Linnaühiskond (0)

Põhikool - Ajalugu - Ajalugu

1 HALB

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Linnaühiskond
1. Linnaelu areng
a) Linnade tekke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal:

lõppes naturaalmajanduse arengujärk
alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis
muutus ühiskonna üldilme –senises agraarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks
kujunes üleeuroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik

b) Linna asukoha määras soodus kauplemiskoht:

jõesuue, sild või sadam
kaubateede sõlmpunkt
viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks

c) Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad :

Vahemere-äärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestatavate linnakeskustena juba antiikajast
Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal
Pariis tekkis Seine ´i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda
suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni
enamuses jäi elanikkond aga alla 10 tuhande

2. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis
a) Linn kui omavalitsuslik kogukond:

linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad , kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed

b) Kodanikkond :

tavaliselt tsunfti ja gildi liikmed
kodakondsus oli privileeg , millest linna saabunud vaesed ilma jäeti
kodanikustaatus ei andnud veel õigust linnavalitsemises osalemiseks
linna valitsesid vähesed jõukad kaupmehed, kes moodustasid ka suurgildi e. priviligeeritud ühingu

c) Gildid ja tsunftid – linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud:

skraa – tsunftielu reguleeriv põhikiri
tsunft kontrollis tootmist, jälgis kvaliteeti ja määras hindu
keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud
tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel
tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed – tsunftimeistrid
meistril oli isiklik töökoda ja teenistuses tsunfti täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid

3. Linn ja senjöör
a) Kogu maa kuulus maaisandatele – senjööridele:

lootsid kasvavalt linnaelanikkonnalt makse kogudes rikastuda

b) Senjööri ja linna suhteid sätestas nendevaheline kokkulepe:

linlased said õiguse kaubelda ja käsitööd teha
nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt, alludes linna kohtumõistmisele
senjööri õiguseks oli nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse
senjöör kinnitas linnaõiguse – seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas

c) Linnade huvi elanikkonna suurenemiseks:

linnaõiguse säte, et 1 aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isikliku vabaduse

d) Linnade püüd iseseisvusele:

paljud Inglise ja Prantsuse linnad tunnistasid kuninga meeleldi senjööriks, vabanemaks kohaliku feodaali ülemvõimu alt
linnad olid valmis iseseisvuse nimel ka relvastatud vastupanu osutama, moodustades linnade liitusid (nt Lombardia linnade liit Milano juhtimisel
XIV sajandiks said Lombardia ja Toscana sõltumatuteks linnriikideks, vabanedes veriste sõdade tulemusena Püha Rooma keisrivõimu alt

4. Kaubanduse areng
a) Lähikaubandus:

ümbruskonna talupojad tõid linna müügiks põllumajandussaadusi ja ostsid käsitöötooteid

b) Vahemerekaubandusest idamaadega rikastusid Itaalia kaubalinnad Genova ja Veneetsia:

araabia kaupmehed tõid idamaiseid luksuskaupu ( siid ja vürtsid)
nende edasitoimetamise Lääne-Euroopasse korraldasid Itaalia kaubalinnad

c) Flandria linnade riidekaubandus:

tooraine (lina ja vill) oli kohalik või tuli Inglismaalt
toodang müüdi Euroopasse, Bütsantsi ja Araabia maadesse Atlandi ookeani ja Gibraltari kaudu

d) Hansakaubandus Põhja- ja Läänemerel:

peamiseks kaubavahendajaks oli XII sajandil tekkinud Hansa Liit – saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit (alates XIV sajandist)
tähtsaim linn oli Lübeck
poliitiliseks organiks olid hansapäevad – linnade esindajate kokkutulekud
Lääne-Euroopasse toodi Venemaalt karusnahku, mett ja vaha, vastu aga viidi luksuskaupu, tekstiili ja soola
Novgorodi loodi Hansa kaubakontor

5. Rahavahetajad ja pankurid

Erinevate müntide hulk tingis nende vääringuid tundvate rahavahetajate järele
b) Aja jooksul spetsialiseeruti raha laenamisele:

raha laenati kaupmeestele kõrge protsendiga riskide tõttu (laevahukud, piraadid)
õnnestunud kaubaretk tõi piisavalt tulu, et võlg kõrge protsendiga tagasi maksta

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Epsuuuu Õppematerjali autor

1. Linnaelu areng
2. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis
3. Linn ja senjöör
4. Kaubanduse areng
5. Rahavahetajad ja pankurid

ajalugu linnaelu areng kaubanduse areng

Sarnased õppematerjalid

doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustades nii

Ajalugu

ppt

Keskaegne linn

Veel X sajandil oli Lääne-Euroopa agraarpiirkond, kus linnad paiknesid peamiselt Vahemere ääres. Need vähesed, mida põhja pool siiski leidus, kujutasid endast pigem valitsejade residentde või kaubandusplatse. Samal ajal moodustasid nad üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgu. Naturaalmajanduse ajajärk Euroopas oli möödas. Linnade kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad polnud kunagi päriselt hääbunud. Nii näiteks olid Rooma ja Marseilles püsinud antiikajast peale arvestatavate linnakeskustena hoolimata sellest, et nende elanike arv varakeskajal tohutult langes. Linna asukoht polnud peamine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linna arenguks oli vaja ka palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust enda

Ajalugu

docx

Keskaja linnad

Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu ,,ex nihilo ,,(,,out of nothing"). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine. Rooma riigis olid enamikl linnu poliitilised, administratiivsed, sõjalised ja alles teisejärgulised majanduskeskused. Varakeskajal, kui nad on enamasti koomale tõmbunud ja pigem väikesed, täidavad nad peaaegu eranditult poliitilist ja administratiivset funktsiooni, mis on ise samuti kängunud. Mõned linnad võlgnesid oma suhtelise tähtsuse mõne kõrge isiku kohalolule (tavaliselt piiskop). tavaliselt andis Rooma-aegsetele linnadele edasise elujõu piiskop, mitte kuningas.

Ajalugu

docx

Keskaja linnad

Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu „ex nihilo „(„out of nothing“). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine. Rooma riigis olid enamikl linnu poliitilised, administratiivsed, sõjalised ja alles teisejärgulised majanduskeskused. Varakeskajal, kui nad on enamasti koomale tõmbunud ja pigem väikesed, täidavad nad peaaegu eranditult poliitilist ja administratiivset funktsiooni, mis on ise samuti kängunud. Mõned linnad võlgnesid oma suhtelise tähtsuse mõne kõrge isiku kohalolule (tavaliselt piiskop). tavaliselt andis Rooma-aegsetele linnadele edasise elujõu piiskop, mitte kuni

Ajalugu

176

pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu

rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu

rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu

docx

Milline roll oli linnal kõrgkeskajal.

Milline roll oli linnal kõrgkeskajal. Kõrgkeskajal(11.saj-14.saj lõpp) suurenesid juba olemasolevad linnad ja tekkis uusi. Linna asukoha valikut tingisid varasemad asulad ja linnad, sadamapaigad,põllumajanduslikud piirkonnad, mis rahvast toitsid, kaubateede sõlmpunktid, jõgedesuudmed, jõgede sillad ja koolmekohad.Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele ja majandus muutus kapitalistlikumaks. Kõrgkeskajal arenes kaubandus, mille tõttu kasvas elankkond eelkõige linnas. Suurimad linnad tekkisid tähtsate kaubateede sõlmpunktidesse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia). Kaubandus nõudis metallraha kasutamist ning oli vaja inimesi kes teevad vahet müntidel ja nende väärtustel. Samuti oli vaja laevu varustada, kuid üks kaupmees ei suutnud suurt laeva varustada, siis tehti kaubaretki koos. Hiljem spetsialiseerusid mitmed rikkad k

Ajalugu

Rohkem sarnaseid