Kas maailm on moraalne ? (1)

Kas maailm on moraalne ?
Selleks, et teada saada kas maailm on moraalne peab leidma kõigepealt vastuse küsimusele, kas me oleme moraalsed üksteise suhtes. Thomas Hobbes uskus, et inimesed toimuvad alati sellest lähtudes, mida nad tajuvad olevat oma huvides, st nad otsivad alati rahuldust ning püüavad vältida kahju ehk siis inimesed käituvad nii nagu on neile parim.
Hobbes leidis, et loodus on loonud meid kehaliselt ja vaimselt võimetelt ligikaudu võrdsetena, nii et ehkki üks inimene võib olla teisest mõnevõrra tugevam või targem , on igaüks suuteline teist kahjustama või isegi tapma - kui mitte üksi , siis teiste abiga. Nii oli just hiljuti Osama bin Ladeni tabamine, kus Barack Obamal õnnestus olla Osamast mõnevõrra tugevam ja suutis teiste abiga Osama tabada. Sven Mikser avaldas oma koduleheküljel, et Osama bin Ladeni tabamine on kindlasti moraalne võit lääne terrorismivastasele koalitsioonile ja nendele poliitilistele liidritele, kes on pidanud põhjendama, miks terrorimivastane võitlus on seni mitte piisavalt edukas olnud. Mikser leidis, et moraalne rahuldus on lääneriikides suurem kui sündmusest tulenev mõju terrorismivastasele võitlusele, sealhulgas kindlasti ka meile, kes me oleme selles aktsioonis juba aastaid osalised olnud. T.Hobbes leidis, et me kõik tahame saavutada oma eesmärke, nagu näiteks küllaldane toit, peavari , turvalisus, võim , rikkus ja teised ressursid . Just turvalisus oli oli Obama põhiline eesmärk, miks ta soovis Osamat tabada, et ei korduks enam 11. septembri õudused ja USA rahval oleks turvaline.
Kaks võimet, kahjustamisvõime võrdsus ja soov rahuldada oma eesmärke, viivad ebstabiilsele seisundile. Nagu oli Iraagi sõda, kus George W. Bush leidis, et Iraak on kahjustanud USAd ja tuleb kukutada Saddam Hussein ning hävitada massihävitusrelvi. Iraagi poolne kahjustamine oli, et külmutati nafta eksport ja leiti, et Iraak on terrorismi sponsor . Kuid tundub, et USA tegelik eesmärk oli saada lihtsalt naftat, aga rõhuti oma rahva turvalisusele. Hobbes arvas , et sellest võimete võrdsusest suguneb lootuste võrdsus oma eesmärkide saavutamise osas. Ja seepärast, kui kaks inimest soovivad sama asja( Bushi ja Husseini puhul nafta), muutuvad nad vaenlasteks; ning teel oma eesmärgile , milleks on põhiliselt nende endi püsimajäämine ning mõnikord ainult nauding , üritavad nad teineteist hävitada või alistada. Ja seetõttu juhtubki vahel nii, et vallutajal pole karta enam kui üheainsa mehe jõudu; kui üks istub, külvab, ehitab või on end mugavalt sisse seadnud, võib teisest tõenäoliselt oodata, et nad tulevad ettevalmistatult ja ühendatud jõududega( USA puhul olid Suurbritannia ja Austraalia ), et temalt ära võtta ja riisuda mitte ainult tema töö vili, vaid ka elu või vabadus. Ning vallutajat ennast ähvardab jällegi samasugune hädaoht teise poolt. Arvestades seda julgeoleku puudumist, on inimestel alust üksteist karta. Hobbes nimetab seda „loodusseisunidiks“, kus puuduvad ühine eluviis, pealesunnitud seadused või moraalireeglid ja puuduvad ka õiglus või ebaõiglus, sest need mõisted pole rakendatavad. Puuduvad usaldusväärsed ootused teiste inimeste käitumise kohta – välja arvatud see, et nad järgivad omaenda suundumusi ning seda, mida arvavad olevat enda huvides, kaldudes olema meelevaldsed, vägivaldsed ja tujukad . Niisiis on ilmne, et sellisel ajal, mil inimesed elavad ühise võimuta, mis hoiaks neid kõiki aukartuses, on nad säärases seisundis, mida nimetatakse kõikide sõjaks kõikide vastu. Sest sõda ei seisne ainuüksi lahingus või võitlemise aktis , vaid ajavahemikus , mille jooksul tahe lahingusse astuda on küllaldaselt teada; ja seepärast tuleb aja mõistet pidada sõja loomusesse kuuluvaks, nii nagu see on ka ilm aloomuses. Sest nii nagu halva ilma loomuses ei seisne ühes või kahes vihmahoos, vaid kalduvuses sellisteks hoogudeks paljude päevade jooksul, nii ei seisne ka sõja loomus tegelikus võitlemises, vaid teadaolevas kalduvuses võitlemiseks kogu selle aja vältel, mil puudub kalduvus vastupidiseks. Hobbes kirjeldas selle loodusseisundi – selle kõikide süja kõikide vastu – tagajärgi järgmiselt: Säärases olukorra pole kohta töökusel, sest selle viljad on ebakindlad, ja järelikult pole ka maaharimist; pole meresõiduoskust ega mugavate hoonete kasutamist; pole abinõusid liikumiseksja liigutamiseks – asju, mis nõuavad palju jõudu; pole teadmist selle kohta, kuidas Maa välja näeb; pole ajaarvamist; pole kunste ; pole kirjandust; pole ühiskonda ja mis kõige hullem, valitseb pidaev hirm ning vägivaldse surma oht; ning inimese elu on üksildane, vilets, vastik, loomalik ja lühike.
Kuid see loodusseisund, või täpsemalt anarhia ja kaose seisund, pole kellegi huvides. Meile kõigile on parem, kui läheme kompromissle, loobume osaliselt oma loomulikust vabadusest teha seda, mis meeldib. Siis on tõenäolisem, et me kõik saame neid asju , mida tahame: turvalistust, õnne, võimu, jõukust ja rahu. Seega, ratsionaalsete egoistidena, kes me Hobbesi arvates oleme, loobume teatud määral oma vabadusest ning nõustume ühiskondliku lepinguga. See leping määrab meile valitseja ning reeglid, millele peame alluma , kuna neid reegleid jõustab võimas valitseja – riik, Levitaan . Alles selle lepingu sees tekib moraal ning saavad alguse õiglus ja ebaõiglus. Seal, kus ei panda maksa seadust, puuduvad õige ja väär, õiglus ja ebaõiglus.
Sven Mikser avaldas peale Osama tabamist, et omaette küsimus on, kui suur roll tal oli ja kas tema tabamine ja puudumine reaalselt kuidagi globaalset terrorismi aitab pärssida, see ei ole sugugi kindel,lisaks märkis, et terrorivõrgustik oli suuresti lõdvalt seotud ja mitte ühtse vertikaalse juhtmisahelaga ja rääkis, et ei saa kättemaksu võivad organiseerida ka need terroriorganisatsioonid, kes on deklareerinud ennast bin Ladeni jüngriteks. See sunnib lääneriike ja ameeriklasi tähelepanelikkusele välistada, et seoses bin Ladeni tapmisega võib mõni rühmitus kavandada kättemaksuaktsiooni. Täpselt sama leidis ka Hobbes, et kui kaks inimest tahavad sama asja, muutuvad nad vaenlasteks ja kui üks on end mugavalt sisse seadnud , võib teisest tõenäoliselt oodata, et nad tulevad ettevalmistatult, et temalt ära võtta mitte ainult töö vili, vaid ka elu ja vabadus. Ning vallutajat ennast ähvardab jällegi samasugune oht teise poolt. Paistab,et me ei ole moraalsed teineteise suhtes ja sellest tulenevalt ei ole maailm ka piisavalt moraalne. Nagu Thomas Hobbes uskus, et inimesed toimuvad alati sellest lähtudes, mida nad tajuvad olevat oma huvides, st nad otsivad alati rahuldust ning püüavad vältida kahju ehk siis inimesed käituvad nii nagu on neile parim ja nagu oli parem USAle elu ilma Husseinita ja tunigida sisse Iraaki siis sellest said kahjustada Iraagi inimesed ja tsiviilelanikke hukkus 100 000 – see ei saa olla moraalne maailm.
Kasutatud kirjandus:
Raamatud:

Pojman , L. P. Eetika: õiget ja väära avastamas. Tallinn, 2005

Laanmäe, A. Eetika alused. Tallinn, 2000

Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu, 2007
Artikkel ajalehest:

Tamme, J. Meie sõda // Postimees. 2010. 02. august.
Interneti materjalide loetelu :

Mikser, S. Osama bin Ladenist. http://svenmikser.sotsdem.ee 2010.

http://et.wikipedia.org/wiki/Iraagi_s%C3%B5da ( 13 Mai 2011 )