Eesti vaatamisväärsused (0)

i s v ä ä r s u s e d
n
o
r s
t e
e
e s t i   v a a t a m
  P
E
n
t e l
S . k
9
Hinni kanjon
•
Hinni kanjon on sälkorg või kanjon, mis asub Rõuge 
vallas Võrumaal Kahrila järve lähedal Haanja 
looduspargi sihtkaitsevööndis
•
Kanjoni sügavus on 15–20 m ja pikkus 300 m
•
 Kanjoni põhjas voolab sügavalt li vakivisse lõikunud 
ki revooluline Enni oja
Karksi  linnus
•
Karksi ordulinnus asus Halliste jõe kõrgel  kaldal
•
 See oli üks keskseid Lõuna-Eesti kindlustatud kohti. Pikka aega oli 
linnus foogtide, 1470. aastast ka komtuuri residents
•
Esmakordselt on Karksi nime mainitud  1224, kui mandrieestlased 
said muistses vabadusvõitluses lüüa ja Karksi ala läks Saksa 
ordu valdusesse
•
Asub täpsemalt Viljandimaal
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth  level
●
Fifth level
Barclay de  tolly  mausoleum
•
Barclay de Tolly mausoleum on 1823. aastal Jõgevestesse Helme  
valda Valgamaal püstitatud  klassitsistlikus stiilis hauaehitis  
väejuht Michael Andreas Barclay de Tollyle
•
Mausoleumi projekti autor on  Apollon  Štšedrin ning see on üks 
klassitsitliku arhitektuuri tippe Eestis
Nõo  kirik
•
Nõo Püha Laurentsiuse kirik  on kirik Tartu  maakonnas  Nõo 
vallas Nõos
•
 Kirik ehitati 13. sajandi 
lõpul kaitseehitusliku kolmelöövilise kodakirikuna
•
Kirik on pühendatud esidiakon märter Laurentsiusele
•
1895. aastal loodud altarimaali "Ristilöödu" autor on Tõnis 
Grenzstein
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Maasilinn
•
Maasilinna linnus on ordulinnus (nimetatud ka Maasi ordulossiks ja Maasi 
kindluseks) Saaremaal Orissaare vallas Maasi külas
•
Maasilinna linnusel on niinimetatud laiendatud elutorn-tüüpi  peahoone , mis on ümbritsetud 
ebakorrapärase nelinurkse ringmüüriga, mille loode-, kirde- ja kagukülje vastas varem 
paiknesid ülejäänud hooned
•
Taanlased purustasid Maasilinna  1566 . aastal
•
Maasilinna kindluse restaureerimist alustati Orissaare valla raha eest 2001. aasta lõpus
•
Kindluse restaureerimise käigus on välja kaevatud suures osas säilinud esimene korrus 
ning värav, osaliselt on alles ka linnuse teine ja kolmas korrus.  Senini  oli näha vaid küngas 
ning mõni müürijupp, nüüd aga on märgata, et seal oli suur ehitis
•
Tänapäeval korraldatakse  varemete  ümbruses mitmesuguseid üritusi, kaasa arvatud etendusi.
Paluküla hiiemägi
•
Paluküla hiiemägi asub Rapla ja Juuru kihelkonna piiril  ajaloolisel 
Lõuna- Harjumaal
•
 Tänaste kaartide järgi leiab hiiemäe Rapla 
maakonna kagusopist Kehtna valla maadelt vana Paluküla küla 
südamest
•
Aastal 2009 said Paluküla hiiemäe  kaitsjad  Arvi Sepp , Lembi 
Välli ja  Toivo Sepp aunimetuse Hiie sõber
•
Paluküla hiiemäe kõrgus on 106 meetrit üle merepinna
•
 Tegu on ajaloolise Harjumaa kõige kõrgema mäega
Soontagana maalinn
•
Soontagana maalinn 10.–12. sajand paikneb Koonga 
vallas Pärnumaal suure Avaste soo lõunapoolses osas
•
 Alates 1981. aastast (uuendatud 2003) jääb see 5226 ha suurusele Avaste 
looduskaitsealale
•
Soosaare lõunapoolsel ümara lameda kupli  taolisel osal asus kaks Maalja peret
•
Ühes neis öeldi teadvat, et nende  esivanemad on elanud samal paigal 22 
inimpõlve
•
Maalinna vahetust lähedusest, Kureselt, pärineb ka Soontakide suguvõsa, 
oletatavasti linnuse valitsejate järeltulijad, kes elasid siin teise maailmasõjani
•
 Nüüd on si t viimased elanikud lahkunud
•
Ümmarguselt 3000 ruutmeetri suuruse õuepindalaga Soontaga maalinn oli 
muistsete läänlaste üks tuntumaid kindlustusi.
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Piusa   koopad
•
Aastatel 1922–1966 kaevandati Piusal klaasliiva ning selle tagajärjel 
tekkisid maa-alused võlvikujuliste lagede ja liivakivist sammastega 
käikude süsteemid
•
 Tänaseks on koobas turvalisuse huvides suletud ning näha saab 
vaid väikest osa vaatplatvormilt
•
 Seetõttu otsustas külastuskeskus luua käikudest 3D-mudeli, kus 
igaüks saaks virtuaalselt koobastes ringi vaadata
•
 Ahhaa teaduskeskuse ning Piusa külastuskeskuse koostööl valmis 
koobaste 3D-mudel
•
Asuvad Põlvamaal
Emumägi
•
Emumägi on Põhja-Eesti ( Lääne-Virumaa) kõrgeim tipp Suhteline 
kõrgus on 79 ja absoluutne kõrgus 166 meetrit
•
 Asub Pandivere kõrgustiku lõunaserval, Lääne-Virumaa Rakke 
vallas Emumäe külast 2 km kirdes
•
Emumäe ja selle lähipiirkonna kaitseks on loodud Emumäe 
maastikukaitseala
•
Igal kevadel korraldatakse ümber Emumäe Emumäe jooksu
Lihula  linnus
•
Lihula linnus asus Läänemaal, nüüdisajal asuvad linnuse 
varemed Lääne maakonnas Lihula vallas Lihula linnas
•
Lihula linnus paikneb juba 13. sajandist muinaseestlaste asukohal
•
Linnust ümbritsevast maastikust kerkiva mäeseljandiku tipul . 
Ülejäänud seljandikust eraldab linnust poolümar vallikraav
•
Seljandiku põhjajärsaku ja lõunapoolse vallikraavi vahele jääv 
ovaalne ala oli ümbritsetud kõrge ringmüüriga ning jaotatud kaheks 
võrdseks, piiskopkonna ja ordupooseks osaks
Albu mõis
•
Albu mõis oli rüütlimõis Järva- Madise  kihelkonnas Järvamaal
•
Kaasajal  asub Albu mõis Albu val as Järva maakonnas
•
Praegu säilinud Albu mõisa barokksti lis  peahoonet  peetakse 
juba  kolmandaks  sel el kohal
•
 Millal täpselt peahoone praeguse kuju sai, ei ole teada
•
18. sajandi lõpust pärineva peahoone kirjelduse järgi olid 
Albu mõisahoones  esik  või hal , saal,  elutuba , magamistuba, 
lastetuba , eestuba, virtina tuba,  kirjutus - ehk töötuba ja köök 
ning lisaks veel mitu ruumi
Endla soostik
•
Endla soostik on soomassiiv Pandivere 
kõrgustiku ja Vooremaa vahel asuvas nõos
•
 Soostiku pindala on 25 100 hektarit,  kusjuures selle pikkus põhjast 
lõunasse on 25 ja läänest itta 18 kilomeetrit
•
Soostikust üle poole on madalsoo (58 %), 13 %  siirdesoo  ja 
29 % kõrgsoo
•
Suurimad rabad on Linnusaare, Tapiku ja Endla.
Kivisil a juga
•
Kivisilla joastik (ka Saka joastik) asub Ida-Viru maakonnas Kohtla 
vallas omaaegse Saka mõisa maa-alal ja laskub alla Saka  pangast
•
Joastik koosneb kolmest suuremast astangust ning mitmest 
madalamast (kuni 1 m) astangust. Joastik laskub pangalt mereni 
jõudmiseks umbes 48 meetrit
•
Joastikku toidab 2 meetri sügavune Ranna peakraav, mis raiuti 
paesesse pinnasesse juba 19. sajandi keskel
Kõpu  tuletorn
•
Kõpu tuletorn on tuletorn Hiiumaal Kõpu poolsaarel
•
 16. sajandil ehitatud tuletorn on vanim Eestis
•
Kõpu tuletorn asub Lääne-Eestis Hiiumaal Kõpu poolsaare keskosas.
•
Kõpu tuletorn on Läänemere ja Baltimaade vanim ning väidetavalt 
maailmas vanuselt teine või kolmas tuletorn, mille  tipus on tuli 
pidevalt põlenud.
Tuhala  nõiakaev
•
Tuhala nõiakaev on Rahkvälja maastikukaitsealal Tuhala 
karstialal Sulu talu õuel asuv kaev, mis hakkab vett üle ääre ajama , 
kui vee vooluhulk  Tuhala jões on vähemalt 5000 liitrit sekundis
•
  Kaevust  "keeb" välja kuni 100 liitrit vett sekundis
•
Rahvapärimuse järgi hakkab Nõiakaev  keema , kui 
Tuhala nõiad kaevus  vihtlevad.
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level

Document Outline

• Slide 1
• Hinni kanjon
• Slide 3
• Karksi linnus
• Slide 5
• Barclay de tolly mausoleum
• Slide 7
• Nõo kirik
• Slide 9
• Maasilinn
• Slide 11
• Paluküla hiiemägi
• Slide 13
• Soontagana maalinn
• Slide 15
• Piusa koopad
• Slide 17
• Emumägi
• Slide 19
• Lihula linnus
• Slide 21
• Albu mõis
• Slide 23
• Endla soostik
• Slide 25
• Kivisilla juga
• Slide 27
• Kõpu tuletorn
• Slide 29
• Tuhala nõiakaev
• Slide 31