Uurimistöö Haapsalu (0)

xxx Kool
HAAPSALU
Uurimistöö
Koostaja: xxxx
3.a klass
Juhendaja : xxx
xxx 2016

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.HAAPSALU LINNA KIRJELDUS 4
2.HAAPSALU LINNA AJALUGU 5
3.HAAPSALU PIISKOPPLINNUS 6
5. HAAPSALU RONGIJAAM 8
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD MATERJAL 10
HAAPSALU AJALOOLINE NIMI 13
HAAPSALU LINNA AJALOOLINE SAKSAKEELNE NIMI ON HAPSAL, MIS TULENEB EESTI KEELSEST SÕNAST HAAVASALU . 13
15
LUULETUS: Ernst Enno (8.6.1875-7.3.1934) 18
Ernst Enno “Nii vaikseks kõik on jäänud” 18

SISSEJUHATUS

SUVEL PUHKAME TIHTI PEREGA HAAPSALUS. SEAL ON LINNUS, ILONI TEGEVUSKESKUS, KOHVIKUD , VANALINN , MERERAND. MINU JAOKS ON KÕIGE TÄHTSAM, ET HAAPSALU ON LASTESÕBRALIK LINN, KUS LISAKS SOOJALE MEREVEELE ON VÕIMALIK TEHA PALJU PÕNEVAID ASJU. KUI MA KÜLASTAN SEDA LINNA,SIIS MA MÕTELEN: KUI VANA ON HAAPSALU LINN JA LINNUS, KUIDAS SAI HAAPSALUST KUULUS KUURORDLINN, MIKS PEETAKSE HAAPSALU MUDA TÄHTSAKS JA MILLEST JUTUSTAB VALGE DAAMI LEGEND? MA TAHAN HAAPSALU LINNA ROHKEM UURIDA. MINU TÖÖ EESMÄRK ON TEADA SAADA, MIS LINN ON HAAPSALU?
MINU UURIMISTÖÖ KOOSNEB VIIEST PEATÜKIST. ESIMENE PEATÜKK TUTVUSTAB HAAPSALU LINNA, TEINE HAAPSALU AJALUGU, KOLMAS KIRJELDAB HAAPSALU PIISKOPILINNUST, NELJAS PEATÜKK TUTVUSTAB HAAPSALU PROMENAADI, VIIES RÄÄGIB HAAPSALU RONGIJAAMAST.
OMA TÖÖ JAOKS KOGUSIN MATERJALI RAAMATUTEST JA INTERNETIST. HAAPSALU PAKUB MULLE HUVI JA MA TAHAN LINNA KOHTA ROHKEM TEADA SAADA.

1.HAAPSALU LINNA KIRJELDUS

HAAPSALU ON VÄIKELINN EESTIS, MIS ASUB LÄÄNEMERE ÄÄRES HAAPSALU LAHE LÕUNAKALDAL JA ON LÄÄNE MAAKONNA HALDUSKESKUS. HAAPSALU PINDALA ULATUB 10,59 KM2ni. LINNA VANEM OSA PAIKNEB LOODES, KAHE OOSIGA POOLSAAREL, MILLE LÕPUS ON LAIDUDE AHELIK (HOLMID). LÄÄNES PAIKNEB PARALEPA RAND JA PARKMETS. NOOREM LINNAOSA JÄÄB LÕUNA POOLE NING LAIENEB MANDRI SUUNAS. HAAPSALUS ELAB 01. JAANUARI 2015 AASTA SEISUGA 10160 INIMEST, SEAL HULGAS 4511 MEEST JA 5649 NAIST. LINNA SÜMBOLITEKS ON LINNA VAPP (LISA 1) JA LIPP (LISA 2).
HAAPSALU ON SAJANDEID TUNTUD SOOJA MEREVEE, RAVIMUDA JA VÄRSKE ÕHU POOLEST. TÄNU HAAPSALU LAHE MADALATELE LAHESOPPIDELE SOOJENEB MEREVESI SUVE ALGUSES KIIRESTI JA PÜSIB KAUA SOE. HAAPSALU TUNTUIMA RANNA PARALEPA VEETEMPERATUUR ON SUVEL EESTI MERERANDADEST KÕIGE SOOJEM. HAAPSALU TAGALAHEST PÄRIT MEREMUDAGA SAAB RAVIDA HAIGUSEID.
LINNA VAATAMISVÄÄRSUSTE SEAS ON KÕIGE HINNATUIM ÜLE 700. AASTA VANA PIISKOPILINNUS JA TOOMKIRIK. MEREÄÄRSET PROMENAADI KAUNISTAB PUITPITSILINE KUURSAAL JA KÕLAKODA. AINULAADNE ON KA 216 MEETRI PIKKUSE KATUSEGA KAETUD RAUDTEEJAAMA PERROON. AASTARINGSELT PAKUB HAAPSALU KULTUURIÜRITUSI (VALGEDAAMI PÄEVAD), MAITSVAID SÖÖKE JA KAUNIST KÄSITÖÖD (HAAPSALU PITSSALLID). LINNAS SAAB AEGA VEETA: VALLIKRAAVI MÄNGUPARGIS, ILONI IMEDEMAAL, SÕITA HUVISÕIDURONGIGA „ PEETRIKE “ VÕI AURULAEVAGA „KALLIS MARI“, KÜLASTADA ERINEVAID MUUSEUME VÕI PUHATA TERVISE SPA’S. HAAPSALUGA ON SEOTUD PALJU TUNTUD INIMESI NENDE SEAS HELILOOJA PJOTOR TŠAIKOVSKI, A.LINDGRENI RAAMATUTE ILLUSTRAATOR ILON WIKLAND, MAALIKUNSTNIK A. LAIKMAA JNE. EDASPIDISED UURIMISTÖÖ PEATÜKID KIRJELDAVAD HAAPSALU LÄHEMALT.

2.HAAPSALU LINNA AJALUGU

HAAPSALU (SAKSA KEELES HAPSAL) ASUTATI 1279 AASTAL, KUI SAARE-LÄÄNE PIISKOP ANDIS HAAPSALULE LINNA ÕIGUSED. HAAPSALU KUULUB ÜLE 700 AASTASE AJALOOGA EESTI VANIMATE LINNADE HULKA. NENDE AASTATE JOOKSUL ON VÕIM LINNAS OLNUD NII ROOTSLASTELE KUI VENELASTE VALDUSES.
HAAPSALU KUURORDI AJALOOS OMAB TÄHTSAT OSA BALTISAKSA ARST, CARL ABRAHAM HUNNIUS , KES PEALE ÜLIKOOLI LÕPETAMIST ARSTINA TÖÖTADES UURIS HAAPSALU LAHE MUDA JA AVASTAS SELLE RAVIOMADUSED. TEMA EESTVEDAMISEL RAJATI LINNA KAKS MUDARAVILAT ESIMENE AASTAL 1825 JA TEINE AASTAL 1845. 19. SAJANDI KESKEL OLI HAAPSALU VENEMAA KÕRGETE RIIGIPEADE SEAS TUNTUD JA HINNATUD SUVITUSKOHT. LINNA SAABUSID PUHKAMA NII VENE KEISRID KUI KA MUUD TUNTUD INIMESED (VENE HELILOOJA P.TŠAIKOVSKI). SUVITUSELU KESKPUNKTIKS KUJUNES SUUR PROMENAAD . KÜLASTAJATE MUGAVAKS KOHALE JÕUDMISEKS SEATI 1845. AASTAL SISSE REGULAARNE AURULAEVAÜHENDUS PETERBURIGA JA 1906. AASTAL AVATI RAUDTEELIIKLUS HAAPSALU-TALLINN-PETERBURI LIINIL. HAAPSALU OLI POPULAARNE SUVITUSLINN KA 1920-30-NDATEL, KUI SEAL PUHKASID PALJUD EESTI TUNTUD AVALIKU ELU TEGELASED, KIRJANIKUD (ERNST ENNO) JA KUNSTNIKUD (ANTS LAIKMAA). VÄLISMAALASTE SEAS DOMINEERISID SOOMLASED JA ROOTSLASED . KUULSATE SUVITAJATE KÜLASKÄIGUD VÄIKELINNA, ANDSID TÕUKE LINNA ARENGULE. PUHKAJATE ARV TÕUSIS 1936. AASTAKS ÜLE 3000-e. 1991.AASTAL SAI HAAPSALUST LÄÄNE MAAKONNA KESKUS JA ON TÄNASENI TUNNUSTATUD KUURORDLINN.

3.HAAPSALU PIISKOPPLINNUS

HAAPSALU LINNA KESKPUNKT ON PIISKOPILINNUS, MIS RAJATI 13. SAJ RISTKÜLIKUKUJULISE RINGMÜÜRIGA ÜMBRITSETUD KINDLUSEKS. LINNUSES ELASID JA TÖÖTASID PIISKOPID JA TÄHTSAD VAIMULIKUD AMETNIKUD – TOOMHÄRRAD, KES VALITSESID LÄÄNEMAAD, SAAREMAAD JA TEISI SAARI .
HAAPSALU PIISKOPILNNUSE VANIMAD HOONED ON TOOMKIRIK JA VÄIKE LINNUS. TOOMKIRIK ON TÄNASENI SÄILINUD LINNUSE VÄÄRTUSLIKUM HOONE, MIS ON KÕIGE SUUREM ÜHELÖÖVILINE KIRIK BALTIMAADES JA ON ERILINE OMA AKUSTIKA POOLEST. AASTAL 1280 TEGUTSES KIRIKUS LÄÄNEMAA VANEMAID KOOLE – TOOMKOOL , KUS ÕPPISID POISID, KELLEST PIDID SAAMA VAIMULIKUD. KIRIKULE ON AINULAADNE 15. SAJANDIL JUURDE LIIDETUD ÜMMARGUNE RISTIMISKABEL , MILLEGA ON SEOTUD LEGEND VALGEST DAAMIST. NIMELT VÕIB LEGENDI JÄRGI KABELI KESKMISEL AKNAL NÄHA AUGUSTI TÄISKUU ÖÖL - HAAPSALU VALGET DAAMI.
VÄIKESES LINNUSES OLID KESKAJAL PIISKOPI, TOOMHÄRRADE JA TEISTE AMETNIKE ELU- JA TÖÖRUUMID, KUHU NAISTEL OLI SISENEMINE SURMAÄHVARDUSEL KEELATUD. ÕUES, VÄIKSE LINNUSE ÜMBER OLID ELUKS VAJALIKUD MAJAPIDAMISHOONED: HOBUSETALLID, LEHMA- SEA- JA LAMBALAUDAD, SEPIKOJAD JA MUUD TÖÖKOJAD, SAMUTI LINNUSE TÖÖLISTE NING SÕDURITE ELAMUD . ÕUES VIIDI LÄBI SÕJALISI HARJUTUSI, ET VAENLASTE RÜNNAKUTEKS VALMIS OLLA.
AJA JOOKSUL LINNUSE MÜÜRE KÕRGENDATI JA LAIENDATI NING LISATI TORNE, MILLE SEAST KÕIGE VÄGEVAM OLI 38 MEETRI KÕRGUNE VAHITORN, KUS AVANES VAADE KAUGELE HAAPSALU LAHELE. LINNUSE JUURDE KUULUS AVAR EESÕU, MIS OLI ÜMBRITSETUD 10 MEETRI KÕRGUSE RINGMÜÜRIGA.
17. SAJANDI LÕPUS TOIMUNUD LINNUSE TULEKAHJU KÄIGUS HÄVISID ENAMUS LINNUSE RUUME . 150 AASTAT SEISIS LINNUS VAREMETES. ALLES 19. SAJANDIL, KUI HAAPSALU SAI SUVITUSLINNAKS, HAKATI LINNUSE HOOVI PARGIKS KUJUNDAMA. INIMESED ARMASTASID JALUTADA JA SPORTIDA NING SUUREL ÕUEL KONTSERTE NAUTIDA.
TÄNASEL PÄEVAL ON LINNUSEST SÄILINUD VÄHE. LINNUSES ON AVATUD KESKAEGNE HAAPSALU AJALUGU TUTVUSTAV MUUSEUM , KUS EKSPONEERITAKSE LINNUSE LEIDE , SAAB VAADATA AJALOOLIST FILMI, AVATUD ON BONIFATIUSE NIMELINE LABORATOORIUM . KELLATORNIST SAAB IMETLEDA VAADET HAAPSALU LINNALE , KUS KESKPÄEVAL KAIGUB ÜLE LINNA KELLAMÄNG. TOOM -NIGULISTE KIRIKUS SAAB KUULATA KONTSERTE. PIISKOPILINNUSE VALLIKRAAVIS ON AVATUD KESKAEGNE LASTE MÄNGUPARK.
4.HAAPSALU PROMENAAD
HAAPSALU KUULSA KUURORDLINNA HIILGUST MEENUTAB MEREÄÄRNE JALUTUSTEE PROMENAAD, MILLE PÄRLIKS ON PUITPITSILINE KUURSAAL. TÄNAPÄEVAL ON PROMENAAD KORRASTATUD JA MOODNE, KUS EI PUUDU AJALOOLINE HÕNG. PROMENAAD ALGAB AAFRIKA RANNAST, MIS OLI 19.SAJ LÕPUS TÄHTSAIM SUPELRAND. KÕNDIDES MÖÖDA RANDA ON VÕIMALIK AEGA KONTROLLIDA PÄIKESEKELLA JUURES JA PUHATA JALGU MAAILMAKUULSA HELILOOJA TSHAIKOVSKI PINGIL . LAHE KALDALE ON PAIGALDATUD MÄLESTUSMÄRGID HELILOOJALE RUDOLF TOBIAS , HAAPSALU TERVISTAVA RAVIMUDA AVASTAJA C.A.HUNNIUSE AUKS. PROMENAADIL LEIAB KA LASTE MÄNGUVÄLJAKU JA LINNA AINUKESE LINNUVAATLUSTORNI. KÕIK SEE ON TEHTUD MAITSEKALT, ARVESTADES PROMENAADI JA KOGU HAAPSALU LINNA OLEMUST JA STIILI.

5. HAAPSALU RONGIJAAM

20. SAJANDI ALGUSES RAJATI KUURORDLINNA KÜLASTAJATE TEENINDAMISEKS SUUREJOONELISE RONGIJAAM. SEE KAUNIS AJALOOLINE HOONE ON TÄNASEKS OSALISELT RENOVEERITUD. RONGIJAAMA RAJAMISEGA ÜHENDATI RAUDTEELIIKLUS HAAPSALU-TALLINN-PETERBURI LIINIL. HOONE PROJEKTEERITI VENEMAA ARHIDEKTI K.VERHEIMI JA INSENERI V.VESTFALEN POOLT.
JAAMAKOMPLEKSI MOODUSTASID: REISIJATE HOONE, VÄIKESE TORNI JA VARIKATUSEGA IMPERAATORIPAVIJON (TSAARI JA TEMA PERELIIKMETE KÜLASKÄIKUDE JAOKS) JA NEID ÜHENDAV 39 MEETRI PIKKUNE POOLKINNINE GALERII NING KOGU JAAMAHOONE ULATUSES OLI 216 MEETRI PIKKUNE KATUSEGA PERROON. LISAKS KUULUVAD JAAMAKOMPLEKSI ABIEHITISED: PAGASIAIT, PLATVORMIGA KAUBALADU , VEETORN, DEPOO , VEDURITE PÖÖRDSILD, RAUDTEELASTE ELAMUD JA TEISED VÄIKSEMAD ABIHOONED. HAAPSALLU RONGILIIKLUS ALGAS 1905. AASTAL. VIIMANE RONG LAHKUS HAAPSALUST AASTAL 1995. AASTAST 1997, TEGUTSEB HAAPSALU RAUDTEEJAAMA IMPERAATORIPAVILJONIS EESTI RAUDTEEUUSEUM. LINNAGA TUTVUMISEKS SAAB HUVISÕIDURONGIGA „PEETRIKE“ TEHA MEELDEJÄÄVA RONGISÕIDU. JAAMAHOONE ON POPULAARNE KA FILMIVÕTETEKS.

KOKKUVÕTE

KASUTATUD MATERJAL

ALAMAA,H-M;ALTJÕE,K.2012. EHEDAD ELAMUSED EESTIMAAL.TALLINN:AJAKIRJADE KIRJASTUS.

HELME ,M.2003. EESTI RAUDTEEJAAMAD..TARTU:TÄNAPÄEV.

HUNT,T.2015. LÄÄNE-EESTI TEEJUHT.TALLINN: VARRAK .

PAULUS ,K.2013. JALUTAJA TEEJUHT.TALLINN:SOLNESSI ARHIDEKTUURIKIRJASTUS.

RAUVER,G-R.1979. HAAPSALU LÄBI AEGADE JA INIMESTE.TALLINN:EESTI RAAMAT.

ROHTMETS.I.2004. KULTUURILOOLINE EESTIMAA.TALLINN:VARRAK.

TAAL,I. 1971 . HAAPSALU LOSS.TALLINN:EESTI RAAMAT.

VEENPERE,A.2006. TERVITUSI HAAPSALUST.TALLINN:EESTI ENTSÜKLOPEEDIAKIRJASTUSE AS.

VIIRAND,T. 2006. EESTIMAA RANNIKU TEEJUHT.TALLINN: KUNST .

http://www.haapsalu.ee/

https://et.wikipedia.org/wiki/Haapsalu

https://et.wikipedia.org/wiki/Haapsalu_vapp

https://et.wikipedia.org/wiki/Haapsalu_lipp

https://et.wikipedia.org/wiki/Haapsalu_ajalugu

http://www.haapsalulinnus.ee/

http://www.hkhk.edu.ee/vanker/asustusajalugu/promenaad.html

https://arhiiv.err.ee/vaata/estica-haapsalu-piiskopiloss

http://kuursaal.ee/

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV092&ti=PROGNOOSITAV+RAHVAARV+MAAKONNA%2C+SOO+JA+VANUSER%DCHMA+J%C4RGI+%28ALUSEKS+1%2E+JAANUARI+2012+RAHVAARV%29&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/&lang=2

https://et.wikipedia.org/wiki/Haapsalu_jaamahoone

https://et.wikipedia.org/wiki/Haapsalu_raudteejaa m

http://www.chaplin.ee/eesti/ware/01_rannikulinnade-uus-hingus/07_AnuJoost_TonisPadu_Haapsalu_meri_2012.pdf

http://luuleneiu.blogspot.com.ee/2013/11/haapsalu-novembrikuus.html pilte

http://www.stat.ee/ppe-55770

http://www.eestigiid.ee/?CatID=63

http://www.stat.ee/ppe-laane-maakond

http://www.olev.ee/fotoblogi/fotostuudio/fotograaf/millal_ilmub_haapsalu_valge_daam.html

http://www.ohtuleht.ee/237988/parnu-minnakse-flirtima-kuressaare-laulatama-narva-joesuusse-sarvi-saama-ja-haapsallu-lahutama

https://et.wikipedia.org/wiki/Ravimuda

http://tervis.postimees.ee/2847529/kuulsa-haapsalu-muda-tulevik-paneb-teadlasi-muretsema

https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Abraham_Hunnius

http://www.ohtuleht.ee/237987/haapsalu-hunnius-ja-muda

https://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aikovsk i
"Taebla maastik " (1936).
Ants Laikmaa

HAAPSALU AJALOOLINE NIMI

HAAPSALU LINNA AJALOOLINE SAKSAKEELNE NIMI ON HAPSAL, MIS TULENEB EESTI KEELSEST SÕNAST HAAVASALU.

• HAAPSALU LAHT – Noarootsi poolsaart mandrist eraldav Väinamere laht, umber 50m2. Jaguneb Haapsalu linnast läänes asuvaks Eeslaheks ning kirde pool asuvaks Tagalaheks, viimase sopid on Salajõe ja Saunja laht.
  

• HOLM
  
• VIIK
  
• SPA Varem: sanatoorium, taastusravikeskus , tervisekesk
  

us. Nüüd on kõik – spaad – Pakutakse, et sõna
spaa
tuleneb ladinakeelse fraasi
sanus per
aqua
(ehk: tervis vee abil) esitähtedest ning seetõttu k
asutatakse
laialdaselt tähtedekombinatsiooni SPA.
Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp.
Konvendihoone koosnes sisehoovi ümbritsevast neljast hoonetiivast, mis olid
väliskülgedelt tugevasti kindlustatud. See hoonetüüp kujunes välja Teutooni ja Liivi ordu aladel 13.–14. sajandil.

LUULETUS: Ernst Enno (8.6.1875-7.3.1934)

Ernst Enno “Nii vaikseks kõik on jäänud”

Nii vaikseks kõik on jäänud
su ümber ja su sees,
mis oli, see on läinud,
mis tuleb, alles ees.
Päev pole, öö ei ole,
silm nagu seletaks,
kui kuskil mäenõlval
sa üksi seisataks
ja ümber nagu tuuled
su üle juttu a’aks –
ei mõista, siiski kõigest
sa nagu aru saaks.
Ei mõista, vaatad üles
ja vaatad tagasi –
ja ohkad endamisi,
ja ohkad jällegi…
Nii vaikseks kõik on jäänud
su ümber ja su sees,
mis oli, see on läinud,
mis tuleb, alles ees.
Tsaikovski Pink ja legend:
Legendi kohaselt kuulnud helilooja Paralepa männikus eesti rahvalaulu Kallis Mari. Igatahes kasutas Tšaikovski selle meloodiat aastaid hiljem oma kuulsa VI (Pateetilise) sümfoonia teises osas. Viisijupp algusnootidega rahvalaulust on raiutud ka nn Saaremaa marmorist - dolomiitkivist mälestuspingi seljatoele mõlemale poole helilooja pronksbareljeefi.
Mälestuspingi (1940, autor taas R. Haavamägi) asukoht valiti arvamuse põhjal, et kaunite helide punujast maestro armastanud just siit šokolaadi tee kaldalt päikesetõusu jälgida.
Praegu on pink varustatud tehniliste abivahenditega, mille abil võimalik mitmes keeles ammutada helilooja kohta infot ja kuulata muusikakatket.
 
 
HAAPSALU VALGE DAAMI LEGEND
Haapsalu toomkiriku külge ehitatud ristimiskabeli aknale ilmub augusti täiskuuöödel naisterahva kuju – Valge Daam . Keskajal ei tohtinud naised linnusesse tulla. Juhtus aga nii , et üks toomhärra tõi siia oma armastatu , kes oli poisi riietes. Kui teised sellest teada said, heideti toomhärra vangikongi nälga surema, tütarlaps aga müüriti elusalt ristimiskabeli seina sisse. Nüüd käib ta augustikuu täiskuuöödel oma armastatut leinamas.
19