Francisco franco (3)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Hispaania kodusõda

Koostaja: Juhendaja: Klass: Koht ja aasta  Sissejuhatus Hispaania oli kõrvale jäänud Esimesest maailmasõjast ja hiljem ka Teisest, tema kodusõda (1936-1939) peetakse aga ka fasismi ja sotsialismi vaheliseks võitluseks, millest edu saavutas esimene nimetatuist ning uueks diktaatoriks sai Francisco Franco (1892 -1975). Kuid 1975. aastal, kui Franco suri, taastusid ka monarhia ja demokraatia. Vahepeal toimus aga nii maailmas kui ka Hispaanias palju muudatusi - lääneriikid boikoteerisid Hispaaniat ega võtnud teda NATO-sse, kuna võimul oli diktaator. Siiski oli riik erinavalt sotsialismimaadest avatud, mille tõttu paljud kohalikud ka lahkusid teistesse Lääne-Euroopa riikidesse, et leida paremaid teenimisvõimalusi, mida enamus ka saavutas.

Ajalugu

15

docx

HISPAANIA PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA

Nüüdseks on saanud Hispaaniast tugev ja ühtne riik. Ajaloo lühiülevaade(1940-2000) 1940a.Teise maailmasõja ajal oli Hispaania erapooletu. Riigi tooraine varusid veeti Saksamaale ja Hispaania sõjaväebaase kasutasid Saksa armee laevastik ja lennuvägi. 1945a. Teise maailmasõja lõpuks on Hispaania diplomaatilises ja poliitilises isolatsioonis 1946a.Hispaaniat ei võetud ÜRO liikmeks 1947a. Hispaania kuulutatakse monarhiaks, Franco saab regendiks. 1951a. üldstreik Barcelonas 1953a.sõlmiti USA-ga majandusliku- ja sõjalise koostöö leping 1955a.Hispaania võeti vastu ÜRO-sse 1956a. üliõpilasrahutused riigis ja üleriigilised streigid elukalliduse tõusu vastu 1959a. Baskide separatistliku grupi ETA loomine 1962a. Vahemereranniku turism saab ametliku soosingu 1962-1963a. streikisid Astuuria kaevurid. 1963a. hukati Hispaania Kommunistliku Partei liige J.Grimau Garcia 1968a

Ajalugu

6

rtf

Hispaania kodusõda

1936. aasta valimised võitis vasakpoolne Rahvarinne, kes jätkas demokraatlike muudatuste sisseviimist. Ühiskonnas levisid kuuldused, et kohe kehtestab vaskpoolne valitsus Hispaanias töölisrahva diktatuuri. Selle kuulduse ajandil puhkes Marokos 1936. aasta juulis Hispaania koloniaalvägedes ülestõus, mis levis kiirelt üle Hispaania. Ülestõus kujunes veriseks konfliktiks, mida nimetati Hispaania kodusõjaks. (s5) Vastamisi olid natsionalistid, keda juhtis kindral Francisco Franco ja vabariiklased. 1 Natsionaliste nimetatakse osades allikates ka mässulisteks ja falangistideks. Neid toetasid suurmaaomanikud ja inimesed, kes soovisid tsentraliseeritud võimu. Vabariiklaste hulka kuulusid mitmed erinevad rühmitused nagu näiteks kommunistid, naiste brigaadid, anarhistid ja tsentristid. Nende toetajateks olid just linlased, tööstuspiirkondade elanikud. Vabariiklaste poolepeal võttis sõjast osa ka palju naisi.

Ajalugu

21

rtf

Hispaania ja kunst

1868-74 V revolutsioon, Isabel II pidi lahkuma. 1873 kuulutati välja vabariik, kuid Alfonso XII (1874-85) taastas monarhia. 1876 konstitutsioon, mis jäi kehtima 47 aastaks. Pärast I maailmasõda süvenesid sotsiaalsed vastuolud. 1923 kehtestas kindral M. Primo de Rivera sõjaväelise diktatuuri. 1931 võitsid vabariiklased ja kuningas põgenes välismaale. Kukutati monarhia ja kuulutati välja vabariik. 1936-39 Kodusõda, mida alustasid parempoolsed jõud kindral F. Franco y Bahamonde juhtimisel. Fasistlik mäss, kukutati vabariik ja kehtestati Franco diktatuuri sõjalis-fasistlik reziim. (julm terror ja repressioonid) 1969 kinnitas F. Franco pärimisseaduse, mille kohaselt tema surma järel sai kuningaks Alfonso XIII. lapselaps Juan Carlos de Borbon 1975 pärast Franco surma teostati demokraatlikke reforme, lubati tegutseda poliitilistel parteidel. 1975. a. riigipeaks kuningas Juan Carlos I 1978 võeti vastu konstitutsioon.

Kunstiajalugu

7

odt

Juan Carlos I

kuid sünd tuli palju varem ning kui krahv oli teatatud poja sünnist, ta kohe kiirustas haiglasse. Don Juan de Borbón y Battenberg`il ja María de las Mercedes`il oli 4 last: Infanta Pilar, hertsoginna Badajoz (sündis 1936.aastal) Juan Carlos I, Hispaania kuningas (sündis 1938.aastal) Infanta Margarita, hertsoginna Soria, Hernani hertsoginna II (sündis 1939.aastal) Hispaania Infante Alfonso (Alfonso Cristino Teresa Angelo Francisco de Asis y Todos los Santos) (1941­1956) Puhkenud II Mailmasõja ajal Don Juan de Borbón y Battenberg (Juan Carlos I isa) kolis koos oma perega Lausannesse , kus elas tema ema kuninganna Victoria Eugenie. Hiljem nad asusid elama Estorilisse (Portugal). 1948.aastal Juan Carlos kolis koos oma vanematega Hispaaniasse. Haridus Ta alustas oma haridusteed 1948.aastal San Sebastiánis ja lõpetas need 1954.a Madridis San Isidro Instituudis. Seejärel õppis ta 1955.aastast ­1957. aastani

Ajalugu

6

rtf

Hispaania

õõnestasid monarhiat. Diktatuurivalitsus kindral Miguel Primo de Rivera (1923­1931) käe all lõppes Hispaania Teise Vabariigi loomisega. Vabariik pakkus poliitilist autonoomiat Baskimaale, Katalooniale ja Galiciale ning andis naistele hääletamisõiguse. Järgnes kibedalt, vastu tahtmist võideldud Hispaania kodusõda (1936­1939). Kolm aastat hiljem väljusid sõjast Saksamaa ja Itaalia toetusel võitjana natsionalistlikud jõud, mille eesotsas oli kindral Francisco Franco. Vabariiklasi toetasid Nõukogude Liit ja Mehhiko, kuid seda ei toetanud Läänevõimud tänu brittide juhitud mittevaheletungimislepingule. Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja esimeseks lahinguks. Franco juhtimise all jäi Hispaania Teises maailmasõjas neutraalseks, ehkki pigem teljeriikide poolt. Ainus legaalne partei Franco reziimi ajal oli Falange española tradicionalista y de las JONS (loodud 1937); partei tähtsustas antikommunismi, katoliiklust ja rahvuslust.

Geograafia

17

doc

Hispaania Kuningriik

kaotused Rifi sõjas Marokos õõnestasid monarhiat. Diktatuurivalitsus kindral Miguel Primo de Rivera (1923­1931) käe all lõppes Hispaania Teise Vabariigi loomisega. Vabariik pakkus poliitilist autonoomiat Baskimaale, Katalooniale ja Galiciale ning andis naistele hääletamisõiguse. Järgnes kibedalt, vastu tahtmist võideldud Hispaania kodusõda (1936­1939). Kolm aastat hiljem väljusid sõjast Saksamaa ja Itaalia toetusel võitjana natsionalistlikud jõud, mille eesotsas oli kindral Francisco Franco. Vabariiklasi toetasid Nõukogude Liit ja Mehhiko, kuid seda ei toetanud Läänevõimud tänu brittide juhitud mittevaheletungimislepingule. Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja esimeseks lahinguks. Franco juhtimise all jäi Hispaania Teises maailmasõjas neutraalseks, ehkki pigem teljeriikide poolt. Ainus legaalne partei Franco reziimi ajal oli Falange española tradicionalista y de las JONS (loodud 1937); partei tähtsustas antikommunismi, katoliiklust ja rahvuslust.

Ajalugu

26

docx

Hispaania uurimustöö

peaministri. 2.2 Riigijuht Juan Carlos I on sündinud 5.jaanuaril 1938. aastal Roomas. Hispaania kuningas on ta alates 1975. aastast. 1948. aastal läks ta oma vanematega Hispaaniasse elama. Ta alustas oma haridusteed San Sebastianis ja lõpetas need Madridis San Isidro instituudis. Seejärel õppis ta 1955-1957 Zaragozas sõjaväeakadeemias, lõpetades selle ohvitserina. Veel teenis ta aasta aega mereväes ja siis aasta õhuväes. 1969.aastal nimetas Franco oma järeltulijaks Juan Carlose (pilt5). 5.Kuningas Juan Carlos. [http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7e/Busto_de_Juan_Carlos_I_de_Espa %C3%B1a_%282009%29.jpg] 2.3 Parlament Seadlusorgan on kahekojaline parlament- Las Cortes Generales, kellel on õigus välja töötada seadusi, mida kinnitab kuningas. Selle mõlemad kojad valitakse 4 aastaks otsestel valimistel.

Geograafia

Kommentaarid (3)