Francisco franco (3)

Franco .
Francisco Paulino Hermenegildo Teódulo Franco y Bahamonde Salgado Pardo ehk Francisco Franco Bahamonde oli Hispaania riigijuht alates 1939. aastast kuni oma elu lõpuni.Franco suri 1975.aastal.
Franco on sündinud Ibeeria ranniku linna El Ferrolis.Tal oli kaks venda ja üks õde.Franco tahtis jägida perekonnatava ja liituda mereväega,aga riigi ressursid ei lubanud seda ja ta elu kaldus teises suunas.14 aastaselt läks ta militaarsesse akadeemiasse Toledos.Järgmised kolm aastat tegeles ta ratsutamise,vehklemise,relvakäsitlemise ja sõjateooriate omandamisega.17 aastaselt sai ta juba teiseks leitnandiks.
Franco suguvõsas on ka Portugali kuningaid mis tegid tema perekonnast tõsiseltvõetava grupi.1926.aastal sai temast Hispaania üks kõige noorematest kindralitest. 1936-1939 juhtis ta Hispaania kodusõjas falangistide, katoliiklaste ja monarhistide koalitsiooni vabariiklaste vastu.Hispaania kodusõda oli 1936 aasta juulist 1939. aprillini toimuv konflikt Teises Hispaania Vabariigis parempoolsete natsionalistide ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Valitsusvastaste jōudude etteotsa astus kindral Franco, pärast seda kui vandenõulaste eelmine juht José Sanjurjo oli just lennuõnnetuses hukkunud. Vabariiklased olid tsentristidest kuni kommunistidest ja anarhistideni.Neid toetasid peamiselt linlased ja eriti tööstuspiirkonnad nagu Astuuria, Kataloonia ja konservatiivne Baskimaa,kellest kahel viimasel oli autonoomia vabariiklikust valitsusest .Natsionaliste toetasid peamiselt maaomanikud,jõukad ja konservatiivsed jõud kellele meeldis tsentraliseeritud võim.Hispaania kodusõja sõjaline taktika meenutas mitmeti teise maailmasõja tegevust.Sõtta sekkusid ka võõrriigid.Vabariiklasi asus toetama Nõukogude Liit,mis intrigeeris ka oluliselt kommunistide mõju kasvamiseks Hispaania valitsuses.Saksamaa,Portugal ning Itaalia tunnustasid ja abistasid sõjaliselt Franco mässulist valitsust.Välisriigid kasutasi ka sõda oma uute relvade katsetamiseks.Suurbritannia,Prantsusmaa ja teised lääneriigid kuulutasid ennast aga täielikult neutraalselt mis tuli kasuks Francole, kuna tema sai Saksamaalt ja Itaalialt tunduvalt rohkem sõjalist abi kui vabariiklased Nõukogude Liidult.Hispaania kodusõda lõppes vabariigi langemise ja Franco poolt kehtestatud diktatuuriga.Franco sai diktaatoriks ja võttis võimu Rahvuslikult Valitsuselt üle ning sai nii Hispaania riigipeaks.Ta oli poliitilistelt vaadetelt pigem traditsionalist kui fašismi pooldaja, tema režiimi on nimetatud ka klerikaalseks autoritarismiks. Oma kommunismipõlgust, mida mõni ta biograaf on võrrelnud vaid kinnismõttega vabamüürlusest, oli Franco (ise muide ristitud juut ) endas kandnud juba terve kümnendi enne võimuletulekut. Märtsis 1940 valas ta selle ka seadusesse, pannes Kommunistliku Partei ja vabamüürlased Hispaanias karmi keelu alla.
Pärast sõja lõppu hakkas Franco järk-järgult tegema muudatusi monarhia taastamiseks. Ent ükski Hispaania kuningakoja täiskasvanud liikmetest ei soovinud Franco režiimiga otsest koostööd teha. Seetõttu otsustas Franco, et monarhia taastatakse alles pärast tema surma ning määras troonipärijaks prints Juan Carlose.
Seitsmekümnendate keskel oli ETA Franco Hispaanias innukamaid demokraatia ja vabaduse nõudlejaid. ETA loodi 1959 . aastal. 1968.. aastani oli liikumine suhteliselt rahumeelne . Lõhuti infrastruktuuri ja Hispaania sümboleid ning heisati keelatud baski rahvuslippu avalikes kohtades.Franco aga keelas baski keele, naeruvääristas baski kultuuri, piinas ja mõnitas baski haritlasi.
Evolutsioon Franco isikuvõimult konstitutsioonilisele korrale algas Hispaanias 1950. aastate lõpul töölisstreikide, tudengirahutuste ja meeleavalduste kaudu diktaatorlikule režiimile osutatud vastupanu tõttu. Franco ise otsustas rahumeelselt lasta laguneda Hispaania koloniaalimpeeriumil.1969 nimetas Franco oma järeltulijaks Juan Carlose. 1974 ja 1975 täitis ta Franco tervise halvenedes riigipea kohuseid. 30. oktoobril 1975.aastal, vähem kui kuu aega enne oma surma, andis Francisco Franco riigipea kohused lõplikult Juan Carlosele üle. 2 päeva peale Franco surma, 22. novembril 1975 kuulutas Hispaania parlament ta Juan Carlos I nime all Hispaania kuningaks. Tema isa loobus Hispaania kuningliku perekonnapea positsioonist ametlikult 1977. aastal.1959. aastal püstitati Madridi San Juan de la Cruzi väljakule Franco kuju, mis võeti maha alles 2005. aasta alguses, kuna see seganuks piirkonnas ehitustöid. Teine põhjus kuju kõrvaldamiseks oli ministeeriumi sõnul asjaolu, et «enamikule elanikest see ei meeldinud». Kuju mahavõtmisel laulsid Franco toetajad Hispaania fašistide hümni Cara al Sol.
Franco surma järel saigi kuningaks Juan Carlos I, kes kehtestas riigis konstitutsioonilise monarhia.
Francisco Franco on palmariaanliku katoliku kiriku pühak.
Nele Terase 12b.