Lüüasaamine
muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos
Eestlaste muistne vabadusvõitlus on Balti ristisõdade üks osa,
mis toimus aastatel 1208-1227. Sõja põhjuseks loetakse katoliku
kiriku soovi laiendada oma võimupiire Euroopas ning vallutada uusi
maid. Sõda lõppes aga eestlaste kaotusega ning seejärel liideti
Eesti Lääne-Euroopa kristliku kultuuriga .
Peale Eestimaa vallutamist toimus
pikka aega siinsete maade jagamine erinevate ordude ja riikide vahel.
Pärast maade jagamist tuli aga maaisandatel oma valdused keskaegse
Euroopa mudeli järgi üles ehitada, rajati linnuseid, kuhu pandi
elama rüütlitest läänimehed, kelleks võisid enamasti saada
Põhja-Saksamaalt pärit vasallid , kuid samas ka kohalikud ülikud, kaupmehed ja linnakodanikud . Hiljem läänimeesteks tõusnud
eestlased võtsid kiiresti omaks uued väärtushinnangud, uue keele
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
130 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kadri Luik
Õppematerjali autor
majanduslikus mõttes: on ju rahu tingimustes lihtsam äri ajada kui sõja ajal. Takistuseks kujunesid siinkohal mingil määral ristirüütlid, kelle jaoks oli 'skismaatiline' venelane pea võrdne paganaga. Nimelt oli Liivimaa põhiosa (liivlased, latgalid, eestlased) vallutamise järel sõjamasin juba efektiivselt tööle hakanud ning sellele jõule tuli leida rakendus, mistõttu juba 1233. aastal sekkuti ka Pihkva ja Novgorodi sisetülidesse. Sõjalist pinget maandas Mõõgavendade Ordu lüüasaamine 1236. aastal Saule lahingus leedulaste käest, kusjuures Ordu poolel osalesid ka sama Pihkva abiväed. Samas oli see negatiivne ka 'majanduskliimale', kuna võis hoopis tõsta naabrites huvi nõrgenenud Liivimaa vallutamise vastu. Samas oli Liivimaa tähelepanu 13. sajandil suunatud siiski rohkem lõunasse. 50 aasta jooksul alates Saule lahingust peeti leedukatega maha 5 lahingut, mis kõik lõppesid sakslaste kaotusega, arvestamata siinkohal väiksemaid lüüasaamisi.
Üleminek muinasajast keskaega Nõo Reaalgümnaasium Brita Lodi 2.jaanuar.2013 Maade jagamine · Ristisõja algul leppisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu omavahel kokku, et piiskopile jääb 2/3 ja ordule 1/3 vallutatud maast. · 1222. aastal puhkenud eestlaste ülestõus lõi kõik seinised jaotusplaanid segi ning maa tagasivallutamisel langesid seni Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade ordu kätte. · Taanile jäid vaid Rävala, Harjumaa ja Tallinn. Maade jagamine · 1224 aastal enne Tartu vallutamist sõlmisid Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mis jäi üsima ja mille järgi Eestimaa piiskop, kelle residendikls oli varem Lihula sai endale Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti
aladest ning nende ordust sai Saksa ordu Liivimaa haru, mis lisas omakorda sõjalisele jõule tublisti rahvusvahelist kandepinda, arvestades, et Saksa ordul oli valdusi nii Pühal Maal kui ka Itaalias ja Saksamaal ning veel lisaks head suhted paavsti ja keisriga. Põhja-Eesti saatus oli 1238. a Stensby lepinguga Taani kuninga kätes, kes andis Saksa ordule Järvamaa tingimusel, et viimased ei raja sinna linnuseid. 2.Eestlaste suhted vallutajatega Vallutajad tunnistasid esialgu eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele ning ehki välissuhtluse ja väliskaubanduse haarasid enda kätte kohalikud sakslased, avas see talurahvale oma toodangu turustamiseks laiemad võimalused. Maa alistamisel rahvas ristiti ja kohe seejärel alustati kirikute ehitamist ning loodi kirikukihelkonnad. Talupojad pidid leppima mitmete koormistega ja andamitega kirikutele, maaisandatele ja vasallitele. 3.Jüriöö ülestõus
Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lojaalne, võ
* HamburgiBremeni peapiiskop lootis taastada oma kiriku liidripositsiooni PõhjaEuroopas * Saksa kaupmehed, paremad kauplemisvõimalused (Läänemere turg), meretee kiirem, ohutum * Saksimaa ja Vestfaali rüütlid, sooviti valdusi hankida Sakslased said enda poole osa liivlasi koos vanema Kaupoga. Teiste liivlaste vastupanu lõppes 120607.a siis toimus ulatuslik ristimine, liivlaste alale ehitati kirikud ja määrati preestrid. 1208 võtsid ristimise vastu latgalid. Edasi suunduti eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eelvõitluse aeg 12081212(5) 1208. ristisõdijad Sakala ja Ugandi maakonnas. 1210. võitsid eestlased Ümera lahingu Pingestusid suhted idanaabritega, nad korraldasid mitu sõjaretke. Ristisõdijad ja eestlased kurnatud ning puhkes ka katk, 1212. sõlmiti vaherahu kolmeks aastaks. Vallutus ajajärk 12151221(2) 1215. uue hooga, sakslased ja latgalid teevad rüüsteretki Ugandisse, jõuavad ka Läänemaal ja KeskEestisse.
Teede, kirikute ja linnuste ehitamise kohustus. Koormised. Talupojad säilitasid isikliku vabaduse. Jüriöö ülestõus 1.Ülestõusu põhjused Võimuvahetuse õhkkond. Valdemar IV Atterdag otsustas Taani valduse Saksa ordule maha müüa. Taani vasallid kartsid vabaduste piiramist ning püüdsid otsuse elluviimist takistada. Eestlased proovisid sellises olukorras oma olukorda parandada. 2.Laiendatud kava ülestõusu käigust *1343.a 23.aprill relvastatud eestlaste mäss; eestlased valisid endi hulgast neli kuningat *Tallinna piiramine; pöörduti abipalvega Tartu foogti ja Pihkva vürsti poole *Haapsalu piiramine; kohalikud sakslased pöördusid abipalvega Saksa ordu poole *Burchard von Dreileben kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse selgitusi andma *14.mail Tallinna all purustasid orduväed harjulaste maleva *1343. a juuli Pöide ordulinnuase piiramine ja hävitamine
sakslastelt vastu abi saada, kui nad peaks Eestisse tulema. 4. Eestlased-Kaitsta ja vabastada oma maad ja iseseisvust. Aastaarvud 1201- Albert asustas Riia linna,mis oli ristisõdijate keskus. 1202-Asustati Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu ehk Mõõgavendade ordu. 1206-1207 Liivlaste vastupanu rauges. Toimus ulatuslik ristimine; liivlaste alale ehitati kirikud ja seati ametisse preestrid. 1208-*Ümera piirkonna latgalid võtsid vastu ristimise. Latgalid said endale toetajad eestlaste vastu sõdimisel. *Ristisõdijad jõudsid Eesti aladele. Esialgu tabades peamiselt Sakalat ja Ugandit, kes endid vapralt kaitsesid. 1210-Ümera lahing, mille eestlased võitsid. See andis eeslastele julgust ja jõudu juurde vastuhakkamiseks. 1212-Puhkes katk ja sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu.Eestlastel oli aega endid koguda ja ette valmistada. 1215- Algas taas võitlus. Sakslased ja nende liitlased latgalid tegid ridamisi laastavaid
Euroopas 4. Saksa kaupmehed tahtsid tugiala Daugava jõe äärde 5. Rahulik misjonitöö osutus liiga vaevarikkaks, sõjast loodeti kiiremaid tulemusi 6. Rüütlid tahtsid endale, poegadele, vendadele uusi valdusi Piiskop Albert: 1. Tahtis rajada Liivimaale kirikuriigi 2. Alustas Riia linna ehitamist saksa asunikele 3. Hakkas maid läänistama luues kohaliku sõjameeste-vasallide kihi 4. Rajas Mõõgavendade Ordu Muistne vabadusvõitlus: 1. Ristisõda Ugandi ja Sakala maakonnas 2. Ugandi ja Sakala kaitsesid end vapralt, eneseusku suurendas võidetud Ümera lahing 3. Pingelised suhted Idaga, Idast sooritati sõjaretki Eesti aladele 4. Sõlmiti vaherahu katku ja sõjalise kurnatuse tõttu 5. Aasta peale vaherahu lõppu olid Sakala ja Ugandi sunnitud ristimise vastu võtma 6. Teised maakonnad sõlmisid liidu Venemaaga 7. Otepää linnuse piiramine 20 päeva ->sakslased lahkusid 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid