Mis on keskaeg. Frangi riik. Ühiskond ja eluolu (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Kordamine. Keskaegne ühiskond ja eluolu

Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine.
Keskaega võib ruumiliselt piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines ja valitsev kord feodalism ehk läänikord.
Ajalisel piiritlemisel ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. Alguseks pakutakse kõige sagedamini 476.aastat, mil kukutati viimane Lääne- Rooma keiser Romulus Augustulus Germaani väepealiku poolt.
Keskaja lõpuks peetakse aga aastaid:

1453.aasta, kui Konstantinoopol vallutati türklaste poolt.
1492.aasta. Columbus avastas Ameerika.
1517.aasta, katoliku kirikust eraldus luteriusk .

Keskaja põhiperioodid, nende lühiiseloomustus.
Tavaliselt jagatakse keskaeg kolmeks põhiperioodiks:

Varane keskaeg (4.-5.sajand – 10.sajand). Rooma riigilt päritud tsivilisatsioon ja traditsioonid hakkasid tuhmuma. Alguse sai uus elukorraldus- feodaalkord. Lääne-Euroopat hakkas ühendama katoliiklus.

Kõrgkeskaeg (11.-13.sajand). Toimusid ristisõjad, tekkis hulgaliselt linnu. Kujunes linna kultuur.

Hiliskeskaeg (14.-15.sajand) Raske ja karm aeg (kliima külmenes, mis põhjustas näljahädasid; suured katkuepideemiad; saja-aastane sõda), mille tulemusena vähenes rahvaarv katastroofiliselt. Üldise allakäiguga kaasnes ideoloogiline kriis, mis viis 16.sajandil reformatsioonini.
3. Keskaja iseloomulikud jooned.
Keskaegse ühiskonna tunnused:

Sügav religioossus , kõik usklikud.
Läänisüsteem (põhimõtteliselt feodaalkord)
Sagedasemad sõjad aadlike vahel.
Riikide killustatus.
Domineeris naturaalmajandus .
Agraarühiskond.
Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: vaimulikud , aadlikud , talupojad.

4. Frangi riigi kujunemine: Merovech ja Chlodovech .
Frangid olid germaani hõimud, kes elasid Reini jõe kesk- ja alamjooksul. 4.sajandil tungisid mereäärsed frangid (nn saalifrangid) Rooma riigi territooriumile ja rajasid tänapäeva Belgia aladele oma varase riigi. Kuninga dünastiale ( merovingid ) pani 5.sajandil aluse Merovech.
Tulevase suurriigi tegelikuks rajajaks peetakse Chlodovech’i (valitses aastatel 466-511):

Võttis vastu ristiusu, mille järel olid kõik frangid sunnitud laskma end ristida . Edaspidi toetas katolikukirik Chlodovech’i tema ettevõtmistes.

Tegi Pariisi pealinnaks.

Lasi kokku koguda ja kirja panna frangirahva kirjutamata seadused (tavaõigus). ,oööest kujunes saaliõigus.
5. Karl Martell .
Pärast Chlodovech’i surma Frangi riik lagunes ja merovingide kuningad kaotasid igasuguse võimu. Algas „ laiskade kuningate ajajärk“ (- kuningad olid andetud ja riiki juhtisid majordoomused ehk kuninga majapidamise juhataja ja väeülem, hiljem hakati selle nimega tähistama suurmaa pidajaid ja piirkondade valitsejaid). Majordoomuste vahel puhkes võitlus ja ainsaks majordoomuseks sai Pippin. Tema surma järel toimus väike kodusõda ja seejärel sai valitsejaks Karl Martell, kelle valitsusaega võib pidada murranguliseks:

Purustas araablased Portiers’ lahingus 732.aastal, millega pandi piir araablaste edasitungile Euroopasse.

Rajas raskerelvastatud ratsaväe, selleks jagas oma sõjameestele maatükke, millelt saadava sissetuleku eest pidid nad hankima endale hobuse ja sõjavarustuse. Seega oli Karl Martell läänisüsteemile aluse panija.
6. Karolingide võimuletulek – Pippin Lühike.
Karl Martelli pojal Pippin Lühikesel õnnestus saada kuningaks. Ta sõlmis paavstiga kokkuleppe, mille alusel paavst pidi kuulutuma ta kuningaks, kui Pippin likvideerib langobardid .
751.aastal sai Pippin kuningaks ja ta siirdus sõjakäigule langobardide vastu. Pippin vallutas Rooma ja Ravenna ning kinkis need paavstile. Sellega pangi 756.aastal alus paavstiriigile.
7. Karl Suur.
Kuulsaim frankide kuningas oli (Pippin Lühikese poeg) Karl Suur, kuna:

vallutas suuri alasid, kuna soovis taastada Rooma impeeriumi.

oli keisrivõimu taastaja 800.aastal.

Aachenis asuvasse õukonda koondas kõige silmapaistvamad teadlased, kirjanikud , kuntsnikud, heliloojad , kes oma esinemistega pidid õukonda harima.

viis läbi kirikureformi: vaimulikelt hakati nõudma suuremat kirjaoskust; rajas kloostreid, kus kirjutati raamatuid ümber ning tõlgiti neid; avati koole .
8. Verduni leping. Teada kaarti!
843.aastal sõlmiti leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks:

Idaosa – enamus tänapäeva Saksamaast läks Ludwig Sakslasele.

Lääneosa – tänapäeva Prantsusmaa läks Karlile Charles Paljaspeale.

Keskmine osa + keisri tiitel läks Lotharile.
9. Frangi suurriigi kokkuvarisemise põhjused.
Frangi keisririigi iga kujunes väga lühikeseks (800.-843.aasta), sest:

riik oli etnograafiliselt ja usuliselt väga kirev .

Erinevate hõimude arengutase oli väga erinev.

Riik oli vägivaldselt kokku liidetud.

Ei suudetud luua tugevat keskvõimu, korralikult toimivat seadlusandlust, raharinglust (naturaalmajandus) ja maksusüsteemi.
10. Lääni- ehk feodaalsuhete väljakujunemise põhjused ja eeldus.
Feodaalsuhete välja kujunemise põhjused:

professionaalsete rüütlite ratsaväe tekkimine, kellele maksti teenistuse eest maaga. Maa andjat nimetati senjööriks, maa saajat vasalliks. Kõrgeim senjöör oli kuningas, kes läänistas maid endast madalamal astmel olevatele aadlikele (hertsogitele, vürstidele, krahvidele, piiskoppidele jt), kes omakorda länistasid maid edasi endast madalamatele aadlikele (nt.parunitele).

vajadus luua stabiilne võimusüsteem, et tagada riigi kestmine. Süsteemi eesotsas oli kuningas, kes pakkus kaitset neile, kellele ta oli maad läänistanud (suurfeodaalidele), need endast madalamatele feodaalidele ning viimsed rüütlitele, kes pakkusid kaitset talupoegadele.
Kehtis reegel: minu vasalli vasall ei ole minu vasall. ( Erand : Inglismaa, kõik vandusid truudust kuningale )
Feodaalkorra kujunemise eelduseks oli:

sõltuvate talupoegade tekkimine, sest paljal maal ei olnud mingit väärtust.
Talupoeg pidi tasuks saadud maa eest kandma koormisi ( maksud , töö mõisas), tema isand pidi aga talupoega kaitsma ja aitama häda korral.
11. Rüütlid: hinnatavad iseloomuomadused, tegevused, elupaigad .
Kõiki feodaale ühendas kuulumine sõjameheseisusesse, mida hakati nimetama rüüliseisuseks. Kõrgkeskajal kujunes rüütliseisusest järk-järgult pärilik seisus – aadel .
Rüütlitega seostati isikuomadusi nagu õilsus, ustavus isandale, vaprus , südamedaami austamine (serenaadid ja luuletused). Aadlikud elasid linnustes, mis lisaks elupaigale olid ka kindluseks ja täitsid esindusfunktsiooni.
Varasemate puitlinnuste asemele rajati kiviehitisi , mida põlvest põlve laiendati. Üha enam tähelepanu pöörati linnuse turvalisusele ning elamistingimuste mugavustele. Linnused rajati looduslikult kaitstud paikadesse, enamasti kaljusele künkale jõekäärdu või saarele .Linnuse suurus sõltus suuresti omaniku jõukusest.
Väikerüütlite linnused (kui neil neid olid) olid üldiselt puust või kivist tornlinnused. Torni ülakorrusel elas rüütel koor perega , all aga sulased ning seal hoiti ka varusid.
Suurnike linnused kujunesid aga ulatuslikeks kindluskompleksideks, kus keskset kindluselamut piirasid mitmekordsed eelkindluste vööndid. Suurte linnuste keskmes kõrgus peatorn ja sageli oli selle külge ehitatud peahoone, kus elas lossiisand koos perega ning kaaskonnaga. Pea hoone koos tähtsamate kõrvalhoonetega moodustasid sisemise kindlustusvööndi.
Üha kindlamalt kaitsutud linnus sundis pöörama suuremat tähelepani piiramistehnikale. Selles osas võeti ristisõdade ajal oluliselt õppust islamiusulistelt, kes olid üle võtnud Roona ja Bütsantsi sõjatehnilisi võtteid. Õpiti kasutama kiviheitemasinaid, müüripurustajaid ehk taraane ja piiramistorne, mis vastu müüri veeretati, et sealt kaudu linnusesse tungida. Müüre alt läbi kaevates püüti varingut tekitada. Kõik see sundis veelgi täiustama kaitserajatisi, mis niigi olid arengult ees.
Aadlike põhiliseks tegevuseks olid sõdimine, turniir , jaht ning ballid .
Turniire korraldati selleks, et: uhkustada, oskuste ning vapruse näitamiseks, meelelahutuseks, daami südame võitmiseks, kuulsuse võitmiseks, sellega kaasnes duelli ja treeningu võimalus, turniir oli ka kokkusaamis paigaks.
12. Linnade tekke põhjused. Paigad , kuhu linnad tekkisid.
13.sajandiks olid linnad taas muutunud käsitöö-ja kaubanduskeskusteks. Linnade kujunemise põhjusteks olid:
1) ühiskonna areng, mis tõi kaasa käsitöö ja põllumajanduse üha suurema eraldumise,
2) inimeste soov saada kvaliteetset kaupa,
3) käsitööliste koondumine ühte paika, et end paremini kaitsta ja oma kaupa müüa.
Linnad tekkisid veekogude äärde ja kaubateede ristumispunktidesse (nt.Pariis on Seine` jõe ääres), aga ka kloostrite ja mõisade juurde.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Madalmaad ja Põhja-Itaalia.
13. Negatiivsed ja positiivsed ilmingud linnas.
Negatiivsed ilmingud
Positiivsed ilmingud
Sündimus väike, iive negatiivne,
Hariduse võimalus,
haiguste (taudide) levik,
suurem kauba valik,
ülerahvastatus,
meelelahutused,
prostitutsiooni levik,
uudiste ja info parem levik,
palju vaeseid,
turvalisem,
ebasanitaarsed tingimused.
jõukuse suurem võimalus.
14. Linnaühiskonna funktsioneerimine : raad ehk magistraat , tsunft , gild , tähtsamad gildid .
Keskaegne linn allus nimeliselt maahärrale, kelle maal ta asus, kuid õiguslikult oli linn sisuliselt iseseisev. Linna juhtis magistraat ehk raad ehk linnavalitsus linnaõiguse. Linnakodanikeks said tsunftide ja gildide liikmed, vaesed linnaelanikud ei kuulunud reeglina kodanike hulka. Tsunft oli linnakäsitööliste kutseühing ja gild kaupmeeste kutseühing kesk-ja varauusajal. Tähtsaimateks gildideks olid Suurgild, mis ühendas linnakaupmehi ning nende hulgast valiti ka raeliikmeid, ja Mustpeade vennaskond, mis ühendas vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle, vaid Liivimaal eksisteerinud ühing sai nimetuse kaubanduse kaitsepühaku Mauritiusest, kes oli neeger .
15. Rüütli ja käsitöömeistri kasvatus.
Rüütel
Käsitöömeister
Millist eesmärki kasvatus teenis?
Ettevalmistus sõdadeks (relvakäsitlus, ratsutamine), rüütlikommete kasvatamine
Saada meistriks, omandada vastava käsitöömeistri oskused
Millised etapid tuli kasvatuses läbida?
Paaž, kannupoiss
Õpipoiss, sell
Mis tuli teha täieõiguslikuks liikmeks saamiseks?
Lasta end rüütliks lüüa
Tuli teha meistritöö ehk šedöövr ja korraldama tsunfti liikmetele peo (,mis oli väga oluline.)
16. Tähtsamad keskaegsed kaubateed. Liivimaa ja hansakaubandus .
Keskaja kaks tähtsaimat kaubateed olid:

Lääne-Euroopast Idamaadesse mööda Vahemerd – kõige tähtsamad olid Itaalia linnad ( Veneetsia , Genua, Pisa ) sealt edasi toimetati kaup üle Alpide ja mööda Reini jõge sihtpunkti.
Kaubatee kaotas oma tähtsuse, kui türklased 1453.aastal vallutasid Konstatinoopoli ja sulgesid Euroopa kaubatee itta . Sellest tingituna hakati maailmas otsima uusi teid Indiasse kas ümber Aafrika või sõites läände (portugaallased). Itaalia linnad käisid majanduslikult alla ning Euroopa varustajaks Aasia kaupadega sai Portugal .

Lääne_Euroopast Venemaale mööda Põhja- ja Läänemerd – kujunes välja hansakaubandus. Hansa tähendab vanas saksa keeles „seltsi“ või „ kampa “. Kampa liitumise esialgne mõte oli kaitsta end röövlite eest. Kampasid oli mitmeid, kuid tähtsamaid kujunes Hansa (13.sajandi lõpus). Hansa keskuseks oli Lübeck, kõigil liidu liikmetel tuli elada Lübecki linnaõiguse järgi. Hansa poliitiliseks organiks oli hansapäevad – linnade esindajate kokkutulek . (Eesti linnadest kuulusid Hansa liitu Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi.)
17. Selgita:
laiskade kuningate ajajärk - kuningad olid andetud ja riiki juhtisid majordoomused ehk kuninga majapidamise juhataja ja väeülem, hiljem hakati selle nimega tähistama suurmaa pidajaid ja piirkondade valitsejaid.
majordoomus - kuninga majapidamise juhataja ja väeülem, hiljem hakati selle nimega tähistama suurmaa pidajaid ja piirkondade valitsejaid.
vasall e. läänimees e. feodaal – sai senjöörilt maad vastutasuks sõjaliste või muude teenete eest.
senjöör – isand , kes andis vasallile maad ning kellest olid madalama astme vasallid sõltuvuses.
lään ja läänimees – lään on läänistatud maa ehk maa, mis on antud kasutamiseks kõrgematelt valitsejatelt. Läänimees on maa saaja.
feood ja feodaal – feood ehk lään on maa, mis on antud kasutamiseks, haldamiseks ja valdamiseks kõrgematelt valitsejatelt. Feodaal on läänimees ehk mees, kes saab maad.
sunnismaisus – olukord, kus sõltuv talupoeg ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada, kuna talupojata polnud maal mingit väärtust. See oli üks põhilisi pärisorjuse tunnuseid.
pärisori – talupoeg, kes on sõltuvuses feodaalist, kuna elas tema maal, mistõttu pidi tegema isanda põllul tööd ja/või maksma loonusrenti. Isiklik vabadus puudus.
feodaalne killustatus – riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu ülesandeid teostavad peamiselt vasallid.
aadel – kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik
agraarühiskond – ühiskonnatüüp, kus tegeletakse ülekaalukalt põlluharimise, kalanduse ja küttimise ning karjakasvatusega.
naturaalmajandus – rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse alusel.
mõis – suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud .
Loonusrent ehk naturaalrent – talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule.
teotöö – koormis, mida talupoeg pidi kandma tasuks saadud maa eest.
skraa – tsunfti põhikiri.
hansapäevad – linnade esindajate kokkutulek.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 14 allalaadimist

Mis on keskaeg-Frangi riik-Ühiskond ja eluolu #1

Mis on keskaeg-Frangi riik-Ühiskond ja eluolu #2

Mis on keskaeg-Frangi riik-Ühiskond ja eluolu #3

Mis on keskaeg-Frangi riik-Ühiskond ja eluolu #4

Mis on keskaeg-Frangi riik-Ühiskond ja eluolu #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-09-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kadiikiisju Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

,,Keskaegne ühiskond ja eluolu''

kaotasid  Pidev germaanlaste rüüsteretked Rooma linna  Põllumajanduse , käsitöö ja linnade allakäik. 3. Lääne-Rooma langemise põhjused.  Riik oli etnograafiliselt ja usuliselt väga kirev  Erinevate hõimude tase oli erinev  Riik oli jõuga kokku liidetud  Riigi osad olid nõrgalt seotud 4. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine.  Keskaega võib ruumiliselt piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines ja valitsev kord feodalism ehk läänikord .  Ajalisel piiritlemisel ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. Alguseks pakutakse kõige sagedamini 476.aastat, mil kukutati viimane Lääne- Rooma keiser Romulus Augustulus Germaani väepealiku poolt. 5. Keskaja põhiperioodid, nende lühiiseloomustus.  I periood- varajane keskaeg(4.-10

Ajalugu

docx

Ajaloo kordamisküsimused - Keskaeg

Ajaloo kordamisküsimused 1) Frangi riigi teke ja 4 valitsejat? 2) Frangi riigi sidemed roomakatoliku kirikuga? 3) Feodaalühiskonna olemus? Lääni suhted Kolm seisust Pärisorjus Naturaalmajandus 4) Keskaegse linna valitsemine ja selle suhted maaisandaga? 5) Elu korraldus ja olmetingimused Keskaegses linnas? 6) Linnades kujunenud uue ellusuhtumise olemus? 7) Paavsti võimu tugevnemise 3 põhjust Vara Keskajal? 8) Rooma katoliku kiriku korraldus?

Ajalugu

docx

Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja hilisematelegi perioodidele omased joones, nagu talupoegade sõltuvus rüütlilisuses maavaldajatest ja katoliku kiriku phendav roll Lääne-Euroopas. 1. 5.-9. Sajand- domineeris bütsants, kujunes Frangi riik, katoliiklus 2. 9.-11. Sajand- kriisiaeg (araablaste ja viikingite rünnakud) Kõrgkeskaeg- 11.-13. saj/1000-1350. Jõukuse kasv, vahepeal hääbunud linnad tõusid uuesti esile. Lääne-Eurooplased tegid vallutusretki itta, lõunasse ja põhja. 1. 11.-13. saj- nn vahekeskaeg 2. 13. saj- keskaja tippaeg 3. 14. saj- kriis (katk, kliima jahenemine, katoliku kiriku allakäik) Hiliskeskaeg- 14.- 15. saj/ 1350-1453. Katkuepideemia põhjustas elanikkonna vähenemise ja

Ajalugu

docx

KESKAEG - kokkuvõte ja kordamine kontrolltööks

KESKAEG Keskaja alguseks peetake Lääne-Rooma lagunemist 476.a ning Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lagunemist 395.a. Keskaja lõpuks peetakse a) 1453.a- türklased vallutavad Konstantinoopoli, b) 1492- Kolmbus avastas Ameerika ja c) 1517- reformatsiooni algus Saksamaal. 1. FRANGID *Frangid olid germaani hõimud, kelle üks esimesi valitsejaid oli Merovech. Frangi riik kujunes 5.sajandil tänapäeva Prantsusmaa aladel ning eksisteeris 5.-9.sajandini. *Chlodovech oli Merovechi pojapoeg, üks esimene ametlik Frankide kuningas. Tema ajal tehti mitmeid ümberkorraldusi. Laienes riik, Chlodovech võttis vastu ristiusu (sellega ühendas Frankide rahvad) ning Pariis muudeti pealinnaks. *Frankide valitsejad kuulusid kahte peamisse dünastiasse: merovingid ja karolingid. *Niinimetatud laiskade kuningate ajastu tähendab seda, et võimul olid alaealised ja

Keskaeg

docx

Keskaeg

Keskaeg 1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, millega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Keskaeg algas siis, kui Rooma keisririik oli täielikult hävitatud ning germaani pealik Odoaker kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Varakeskaeg (5.-11. Sajand) 1) Feodaalse korra kujunemine ja võidukäik 2) Valitseb naturaalmajandus 3) Perioodi lõpul algab linnade kujunemine 4) Feodaalne killustatus Varakeskaeg (11.-13. sajand) 1) Valitseb feodaalne korraldus

11.klassi ajalugu

docx

Keskaja kordamine

KESKAEG X klass Keskaja dateering ja 3 perioodi-lääne-rooma riigi algus476a.pKr kuni ameerika avastamine1492,reformatsiooni algus1517,madalmaade revolutsioon või inglismaa kodusõda1640; vara-,kõrg-,hiliskeskaeg.Varakeskaeg: Frangi riik-tekkis 5.saj peale lääne-rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid gallia;Chlodovech-kuningas(suguvõsa nimi Merovech),vallutas gallia/rajas riigi,võttis vastu ristiusu,surma järel laguneb ühtne riik,võim majordoomustele;Karl Martell-714 Pippini järeltulijaks,loobub majordoomuse nimetusest->frangi hertsog,purustas POITIERS lahingus araablased,sadulajalused;Pippin lühike-751,pani aluse paavstiriigile756;Karl Suur(768-814)-rooma geisriks800,kultuuri tõus e

Ajalugu

doc

Millisteks perioodideks jaotatakse keskaega?

KESKAJA MÕISTE 1. Kust pärineb keskaja mõiste? Millist hinnangut see algselt kandis? Kuidas hinnatakse keskaega tänapäeval? Valgustusajal tähistati sellega antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäänud ajajärku. Selle all mõisteti ,,pimedat" aega antiikkultuuri ja uue kultuuritõusu vahel. Praegult peetakse, seda perioodi oluliseks, viljakaks ja loominguliseks Euroopa tsivilisatsiooni kujunemise seisukohalt. Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Kirjutage tabelisse aastad ja nendega seotud sündmused, mida tähistatakse keskaja alguse ja lõpuna.

Ajalugu

docx

Keskaegne ühiskond

1 KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeska 5.- Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi eg 10.saj hääbumine (476 a). Barbaririikide kujunemine Euroopas. Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid