Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Käitumise bioloogilised alused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest erinevad teineteisest psühholoogia ja psühhoteraapia?
  • Kuidas toimib neuron ja mis on sünaps?
  • Miks on vaja virgatsaineid?
KÄITUMISE BIOLOOGILISED 
ALUSED
Tunnetuspsühholoogia
Pirko Tõugu
Närvisüsteemi elemendid:  neuron
Aksoni
•  Neuroneid  arvatakse  inimajus  olevat 
Dendriidid
lõpmed
sada miljardit
Ranvier’ 
• Igaüks neist on ühendatud 50 000 
Rakukeha  
teise rakuga
soonis
sooma
• Dendriidid võtavad vastu signaale 
teistelt neuronitelt
• Akson  saadab  närviimpulsse teistele 
neuronitele
• Neuroneid on mitmesuguse kuju ja 
Akson
suurusega
Müeliintupp
Rakutuum
• Müeliintuped aksoni ümber on 
gliiarakud
www.en.wikipedia.org/wiki/Neuron
Närvisüsteemi elemendid: neuron
• Eferentsed neuronid – närvirakud, mis viivad sõnumeid kesknärvisüsteemist välja 
(nt lihaste juhtimine)
• Aferentsed neuronid – närvirakud, mis viivad sõnumeid kesknärvissüsteemi
(aistingud kehast ja keskkonnast)
• Interneuronid – pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid moodustavad ühendusi 
teiste neuronitega ja ühendavad aju erinevaid piirkondi 
• 99%  peaaju  närvirakkudest on interneuronid
Närvisüsteemi elemendid:  gliiarakk
• Reguleerivad närvisüsteemi toitainevaru ja verevoolu
•  Gliia  oluline peaaju arengus
• Võivad moodustada ajus eraldiseisva signaalisüsteemi
• Kiirendavad neuraalset kommunikatsiooni (müeliintupp)
Ranvier’
soonis
Müeliintupp
Kommunikatsioon neuronite sees ja vahel
• Elektriline
• Keemiline
Neuronitevaheline kommunikatsioon: 
aktsioonipotentsiaal
• Närviraku sisemus on välispinnaga 
võrreldes elektriliselt negatiivne
• Kui pingeerinevus ületab erutusläve tekib 
aktsioonipotentsiaal – neuroni 
membraani elektrilise laengu lühiajaline 
muutus. Aktsioonipotentsiaal on 
neuronis liikuva signaali füüsikaline alus.
• Aktsioonipotentsiaal levib ühes suunas 
kuni jõuab aksoni tippu.
• Aktsioonipotentsiaal toimib „kõik-või-
mitte-midagi“ seaduspärasuse alusel.
Neuronitevaheline kommunikatsioon: 
sünaps
• Kui presünaptiline neuron erutub, paiskub sünaptilises vesiikulis olev 
neurotransmitter  (e virgatsaine) sünaptilisse pilusse.
• Neurotransmitteri molekulid difundeeruvad läbi pilu ja kinnituvad 
postsünaptilise raku retseptoritele.
• See sunnib ioonkanaleid postsünaptilise raku membraanis avanema või 
sulguma.
Neuronitevaheline kommunikatsioon: 
virgatsained  e. neurotransmitterid
• Neurotransmittereid on sadakond.
• Iga neuron reageerib ainult teatud 
tüüpi virgatsainetele.
• Luku ja võtme mudel
Neuronitevaheline kommunikatsioon: 
virgatsained e. neurotransmitterid
AJU ANATOOMIA
Aju anatoomia: aju osad
• Piklikaju – reguleerib hingamist ja vereringet; aitab 
tasakaalu hoida
•  Ajusild  – reguleerib ajukoore üldist aktiivsust, 
tähelepanu ning une ja ärkveloleku rütmi
• Väikeaju – tasakaalu hoidmine ja liigutuste 
kontrollimine; toetab ka ruumilist mõtlemist, helide 
eristamist ning meeleelundite signaalide ühendamist
•  Keskaju  – meeleolu ja motiivide kujundamine, info 
vahendamine eesajju
• Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest:
• Talamus toimib vahejaamana tajutud info edastamisel 
ajukoorde
• Hüpotalamus reguleerib toitumist, veetarbimist, 
kehatemperatuuri ja seksuaalkäitumist
• Eesaju:  ajukoor  ja  basaaltuumad
Aju anatoomia: basaaltuumad ja limbiline
süsteem
• Basaaltuumad:
• Hipokampus –  keskne  osa õppimises ja 
mälu kujunemises ning ruumitajus
•  Mandelkeha  – emotsionaalsete 
reaktsioonide kujundamine; 
ohusignaalide üle otsustamine 
(emotsionaalne õppimine)
• Limbiline süsteem – rühm omavahel 
ühendatud struktuure (sh 
hüpotalamus ja mandelkeha), mis on 
tihedalt seotud emotsioonide ja 
motiivide kujunemisega ning paljude 
õppimise ja mälu aspektidega
Aju anatoomia: ajukoor e neokorteks
• Vasak ja parem poolkera
• Otsmikusagarad – vastutab planeerimise, 
mõtlemise ja impulsi kontrolli üle
• Kiirusagarad – kombineeritakse 
meeleelundite info ja võimaldab 
ruumitaju
•  Oimusagarad  – tõlgendavad  helisid  sh 
kõnet
• Kuklasagarad – siin tõlgendatakse 
visuaalset informatsiooni: värvus, 
liikumine, kuju jne
Aju toimimise põhimõtted: 
lateralisatsioon
• Anatoomiliselt on inimese peaaju kesktelje  suhtest  enam-vähem sümmeetriline
• Funktsionaalselt saame rääkida lateralisatsioonist
• Enamasti vasak ajupoolkera seotud keeleliste võimetega ja suutlikkusega järeldusi teha
• Parem ajupoolkera seotud ruumitaju vajavate ülesannete lahendamisega (sh nägude 
äratundmine, mustrite tajumine jne)
• Ülesannete lahendamisel teevad ajupoolkerad koostööd mõhnkeha vahendusel
Aju toimimise põhimõtted:  plastilisus
• Plastilisus tähendab aju võimet oma struktuuri ja talitust muuta
• Kogemuse põhjal toimuvad muutused neuronitevahelisetes  sidemetes
• Ajukoore reorganiseerumine korduva kogemuse tulemusel
• Uute neuronite tekkimine
AJU UURIMISE 
MEETODID
Aju uurimise meetodi: ajukahjustuse 
tagajärgede uurimine
• Aju funktsioonide uurimisega tegeleb neurosühholoogia.
Aju uurimise meetodid: aju elektrilise 
aktiivsuse mõõtmine
• Elektroentsefalograafia e EEG
• Aju aktiivsuses tuvastatav kindel 
rütm
• Sündmusega seotud potentsiaal 
(event-related potential e ERP)
• Annab infot selle kohta, millal
sündmus ajus aset leidis.
Aju uurimise meetodid: neurokuvamine
• Kompuutertomograafia 
• Magnetresonantstomograafia ja 
funktsionaalne 
magnetresonantstomograafia 
( functional  magnetic resonance
Imaging 
– fMRI)
• fMRI annab infot selle kohta, kus
sündmus ajus aset leidis.
Kaiser, Haller,  Schmitz , & Nitsch, 2009
Kokkuvõte
Kirjutage kolm asja, mida Te arvate , et Te juba sellest loengust mäletate.
Kodutöö nt 1: vastamine 
kordamisküsimustele
Tähtaeg 09.10, täpsem juhis moodle.ut.ee. Kokku võimalik saada 6 punkti.
• Mille poolest erinevad teineteisest psühholoogia ja psühhoteraapia?
• Kas  autojuhtimine  on teadvustatud või automatiseerunud protsess? Selgita oma 
vastust.
• Vali kaks psühholoogia meetodit (eksperiment,  vaatlus , küsimustik) ja too välja mõlema 
tugevused. Too näide, miks eelistaksid mingis olukorras ühte või teist.
• Kuidas toimib neuron ja mis on sünaps?
• Miks on vaja virgatsaineid?
• Nimeta ajuosad ja nende funktsioonid.
Vasakule Paremale
Käitumise bioloogilised alused #1 Käitumise bioloogilised alused #2 Käitumise bioloogilised alused #3 Käitumise bioloogilised alused #4 Käitumise bioloogilised alused #5 Käitumise bioloogilised alused #6 Käitumise bioloogilised alused #7 Käitumise bioloogilised alused #8 Käitumise bioloogilised alused #9 Käitumise bioloogilised alused #10 Käitumise bioloogilised alused #11 Käitumise bioloogilised alused #12 Käitumise bioloogilised alused #13 Käitumise bioloogilised alused #14 Käitumise bioloogilised alused #15 Käitumise bioloogilised alused #16 Käitumise bioloogilised alused #17 Käitumise bioloogilised alused #18 Käitumise bioloogilised alused #19 Käitumise bioloogilised alused #20 Käitumise bioloogilised alused #21 Käitumise bioloogilised alused #22
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor any33 Õppematerjali autor
Tunnetuspsühoogia. Käitumise bioloogilised alused

Sarnased õppematerjalid

Bioloogiline psühholoogia
25
docx

Bioloogiline psühholoogia

Bioloogiline psühholoogia I LOENG  Ülevaade bioloogilise psühholoogia ainest ning teemadest; Käitumise ja kogemuse füsioloogiliste evolutsiooniliste ja arenguliste mehhanismide uurimine. Bioloogiliste seletusviiside neli kategooriat: - Füsioloogiline – kuidas aju jt organid käitumisega on seotud - Ontogeneetiline – kirjeldab struktuuri või käitumise arengut - Evolutsioonline – rekonstrueerib struktuuri või käitumise evolutsiooni ajaloo - Funktsionaalne – miks struktuur või käitumine selliseks kujunes  Ülevaade aju ehitusest ja funktsioonidest; Ajukoore all olevad sügavamad osad on eluliselt kõige olulisemad, kus asuvad lihtsaimad asjad nt südametegevus, hingamine. Selgroo otsast hakkavad tulema. Saab võrrelda jäätisega. Ajutüvi - Keskaju ja talamus – ülekandejaam mis suunab infot eesajju. Valu, meeleolu ja motivatsioon

Psühhomeetria
Kordamisküsimused 2 vastused
22
doc

Kordamisküsimused 2(vastused)

19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi (informatsiooni) vastuvõtvad elundid. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu-, lihasmeel. Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad auurajukoore osad Meelesüst

Füsioloogia
Neuropsühholoogia
58
docx

Neuropsühholoogia

- Mandelkeha ehk amügdala – hirm - Preforntaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Neuropsühholoogia kujunemine - 1700 esimesed kirjalikud märkmed närvisüsteemist - Aristotelese mentalism – mittemateriaalne psyche vastutab mõtete, tunnete ja käitumise eest - Descartes 17. saj. - Dualism, organism kui masin, ajutüves asuv käbinääre hinge asukohaks - Loomadel pole hinge ja lastel tekib alles 7. elueaks, vaimse häirega inimesed on hinge ära kaotanud. - Neuropsühholoogid on materialistid – hing, vaim, meel ja keha on erinevad viisid ühe ja sama asja kirjeldamiseks Neuropsühholoogia kujunemine 19. saj Ajuvigastusi oli palju ja saadi aru neuronitest. Kui neuroneid oli puudu, auk oli sees, siis saadi

Psühhomeetria
Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon
12
docx

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

TUNNETUSPSÜHHOLOOGIA JA KÄITUMISE REGULATSIOON KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED JA ÕPPIMINE I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. · Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Neuron koosneb : a)dendriitidest, mis hargnevad välja rakukehast ­ kannavad närvierutust rakukeha poole b)rakukehast (tuum ja muud organellid) ­ võtta vastu ja edasi anda närvierutust c)aksonist ehk närvilõpmest (aksoni kungastik, mueliinikiht,

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM
24
pdf

NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM

NÄRVISÜSTEEM ​SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitänk e tänk -

Anatoomia ja füsioloogia
Neuropsühholoogia kordamisküsimused
29
docx

Neuropsühholoogia kordamisküsimused

Neuropsühholoogia kordamisküsimused I LOENG Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4

Bioloogiline Psühholoogia
Käitumise füsioloogia ja anatoomia kontrolltööks
18
odt

Käitumise füsioloogia ja anatoomia kontrolltööks

· intralaminaartuumad ­ ärkvelolek, sensoorse ja motoorse sisendi integratsioon · keskjoone tuum ­ mälu ja lõhnatundlikkus Hüpotalamus kontrollib kehasiseseid protsesse ja on üks peamisi homeostaasi regulaatoreid. Hüpotalamuse funktsioonid: · närvisüsteemi autonoomse osa juhtimine · hormoonide produktsioon ­ hüpotalamuse vabastavad ja pärssivad hormoonid reguleerivad ajuripatsi funktsioone · emotsionaalse ja instinktiivse käitumise regulatsioon ­ koos limbilise süsteemiga reguleerib viha, agressiivsuse, valu ja naudingu väljendusi ning seksuaalsel erutumisel vallanduvaid instinktiivse käitumise mustreid · söögiisu ja joogijanu regulatsioon ­ nälja, küllastuse ja janutunde keskused · kehatemperatuuri regulatsioon ööpäevarütmide ja teadvuse seisundite regulatsioon Epitalamus ­ talamusest kõrgemal ja tagapool, koosneb käbinäärmest ja habenulaar tuumadest.

Füsioloogia
NEUROPSÜHHOLOOGIA
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

(Frontaalsagara juurs). mitte teha jne. Frontaalsagar on raamtus ptk16. Frontaalsagar ehk sotsiaalne ajukoor. Nimetatalse Ka mõtlemine ja seesmised protsessid . Et oma käitumust hinnata. Inimesel ongi palju rolle sotsiaalseks ajukooreks. See on otsimku aju. Ta küpseb kõige hiljem valmis. Käitumise (sotsiaalseid rolle). (olen tudeng, poodleja, isa, õde, girlfriend). Et nt kui haiglaõdega juhthimine, emotsioonide kontroll. pahandatakse, sest patsient ei leia asju haiglas üles, siis ta on õe rollis, et ta ei saa võtta seda Premootrne ajukoor on kollakasrohekas. Premotoorne on see lateraalne (ehk külgmine). isiklikult. Et vahepeal rollid just saavad halbade emotsioonide eest kaitsta.

Psühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun