AJALOO KORDAMINE: KESKAEG EESTIS (2)

AJALOO KORDAMINE: KESKAEG EESTIS
1. Arutlege, kuivõrd võib Liivimaa ristisõda pidada pöördepunktiks Eesti ajaloos. Leidke erinevate valdkondade kaupa näiteid, mis muutus pärast vallutust võrreldes muinasajaga ja mis jäi samaks.
Jäi samaks
Muutus
Majandus
Ühiskond
Viljakümnis/ hinnus ,
Jõukus hakkas kasvama, hoogustuv hansakaubandus , siseturu nõudluse suurenemine
Linnad
Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, kodanikuks võis saada iga inimene (kes elas piisavalt kaua linnas ja maksis maksu). Linna valitses raad , millel oli väga suur vöim.
Usk
Liivimaa vaimuliku võimu kandjateks olid Liivimaa piiskopid eesotsas Riia peapiiskopiga.
Kultuur
2. Võrrelge eesti talupoja seisundit enne ja pärast vallutust järgmiste valdkondade kaupa: isiklik vabadus, maaomand , kohustused.
Mil moel muutus talupoegade olukord keskaja teisel poolel? Millest olid need muutused tingitud?
Enne vallutust
Pärast vallutust
isiklik vabadus
tunnistati isiklikku vabadust
maaomand
õigus pärilikule maakasutusele
kohustused
viljakümnis (protsentuaalne andam ) või hinnus (kindla suurusega andam)
kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus
sõjateenistus
Keskaja teisel poolel talupoegade seisund halvenes: juurdus arusaam, et talupoeg ei ole mitte isiklikult vaba, vaid kuulub selle maalapi külge, mida ta harib, s.t. kujunes välja sunnismaisus . Seisuste vahel sõlmiti rida kokkuleppeid, mis kohustasid ilma loata ima isanda juurest pagenud talupoegi tingimusteta välja andma.
Suurenesid teokohustused ja maksud (10%-ilt 25%-le).
Talupoegadelt võeti relvakandmisõigus.
Kujunes välja pärisorjus.
3. Esitage näiteid ristiusu möjudest vaimuelule keskaja Eestis järgmiste valdkondade kaupa:
Haridus ja kirjasõna: Kerjusmungaordud pöörasid tähelepanu rahva usulisele harimisele ning rahvuskeelele. Reformatsiooniaegsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat (luterlik katekismus ). Juba 16. sajandil tehti esimesed katsed ka piibli ja lauluraamatu tölkimiseks.
Asutati linnakool (Tallinnas Oleviste kiriku juures).
Maailmapilt: Eestlaste kujutelmi möjutas see, et vabadusvöitluses olid nende jumalad jäänud ristiusu jumalatele alla. Loobuti oma kõrgjumalatest ning hakati austama kristlaste Jumalat.
Kunst ja arhitektuur : Tallinna kiviarhitektuur- Tlna rajati suurepäraseid hilisgootikas ühiskondlike hooneid ja elamuid, arhitektuurilise õitsengu ajast pärinevad raekoda , jõukate kodanike suured elamud , Suurgildi ja Oleviste gildi maja. Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Sm., hiljem ka Madalmaad.
Usk:
Millist rolli etendasid kloostrid keskaegses Eestis?
Naiskloostrid täitsid äärmiselt vajalikku hoolduasutuse funktsiooni (kloostrikogukonna liikmeks said enamik leseks vöi vallaliseks jäänud naisi, kuna nad ei suutnud end ise elatada).
Kloostri/ tsistertslaste vahendusel jõudis maarahvani nii mõnigi uus põlluharimisviis, käsitööoskus vöi aiakultuur (nt. esimesed vesiveskid).
Kerjusmungaordud keskendusid rohkem rahva öpetamisele; ehitati avaramad kirikud, et linnarahvas mahuks jumalateenistustel osalema; dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist ning suurt röhku pöörati haridusele.
Miks jäi reformatsioon 16.sajandil talupoegadele suhteliselt kaugeks?
Uue usu jutlustajad leidsid linnades väga kiiresti poolehoidu, kuna linnakodanikud olid juba eelnevalt maaisandatest piiskoppide vöi munkade suhtes kriitiliselt meelestatud.
Ka ei viidud Liivimaal reformatsiooni löpule.
Eestlastest puutusid evangeelse öpetusega eelkõige kokku linnaelanikud. Maal elavad eestlased kuulusid aga samasse usutunnistusse kui nende mõisnik.