valgustatud valitseja (3)? Tema valitsusajal muutus Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevaimaks, ta nägi palju vaeva õpetamaks preislastele kartulikasvatust, jätkus koolihariduse areng.
Kolm olulist uuendust, mis teevad Maria Theresiast valgustatud valitseja (3)?Laiendas rahvakoolide võrku, loodi sõjaväeakadeemia, jõustus uus kriminaalkoodeks .
Kolm olulist uuendust, mis tegid Joseph II valgustatud valitseja?Kaotas pärisorjuse, allutas kiriku riigile, deklareeris usuvabadusi
Valgustusajastu spikker #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mafaka Õppematerjali autor
spikker valgustusajastust väga põhjalik.

Sarnased õppematerjalid

Valgustus Prantsusmaal
1
docx

Valgustus Prantsusmaal

Lähtus loodusõiguse teooriast.Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism.Charles Montesquieu-Poliitiline teos ,,Pärsia Kirjad".Peateos ,,Seaduste vaim".Ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat.Võimude lahususe teooria.Seadusandlik,täitesaatev,kohtuvõim peaks eraldi olema. Jean-Jacques rousseau-Väljapääsu nägi rahva suveräniteedis,mis tähandab et võim on rahval.Põhiteos ,,ühiskondlik leping".Denis Diderot-Entsuklopeedia alusepanija ja väljaandja. Saksa valgustus Lähtus pietismist,mis pöörab tähelepanu vagadusele ja rõhutab kristlaste võrdsust. Gottfried Wilhelm Leibniz-Pööras tähelepanu teaduse arendamisele ja probleemidele.Arvas et teadus peaks tooma praktilist kasu.Wolff-Esitas terve mõistuse filosoofia.Oli ratsionalist. Friedrich II -Oli Preisi kuningas.Pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu.Soode ülesharimine ningu uute külada ja talude rajamine.Õpetas preislastele kartulikasvatust.Arenes kooliharidus.Töötatti välja maakoolide

Ajalugu
Valgustusajastu
3
doc

Valgustusajastu

Valgustusajastu. Valgustusajastu mõiste võttis kasututsele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba varem, sest vaidlused selle üle, kuidas valgustust defineerida algasid juba 18.ndal sajandil ja pole vaibunud tänapäevani. Kõige kujundlikumalt sõnastaski valgustuse olemuse Kant(1724 ­ 1804) ­ VALGUSTUS ON INIMKONNA VAIMSE VABANEMISE PROTSESS. Ta kirjeldab valgustust kui inimese lõplikku täiskasvanuks saamist, inimese vabanemist teadmatuse ja eksituse alaealisusest. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti Prantsuse filosoof Rene Descartes. Valgustusajastu valmistasid ette avastused loodusteadustes. Kõige

Ajalugu
Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal
7
docx

Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal

Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Referaat 11.a. Tallinn 2010. Sisukord 1 Sissejuhatus uusaega 2 Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal 2.1 Voltaire 2.2 Charles Montesquieu 2.3 Jean-Jacques Rousseau 2.4 Entsükopedistid 3 Valgustus Saksamaal 3.1 Gottfried Wilhelm Leibniz 3.2 Christian Thomasius 3.3 Christian von Wolff 3.4 Johann Gottfried von Herder 4 Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil ,

Ajalugu
Valgustusfilosoofia olemus ja selle rakendamine Euroopas
2
docx

Valgustusfilosoofia olemus ja selle rakendamine Euroopas

Valgustusfilosoofia olemus ja selle rakendamine Euroopa riikide valitsemisel Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kanti 1784.a. Selle nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist varjupimedusest ja uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusajastu oli 17.-19.saj. Selle hiilgeaeg oli 18.saj, mida kutsutakse ka valgustussajandiks. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustusajastu põhijooneks oli ratsionalistlik e. mõistusepärane maailmakäsitlus ning veendumus, et ideed muudavad maailma, kuid nende mõistmiseks peab olema teadmisi ja haridust. Samuti oli oluline lähtumine loodusseadustest ning uus humanism e. esiplaanile seati inimene oma kirgede ja vajadustega. Suurimaks ideoloogiks peetakse Voltaire'i. Tema põhiideedeks olid võitlus katoliku kirikuga, inimeste looduslikud õigused, isikuvabadus, aga ka sõna-ja trükivabadus. Tema poliitiline ideaal

Ajalugu
Valgustuseajastu
1
doc

Valgustuseajastu

Valgustus ajastu algus ja valgustus prantsusmaal: Valgustusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus ja ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Valgustus ideoloogiale oli omane ka ,,uus humanism". Esiplaanile seati inimene oma vajadust ja krigedega. Võitlus katoliku kiriku ja üldse kirikliku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale. VOLTAIRE ­ Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog. Kesksel kohal Voltairei ühiskondlik poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks. - ,,Kui jumalat ei ole, tuleks ta välja mõelda". Ta lähtus ka loodusõiguse teooriast,

Ajalugu
Ajaloo kontrolltöö - Absolutism
3
doc

Ajaloo kontrolltöö - Absolutism

Ajaloo kontrolltöö Absolutism 1. Valgustus Inimkonna väljumine vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulek. (17.saj lõpp-19.saj algus) Eeldus: teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Põhijooned: inimmõistus, ühiskond pidi olema mõistuspärane, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, ideed pidid maailma muutma (nendest aru saamiseks oli vaja haridust ja teadmisi), esskujuks oli loodus (kui mingi nähtus esines looduses, oli see mõistlik, vastupidine ei olnud); uus

Ajalugu
Valgustusajastu
4
doc

Valgustusajastu

Valgustusajastu Täpset definitsiooni valgustuse kohta olemas ei ole, selles suhtes sarnaneb ta mõistetega ,,armastus", ,,kunst", ,,kultuur". Üks parimaid sõnastusi valgustuse olemusest pärineb Saksa filosoof Immanuel Kantilt ­ valgustus on inimkonna vaimse vabanemise protsess. Inimese täiskasvanuks saamine, vabanemine teadmatuse ja eksituse alaealisusest. Enamik valgustajaid elas ja valgustusfilosoofia kujunes välja 18. sajandil. Seetõttu on 18. sajandit tihti nimetatud ka valgustussajandiks. Keskaja lõpul humanistliku liikumisega alanud ja reformatsiooniga jätkunud protsess avardas inimeste maailmapilti. Tehnika areng tõi kaasa uusi teadmisi valdkondades, mis seni olid kättesaamatud

Ajalugu
Valgustusest üldiselt ja Prantusmaa valgustus
13
docx

Valgustusest üldiselt ja Prantusmaa valgustus

Tartu Kivilinna Gümnaasium Valgustus Prantsusmaa Juhendaja: Jullinen Piia Koostaja: Aigar Iva Tartu 2010 Sissejuhatus Valgustuseks nimetatakse ajastut Euroopas, mil hakati kritiseerima kirikule tuginevat mõtteviisi ning hakati mõtlema iseseisvalt. Usk mõistusesse, oli valgustuse juhtmõtteks.

Ajalugu




Kommentaarid (1)

ndrez profiilipilt
ndrez: Hea ülevaade
16:17 22-04-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun