10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-12-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sandra L
Õppematerjali autor
PÕHJA-EESTI TURISMIREGIOON Harju maakond 1. Naissaar militaarobjektid, Kaljuste, Nargen Festival Omari küünis, kitsarööpmeline raudtee. 2. Tuhala nõiakaev Lähedal Eesti pikim Virulase karstikoobas (58m), energiasambad. 3. Põhja-Kõrvemaa Eesimaa Sveits. Ca 13000ha. Mäed, sood, järved (üle 30ne), matka-ja suusakeskus. 4. Keila juga 6m kõrge, 60-70m lai. Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park. 5. Jägala juga Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa. Lääne-Viru maakond 1. Sagadi mõis Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2. Vihula mõis Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade esimene maaklubi, hotell. 3. Altja kaluriküla, vanad taluhooned ja võrgukuurid, uued suvekodud. 4
.................24 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................................25 Piltide ja jooniste register..........................................................................................................29 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada Eesti arhitektuuriajalugu 10 näite abil. Püüdsin näideteks leida nii ikoonilisi kui ka vähetuntud ehitisi. Ülesanne oli leida need näited eri stiilidest ning nii sakraal- kui profaanarhitektuurist.. Paremaks jälgimiseks on stiilid järjestatud ajalooperioodide järgi, alustades vanimast. Et raamatut, mida soovisin osta, polnud saadaval, TÜ avalik raamatukogu oli suletud ning üldiselt läks töö valmis saamisega üsna kiireks, on kasutatud vaid allikaid internetist.
Inimkäte poolt loodud vaatamisväärsused Eestis (võivad olla seotud materiaalse või vaimse kultuuripärandiga) Arhitektuur kirikud ühiskondlikud hooned mõisad, lossid kindlused Puitarhitektuur (raekoda, teatrihooned) Taagepera loss ja Holdre mõis Baeri maja Eppingi torn Tõrva Kirik- TÕRVA KÕRTSIHOONE Kammersaal Toompea loss Kärdla vanim elamu Patarei merekindlus Tallinna Raekoda Oleviste kirik Alatskivi loss Aa mõisahoone
PALMSE MÕIS Palmse mõis–vabaõhumuuseum! Terviklikult taastatud mõisakompleks imeilusate parkide, aedade ja ajalooliste hoonetega. Külastajatele avatud näitused, töökojad, koolituskeskus, palmimaja, romantiline restoran ja rahvuslik kõrts! Üks esinduslikumaid ja suursugusemaid barokseid mõisahooneid Eestis. Kõige esimene terviklikult taastatud mõisakompleks Eestis keset Lahemaa Rahvuspargi kaunist loodust. Suurepärane ülevaade Eesti mõisaelust ja -arhitektuurist läbi sajandite. Ideaalne koht nii asjalike koolituste ja konverentside kui ka pidulike pulmade ja vastuvõttude korraldamiseks. Põnevad näitused, etendused, kontserdid ja meelelahtusprogrammid. Meeliköitvad üritused lastele, ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikutele. AJALUGU Keskajal kuulus Palmse Tallinna Mihkli nunnakloostri valduste hulka, mõisana on teda esimest korda mainitud 1510. aastal. Alates 1676. aastast kuulus Palmse
Tallinna Tehnikaülikool Inseneriteaduskond Tartu Kolledž Arhitektuuri ja linnaplaneerimise ajaloo kursus Kümme Eesti arhitektuuriobjekti erinevatest perioodidest Referaat Tartu 2018 Sisukord 1 Niguliste kirik ................................................................................................................................. 3 2 Haapsalu linnus ............................................................................................................................... 6 3 Purtse linnus .....................................
aastal said aga linnakodanikud mõisalt lossimägede kasutamise õiguse. Lossipargi suuremad korrastustööd algasid 1893. aastal. Paigaldati istepingid, rajati teed ja istutati puid. Lossimägedes on mitmeid rippsildu, vabaõhulava, laululava ja palju teisigi põnevaid asju. Viljandi ordulinnuse varemed - Kivikindlus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel. Rootsi, Poola ja Venemaa vaheliste sõdade tõttu on võimsast ordulinnusest antud hetkeks vaid mõni kivisein püsti jäänud. Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild, mis varem asus Tarvastus. Viljandi raekoda - Raekoja hoone on üks neljast vanemast säilinud kivimajast linnas, mis ehitatud 1768-1774. Algselt kuulus maja J. N. Ottole. Hoone oli ehitatud
Karastavas vees saab ka kümmelda. Kloostri väravad on avatud külastajatele tasuta ja sa saab ringi jalutades näha nende elu-olu. Kellele aga kloostrielu ja ajalugu sügavamat huvi pakub, on võimalik tellida nunnadelt tasulise ekskursioon, mille jooksul näeb kloostrikompleksi ja seal olevaid erinevaid kirikuid, kuhu omal käel ringi vaadates sisse ei saa. Toila Oru park Oru park rajati Toilasse eelmisel sajandivahetusel ühe Peterburi kaupmehe suvelossi ümber. 1934. aastal ostsid Eesti töösturid Oru lossi ja pargi ning kinkisid selle riigipeale Konstantin Pätsile suveresidentsiks. Loss hävis Teise maailmasõja käigus. Park on aga alles ja üks Põhja-Eesti liigirikkamaid. Pargis asuvas vanas vaatetornis on Pätsi ja Oru pargi teemaline näitus. Saka-Ontika-Toila pankrannik Saka-Ontika-Toila pankrannik on Ida-Virumaa suurim vaatamisväärsus. Eesti kõrgeima kuni 56 meetrit üle merepinna ulatuva paeastangu servalt avaneb kaunis vaade merele
VAPP on helesinine kilp, mille keskel valge roosi õis. 3 2. AJALUGU Esmakordselt mainiti Viljandit 1154. aastal araabia maadeuurija Al-Idrisi poolt, kui Viljandi muinaslinnust. Linnuse rajamise aega pole aga täpselt teada, arvatavasti oli see V-IX sajandil. Vabadusvõitluse päevil oli Viljandi (tollase nimega Sakala maakond) üks kandvamaid. Just Sakala ja tema keskus Viljandi oli peamiseks takistuseks Eesti alade vallutamisel. Pärast Viljandi langemist sakslaste võimu alla alustati linnuse kivikindluseks ümberehitamist. Sellest sai üks Baltimaade võimsaim kindlustus-kompleks, mille ümber hakkas kasvama ka kaupmeeste ja käsitööliste asula. 1283. aastal sai Viljandi linnaõigused. Viljandit soosis hea asukoht, linna läbis kaubatee suunaga Tartu poole. Viljandit kui hansalinna mainitakse hansadokumentides juba 1346. aastal. Linna rahulik areng kestis 1481
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid