Helme Maarja kogudus Referaat Sissejuhatus Helmes on keskajal olnud kaks kirikut Pühale Maarjale pühitsetud kihelkonnakirik ja Issandaihu kirik, mida on ka Helme Püha Ihu (Risti) kabeliks nimetatud. Praegu on Helme Maarja kogudusest alles ainult varemed, kuid koguduse ülesannet täidab Helme kihelkonna peakirik ehk endine Vennastekogudus ning see asub Tõrva linnas. Koguduse õpetajaks on Arvo Lasting. Helme Maarja kogudus Ajalugu Helme algkirik ehitati arvatavasti 13. sajandil, kuid täpset aega pole tänini teada. Ajaloolased on pakkunud hilisemat aega, 13. või 15. sajandil. Poola revisjonide puhul 1590. ja 1599. aastal mainitakse, et suurem, st kihelkonnakirik oli saksa kirik ja väiksem kabel eesti kirik. Vene-Liivi sõja ajal sai Maarja kirik rängalt kannatada. Pärast sõjatorme on 1613. aastal mõlemad kirikud varemeis, pole katust, all...
Helme Maarja koguduse ja kiriku ajalugu Referaat Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3.- 4. Helme kiriku ajalugu 5. Helme Maarja kiriku pildid 6. Helme Maarja kogudus, koguduse õpetajad 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Helme kiriku ajalugu Helmes on keskajal olnud kaks kirikut Pühale Maarjale pühitsetud kihelkonnakirik ja Issanda Ihu kirik, mida on ka Helme Püha Ihu (Risti) kabeliks nimetatud. Helme algkirik ehitati arvatavasti 13. sajandil, kuid täpset aega pole tänini teada. Ajaloolased on pakkunud hilisemat aega, 13. või 15. sajandil. Vene-Liivi sõja ajal (16. sajandi lõpus) sai Maarja kirik rängalt kannatada. Pärast sõjatorme on 1613. aastal mõlemad kirikud varemeis, pole katust, alles on vaid müürid. Ilmselt püüti kirikuid taastada, kuid ehitamiseks polnud jaksu. 1640. aastal märgitakse, et Helme Maarja kirik oli...
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Niguliste kirik Ettekanne II kursus Tallinn 2009 Niguliste kiriku arhitektuuri- ja ehituslugu Tallinna vanalinna lõunapoolmikusse, Toompea kõrgendiku ja Harju tänava vahelisele astangule rajatud Niguliste kirik asub Rataskaevu, Niguliste ja Harju tänavatega ümbritsetud alal, mis lõunas külgneb omaaegse Uue seegi territooriumiga.1 Üldiselt omaksvõetud seisukoha järgi oli kaubitsejate ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud Niguliste kiriku rajajateks 1230. aasta paiku orduvõimude kutsel üle Gotlandi Tallinna sisserännanud saksa kaupmehed, kes eeldatavasti hõivasid praeguse Niguliste kiriku lähikonna- nüüdsete Rüütli, Niguliste ja Harju tänavate vahelise ala.2 Niguliste kirik kujutab endast kolmelöövilist hilisgooti basiilikat (algkirik oli 3- lööviline ja 4 traveega pseudobasiilika 3), millega idas liituv koor on pi...
Sissejuhatus Helme koopad, mida on ka Põrguks nimetatud, paiknevad Helme ordulossi varemetest põhja pool kitsa põhja-lõuna-suunalise seljandiku sees ja on looduskaitse all. See seljandik, mille lossikraav jagab kaheks osaks, kujutab Helme ürgorus asuvat õhukese pinnakattega kõrget aluspõhjalist jäänukit. Põhjapoolset osa hüütakse Koopamäeks. Lähedalt voolab mööda Helme oja, mida nimetatakse ka Keisriojaks. Sisu Suur koopaava asub mäe järsul idaveerul ja paistab juba kaugelt silma. Selle kõrval paljandub umbes kolme meetri ulatuses Burtnieki lademe kollakashall liivakivi. Paljandi ülemises osas on pesitsenud jäälind. Siin on näha kohati lilla ja kollase savi ning halli aleuroliidi vahekihte. Helme koopaist on peamiseks vaatamisväärsuseks kaks saali, kuhu võib vabalt astuda ülalnimetatud suure ava kaudu. Esimene saal kujutab võlvja laega ruumi läbimõõduga 3,5 - 6 m ja kõrgusega 3,5 m. Sisenedes sellesse, näeme sissepääsu vastas madalat...
Eesti turismigeograafia arvestuslik KT (8.per) Eesti üldandmed Asukoht: Põhja-Euroopa, Läänemere kaldal. Pealinn+suuremad linnad: Tallinn+Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu Rahvaarv: 1 318 005 (2012), neist eestlased 68% Pindala: 45 227km2 Eesti keel kuulub: soome-ugri keelte läänemere-sooome rühma Riigikord: parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim: Riigikogu Täidesaatev võim: Vabariigi Valitsus Kõrgeim võimukandja: rahvas Haldusjaotus: 15 maakonda mis on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Riiklikud sümbolid: Rukkilill, suitsupääsuke, paekivi, räim, tamm Riiklikud tähtpäevad: 24.veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev ...
Eesti vaatamisväärsused Valaste juga Valaste juga asub IdaViru maakonnas Kohtla vallas Valaste külas See on Eesti kõrgeim juga Kaali Kraater Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis Kivide kuningas Pahklas asub Eestimaa kivide kuningas, mille kõrgus 4,4 m ja ümbermõõt 29,7 m ja kus peal võib isegi tantsida Kalevipoja haud Kalevipoja haud paikneb 6 km kaugusel Kuremäest, Vasknarva maantee ja Kivinõmme metsa viiva tee vahel Kivinõmme metsas Mäge, kus asub Kalevipoja haud, kutsutakse Kalevipoja mäeks Suur Munamägi Suur Munamägi asub Haanja kõrgustiku keskosas Võrumaal, on nii Eesti kui ka Baltikumi kõrgeim mägi. Suure Munamäe tipus asub vaatetorn nii saab 346,7 meetri kõrguselt vaadata Eestimaad 50 km raadiuses. Rakvere linn...
Eesti Maaülikool Keskkonna- ja põllumajandusinstituut Liisa-Maria Tiidu ABJA-PALUOJA ARENGU KIRJELDUS Referaat õppeaines PK. 0777 Juhendaja: Pille Tomson Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 ABJA-PALUOJA .................................................................................................................................... 4 Asend ja halduspiirid ........................................................................................................................... 4 Ajalooline taust.................................................................................................................................... 4 Aleviks ja linnaks kujunemine ............
TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli Linder 011KM TALLINNA PÜHAVAIMUKIRIK referaat juhendaja:Annely Kallo Tallinn 2009 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................3 Ajalugu.........................................................................................4 Eesti kogudus.................................................................................4 Kokkuvõtte.....................................................................................5 Lisa...................
Muutused usuelus 1629-1721 Luterlik kirik Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine algas Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Liivi sõda oli viinud kiriku halba seisundisse: kirikuhooned olid purustatud ning enamik kogudusi olid jäänud õpetajateta. 1629. aastal asutati Põhja-Eestis Eesti Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium. Rootsi valitsusaja tegusamaks piiskopiks Eestimaal sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal (1638-1657) luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Lõuna-Eestis ja Liivimaal asutati 1633. aastal Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium, mille ülesanneteks olid Rootsi kuningriigi dominioonide hulka kuulunud Eesti- ja Liivimaa kiriku- ja usuelu korraldamine, kirikute ehitamise ja nende regulaarsete sissetulekute tagamine, vaimulike ja kooliõpetajate ametiülesannete täitmise ja elukommete järele valvamine, abielurikkumiste, koguduste ja vaimulike omavaheliste lahkhelide ja tüliküsimuste lahen...
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda.................................................................................................. 6 Renessans.............................................................................................................. 9 Kaagvere mõis....
d e s u rs ä ä v is m tan a o a rs v te ti e s P e n E te l S .k 9 Hinni kanjon · Hinni kanjon on sälkorg või kanjon, mis asub Rõuge vallas Võrumaal Kahrila järve lähed...
12.- 13. sajandil hakkas koos ristiusu ja feodaalkorraga Eestis levima professionaalne visuaalne kunst. Eesti vallutamine Saksa ja Taani poolt tõi siia Lääne- Euroopa arengu ja läänemaise kunstistiili, seega on raske ka eristada keskaegset kunsti Eestis ja Eesti oma kunsti. Erinevusi keskaegses Põhja- ja Lõuna- Eesti arhitektuuris põhjustas poliitiline killustatus, oli mitu kunstikoolkonda ja mitu erinevat " kohalikku stiili". Üheks erinevuste põhjusteks sai ka ehitusmaterjal. Põhja- Eestis ja Saaremaal oli selleks neutraalne hall paekivi, kuid Lõuna- Eestis kasutati punast tellist ja põllukivi. Mujal Eestis saadi põhilised eesmärgid ja vahendid Läänest, Lõuna- Eestis aga arenes arhitektuur tihedas seoses Põhja- Lätiga. Ajastu ideaalsed visuaalsed sümbolid olid kirikud ja kloostrid, mida aga praegu leidub esialgsel kujul vaid mõnes väikses maakirikus. Suuri linnakirikuid ehitati korduvalt ümber kas tulekahjude ja sõjapurustuste tõttu, ...
Sisukord: 1) Üldandmed:........................................................................................................................3 2) Asukoht:.............................................................................................................................3 3) Maastiku eripära: ...............................................................................................................3 4) Aluspõhja iseloomustus:....................................................................................................5 5) Pinnamood:........................................................................................................................5 6) Põhja- ja pinnavesi:............................................................................................................6 7) Muld- ja taimkate:................................................................................................................
Karksi Valla keskkonnaseisundi analüüs Koostaja: Juhendaja: Tartu 2013 Sissejuhatus Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Karksi valla keskkonnaseisundit ja välja pakkuda lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks metsade kaitseks ning õhu ja vee saaste vähendamiseks. Karksi vald on 4000 elanikuga omavalitsusüksus, mis asub Viljandi maakonna lõunaosas, piirneb läänes Abja vallaga, lõunas Läti Vabariigiga, põhjas Paistu ja Halliste valdadega, idas Tarvastu ning Valga maakonna Helme vallaga. Karksi valla vapp Karksi valla lipp Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Karksi valla pindala on 322,29 km2. 2013. Aasta 1. Jaanuari seisuga oli elanike arv 3608 inimest. Asustustihedus on ~11 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Valla keskuseks on Karksi- Nuia kus elab ü...
Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledz maastikuarhitektuuri õppetool Liina T. MAASTIKUARHITEKTUUR JA PÄRANDKULTUUR Arhiivinduse ja inveteerimise essee 2 Tartu 2010 Sissejuhatus Essees on uuritud ja vaadeldut maastikuarhitektuuri ja pärandkultuuri seoseid üksteisega. Kuidas üks on teist mõjutanud ja mõjutab.Uuritud on kuidas kaasaeg mõjutab minevikku. Samuti on kirjeldatud pärandkultuuride elemente põjalikumalt ning on toodud välja tänapäevani säilinuid. Essees on kirjutatud ka sellest, kuidas on pärandkultuuri üritatud hävitada. Maastikuarhitektuur Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühenudb maastiku kujundamisele. Tänapäevane maastikuarhitektuuri mõiste pärineb umbes 19. saj. keskpaigast. Esialgu anti selle sõnaga edasi ...
TTÜ Tartu Kolledz Arhitektuuriajaloo referaat Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni Koostaja: Saladus Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest. Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. A...
Vana-Liivimaa 1. Defineeri mõiste Vana- Liivimaa ehk orduaeg- keskaegsed Eesti ja Läti alad moodustasid Vana-Liivimaa (mõiste tekkis 17. sajand) Eestimaa hertsokkond- taani vallutatud osa eesti aladel Pullad- seadused Ühe regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi Saksa ordu kõrgeim juht kõrgmeister Liivimaa meister- Liivimaa haru juht Läänistamine- maa andmine lääniks Vasall- see, kes sai maa Seniöör- läänistaja Legaat- paavsti saadik Mõis- tootmisüksus (võeti kasutusele peale kristianiseerumist), keskajal põllumajanduslik tootmisüksus Vakused- Talupoegade ja isandate kokkusaamine, pidusööming Linnafoogt- hoolitses maaisanda ja linna vahel olevate kaubandussidemete eest Raad- ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan S...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Vahur Ilumets MUUTUSED VALGA LINNAS PÄRAST EESTILÄTI PIIRI MÄÄRAMIST Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Ago Pajur Valga 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Valga linna jagamine 6 Piirivalvest ja piiriületusest 11 Liiklemine ja transport 18 Majandusolud 23 Kokkuvõtte 28 Changes in Valga after d...
1561 - Rootsi esimesed valdused Eestis 1561. aastaks oli Liivi sõjas olukord sealmaal, et lootusetult nõrgenenud Liivi ordu, seistes silmitsi pool Liivimaad vallutanud Venemaaga, hakkas otsima endale uusi tugevamaid isandaid. Valikutena olid kõne all Poola, Rootsi ja Taani ning esialgu andiski ordu oma veel tema käes olevad linnused Poolale. Põhja-Eestis aga, eriti Tallinnas, vaadati rohkem Taani ja eriti Rootsi poole, kellelt loodeti saada paremaid tingimusi kaubanduseks. 1561. aastal hõivasidki rootslased Toompea, misjärel kuningas Erik XIV-le alistusid kohe ka Tallinna linn ning Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad. Kuigi vahepeal oli Rootsi suure osa neist aladest Venemaale kaotanud, suutis ta sõja lõpuks need endale taas hõivata ning nii jäid Rootsile Hiiumaa, kogu põhjapoolne Eesti ja lisaks veel Ingerimaa. 1600-Poola-Rootsi sõda ja Altmargi vaherahu Kuna ei Poola ega Rootsi polnud olukorraga Eesti- j...
Eesti murded I Läänemeresoome lõunarühma keeled vadja; põhjaeesti; liivi; lõunaeesti; Tallinna keel on nagu soome ja setu keele segu! Eesti keele ajalooline kujunemine Varajase läänemeresoome keele keskmurded – 2500 a eKr?; Hilise läänemeresoome algkeele lõunamurded; Põhjaeesti hõimumurre – tugevad Skandinaavia kontaktid. Eesti-Rootsi asustus on juba viikingiaja alguses (7.,8., 9. saj); Keskpõhjaeesti murded; Põhjaeesti keskmurre; Eesti ühiskeel; Eesti kirjakeel + erinevad jooned teistest eesti murretest: 1920-1930ndad; Muinasaja keskused: Sakala – Lembitu; Saaremaa; Virumaa – soomlaste Viru jmt; Rävala; Harju; Ugandi – keskuseks Otepää; Kirjakeel kujunes välja keskuste vahel: Paide-Põltsamaa; praegune kirjakeel on neile murretele kõige lähedasem. KEEL JA MURRE Mis on keel? Mis on murre? Keel (eristatakse riiklikul tasandil) – murre (maakond) – murrak (kihelkond: surnuaed ja kirik) – külakeel (küla) ...
Keskaeg 1224.a. oli koos Tartu langemisega kogu mandri-Eesti vallutatud 1227. vallutati Saaremaa. Muistne vabadusvõitlus oli eestlaste jaoks lõppenud kaotusega. Selle sündmusega lõpeb muinasaeg ja alga keskaeg, mis kestab kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558. Riia peapiiskop (1229 Albert suri) pidas pidas end vallutatud maa kõrgeimaks valitsejaks, Mõõgavendade ordu (Albert lõi Mõõgavendade ordu 1202, et omada püsivat sõjalist jõudu kohapeal) aga ennast (kõige tugevam). Puhkes riid saagi jagamise pärast- ordu nõudis 1/3 vallutatud maadest. Kiriku ustavaks tööriistaks olnud ordu hakkas vastu oma isandale Riia peapiiskopile. Tüli paisus selliseks, et paavst Honorius III saatis 1225.a. legaadina Liivimaale Modena piiskopi Wilhelmi (Modena Wilhelm), kes pidi tüli lahendama ja selgitama alistatud rahvaste olukorda. Paavsti legaat manitses mitte liialt röövima ja otsustas, et Lõuna-Eesti jääb sak...
xxx Kool HAAPSALU Uurimistöö Koostaja: xxxx 3.a klass Juhendaja: xxx xxx 2016 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1.HAAPSALU LINNA KIRJELDUS.....................................................................................4 2.HAAPSALU LINNA AJALUGU........................................................................................5 3.HAAPSALU PIISKOPPLINNUS...............................................................................6 5. HAAPSALU RONGIJAAM.......................................................................................8 KOKKUVÕTE.....................................................................
Eesti looduslikud pühapaigad Looduslikest pühapaikadest kõnelevad teabeallikad Looduslikud pühapaigad: Mitmekesised: olemuselt, väärtustelt, teabeallikate poolest Interdistsiplinaarne teema Uurimisseis ebaühtlane, uurimisvõimalusi on väga erinevaid, oleneb, kuhu keegi oma fookuse seab. Et terviklikult uurida, tuleb erinevat päritolu teave koondada ja süstematiseerida Uurimistööde käik: Olemasoleva teabe koondamine Süsteemne lähteteave on õnnestunud välitööde eelduseks. Erinevat päritolu allikad täiendavad üksteist. Fragmentidest moodustub esialgne tervik, mida tuleb välitööde käigus tihendada. Välitööd a) intervjuud külaelanikega b) paikade ülevaatus c) (arheoloogilised uuringud) Uurija enda järeldused Looduslikest pühapaikadest kõnelevad allikad ja vastavad distsipliinid: 1. Kirjalikud allikad: kroonikad, reisikirjad, kiriku ja kohtute materjalid, mit...
Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa. Venele Viljandi. Sügisel talurahv...
Eesti Kultuurilugu KESKAEG (Varasem keskaeg 1227-1346; Hilisem keskaeg 1346-1520) Kroonikad ehk ajaraamatud kujutavad dateeritud sündmusi ajalises järjestuses ning olid keskajal väga levinud. Eesti keskaja seisukohalt on olulisemad kroonikad: 1) Vanim säilinud kroonika on ladinakeelne Läti Henriku kroonika (valminud umbes 1224-27), mis kirjeldab sündmusi aastatel 1180-1227 ning on koostatud Riia peapiiskopi Alberti ülesandel. 2) Liivimaa vanem riimkroonika (valminud umbes 1290) kirjeldab Liivimaa Ordu tegevust aastatel 1180-1290 ning on koostatud tundmatu sõjamehe poolt. 3) Liivimaa noorem riimkroonika (valminud 1340ndate lõpus) kirjeldab sündmused aastail 1315-1348. Käsikiri pole säilinud, tuntakse proosavormis ümberjutustusena hilisemate (Renneri, Russowi) kroonikate kaudu. 4) ,,Chronicon Livoniae" on kirja pandud Liivimaa Ordu vaimuliku Herman von Wartberge poolt ning kajastab sündmusi Liivima...
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudeg...
Kohtla-Järve Täiskasvanute gümnaasium Jonafan Smirnov 10.kl Eesti Ajalugu Referaat Juhendaja: Alla Sviridova Kohtla-Järve 15.05.2014 Võetud materjal www.eestiajalugu.ee Jääaeg 114000 eKr Viimast jääaega nimetatakse sõltuvalt geograafilisest piirkonnast erinevalt: Skandinaavias ja Põhja-Euroopas Weichseli jääaeg (Visla jõe saksakeelse nime järgi); Lääne-Euroopas ja Alpides Würmi jääaeg ning Ida-Euroopas Valdai jääaeg. Varasemast asustusest pole jälgi leitud,sest Euroopa põhjaosa katsid mitmel korral paksud jääkihid.Jääaegu põhjustasid kliimamuutused kogu Maal.Üldist jahenemist on püütud seletada mitmeti:Päikese kiirguse nõrgemise,Maa pooluste ...
stop_id stop_code stop_namestop_lat stop_lon zone_id alias stop_area 23443 4420001-1 26-Jul 59.36379128.177880 23443 Narva linn 23444 4420002-1 26-Jul 59.36384828.178930 23444 Narva linn 1772 10905-1 A. Adamson59.43305724.734391 1772 Kesklinn 872 02503-1 A. H. Tamm59.40706924.683655 872 Mustamäe 908 03201-1 A. H. Tamm59.40682324.683092 908 Mustamäe 10402 21221-1 A. Laikmaa59.43508824.757760 10402 Tallinn Kesklinn 1295 12201-1 A. Laikmaa59.43619524.757622 1295 Kesklinn 1297 12203-1 A. Laikmaa59.43670524.757544 1297 Kesklinn 1636 21209-2 A. Laikmaa59.43642024.757250 1636 Kesklinn 3603 21209-1 A. Laikmaa59.43591124.757259 3603 Kesklinn 9936 7000015-1A/K Loodus59.20599724.665808 9936 ...
1. Jaanuar – nääri-, hundi-, helme-, süda-, uue aasta-, vastse ajastaja-, algu ja talviste kuuks Jaanuaris oli meeste peamiseks tegeevuseks metsa – ja veotööd NÄÄRID – 1. jaanuar. Näärid on aastavahetuse aeg Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Nääride tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia algupärandile. Nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast Nyår. Nõukogude okupatsiooni ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu ei peetud, võttis jõulu kombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms). Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega (http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4%C3%A4rid) KOLMEKUNIGAPÄEV – 6. jaanuar. Kolmekuningapäeva kutsutakse ka kolmandateks jõuludeks või jõulude sabaks. Kolmekuningapäeval tõmbas eesti talupoeg jõulupühadele joone alla, veel pidutseti, vee...
Muusika õpetamise ajalugu Eesti koolis Referaat 1.Sissejuhatus Eestlased on laulurahvas me oleme ennast kaks korda võõrvõimu alt vabaks laulnud. Muusika on meid hädas tihti ühendanud ning aidanud raskeid aegu üle elada. Samas on läbi aegade just muusikaline tegevus olnud alati lubatud ja selle varju on patrioodid ka pugenud. Oleme alati olnud väga uhked oma pärimuse üle. Alates aegade algusest on inimesed oma kultuuri pärandanud ja õpetanud vaid suuliselt, muutes ja kohandades seda suu- ja ajastupärasemaks. Nii ka eestlased laulumemmed ja taadid on rahvalaule ja kombeid noorematele põlvedele edasi andnud ning lõpuks on need ka tänase põlvkonnani jõudnud. Ka muusikaline haridus on XXI sajandil kättesaadavam kui saja aasta eest. Kuid milline on olnud muusika õpetamine läbi sajandite sellele küsimusele püüangi oma referaadis vastust leida. 2. Varased teated muusikakultuurist Eestis Esimesed teated muusikast Ees...
EESTI VARAUUSAEG (1558-1710) Varauusaeg-humanismi teke, barokiaeg. Euroopas keskaja lõpuks suured maadeavastused, 1492 ideaalseks. Oluline ka Konstantinoopoli langemine, 1453, samuti ühe perioodi lõpp, üle-euroopalises kontektsis suur tähtsus. Sakslaste jaoks 1517 keskaja lõpp, tõi kaasa revolutsioonilised muudatused, vastanduv varasemale. Rootsis selge vahe keskaja ja uusaja vahel, 1523, kui lüüakse lahti Kalmari unioonist ja asendatakse tänapäevase Rootsi riigiga, Gustav Vasa kuningaks saamine. Eesti ajalugu tuleb vaadata laiemas kontekstis, mitte ainult Eesti ajaloo seisukohast. Kuidas määratleda Eesti ajalugu? Eesti ala on jaotatud erinevate riikide, pretendentide vahel. Etniline Eesti ala ei jookse mööda tänast riigipiiri. Tuleb lähtuda ka idapoolsetest aladest, Ingeri aladega, piiriproblemaatika Kalendriküsimus Juliuse e vana ja Gregoriuse e uus kalender. Rootsi jääb vanale, Poola uuele. 17.saj kont...
Eesti varauusaeg Algus kokkuleppeliselt 1558. Muudatused, toimuvad kiirelt, sündmused toovad kaasa muutused pol ja kult elus. Lõpp kas 1700 ( veeb, Saks väed Riia all, sept Vene väed Riia all) või 1710 , de jure 1721, kui ala on lõplikult Vene võimu all. 1710 pedagoogiliselt sobib. Erinevatel rahvastel erinevad arusaamad rahvusriigist( nt Rootsi , Kalmari unioon 1523; Saksamaa 1517). 1558 algavad suured muutused. 61 aetakse ordu lõplikult laiali. Mõiste Eesti ala. 17 saj Eesti jaot 4 alaks. Nt Saaremaa, osa Ingverimaast. Kalendriga suuri probleeme. Eesti alal nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalender ( 1582). 17.saj kalendri vahe 10 päeva, ( 18 saj 11 päeva, 19 saj 12p jne). Tuleb arvestada lugedes erinevate kaasaegsete autorite teoseid. Nt 1629 Altmargi relvarahu Rootsi käsitluses dateeritakse 16.sept, Poola käsitlustes 26.sept. Põhjasõjaga tekib samuti probleeme, 3 erinevar daatumit tekitava...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Anneli Kritsmann-Lekstedt IISRAELI RIIGI AJALOOLISED TAGAMAAD PALESTIINAS Kursusetöö Juhendaja: dotsent Tiiu Pohl Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 1. Tänapäeva Iisraeli riik ja piirkonna ajalugu.............................................................................. 5 2.Piirkonda valitsenud suured impeeriumid.................................................................................. 8 2.1 Rooma impeerium ja Bütsantsi keisririik................................................................... 8 ...
4) Õhtumaa vallutus 13.saj alguses:missioon v agressioon? 1: 32-44, 363-370, 376-387 (Bartlett ,,Eu sünd'' Tln 2001 26: 23-46, 172-173 (S. Vahtre ,,Muinasaja loojang Eestis'' Tln 1990 31: 42: Ristiusu esialgne imbumine Baltimaadesse toimus misjonitegevuse vormis. Sks kaupmeeste kiiluvees saabus Liivimaale augustiinlasest kanoonik Meinhardja rajas misjonikiriku. 1186 pühitseti ta piiskopiks.Preisimaal olid teerajajaks tsistertslased ja 1215 pühitseti seal p-ks üks Poola misjonäridest. Kummaski piirkonnas ei osutunud võimalikuks rajada efektiivset misjonipiiskopkonda ilma vägivallata ning vägivald tähendas ristisõda. Ent Preisim ja Liivim peeti seda ebaotstarbekaks ja asendati sõj ordude asutamisega, vastavalt Mõõgavendade oru ja Dobrini rüütliordu. Mõlemal juhul võttis Sks ordu need üle ja 1240ks oli nii Liivim kui Preisimaa ristiretkede juhtimine kindlalt Saksa ordu kätes. 1251 sai misjonär Meinhardi piikopkond, mille k...
Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine...
UUSAEG II Marten Seppel 1/4 Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapä...
EESTI KESKAEG 06.02.12 Keskajal ei olnud Eestit ja see periood mida me räägime, ei ole keskaeg. Suurel määral see Eesti piiride loomine on aset leidnud keskajal. Kui me räägime sellest, et sellises rahvusriikide ajaloo ettekujutuses vastab üks riik ühe rahva asualale, siis tegelikult ühe poliitilise üksuse elanikkond on üheks rahvaks homogeniseeritud alles riigi poolt, administreeriva tegevuse poolt, kus kesksel kohal on kirikupoliitika ja koolipoliitika. Kui me räägime keskajast, siis me peame arvestama, et ka Eestis puudus eesti kirjakeel, mis oleks ühendanud Lõuna- ja Põhja-Eestit, kes räägivad ju erinevaid dialekte. Kui arheoloogid ja ajaloolased kirjutavad minevikust, siis nad kasutavad mõisteid erinevalt, nt ei saa rääkida Võrumaast, sest Võrumaad ei olnud olemas. Poliitilist üksus Eesti, mis vastaks tänapäeva Eestile, ei ole olnud enne 20. sajandit. Samas keskaegsed autorid kasutasid mõistet Estland sellises tähenduses nagu tänap...
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
Eesti kunst Kunst on muutunud omaette nähtuseks alles modernsel ajastul, seega viimastel sajanditel. Esemed, kujud ja pildid, mida tänapäeval tajutakse esmajoones või ainult esteetiliste objektidena või nn. nagu puhta kunstina, olid vanasti tihedalt seotud igapäevase olmega, aga ka inimeste mütoloogilise maailmapildi ja maagiliste toimingutega. Näiteks eesti talurahva ornament, mida kasutati vöökirjades ning muude kudumite kaunistuses või tikandites, aga ka õllekannudel ja paljudel teistel esemetel, ei olnud meie esivanematele ainult kaunistus, ainult dekoratsioon, vaid ka sümboolne side inimesele ja maailmale oluliseks peetud põhimõtetega. Eesti rahvakultuur pole muidugi arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajan...
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva...
Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Eestlaste muistset vabadusvõitlust loetakse osade uurijate poolt Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks. Peamiseks ja asendamatuks allikaks vabadusvõitluse kohta on Henriku Liivimaa kroonika, kust pärinevad ka vabadusvõitluse piirdaatumid. Toetavat materjali leiab ka vene letopissides ja Taani-Rootsi kroonikates, kuid keeleoskuse vähesuse tõttu ei suuda praegused ajaloolased neid materjale piisava tõhususega kasutada. Seetõttu seisneb muistse vabadusvõitluse historiograafia peamiselt üheainsa allika hinnangulisel ("orjastamine"...
Euroopa muinaskultuurid I loeng 3. sept-13 Arheoloogia mõiste archaios vana, muistne logos sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ,,arheoloogia" asemel on kasutatud ka sõna ,,muinasteadus". Sõna ,,arheoloogia" kasutas esmaskordselt Platon 4. Sajandil e.Kr. dialoogis ,,Hippius". Platon on sõna tähendust väga laiahaardeliselt võtnud. Ta hõlmab ajalugu, pärimusi, maateadust jne. Arheoloogid olid antiikkunsti eksperdid. 19.saj. esimesel poolel hakati paljudes Euroopa maades huvi tundma rahva ajaloo vastu. Hakati tegelema arheoloogilise uurimistööga. Kirjalikke allikaid oli vähe ja laialdaste rahvaste elu kohta infot oli vähe. Arheoloogia oli pikka aega ajaloo abiteadus. Arheoloogia uurib peamiselt asju, mis on ära visatu(katki läinud). Tänapäeval võib öelda, et viimased 30 aastat on olnud arheoloogia omaette teadusharu, mis uurib kaugemat minevikku ainuoma...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad ...
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...
annaabi.ee 
