Ajalugu (0)

1) Eesti ala jagunemine muistse vabadusvõitluse järel, feodaalriikide teke  Taani kuningas Tallinn, Viru ja Harjumaa  Saksa-Rooma keiser, Lõuna-Eesti  Tartu piiskopkond  Saare Lääne piiskopkond 2) Balti ristisõdade lõpp  5.12.1242 Põrkasid ristisõdijate ja Vene vägi Varesekivi lähedal LÄMMINJÄRVE idakaldal kokku. Eestlased ja Sakslased said lüüa, lahing lõppes 
venelaste täieliku võiduga . 3) Vastuolud võõrvõimude vahel  Vastuolud võimu pärast, ilmaliku ja vaimuliku võimude vahel. Piiskopi ja paavsti vahel. 4) Eestlaste olukord muistse vabadusvõitluse järel  Kaubandus ja meresõit läksid osaliselt linnakodanike ja aadlike kätte.  Tööga tuli võõravõimu üleval pidada  Kohustus osaleda linnuste, teede ehitusel  Kümnis (1/10 osast- oma talust kümnendiku loovutamine)  (Hinnus- naturaalmaks, kindlaks määratud summa) 5) Jüriöö ülestõus (aeg, tähtsamad sündmused, lõpp, tulemused)
1343-1345 Talurahva sõda, plaan oli pühkida võõras võim ja alistuda Rootsi kuningale, tehes seda tugevalt positsioonilt. Oodatud abivägi ei tulnud 
Turust, sest ordumeister oli juba Haapsalu all. Lahingu lõppedes pilluti ülestõusnute vägi laiali, väidetavalt 3000 eestlast sai surma. 6) Vana-Liivimaa poliitiline jagunemine  peale Jüriöö ülestõusu. Seisused Vana-Liivimaal
 I Riia peapiiskop koos kõrge vaimulikuga  II Liivi ordumeister koos ordu ametnikuga  III Vasallkonnad  IV Linnad.-Riia, Tallinn, Tartu 7) Vana-Liivimaa  majanduslik areng, hansakaubandus
 Tänu manufaktuuri tööstuse arengule ja linnade kasvule suurenes nõudlus teravilja järgi.  Tekkisid kaubandusteed, maaharimises kasutati uusi võtteid. 8) Linnade teke Eestis. Linnade valitsemine
 1248 sai TLN linnaõigused. Lüübeki linnaõigused( TLN, Narva, Rakvere)  Toompea ja all-linn- eraldi seisvad, umbusaldus ja pingeline olukord.  Kõrgeim võimuorgan- RAAD  Seadusega tegelev- SÜNDIK 9) Käsitöölised  ja kaupmehed keskajal
 Gildid 10) Keskaegse linna välisilme Linnad olid ümbritsetud kaitserajatistega, vaesemad elasid väljaspool agulites 11) Vana-Liivimaa valitsejate vastuolud 14-15. sajandil  ja nende lahendamise katsed Danzigi konverentsil Tartu piiskop, kes oli orduvastase opositsiooni hingel. Pani kokku võimsa ordu vastase liidu. 12) Eesti talupoegade olukord 14.-16. sajandil Maavabad, vabatalupojad ja adratalupojad 13) Katoliku usk ja kultuur keskaegses Eestis Peamine eesmärk oli tagada vaimulike järelkasv 14) Muutused eesti talurahva usundis keskajal Ajaarvamistähistena hakati kasutama katoliku kalendri kirikupühi, jõulud, jaanipäev 15) Keskaja kunst Eestis (stiil; arhitektuur ja kujutav kunst, tähtsamad näited). Michel Sittow Gooti stiil 12-16 saj -> Eestis 13-16 saj
Toomkirik, Pühavaimukirik, Oleviste, Niguliste
Niguliste altar-> HERMEN RODE SURMATANTS-> Bernt Notke Arhitektuur- Pariisi jumalaemakirik, Tartu toomkirik, Oleviste ja >Tartu Jaanikirik
Põhja Eesti paekivi Lõuna eesti tellis Michel Sittow- 1469, TLN- Madalmaade kunstnik Kokkuvõte Kaupot on Henriku kroonikas mainitud paarikümnel korral, seega on ta enim mainitud kohalik tegelane,
ületades   näiteks   Lembitu   maininguid   neljakordselt.   Hiljemalt   1201.   aastaks   oli   Kaupo   ristitud   ning   temast   sai
ristisõdijate tähtsaim ja usaldusväärseim kohalik liitlane, kes jäi kuni oma surmani ristiusule truuks. 1202–1203 reisis
ta koos Theoderichiga läbi Saksamaa Rooma, kus kohtus paavst Innocentius III-ga, kes kinkis talle sada kuldraha.
Seejärel võitles ta kristlaste poolel paganate vastu, jõudes sõdida nii liivlaste, leedulaste kui ka eestlastegaKaupo sai
Madisepäeva lahingus surmavalt haavata, kuid et ta jõudis teha testamendi, on peetud võimalikuks, et ta elas kuni
järgmise päevani. Tema keha põletati kohapeal, luud aga viidi kaasa ja maeti Krimulda kiriku juurde. 13. sajandi
lõpus   kirjutatud   Liivimaa   vanema   riimkroonika   eksliku   teate   järgi   suri   Kaupo   juba   Liivimaa   ristisõja   esimeses
Koknese lähedal toimunud lahingus, kus kristlased võitlesid venelaste ja leedulastega. Ükski teine allikas ei maini
sellise lahingu toimumist.Kaupol oli ka poeg Berthold, kes langes 1210. aastal Ümera lahingus. Et ta suri seetõttu
pärijateta , pärandas ta kogu oma vara Riia kirikule. Baltimaade ajaloolased on Kaupos näinud eestkätt reeturit, kes
võttis võimu ja teiste hüvede tõttu vastu ristiusu ja pöördus oma hõimuvendade vastu. Samas on viimasel ajal hakanud
levima ka teistsugune vaade, kus Kaupot nähakse tulevikule mõtleva juhina, kes soovis oma rahva viia sarnasesse
rikkusesse ja õitsengusse, nagu ta oli näinud oma Rooma-reisil. Eestis on selgelt domineeriv aga esimene vaade.
Sellest mitmeti erinev on Rein Raua nägemus 1990. aastal ilmunud romaanis „Kaupo".