Tallinna Pühavaimukirik (2)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Käroli Linder
011KM
TALLINNA PÜHAVAIMUKIRIK
referaat
juhendaja :Annely Kallo
Tallinn 2009
Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened
SISUKORD
SISSEJUHATUS…………………………………………………………………..3
Ajalugu……………………………………………………………………………..4
Eesti kogudus ………………………………………………………………………4
Kokkuvõtte………………………………………………………………………....5
Lisa…………………………………………………………………………………6
KASUTATUD KIRJANDUS ……………………………………………………….7
2
Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened
SISSEJUHATUS
Selles referaadis käsitleme Tallinna Pühavaimu kirikut. Kuid mis on kirik ja mis on kiriku ülessanne?
Kirik tähendab rahvast, keda Jumal kutsub ja kogub igalt poolt maailmast. See on kogukond inimestest, kellest usu ja ristimise läbi on saanud Jumala lapsed, Kristuse Ihu liikmed ja Püha Vaimu templid. Kiriku ülesanne on kuulutada ja rajada kõigi rahvaste hulgas Jumalariiki, mille lõi Jeesus Kristus. Maapealne Kirik on selle õndsakstegeva riigi seeme ja algus.
Vanalinna kitsastele tänavate ja käikude vahele surutud Pühavaimu kiriku eredateks orientiirideks ümbruse arhitektuursel taustal on õhulise hilisrenessansskiivriga sale kaheksa tahuline torn ja pikihoone astmelistelt laskuvad osaviilud.Kirikkoosneb massiivsete müüridega kahelöövilistest pikihoonest,mida katab kõrge sadulkatus ,ja tunduvalt kitsamast ning madalamast sirge lõplikuga kooriruumist. Nagu kõik vanas Tallinnas ,nii on ka krohvitud ja värvitud seintega Pühavaimu kirik ehitatud kohalikust hallist paekivist ning katud tellispunase katusega .
Esmakordselt mainitakse seda hoolekandeasutust Tallinna linnaraamatutes selgesõnaliselt alles 1334aastal seoses annetustega hospidalile ja Püha vaimu majale.Mõeldavasti on Püha Vaimu seegi asutamine Tallinnas seotud erilise,haigete ja vaeste hoolitsemisele pühendunud Püha Vaimu vennaskonnaga või selle tegevuse mõjudega .Nimelt rajas selle 1198.aastal paavst Innocentius kolmanda poolt sanktsioneeritud vennaskond kõikjal Euroopas,eriti Saksamaal,Püha vaimu nimelisi seeke ning haiglaid.
AJALUGU
Tallinnas Püha Vaimu seegi hoonetekompleksi kuulunud ehitistest on ainult üks kirik üldjoontes säilitanud keskaekse kuju. Kõik teised hooned on ,kas ümber ehitatud või lammutatud,nii et tänapäeval puudubvähegi rahuldav ettekujutus mitte ainult seegiansambli hoonete arvust,vaid ka paiknemisest,kõnelemata nende algsest arhitektuurist.
1389. aasta sügisel täiendas raehärra Johan van Hervorde järjekortselt Pühavaimu asamblit uue seegimajaga.Uus seekoli tegelikult vaestehaigla .Sinna võetivastu ainult kodutuid haigeid Tallinna tänavatelt ja peeti seal niikaua kuinad suutsid ära süüa vaikese saia,siis tuli nad jalle välja ajada.Vanadekodu asus , aga nähtavasti Pühavaimu teises hoonetes.
Kiriku seegiasutuse hiigelaeg möödus koos katoliiklusega.Pühavaimu kirik olnud ühtlasi ka rae kirik ,alludes koos seegiga otseselt raele . Just selles kirikus pidas raad kõige sagedamini oma pidulikke jumalateenistusi ja istungeid.Kõige muu korral kasutati kirikut ka kaupade hoidmiseks.Seega oli kirik mõnes mõttes lähedane ka Põhjamaade tüüpilistele kaupmeeste kirukule.
3
Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened
Pühavaimu kirik ei ole ristiusu kirikutele üldise tava kohaselt orienteeritud läänest itta, ta pikitelg kaldub tunduvalt kirdesse.Nähtavasti on selles süüdi Säde (endine Pühavaimu )tänav .nimelt näib ,et kui varasematel kabelile hakati juurde ehitama pikihoonet ,tuli arvestada Sädetänavat.Säde tänavKujunes täies pikkuses väjla hiljemalt 13.sajandi teisel poolelning ta ühendas eelkõige Vene tänava Äärde asunud Kärkna,Dünamunde ja Gutwalla kloostrikinnistuid turu ning Toompeaga.
Algul oli võlvide asemel puidustlaed ja väiksed aknad.Tõenäoliselt juba kõrggootika perjoodil ehitati esialgesedväikesed aknad ümber.Tähelepanuväärselt kaunis on akende raidraamistik , milles goodika geomeetriliste motiivide kombinaysioonid on igal juhul erisugused.Eriti rikkalik kujundus on kõrvallöövi idaseina aknal .Kooriruumi akende kuju ja ilmetu raidraamistus pärinevad nähtavasti 19 sajandist.
Oma renessansliku tornikiivri sai kirik 1630.aastatel,kuid 1684 .aasta põlengu tõttu pole see säilinud algesl kujul.Nüüdne 1688. Aasta ehitusmeistritelt Daniel Bickeli, Andreas Jahni ja David Hübneri poolt püstitatud kiiver matkib siiski tules hävinut,mille autoriks oli ehitusmeister Greiger Graff .Pühavaimu kiriku tornikiiver on Tallinna vanin.väärtuslik on ka kiriku sisustus , mis pärineb valdavalt 15-17 sajandist.Erilist esiletõstmist väärib kiriku 1483.aasta paigaldatud peaaltar pärineb ,mis kuulsa Lübecki kunstniku Bernt Notke töökojast.
EESTI KOGUDUS
Tallinna Püha Vaimu kogudus 130-aastane .Tallinnas eestikeelseid jumalateenistusi on peetud Püha Vaimu kirikus juba 1531 . aastast, omades suurt tähtsust eesti kultuuri ajaloos.
Eesti kogudus hakkas arenema ja kasvama eriti 19. sajandil pärisorjuse (1816) ja teoorjuse (1868) kaotamise järel. Tööstus hakkas arenema, maalt oli vaja tööjõudu. 1881. a. oli eestlaste osatähtsus Tallinnas üle 50%. Püha Vaimu kogudus soovis saada oma kirikut, et vabaneda saksa raehärrade võimu alt. Selleks hakati raha koguma, sest linnanõukogu otsustas anda loa oma kiriku ehitamiseks. Kui 1867. a. Püha Johannese (Jaani) kirik valmis sai, siis mindi Püha Vaimust uude kirikusse pidulikus rongkäigus üle. Väiksem osa liikmetest läks mujale, näit. Kaarli kogudusse, mis oli taasasutatud 1862. a. ja kasutas Toomkirikut, niikaua kui Kaarli kirik valmis 1870. a.
Püha Vaimu kirik jäi tühjaks 10aastaks (1867- 1877 ). Ainult raehärrade jumalateenistused toimusid edasi. Koguduseliikmete arv kasvas pidevalt ja senised kirikud ei suutnud kõiki ära mahutada. Seepärast asutati 1877. a. Püha Vaimu kirikus uus eesti kogudus kahe mehe poolt - kingsepp Agasild ja kohtuteener Wender. See kogudus eksisteerib tänaseni ja tähistab 2007. a. jaanuaris oma 130. aastapäeva.
Tuntuim kirikuõpetaja oli Balthasar Russow .Kes elas umbes 1536 – 24. november 1600.Ta oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik. Russowi tähtsus ja tuntus põhineb " Liivimaa kroonikal", mis käsitleb põhjalikult Liivimaa ajalugu 16. sajandil, olles oluline allikas Liivi sõja kohta koos Johann Renneri ülestähendustega Liivimaa ajaloost aastatel 1556 –1561. Russowi kroonika ilmus esmakordselt Rostockis 1578. aastal, teine trükk sama aasta sügisel samas kohas ning 1584. aastal ka tunduvalt täiendatud kolmas trükk Barthis. Kroonika moraliseeriv ning julge ja otsekohene stiil ei meeldinud paljudele aadlikele, mistõttu mitmed neist teosele ka vastuväiteid esitasid. Tuntumad neist olid Elert Kruse, Heinrich von Tisenhausen ja Tönnes Maydell .
4
Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened
KOKKUVÕTTE
Tallinnas Püha Vaimu seegi hoonetekompleksi kuulunud ehitistest on ainult üks kirik üldjoontes säilitanud keskaekse kuju. Kõik teised hooned on ,kas ümber ehitatud või lammutatud,nii et tänapäeval puudubvähegi rahuldav ettekujutus mitte ainult seegiansambli hoonete arvust,vaid ka paiknemisest,kõnelemata nende algsest arhitektuurist.
Pühavaimu kirik ei ole ristiusu kirikutele üldise tava kohaselt orienteeritud läänest itta, ta pikitelg kaldub tunduvalt kirdesse.
Algul oli võlvide asemel puidustlaed ja väiksed aknad.Tõenäoliselt juba kõrggootika perjoodil ehitati esialgesedväikesed aknad ümber.Tähelepanuväärselt kaunis on akende raidraamistik , milles goodika geomeetriliste motiivide kombinaysioonid on igal juhul erisugused.Eriti rikkalik kujundus on kõrvallöövi idaseina aknal.Kooriruumi akende kuju ja ilmetu raidraamistus pärinevad nähtavasti 19 sajandist.
Oma renessansliku tornikiivri sai kirik 1630.aastatel,kuid 1684.aasta põlengu tõttu pole see säilinud algesl kujul.Nüüdne 1688. Aasta ehitusmeistritelt Daniel Bickeli,Andreas Jahni ja David Hübneri poolt püstitatud kiiver matkib siiski tules hävinut,mille autoriks oli ehitusmeister Greiger Graff.Pühavaimu kiriku tornikiiver on Tallinna vanin.väärtuslik on ka kiriku sisustus , mis pärineb valdavalt 15-17 sajandist.Erilist esiletõstmist väärib kiriku 1483.aasta paigaldatud peaaltar pärineb ,mis kuulsa Lübecki kunstniku Bernt Notke töökojast.
Tallinna Püha Vaimu kogudus 130-aastane .Tallinnas eestikeelseid jumalateenistusi on peetud Püha Vaimu kirikus juba 1531. aastast, omades suurt tähtsust eesti kultuuri ajaloos.
Tuntuim kirikuõpetaja oli Balthasar Russow.Kes elas umbes 1536 – 24. november 1600.Ta oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik. Russowi tähtsus ja tuntus põhineb "Liivimaa kroonikal"
5
Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened
LISA
6
Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened
KASUTATUD KIRJANDUS:
„Eestimaa kirikute teejuht”Mart Helme 2002a.
„Pühavaimu kirik” M.Lumiste 1971a.
http://www.eelk.ee/tallinna.puhavaimu/ajalugu.php (22.sept.2009 18:12)
http://et.wikipedia.org/wiki/Pühavaimu_kirik (22.sept.2009 18:13)
http://www.katoliku.ee/node/677 (22 sept.2009 18:13)
arhiiv2. postimees .ee: 8080 / leht/95/12/13/tln2.gif
7