Helme Maarja kogudus (0)

Helme Maarja kogudus
Referaat

Sisukord

Sissejuhatus 2
Helme Maarja kogudus 3
Ajalugu 3
Koguduse õpetajad 4
Helme Vennastekoguduse palvemaja 7
Ajalugu 7
8
Kasutatud kirjandus 9

Sissejuhatus

Helmes on keskajal olnud kaks kirikut – Pühale Maarjale pühitsetud kihelkonnakirik ja Issandaihu kirik , mida on ka Helme Püha Ihu (Risti) kabeliks nimetatud. Praegu on Helme Maarja kogudusest alles ainult varemed, kuid koguduse ülesannet täidab Helme kihelkonna peakirik ehk endine Vennastekogudus ning see asub Tõrva linnas. Koguduse õpetajaks on Arvo Lasting.

Helme Maarja kogudus

Ajalugu

Helme algkirik ehitati arvatavasti 13. sajandil, kuid täpset aega pole tänini teada. Ajaloolased on pakkunud hilisemat aega, 13. või 15. sajandil. Poola revisjonide puhul 1590. ja 1599. aastal mainitakse, et suurem, st kihelkonnakirik oli saksa kirik ja väiksem – kabel –eesti kirik. Vene-Liivi sõja ajal sai Maarja kirik rängalt kannatada. Pärast sõjatorme on 1613 . aastal mõlemad kirikud varemeis, pole katust, alles on vaid müürid. Ilmselt püüti kirikuid taastada, kuid ehitamiseks polnud jaksu. 1640. aastal märgitakse, et Helme Maarja kirik oli nii lagunenud, et ähvardas ümber kukkuda , palkidest tugedega püüti seda kindlustada. Kiriku ja kirikumõisa ülesehitamiseks ja parandamiseks on Helme ja paljude teiste mõisate omanikel tulnud taalreid anda, näiteks Helme mõisaomanik Jacob de la Gardie annetas 200 riigitaalrit. 1674. aastast pärinevad teated kiriku restaureerimisest. Korras kiriku iga ei olnud aga pikk. Põhjasõja ajal, pärast Hummuli lahingut süütasid tsaar Peeter I väed Helme kiriku. Tulekahju oli tohutu, kuumuses vajusid kokku isegi kiriku võlvlaed. Vaene ja väikesearvuline kogudus ei suutnud kirikut uuesti üles ehitada. Möödus paarkümmend aastat, enne kui alustati Maarja kiriku uut ülesehitamist. Võlvlagede asemele pandi tavaline puulagi, kirikule ehitati ka puidust torn. Eestikeelset jumalateenistust hakkas õpetaja Johannes Uustal pidama 1918. aasta jõuluõhtust. Altaril oli kaks maali: « Jeesus ristil» ja «Jeesuse ülestõusmine». Altari kohal oli ümmargune, ajahambast puretud lintklaasidega aken. Seitse Helme koguduse meest (kindralid- ministrid Jaan Soots , Paul Lill, Aleksander Jaakson , kunstimuuseumi direktor Peeter Tauk , riigi statistikabüroo direktor Albert Pullerits , riigikontrolöri abi Hans Ahven , tööstuse direktor H. Tõnisson ja gümnaasiumi direktor K. Koljo) panid kokku 1500 krooni ja kinkisid kirikule vitraažklaasidega akna. Akna raamistik valmistati Rootsist ostetud sajast kilost vasest. Värvilised klaasid, tuvikujutisega keskel, saadi Soomest. Pidulik akende üleandmise jumalateenistus peeti 4. juunil 1939. Sama aasta jõuluks jõudis kirikusse ka elekter . «170 elektriküünalt, neli lampi ja neli välislampi oma 4500 küünla tule valgusjõuga muudavad meie hämara kiriku helevalgeks ja säravaks nagu pühalikuks valgustempliks, kuhu on rõõm sisse astuda,» oli kogudusele öelnud õpetaja Johannes Uustal. Teise maailmasõja algus läks kiriku kui hoone jaoks rahulikult . Suuri inimkaotusi kandis kogudus. Kuid kirikule sai saatuslikuks 1944. aasta, mil sõjategevus jõudis Väikese Emajõe äärde ja jäi sinna kolmeks nädalaks. Helme kiriku torni kasutasid nii Saksa kui Vene tulejuhtijad. 16. septembril 1944 sai kirik vigastada punaarmee mürskudest. 21. septembril, kui torn olid Vene poole käes, tabas kirikut Saksa kaugelaskekahuri mürsk. Mürsk lõhkes orelis, õhusurve liigutas alustalasid. 4. septembril kukkus torn alla, lõhkus katuse ja kiskus maha seina. Nõukogude ajal polnud võimalik kirikut taastada ja see seisab tänini lagunenult. Alates 1944. aastast hakati jumalateenistusi pidama Helme vennastekoguduse palvemajas, mis on ehitatud 1847. aastal. [1]

Koguduse õpetajad

1. Christoph Detri 1629                      
2. Mag. Ludolph Holler 1630–1665?              
3. Christoffer Kleinschmidt 1666 –1668      
4. Caspar Eggerdes 1680–1689
5. Mag. Erasmus Pegau 1689– 1711    
6. Heinrich Herz 1711–1713                     
7. Mag. Heinrich Frost 1714– 1731                
8. Mag. Christian Gottfried Helwig 1732 –1747
9. Johann Friedrich Körber 1748 –1767  
10. Gottfried Schnabel 1767–176              
11. Johann Adam Andreae 1788–1796       
12. Gottfried Ludwig Postels 1797–1810
13. Karl Johan Schubbe 1810–1857     
14. Ernst Behse 1857– 1897                  
15. Georg Koik 1900–1914                   
16. Johannes Uustal 1915–1948
17. Valter Vaasa 1948–1998               
18. Ivo Pill 1998–1999          
19. Arvo Lasting 1999–
[2]
Joonis 1. Helme Maarja koguduse varemed. [3]

Helme Vennastekoguduse palvemaja

Ajalugu

Helme kogudus on üle 60 aasta kasutanud oma kirikuna endist vennastekoguduse palvemaja Tõrva linna servas. Hernhuuti vennad asusid Helmesse 1813 . aastal. Helme luterliku koguduse õpetaja Karl Schubbe saatis Tartusse kolm meest vennastekogudusega lähemalt tutvuma . Need mehed olid vöörmünder Matt Wahlberg Hummuli Peedu talust, vöörmünder Juhan Lakritz Jõgeveste Näärilt ja Jaan Treufeldt Jõgeveste Laoselt. Tutvunud vendade elu ja tegevusega , palusid nad õpetajalt luba ka oma kodus sarnaseid koosolekuid pidada. Esimeseks kokkutulemise kohaks määrati Matt Wahlbergi talu. Koosolekud toimusid rehetoas. Rahvast hakkas koosolekutel käima rohkesti ning mõne aasta möödudes sündis soov ehitada palvemaja, mis ehitatigi Peedu talu maale 1817. a. Hoone õnnistas õpetaja Karl Schubbe 1817. a novembris. Selles majas töötasid vennad 30 aastat. Hernhuuti vennad asusid Helmesse 1813. aastal. Helme luterliku koguduse õpetaja Karl Schubbe saatis Tartusse kolm meest vennastekogudusega lähemalt tutvuma. Need mehed olid vöörmünder Matt Wahlberg Hummuli Peedu talust, vöörmünder Juhan Lakritz Jõgeveste Näärilt ja Jaan Treufeldt Jõgeveste Laoselt. Tutvunud vendade elu ja tegevusega, palusid nad õpetajalt luba ka oma kodus sarnaseid koosolekuid pidada.
Esimeseks kokkutulemise kohaks määrati Matt Wahlbergi talu. Koosolekud toimusid rehetoas. Rahvast hakkas koosolekutel käima rohkesti ning mõne aasta möödudes sündis soov ehitada palvemaja, mis ehitatigi Peedu talu maale 1817. a. Hoone õnnistas õpetaja Karl Schubbe 1817. a novembris. Selles majas töötasid vennad 30 aastat. Seejärel palusid vennad Lõve mõisnikul R. A. von Anrepil ja Maidla mõisnikul Stackelbergil vendade eest kosta , et neil lubataks ehitada Helme mõisalt renditud krundile vennastekoguduse palvemaja, millel oleks keiser Aleksander I poolt antud õigused. Luba antigi. Ehitustöödeks paluti mõisnikelt ja taluperemeestelt annetusi. Annetusi tuli rohkesti.
Nurgakivi pandi 1847. a maikuus. Selle õnnistas Karl Schubbe. Ehitustöid juhatas Kärstna mölder Andres Ilisson. Sügiseks valminud palvemaja õnnistas sisse Karl  Schubbe koos vennastekoguduse hoolekandja Kesleriga 3. (uue kalendri järgi 15.) novembril 1847. 1918. a tungisid enamlased Helme-Tõrva maile ja keelasid palvetundide pidamise. Keelust üleastujaid ähvardati sõjakohtuga. Sõda oli muidugi tuline ja täis ärevust. Palvemaja sai kannatada. Enamlaste väljatõrjumisel võidi aga tegevust jätkata. Koosolekud toimusid, aga samal ajal remonditi ka palvemaja. 12. augustil 1928 toimus uuendatud palvemaja õnnistamine, mille viis läbi Helme luterliku koguduse pastor Johannes Uustal. Laulsid Hummuli-Soe palvemaja laulukoor ja Helme laulukoor ning Tallinna Salemi seltsi mängukoor. Kohale tuli vendi pealinnast. Tervitusi saadeti Tallinnast, Viljandist , Pärnust, Narvast ning Sangastest krahv Bergilt. 1960ndatel aastatel vahetati kiriku põrand, tehti uus altarivõre, värviti kirikut seest- ja väljastpoolt. 1972. a kaeti laastukatus eterniidiga. 1997–1999 sai palvemaja uue välisilme: värviti nii seinad kui ka katus. Värv saadi sõpradelt Soome Laihia ja Norra Byneseti kogudusest. 1998 kinkis AS Roobe Helme kirikule uue altarilaua. 2007. a alguses remonditi põhjalikult altarialust põrandat. 2004.–2005. a alustati kirikut ümbritseva aia ümberkujundamist. Harvendati puid, likvideeriti tormikahjustusi. Tarvis on veel pinnast planeerida ja luua tasane haljasala.
Kunagisest vennastekoguduse palvemajast on kujunenud Helme kihelkonna peakirik. Kihelkonnas on veel mitu pühakoda. Tõrva linnas asuvas kirik-kammersaalis, endises õigeusu kirikus, toimuvad piiblitunnid ning aeg-ajalt kontsert - jumalateenistused . Riidaja Gerdruta kirik-kabelis peetakse jumalateenistusi kord kuus. [4]

Joonis 2. Helme Vennastekoguduse palvemaja. [5]

Kasutatud kirjandus

https://sites.google.com/site/katrinitunnid/helme-kiriku-ajalugu (27.11.2012)

Arvo Lasting Valgamaalane, 15. septembril 2007 (27.11.2012)

http://www.google.ee/imgres?um=1&hl=et&client=firefox-a&sa=N&tbo=d&rls=org.mozilla:et:official&channel=fflb&biw=1366&bih=664&tbm=isch&tbnid=B4Z8hVI3CU4heM:&imgrefurl=http://www.sakraalfoto.eu/galleri.hidden/index.php%3Fshowimage%3D18&docid=Aoi3Pw22EUSoRM&itg=1&imgurl=http://www.sakraalfoto.eu/galleri.hidden/images/20110101212216_kv80_resize_resize.jpg&w=680&h=456&ei=-Ry1UO66CIb64QTTmYCoBg&zoom=1&iact=rc&dur=7&sig=102407445769562419413&page=1&tbnh=127&tbnw=192&start=0&ndsp=26&ved=1t:429,r:2,s:0,i:86&tx=101&ty=46 (27.11.2012)

https://sites.google.com/site/katrinitunnid/helme-kiriku-ajalugu (27.11.2012)

https://03c93673-a-62cb3a1a-s-sites.googlegroups.com/site/katrinitunnid/fotod-helme-kiriku-elust/43_Helme_kirik_end_vennastekog_palvemaja.jpg?attachauth=ANoY7cpT-UVPcgc0EKfnfUtvhQaR6P2c6Pc5ii0nd9zsOlvLP2JMI4drqqtQTwKLRMtRsPk7r4SnjAt1oWwJw7Z7ohtlcfrWr2RcZJXMAjz6MW50hQwRrQzeQPmCAkUuvyEEH1RKSbV966afRYT8zvXt863bqDoQZdchjsEA9b-eeKAn4bDVaszr7SqjlAgFXpHa1Qya_nByxvRLc2T3b6IYWLm-0p2Io2VeYmvLNi82doAFlHH5CdB9HD8ITT2Q7te2Zg-zYGt6XJ1zL90aaGN7qg4vGutOQhmyuOpkYRzfIAEBH5fV57Y%3D&attredirects=0 (27.11.2012)