Eesti ajalugu, Keskaeg, Vana-Liivimaa valitsemine (1)

Vana- Liivimaa  valitsemine 
keskaegses  Eestis
Nõo Reaalgümnaasium
Brita  Lodi
59B
Jaanuar 2013
 
 
Vana- Liivimaa  poliitiline ülesehitus
•
Vana-Liivimaa koosnes pärast 1346.aastat vi est 
iseseisvast väikeri  gist :
1.
Saksa ordu Li vimaa haru
2.
Ri a peapi skopkond
3.
Tartu pi skopkond
4.
Saare-Lääne pi skopkond
5.
Kuramaa  pi skopkond
•
Kiriku õiguslikult moodustasid Li vimaa ja  Preisimaa  
pi skopkonnad 13.sajandi keskpaigast ühtse 
kirikuprovinti Ri a peapi skopi juhtimisel.
•
Tal inna pi skopkond kuulus ka pärast Taani valduste 
võõrandamist Lundi kirikuprovintsi. 
 
 
Saksa ordu Liivimaa haru
• Suureim ja tugevaim
• Seda valitses Liivimaa meister koos ordu 
sõjalise valmisoleku eest vastutava maamarssali 
ja kohaliku võimu teostavate käsknikega
• Tegemist oli suure Saksa ordu osaga, mis 
hakkas iseseisvuma
• Pi skopid pidid  jagama  võimu toomhärradest 
koosnevate  toomkapi tlitega
 
 
Riia peapiiskopkond
• Piiskopriikidest vanim ja kaalukaim
• 18 000 ruutkm
 
 
Tartu piiskopkond
• Tähtsuselt teine piiskopriikidest(peale 
Riiat)
• 9600ruutkm
 
 
Saare-Lääne piiskopkond
• 7600ruutkm
• Valitsemise muutiskeeruliseks valduste 
killustumine
 
 
Kuramaa piiskopkond 
• 4500ruutkm
• Kõige  vaesem
• Ei jaganud  iseseisvat poliitikat
• Sealne piiskop ja toomhärrad olid Saksa 
ordu  preestrid
 
 
Maaisandad ja läänimehed
•
Maaisanda domeen – talupoegade poolt  haritav  kogumaa, mil e tuludest kattis maaisand 
ri givalitsemise kulud ja oma isiklikud välja minekud, ning vasal idele sõjateenistuse eest jagatud 
läänivaldusteks.
•
Läänivaldused- vasal idele sõjateenistuse eest jagatud maa. Läänide suurus oli kül altki erinev, lääni 
suuruseid  hinnati  adramaades .  
•
Vasal ide õiguslik seisund muutus aja jooksul üha kindlamaks
•
Läänid ei olnud esialgu Li vimaal pärandatavad, surma korral langes lään maaisandale tagasi.
•
1315.aastal said Taani kuninga  vasallid  õigus pärandada lääni isalt-pojale.
•
1329.aastal võis pärandada isalt-tütrele.
•
Teistes Li vimaa väikeri  kides  oli pärimisõiguse areng aaeglasem.
•
Tartu pi skopi vasal id said  1450aastal, Saare-Lääne pi skopi vasal id tõenäoliselt al es  1524 .aastal.
•
Ainult ordu alal jäi kuni keskaja lüpuni kehtima lääni mittepärandatavuse põhimõte.
•
Vasal i-senjööri isiklik läänisuhe keskaja lõpuks muutus pelgalt formaalsuseks, nimetus “vasal id” 
kadus  järk-järgult käibelt ning sel e asemel hakati rääkima “rüütlitest ja junkrutest” kui  omaette  
seisustest.
•
Palgasõjaväe tähtsuse suurenedes -> läänistati majanduslikel kaalutustel : tasuti teenete eest, 
renditi, müüdi ja panditi läänistamise nimeal .
•
Ametkond  – maaisandate halduspi rkond läänistamata maade  haldamiseks  ja majandamiseks, 
võisid hõlmata mitukihelkonda.
•
Ametimõis-ametkondade keskus
•
Vakus – ametkonnad jagunesid omakorda vakusteks (4-6) küla
 
 
Maaisandate  omavahelised  suhted
•
Saksa odru ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus, mille vastuolu juured 
ulatusid 13.sajandi alguusesse, mil Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi 
õiguslik  vahekord jäi täpsemalt määratlemata.
•
Liivimaa piiskopid väitsid, et ordumeister on maa kaitse kõrgeim juht, kuid 
peab siiski piiskoppidele alluma või olema neile lause läänisõltuvuses.
•
Saksa ordule see jutt ei kõlvanud, sest erinevalt mõõgavendadest, allusid 
nemad otse paavstile, pealegi piiskoppide ilmalik võim oli piiratud.
•
Jõuti kodusõdadeni.
•
Kõigi tülide kõrgeimaks vahekohtunikuks oli paavst . See andis Rooma  
kirikule ülihea võimaluse kohalike jõududega manipuleerida ning nõudis tüli 
osapooltelt suuri välja minekuid – ühesõnaga sai neid petta ja kõikke välja 
meelitada.
•
Paavstidel oli õigus piiskoppe ametisse nimetada -> toimusid pidevad 
võitlusused toomkapiitli ja Saksa ordu esitatud kandidaatide vahel.
•
Roomas oli seljatagune kindlustatud, ordu surus Liivimaal oma tahtmise 
jõugaläbi.
•
Piiskopid ei põlanud abi küsida. 
 
 
Maaisandate omavaheliste suhete 
teravnemine .
• Kõige tervamaks läks olukord 15.sajandi lõpul, kui Saksa ordul õnnestus 
saavutada endale meelepäraste kandidaatide määramine ni  Ri a kui ka 
Saare-Lääne pi skopitoolile. -> nüüd oli palju ordu toetajaid, ni et tekkis 
ulatuslik vastasring, mil e juhiks tõusis  ainsana  sõltumatuks jäänud Tartu 
pi skop  Dietrich  Damerow –haritud ja laialdaste sidemetega mees, kes oli 
varem töötanud  keiser  Karl IV sekretärina.
• Lõpuks sõlmiti li t Saksa kuninga, Meckelnburgi ning Pommeri-Stettini 
hertsogi ja Leedu suurvürstiga, et Saksa ordu võim Liivimaal täielikult 
murda. -> kahjuks oli sisemiselt li ga nõrk ja  lagunes  juba enne 
otsustavat kokkupõrget.
• ordu andis otsustava rünnaku  1396 . a, Tartu rüüstati, kuid ordu võit ei 
olnud  otsustav  ja (1397) tüliküsimuse lahendamiseks tuli kokku  Danzigi  
konverents , kus olid  esindatud  kõik Vana-Li vimaa poli tilised jõud: Saksa 
ordu kõrgmeister von Jungingeniga ja Hansa li du esindajad . Jõuti 
kompromissini. 
 
 
Seisuste  esilekerkimine
• 14.sajand : läänimehed, linnad
• Maaisandate võim oli nõrk, vajasid tuge vasal idelt
• Rüütelkonnad-vasal ide huvide kaitseks, vasallid ühinesid 
territoriaalseteks kondadeks.
• Igas pi skopikonnas oli oma rüütelkond
• Orduvasal idel, v.a Taani ajast pärinev Harju-Viru rüütelkond, oma 
seisuslikku koondist ei tekkinud. 
• Tulutoov  hansakaubandus  tõstis linnade tähtsust.
• Hansa huvide eest vüitlemiseks moodustasid linnad ühisrinde, mis 
kujutas endast arvestavat sisepoli tilist jõudu.
• Linnadepäevi –hakati  korraldama  alatest 14.sajandi keskpaigast, et 
arutada kaubandusega seotud  küsimusi .
 
 
Maapäevad
• 15.sajandil, Läänemere piirkonnas : jõudude tasakaal + 
välisohu suurenemine = liivimaalased koondusid ja otsisid 
kompromisse
• Maapäevad –hakati korraldama alates 1420ndast aastast 
regulaarseid Liivimaa maaisandate ja seisuste 
kokkusaamisi.
• Maapäevad toimusid  Valgas , vahel ka Volmaris
• Kokkukutsujateks olid : Liivimaa ordumeister, Riia 
peapiiskop  või mõlemad korraga. 
• Esindatud olid ka neli seisuslikku gruppi:  vaimulikud  
eesotsas Riia peapiiskopiga, ordumeister koos käsknikega, 
vasallkonnad ja linnad- 
• Maapäevadel arutati tähtsaid välis-ja majanduspoliitilisi 
küsimusi, püütilahe dada omavahelisi tülisi
• Poliitiline killustatus jäi põsima ning ordu ja piiskoppide 
võimuvõitlus ei lakanud kuni Vana-Liivimaa lõpuni. 
 
 
Välissuhted
• Kõige akti vsem välissuhetes oli Saksa ordu
• Pi skopid pigem otsisid väljas ordu vastu li tlasi.
• Liivimaa linnad esindasid Hansa li du kaubanushuve ja püüdsid ordu 
agressiivsest välispoli tikast distantseeruda.
• Leedu-ordu rüütlid olid Leedu vastu. Sõjakad leedukad takistasid 
maismaaühendust *Li vimaa ja Preisimaa vahel. 
•  Novgorod  pi rnes Saksa ordu ja Tarti piiskopi valdustes Idas.
•  Pihkva
• Kalmari  unioon  =Taani, Rootsi ja Norra. 
• Krevo unioon, Leedu võttis vastu ristiusu ja liitus Poolaga 
uniooniks.
 
 
Koostanud Brita Lodi
 
 

Document Outline

• Vana-Liivimaa valitsemine keskaegses Eestis
• Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus
• Saksa ordu Liivimaa haru
• Riia peapiiskopkond
• Tartu piiskopkond
• Saare-Lääne piiskopkond
• Kuramaa piiskopkond 
• Maaisandad ja läänimehed
• Maaisandate omavahelised suhted
• Maaisandate omavaheliste suhete teravnemine.
• Seisuste esilekerkimine
• Maapäevad
• Välissuhted
• Slide 14