Käitumise bioloogilised alused I: närvisüsteem ja käitumise juhtimine (0)

Käitumise bioloogilised alused I: 
Õppematerjale:
närvisüsteem ja käitumise 
{ Harro, J. (2006, 2002) Inimvaim ja aju: käitumise 
juhtimine
bioloogilised alused. Psühholoogia gümnaasiumile
(toim. J. Allik ja M.  Rauk ), ptk 4 lk. 56-75. TÜ Kirjastus
{  Gleitman , H. jt (1999). Psychology (5th Ed) Ch. 2, lk 
14-69 või Gleitman, H. jt. (2004) Psychology (6th Ed) 
Ch. 2, lk 42-85 või 
http://www.wwnorton.com/college/psych/gman6Demo/
Riina Häidkind
ch2/ overview .asp
TÜ Psühholoogia Instituut
{  Bachmann , T., Maruste, R. (2001). Psüühika 
neuroteaduslikud alused ja  ontogenees . Psühholoogia 
alused, lk. 42-70. Tallinn: Ilo.
{  Toomela , A. (1999). Neuropsühholoogia. Ülevaade 
psühholoogiast I osa, lk. 88-104. Tallinn: Koolibri.
Tunnetuspsühholoogia ja 
Tunnetuspsühholoogia ja 
3.09.2008
käitumise  regulatsioon
3.09.2008
käitumise  regulatsioon
Mis on tunnetusprotsess ? Psüühika? 
Närvisüsteemi alajaotused
{ Psühholoogia on teadus hingeelust ehk 
{ Käitumise kõrgeimaks juhiks on peaaju
psüühikast, mille aluseks on 
tunnetusprotsessid – mõtted, tunded, 
{ Igasugune käitumine eeldab siiski 
mälestused, aistingud ja tajud .
kesknärvisüsteemi (central nervous
{ Psühholoogia on teadus käitumisest ja 
system) ehk pea- ja  seljaaju ning 
käitumise aluseks olevatest protsessidest.
perifeerse ehk piirdenärvisüsteemi 
{ Mõistus ja tunded tekivad inimese ajus ning 
(peripheral nervous system) 
lakkavad toimimast koos ajutegevuse 
kustumisega 
koostöövõimelist talitlust 
{ Närvisüsteem on nii tunnetusprotsesse kui 
{ Peaajul (brain) on palju erinevatele 
käitumist korraldav organsüsteem
ülesannetele keskendunud alajaotusi, 
samamoodi seljaajul (spinal  cord )
Tunnetuspsühholoogia ja 
Tunnetuspsühholoogia ja 
3.09.2008
käitumise regulatsioon
3.09.2008
käitumise regulatsioon
Perifeerne ehk piirdenärvisüsteem
{ Perifeerse ehk piirdenärvisüsteemi 
moodustavad pea- ja seljaajust  
väljapoole jäävad närvirakud ja neid 
ühendavad närvikiud.
{ Piirdenärvisüsteemi osad on
z somaatiline närvisüsteem (somatic nervous
system), mis kontrollib tahtele alluvat  lihaste 
ja meeleorganite tegevust ja
z autonoomne närvisüsteem (autonomic
nervous system), mis reguleerib organismi 
automaatset elutegevust siseorganites. 
Tunnetuspsühholoogia ja 
Tunnetuspsühholoogia ja 
3.09.2008
käitumise regulatsioon
3.09.2008
käitumise regulatsioon
1
Autonoomse närvisüsteemi osad
Psüühika bioloogiline olemus
{ Autonoomne närvisüsteem jaguneb 
{ Närvisüsteem on kui psüühika riistvara  -
omakorda 
mahu ja toimimise kvaliteedi küsimus 
{ Miks me käitume nii nagu me käitume -
z sümpaatiliseks osaks (sympathetic
teadlik otsustus või automaatne 
division ), mille kaudu keha on 
tegutsemine juhusliku impulsi ajel?
pingeolukorras kiirele reageerimisele 
{ Individuaalsed omapärad – me kõik 
reguleeritav ja 
oleme erinevad juba närvisüsteemi 
tasandil
z parasümpaatiliseks osaks 
{ Haiguslikud seisundid – häirunud 
(parasympathetic division), mis aitab 
psüühiliste protsesside taga on 
rahulolekus taastada ärakasutatud 
kaasasündinud või elu jooksul välja 
ressursse. 
kujunenud närvitegevuse häired
Tunnetuspsühholoogia ja 
Tunnetuspsühholoogia ja 
3.09.2008
käitumise regulatsioon
3.09.2008
käitumise regulatsioon
Käitumine refleksi põhimõttel
Närvisüsteemi ühendus  kehaga
{ Sensoorne  aparaat  võtab 
väliskeskkonnast info vastu (meeled ja 
{ Kesknärvisüsteem on kehaga  otseses  ja 
kaudses ühenduses
aferentsed  juhteteed  ehk toomanärvid)
{ Otseselt piirdenärvisüsteemi vahendusel -
{ Väliskeskkonnast pärit info töödeldakse 
piirdenärvisüsteemi somaatilise ja 
kesknärvisüsteemi struktuurides vigaselt 
autonoomse alajaotuse aferentsete ja 
või autentselt
eferentsete närvide kaudu
{ Kaudselt  vereringe  vahendusel - verre 
{ Töötluse tulemusel reageeritakse 
vabastatud hormoonid  toimivad  kõikjal, kus 
ümbrusele kohasel või mittekohasel moel 
on nende suhtes tundlikke piirkondi
(eferentsed juhteteed (viimanärvid) ja 
sihtorganid)
Tunnetuspsühholoogia ja 
Tunnetuspsühholoogia ja 
3.09.2008
käitumise regulatsioon
3.09.2008
käitumise regulatsioon
Närvisüsteemi ülesehituse ja töö
üldpõhimõte
Neuron : närvisüsteemi ehituskivi
{ Närvisüsteem koosneb tohutust hulgast 
närvi- ja  gliiarakkudest
{ Närvirakk ehk neuron  on närvisüsteemis 
toimuva kommunikatsiooni põhiühik
{ Erinevate hinnangute kohaselt ulatub 
{ Neuronitevahelised ühendused hoiavad koos 
närvirakkude arv inimese närvisüsteemis 
kindlate ülesannete täitmisele 
100 miljardist (109) kuni 1 triljonini (1012)
spetsialiseerunud närvirakkude võrgustikku
{ Tüüpilisel närvirakul on ~10 000 
{ Lihtsaim selline võrgustik on refleksikaar 
ühendust teiste närvirakkudega 
meeleorganite koosseisu kuuluvast 
{ Gliiarakud paiknevad närvirakkude ja 
sensoorsest neuronist, teiste närvirakkudega 
nende jätkete läheduses ning  toetavad  
sidet loova(te)st interneuroni(te)st ja 
närvirakkude funktsioneerimist
sihtorganiga ühenduses olevast motoorsest 
neuronist
Tunnetuspsühholoogia ja 
Tunnetuspsühholoogia ja 
3.09.2008
käitumise regulatsioon
3.09.2008
käitumise regulatsioon
2
Närviraku ehitus ja närviimpulsi 
Närviraku uurimine ja mikroskoopia
liikumissuund
{ Närvirakk (läbimõõduga 5-100 μm) koosneb 
{ Neuroni kirjeldaja Jan Purkinje  1839 a.
z dendriitidest, mis hargnevad välja rakukehast
{ 1906 Nobeli preemia füsioloogia ja 
meditsiini alal Camillo Golgi ja Ramon y 
z rakukehast (tuum ja muud  organellid )
Cajal närvikoe värvimise meetodi ja 
z aksonist ehk närvilõpmest (aksoni küngastik, 
närviraku ehituse demonstreerimise eest 
müeliinikiht, kollateraalharud, presünaptiline
valgusmikroskoobi all
aksonilõpe)
{ Närviimpulss tekib aksoniküngastikul ja 
{ 1930ndatest arendatud 
elektronmikroskoopia ja muud mikroskoopia 
kulgeb mööda  aksonit  presünaptilisse
vormid võimaldavad jälgida närviraku sees 
aksonilõpmesse
ja närvirakkude vahelistes ühendustes 
toimuvaid protsesse 
{ Info ülekanne ühelt närvirakult teisele 
toimub virgatsainete keeles läbi sünapsi
Tunnetuspsühholoogia ja 
Tunnetuspsühholoogia ja 
3.09.2008
käitumise regulatsioon
3.09.2008
käitumise regulatsioon
Närvisüsteemi rakkude eri tüübid
{ Erinevat tüüpi närvi- ja gliiarakud täidavad 
erinevaid ülesandeid ning koonduvad 
rakukobarateks ehk ganglionideks ja muudeks 
eristatavateks närvisüsteemi struktuurideks
{ Närvirakkude põhitüübid on  motoorne , 
sensoorne ja interneuron
{ Gliiarakkude ülesanne on neuroni 
funktsioneerimiskeskkonna loomine, 
migratsiooni juhtimine ja närviimpulsi liikumise 
kiiruse tagamine (Schwanni  rakud  aksonit
ümbritseva müeliinkestana)
Tunnetuspsühholoogia ja 
Tunnetuspsühholoogia ja 
3.09.2008
käitumise regulatsioon
3.09.2008
käitumise regulatsioon
Närvisüsteemi areng
{ Aju ehitus sõltub geenide poolt dikteeritud seni 
veel teadmata hulgast  erinevast juhisest 
z neuronite tekkimise
z paljunemise ja 
z migratsiooni kohta
{ Geneetiline programm juhib närviraku kasvamist 
ja ühendumist muude rakkudega
{ Õppimisvõime ja mäluga seotud 
ajupiirkondadesse (hipokampus ja haistesibula 
ümbrus) tekib elu jooksul uusi närvirakke
Tunnetuspsühholoogia ja 
Tunnetuspsühholoogia ja 
3.09.2008
käitumise regulatsioon
3.09.2008
käitumise regulatsioon
3
Elukogemused ja närvisüsteem
Närviimpulss ehk tegevuspotentsiaal
{ Aju on plastiline organ, tema struktuur 
{ Närviimpulss on elektrokeemiliste muutuste 
muutub elu jooksul närvirakkude ja 
ahel, mis tipneb närvilõpmes asuva 
nendevaheliste ühenduste tasemel 
virgatsaine (kemikaali) vabanemisega 
{ Närvikude on erutuv kude - erutuvus tuleneb 
{  Stress , nüanssiderikas elukeskkond, 
närviraku membraani füsioloogiast 
õppimine ja  hormonaalsed  mõjutused 
{ Närviraku membraan on elektriliselt laetud: 
võimendavad või pärsivad täiskasvanuea 
membraani sise- ja välispinna vahel on 
neurogeneesi 
elektriliste potentsiaalide vahe 
{ Membraani mõjutamine keemilise aine, 
{ Suurem osa närvirakke on inimesel sündides 
elektrilaengu või füüsilise ärritajaga muudab 
olemas, osad surevad ja mingi osa tekib elu 
potentsiaalide vahet ja vastavalt erutab või 
jooksul juurde
pidurdab närvirakku
Tunnetuspsühholoogia ja 
Tunnetuspsühholoogia ja 
3.09.2008
käitumise regulatsioon
3.09.2008
käitumise regulatsioon
Närviimpulsi tekkimine:närviraku 
Närviimpulsi tekkimise kõik-või-
membraani füsioloogia
mitte-midagi seadus
{ Psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks on 
{ Närviraku aktiivsus järgib kõik-või-mitte-
kaks vastandlikku protsessi närvirakus -  erutus  
midagi seadust
ja pidurdus 
{ Kui närviraku membraani puhkepotentsiaal  
on vähenenud kindla piirini, tekib 
{ Potentsiaalide vahe vähenemine ehk 
närviimpulss
depolarisatsioon liigiomase kriitilise piirläveni 
{ Kui teistelt närvirakkudelt saabunud 
aitab kaasa närviimpulsi tekkimisele
pidurdavad signaalid  suurendavad 
potentsiaalide vahet närviraku sise- ja 
{ Potentsiaalide vahe suurenemine ehk 
hüperpolarisatsioon puhkeoleku potentsiaali (-
välispinna vahel, närviimpulssi ei teki
70mV) suhtes vähendab närviimpulsi tekkimise 
{ Ühe konkreetse aksoni
tegevuspotentsiaalid on alati sama 
tõenäosust
tugevuse, kuju ja kiirusega, sõltumata neid 
algatanud stiimulist
Tunnetuspsühholoogia ja 
Tunnetuspsühholoogia ja 
3.09.2008
käitumise regulatsioon
3.09.2008
käitumise regulatsioon
Närviimpulss – ioonide liikumine läbi 
närviraku membraani
Stiimuli tugevus ja närviimpulss
{ Närviimpulss tekib 
{ Kuidas närvisüsteem erineva 
aksonis ja levib piki 
intensiivsusega stiimuleid närviimpulsside 
aksonit närvilõpme 
keeles kujutada saab?
suunas tänu ioonide 
liikumisele läbi närviraku 
{ Stiimuli tugevust kodeeritakse 
membraani
aktsioonipotentsiaalide sageduse keeles.
{ Inimese närvirakus suurim närviimpulsside 
{ Olulisemad neist on K ja 
Na  ioonid
sagedus on 1000 impulssi sekundis
{ Ioonipumbad paigutavad 
{ Närvirakk võib ühes ajaühikus tekitada 
positiivse ja negatiivse 
suuremal või väiksemal arvul 
laenguga ioone sisse ja 
närviimpulsse, kuid impulsi enda 
väljapoole närviraku 
karakteristikud  (kuju, tugevus ja kiirus) ei 
membraani kindlas 
muutu. 
järjestuses
Tunnetuspsühholoogia ja 
Tunnetuspsühholoogia ja 
3.09.2008
käitumise regulatsioon
3.09.2008
käitumise regulatsioon
4
Aksoni omadused ja närviimpulsi 
Psüühika ja käitumine on neuronite 
liikumise kiirus
ühistöö
{ Närviimpulsi liikumise kiirus (0.6-120 
{ Kuigi neuron on närviprotsessi kirjeldamisel 
m/s) mööda aksonit oleneb 
põhiühikuks, pole ühe neuroni piires 
toimuvast aktiivsusest küll isegi kõige 
z Aksoni läbimõõdust – peentes aksonites 1 m/s, 
jämedamates müeliinkihita aksonites 10 m/s 
lihtsama võimaliku käitumise või psüühilise 
protsessi teostamiseks
z Müeliinkihi olemasolust aksoni ümber -
müeliiniga kaetud aksonis 120 m/s
{ Psühholoogilised protsessid tekivad suure 
hulga omavahel ühendatud neuronite 
{  Sclerosis  multiplex (nägemishäired, 
(närviringe või närvivõrgustike) 
kontrolli kadumine liikumise üle, 
interaktsioonide tulemusena
tasakaaluhäired) hävitab müeliinkihi
aksonite ümber ning häirib kiiret 
{ Ühe neuroni suhtlemine teise neuroniga 
toimub virgatsainete vahendusel läbi 
närviülekannet
sünapsi
Tunnetuspsühholoogia ja 
Tunnetuspsühholoogia ja 
3.09.2008
käitumise regulatsioon
3.09.2008
käitumise regulatsioon
Sünaps on närvirakkude vahelise 
närviülekande toimumise koht
Virgatsaine
{ Sünapsi osad on
{  Virgats - või närviülekandeaine on keemiline 
z presünaptiline aksonilõpe
aine, mis vabaneb närvilõpmest (aksonist) 
z sünaptiline pilu
rakkudevahelisse ruumi ning mõjustab seal 
z postsünaptilise närviraku 
teise neuroni membraani potentsiaali 
membraan ( dendriit  või 
{ Teise neuroni pinnal tekivad 
rakukeha pind)
elektrokeemilised muutused on uue 
{ Keemilise närviülekande 
närviimpulsi teket soodustavad ehk erutavad  
olemus - virgatsaine 
või pärssivad ehk pidurdavad
mõju teise närviraku 
{ Uue närviimpulsi tekkimine oleneb erutava ja 
membraanis paiknevale 
pidurdava stimulatsiooni suhtelisest 
retseptorile
osahulgast kõigis neuronini jõudnud 
mõjutustes
Tunnetuspsühholoogia ja 
Tunnetuspsühholoogia ja 
3.09.2008
käitumise regulatsioon
3.09.2008
käitumise regulatsioon
Luku ja võtme metafoor  sünaptilises 
Sünaptilise ülekande avastamine
närviülekandes
{ Sir Charles Sherringtoni
{ Virgatsainet säilitatakse 
refleksiuuringud (1906)
sünaptilistes põiekestes
{ Erutuse ajaline ja 
{ Närviimpulsi mõjul 
ruumiline liitumine ning 
vabaneb see 
lihaste antagonistlik töö
sünaptilisse pilusse
{ Otto Loewi katse kahe 
konnasüdamega (1920)
{ Postsünaptilisel rakul 
on  retseptorid mitme 
{ Sõnumi kandumine ühelt 
närvirakult teisele 
virgatsaine jaoks
toimub virgatsainete 
{ Virgatsaine ühineb 
vahendusel 
retseptoriga nagu lukk  
võtmega
Tunnetuspsühholoogia ja 
Tunnetuspsühholoogia ja 
3.09.2008
käitumise regulatsioon
3.09.2008
käitumise regulatsioon
5
Valik virgatsaineid
Psühhoaktiivsed ained ja  farmakoloogia
{ Atsetüülkoliin (ACh) -  motoorse neuroni ja 
lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek
{ Närviülekanne ühelt närvirakult teisele 
põhineb närvirakkude endi poolt toodetud 
{ Dopamiin (DA) - motiveeritus, 
kemikaalidel
edasipüüdlikkus,  skisofreenia , parkinsonism, 
uudishimu
{ Ka kehale võõrad keemilised ained toimivad 
retseptoritele närviraku postsünaptilisel 
{  Serotoniin  (5-HT) - meeleolu, hetkeajede 
membraanil
kontrollimine, uni
{ Mida sarnasemad nad loomulikule 
{ Noradrenaliin (NA) - tähelepanu, ärksus
virgatsainele on, seda tõhusam on nende 
toime (luku-ja võtme printsiip)
{  Gamma -aminovõihape ( GABA ) -
pidurdusvirgatsaine interneuronites
{ Paikne tuimestus , sõltuvust tekitavad ained, 
ravimi soovitavad ja ebasoovitavad toimed
{ Glutamaat - erutusvirgatsaine, õppimisvõime 
alus
Tunnetuspsühholoogia ja 
Tunnetuspsühholoogia ja 
3.09.2008
käitumise regulatsioon
3.09.2008
käitumise regulatsioon
Hormoonide toime käitumisele
{ Aju kontrollib käitumist peale otsese 
närvitegevuse ka hormoonide vahendusel
{ Käitumise hormonaalseks  juhtimiseks on 
organismis nn. hüpotaalamuse- ajuripatsi -
sihtorgani teljed
{ Tuntuim neist on stressile reageerimisega 
seotud hüpotalamuse-ajuripatsi- neerupealiste
telg (HPA telg) ja stressi tingimustes 
vabanevad neerupealiste hormoonid 
adrenaliin ja noradrenaliin
{ Hormoonid on põhimõtteliselt ka 
virgatsained , aga kanduvad  sihtorganini 
vereringe vahendusel
Tunnetuspsühholoogia ja 
Tunnetuspsühholoogia ja 
3.09.2008
käitumise regulatsioon
3.09.2008
käitumise regulatsioon
6