** Essee Kas maailm on moraalne? Kas võime öelda, et maailm on moraalne? Või peaksime kõigepealt tõstatama küsimuse, kas inimesed on moraalsed üksteise suhtes? Thomas Hobbes uskus, et inimesed toimivad alati sellest lähtudes, mis on neile kõige kasulikum, püütakse vältida kahju ja otsitakse rahuldust, et kõik oleks nii nagu on neile parim. T. Hobbes on öelnud, et loodus on loonud meid kehalistelt ja vaimsetelt võimetelt ligikaudu võrdsetena, seega oleme me kõik suutelised teist inimest kahjustama või isegi vajadusel tapma
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL International University Audentes Rahvusvaheliste suhete teaduskond Kätlin Kukk Ameerika Ühendriigid ja terrorism. 21.saj väljakutsed. Kursusetöö Juhendaja: Dots. Tiiu Pohl (PhD) Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus. .............................................................................................lk 1. Mis on terrorism?.............................................................................. lk 2. Ameerika roll 21.sajandi maailmas.......................................lk 3. 9/11 rünnak.........................................................................................lk 4. Sõda terrorismiga Afganistaanis...........................................lk 5. Sõda Iraagis..................................................................lk 6. Terrorismivastane võitlus...................................................lk 7. Terrorismi finantsee
Tuleb tagasi pöörduda puhta usu juurde, mille viimane inimkonnale saadetud prohvet Muhammad VII 1 Wikipedia: Al-Qaeda; 10.05.2011; [WWW] sajandil inimkonnale tõi. Al-Qaeda rühmituse liikujad on eelkõige äärmuslikud islami fundamentalistid, kelle teod võime tõlgendada järgmiste ideede alla: 1. Tõeline moslem tõestab oma usku tegudega, mitte sõnadega. Usu nimel tuleb tegutseda. 2. Tõelised moslemid on vaid need, kes liituvad haridzhiididega. Kogu ülejäänud maailm on usust taganejad ja tuleb seetõttu hukata. 3. Võitlus uskmatutega peab olema halastamatu. Ei tohi halastada ka mitte nende naistele ja lastele. 4. Tõeline moslem peab tunnistama oma usku ka siis, kui sellele ülestunnistusele järgneb surm. 5. Kõik, kes on kasvõi ühe korra eksinud islami seaduste vastu, on usust taganenud ja nad tuleb hukata. Viimane idee on ehk kõige olulisem, mis eraldab neid paljudest teistest äärmuslastest. Al-
SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjalas, kokku umbes 131 kogu Soome territooriumist. b) Saksamaa sammud sõja suunas; Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal 1933 t
tulenevatest vooruslikest tegudest. Tuleb teha sõpradele, kogukonnale head ja tegutseda riigi huvides see teebki õnnelikuks. Voorus on õnne tarvilik tingimus ja tunneme valu, kui vooruslikult ei käitu, sest sisekaemuses saame aru. Shaftesbury õnneliku elu vormidest Pole selge, millist rolli mängivad välised asjad õnnes. Kindel, et õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses. Filosoof teenib ühiskonda, olles moraalne kasvataja. Jean-Jacques Rousseau tsivilisatsioonikriitika moodne inimene ei suuda õnnelik olla Moodsa aja probleemid: · Arutlus teadusest ja kunstidest · Arutlus ebavõrduse tekkest Kaks võimalikku lahendust: · ,,Ühiskondlik leping" (1762) · ,,Emile" (1762) Loomulik inimene enne seda, kui ühiskond rikub ja muudab. Teda iseloomustab enesearmastust peab endast lugu, on enesekindel, kuid eesmärgiks on põhivajaduste rahuldamine
riigile, et loodusseisundi puudusi vältida. Riigi õigustamine 1. Kas kaitse pakkumine õigustab riiki? Riik pakub kaitset kõigile, kuigi ta reaalselt ei suuda seda alati tagada. Kuna eelkirjeldatud loodusseisundites ei tahaks meist keegi elada, siis kaitse kui üks riigi peamisi funktsioone, teeb elu riigis vägagi heaks. Samas ei ole tihti vaja seadusi, et üks inimene teist tapaks, vaid selline käitumine oleks lihtsalt moraalne. Kuid samas võib säilida teatud hulk inimesi, kes teisi hirmu all võivad hoida. 2. Mis on riigi tunnuseks? Riikidel on poliitiline võim või vähemalt pretendeerivad sellele. Igasugust seadusjärgset vägivalda või sundi teostab või selle järele valvab riik (nt politsei, kohtud). Vastutus kaitsta igaüht, kes elab riigi piirides. 3. Mis on poliitiline kohustus? Poliitiline kohustus on kohustus alluda igale seadusele sellepärast, et see on seadus, mitte
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve?
2005. a. tabas New Orleansi orkaan Katrina põhjustades suuri purustusi ja kaost. 4. Novembril 2008 valiti keset majandusliku kriisi esimene mustanahaline president Barack Obama. 2010 aastal viidi läbi suuri majandus- ja tervishoiu reforme. Samal aastal toimus Mehhiko lahes Deepwater Horizoni plahvatus ja naftareostus, mis sai rahuaja suurimaks õlireostuseks. George H.W. Bushi administratsioon Koos NSVL-i kokkuvarisemisega lõppes ka Külm sõda aga samal ajal polnud maailm rahulikumaks muutunud. Rivaalitsemise asemele teise üliriigiga asus USA konflikti ühega neist maadest, mida noorem Bush nimetas hiljem ,,Kurjuse teljeks". Majandus Presidendiks saades tuli Bushil silmitsi seista suure defitsiidiga, mis pärines Reagani poliitika tagajärgedest. 1990 aastal oli defitsiit 220 miljardit dollarit, mis tähendas kolmekordset kasvu võrreldes 1980 aastaga. Bush tahtis defitsiiti ohjeldada, uskudes et nii ei saa USA võtte endale maailma liidrirolli
Kõik kommentaarid