KLASSITÖÖ 5 Ülesanne 5: Hagi aegumine Poolte vahel oli sõlmitud korteri üürileping- üürnik kolis välja ja lubas sel päeval -25. märtsil 2010 kanda üle ka viimase kahe kuu üüri -10 000. Üürileandja veendus,et 25.märtsil raha ei laekunud ja see ei laekunud ka edaspidi. Küsimused: Mis kuupäevast tekkis üürileandjal õigus pöörduda hagiga kohtusse. Millal, st. mis kuupäeval hakkas lugema hagi aegumistähtaeg ja mis kuupäeval ja mis aastal hagi aegub. Vastus: Kuna raha ei laekunud lubatud kuupäeval 25.03.10 ning üürniku poolt ei olnud täpsustatud, mis kellaajal täpselt ta raha üle kannab (õhtul, lõunal jne), seega üürileandjal tekkis õigus pöörduda hagiga kohtusse järgmisel päeva hommikul ehk 26.03.10. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. Hagi aegumistähtaeg hakkas tiksuma 26.03.10
Klassitöö nr.5 Hagi aegumine. Poolte vahel oli sõlmitud korteri üürileping. Üürnik kolis välja ja lubas sel päeval, 25. märtsil 2014 kanda üle ka viimase kahe kuu üüri 10 000.- Üürileandja veendus, et 25.märtsil raha ei laekunud ja see ei laekunud ka edaspidi. Mis kuupäevast tekkis üürileandjal õigus pöörduda hagiga kohtusse? TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Sellest lähtuvalt tekkis üürileandjal õigus pöörduda hagiga kohtusse 25.märtsil 2014. Millal st. mis kuupäeval hakkas lugema hagi aegumistähtaeg ja mis kuupäeval ja mis aastal hagi aegub? TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või
Obligatsioonid jaotuvad: Obligationes civiles-Tsiviilsed obligatsioonid on sellised, mis on normeeritud Rooma rahva seadusandlike organite poolt või Rooma juristide interprentatsiooni põhjal. Obligationes honorariae-Honoraarsed obligatsioonid on sellised, mida on preetor oma praktikaga kujundanud. Obligatsioonil on täielik juriidiline väärtus siis, kui ta on kaitstud kohtuliku hagiga.. Hagiga kaitstud obligatsioone nim tsiviilseteks – obligationes civiles- Hagiga kaitseta obligatsioone nim naturaalseteks- obligationes naturales- Naturaalsetel obligatsioonidel on siiski oma juriidilineefekt,mis põhjustab nende käsitluse teiste obligatsioonide kõral. Rooma õigus tundis järgmisi obligationes naturales: 1. Obligationes naturales tantum –olid horjade vahelised kohustused, samuti orjade kohustusvahekorrad peremehe ja võõrastega. 2
ülalpidamist oluliselt ohustada. Kui varaühisus on lõpetatud, saadab kohus sellekohase kohtulahendi ärakirja abieluvararegistrile vastava kande tegemiseks. Varaühisuse varasuhte lõpetamisel tekib abikaasade vahel varalahusus. Ühisvara jagamine Varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. Kuni jagamiseni kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Varal lasuvate kohustuste täitmine Ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Samal moel kohaldatakse seaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut.
kinnisvarale sissenõudmise pööramise viis täitemenetluse seadustik, sundvalitsemine, enampakkumisel. 40. A esitas hagi B vastu 6546 kr saamata jäänud tulu nõudes. Hagis toodud asjaolud: kahju tekkis, kuna kostja viivitas aktsiate eest tasumisega; hageja on varem esitanud korduvalt erinevaid nõudeid kostja vastu, s.h on ta hagenud ka 6646 kr kui mitteõigeaegse tasumisega tekkinud kahju, see nõue jäeti rahuldamata; hageja leiab, et tegemist on uue hagiga ja kahju seisneb tegelikult saamata jäänud tulus ning on ka 100 kr võrra väiksem. Hageja esitas ka nõude 600 kr riigilõivuks tasutud summa mittekasutamise tagajärjel tekkinud kahju nõudes (hageja tasus eelmiselt hagilt, mis rahuldati riigilõivu 600 kr, mis kohtuotsusega kostjalt välja mõisteti, kuid hageja ei saanud nimetatud summat seetõttu 2 a ja 3 kuud kasutada.) Kas hagi kuulub menetlusse võtmisele? res iudicata, § 371 lg 1 p 4
teenistusest peale 7.a töötamist omal soovil, kuid elamispinda ei ole ta senini vabastanud. Kes on protsessiosalisteks? Protsessiosalisteks on 1) hageja: tööandja ehk Politseiamet 2) kostjad-Peeter Kalis, tema abikaasa, poeg ja tütar, s.o kõik kes kasutavad eluruumi. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb õigusliku aluseta kasutatava eluruumi vabastamise nõue esitada kõigi eluruumi kasutavate isikute vastu, kaasaarvatud alaealised lapsed. 3. Aime Koor pöördus kohtusse hagiga Ants Kassi vastu kahju hüvitamise nõudes 11520 krooni osas. Hagiavalduses märkis ta, et Ants Kass sõitis temale otsa lihatööstuse autoga. Aime Koor, kes sõitis jalgrattaga, sai vigastada ning samuti sai kannatada tema jalgratas. Aime Koor loeb juhtunus süüdlaseks Ants Kassi. Kohus võttis hagiavalduse vastu. Kohtuistungil palus Ants Kass luba tutvuda dokumentidega, mis tõendavad jalgrattaremondi maksumust. Kohtunik vastas, et need on toimikus, kuid ei näidanud kostjale dokumente
III Tsiviilõigurikkumised Lepingulise kohustuse mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälises suhtes. Õigusrikkumisele järgneb sõltuvalt sellest kas leppingus ettenähtud ehk lepinguline vastutus või kahju tekitamisest tulenev vastutus (kahju hüvitamine). Vastutust tsiviilõigusliku lepingu rikkumise eest kohaldab lepingu teine pool, kahju tekitamise korral aga kannatanu. Vajaduse korral pon asjast huvitatud isikul võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks hagiga kohtusse. IV Tööõigusrikkumised ehk distsiplinaarsüüteod (distsiplinaarüleastumised) Seisneb töölepingu seadusega keghtestatud kohustuste süülises täitmatajätmises, tööl joobnuna viibimises, tööanda usalduse kaotamises või vääritu teo toime panemises(mõnel töötajate kategoorial). Distsiplinaarkaristused: 1)noomitus, 2)rahatrahv, 3)palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine ja 4)töölepingu lõpetamine. Karistusi kohaldab tööandja lepingut rikkunud töötaja suhtes
Causus juhtum Causus juhtumi Casui juhtumile Casum juhtumit Casu juhtumiga Susperfici]E's , E'I' f kinnisvara, ehitis, hoone V III käändkond Declinatio III -is (gen) Iudex, dicis m kohtunik lE'x, lE'gis f- seadus nÖmen, minis n nimi Kolmandas käänkonnas nominatiivi lõpp puudub. Tüvi leitakse genitiivi lõpu IS eraldamisel. Ees olev osa näitab muutust sõna tüves. actiÖ, actiÖnis, f hagi actiÖnI' haigile actiÖnem hagi actie hagiga iÜs, iÜris n - õigus iÜrI Iüs iÜre IÜS Sõnajärg: Ladina keeles paikneb põhisõna alati enne täiendit. Peremehe maja. Maja põhisõna. Nom. Täiend peremehe. Kelle mille. Gen. Maja peremehe. Domus domini. Sõjaõigus. Ius belli. TEKS IV 19. Poolte vahel. 20. Leiba ja tsirkust. 21. Kuritöö koosseis; kuritöö paik 22. Ühtsusest, jõust.Ühtsusest tuleneb jõud. 23. esialgu, käesolevaks ajaks. 24.volituste piires; üle võimupiiride; 25
anda hoiule kolmandale isikule. Hoidja määratakse sissenõudja ja võlgniku kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja vara hoidja suhtes kokkuleppele ei jõua, määrab vara hoidja kohtutäitur. Hoiule antakse asi arestimisakti alusel. Hoidja ja sissenõudja vahel tekib hoiuleping. Hoidjal on õigus saada tasu ja asja hoidmiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Need arvatakse täitekulude hulka. Vara hoiuleandjaks loetakse sissenõudja. Kui hoidja asja ei tagasta, saab omanik pöörduda hagiga kohtusse asja väljanõudmiseks, nõue hoidja vastu. Vara hindamine Arestimisel on kohtutäituril kohustus vara hinnata. - Asi hinnatakse arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti. - Kui arestimise ajal ei ole asja väärtust võimalik hinnata, tuleb seda teha viivitamata pärast arestimist. Hindamistulemus märgitakse arestimisakti. - Arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel.
· Liikmesriikide kohustustest kõrvale hoidmine - vastutusele võtmine, karistuste määramine. · EL aktide tühistamine jälgib, et vastuvõetud õigusaktid oleksid kooskõlas muude seadustega. · Eelotsused - kuna alati ei pruugi madalama astme kohus väga hästi teada EL õigusi, siis võivad nad pöörduda küsimusega Euroopa Kohtu poole. · Toimingu tegematajätmine kui mõni institutsioon ei täida oma ülesandeid, võivad liikmesriigid pöörduda hagiga kohtu poole. Esimese Astme Kohus tegeleb üksikisikute hagidega EL institutsioonide otsuste vastu (võib pöörduda ühenduse aktide tühistamiseks ühenduse institutsioonide toimimata jätmise asjus, hüvitise saamiseks, lepingute küsimustes jm). 1.2. Kontrollikoda Koosneb 27-st liikmest (üks igast liikmesriigist; nim ametisse EL Nõukogu poolt). Need valitakse isikute hulgast, kes oma kodumaal kuuluvad või on kuulunud
kohaselt lubas uus majaomanik üürnikul üürilepingu lõppemiseni majas edasi elada, ei olnud kehtiv ja seega Felixile mittesiduv. Rooma õiguses kehtis reegel alteri stipulari nemo potest, mille kohaselt üldjuhul keegi ei saanud sõlmida kokkulepet täitmiseks kellegi kolmanda kasuks (D. 45.1.38.17). Rooma juristid püüdsid reegli mõtet seletada sellega, et kokkuleppe seadjal (stipulaatoril) 11 puudus hagiga kaitstav otsene huvi taolist kokkulepet sõlmida. Reegel tulenes osalt Rooma protsessiõiguse eripärast, mille kohaselt stipulaatoril kui hagejal puudus hagemiseks alus, kuna nõudeõigus ei kuulunud otseselt talle. 12 Reeglil oli kaks erandit, mille puhul kolmanda isiku kasuks sõlmitud kokkulepe oli kehtiv. Esiteks juhul, kui stipulaatoril oli finantshuvi kolmanda isiku kasuks sõlmitud tingimuse suhtes ja teiseks, kui kokkuleppesse lisati leppetrahvi klausel. 13
19. Tulundusühistu Metrik tegi oferdi OÜ Toompea oma toodangu hanke kohta ja sai temalt aktsepti lepingus ettenähtud tähtaja piires kell 12:00. 3 tunni pärast sai tulundusühistu teate aktsepti tagasikutsutsumise kohta ja küsis OÜ-lt selgitust. OÜ vastas, et pärast seda kui aktsept oli saadetud, sai OÜ teate AS-ilt , kes pakkus sama toodangut, kuid juba palju odavama hinnaga. Asjaolud muutusid tema kasuks ja seetõttu OÜ otsustas aktsepti tagasi kutsuda. Tulundusühistu pöördus hagiga kohtusse nõudega kohustada OÜ-d võetud kohustust täitma see kaup vastu võtta ja tasuda selle eest. Kohus jättis tulundusühistu hagi rahuldamata. 19.1 Kas kohus tegi õige otsuse? Kohtuotsus oli vale. Leping loetakse sõlmituks hetkel, millal oferdi aktsept kooskõlas käesoleva konventsiooni sätetega jõustub. Kuni leping on sõlmimata, võib oferent oferdi tagasi võtta, kui adressaat saab oferdi tagasivõtmise teate kätte enne oma aktsepti ärasaatmist.
Küll ei tööta üks funktsioon, siis ei tööta teine funktsioon. Vahel jääb selgusetuks, kas KIS tegelikult ka ei tööta või ainult tundub, et ei tööta, sest kolleegil üle laua või kõrvalkabinetis tundub kõik toimivat. (Kohtute ...2011) Teine kasutatud meetod otsing Kohtute Aastaraamatutest andis mõned statistiliselt andmed. Saab vaadelda pankrotiasjade statistikat 2012 aasta lõikes. Eelnevalt tuleb selgitada, et kohus võib pankrotiasju lahendada nii hagiga menetluses kui ka hagita menetluses. Hagimenetlus esitatakse hagi (näiteks võla väljanõudmiseks), osalised on hageja (hagi esitaja), kostja (kelle vastu hagi on esitatud). Menetlusosaliseks võib olla ka kolmas isik, kes omab puutumust vaidlusega. Hagimenetluses ei saa kohus ise tõendeid koguda (välja arvatud abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses) ning otsus tuleb langetada vaid poolte esitatud tõendite alusel.
keegi ei kuritarvita teise omaniku usaldust.55 Eelklassikalisel ajastul tekib kaasomand asja või vara osade üle (communio pro indiviso, condominium), mille puhul on igal kaasomanikul õigus käsutada (võõrandada, pantida, koormata) mitte tervet asja, ent sõltumatult teistest oma arvestuslikku osa. Jällegi võib iga kaasomanik igal 18 ajal nõuda kaasomandi lõpetamist asja jagamise hagiga actio communi dividundo või pärijate kaasomandi puhul actio familiae erciscundae.56 ____________________ 54 Pärna, P. Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2004 55 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 36 56 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 36 6. OMANDI KAITSE Omanik peab saama kõiki omandi alusel talle kuuluvaid õigustusi kaitsta, et ta saaks asja vallata,
04, 3-2-1-84-06. Teise isiku huvide kaitseks saab kohtusse pöörduda näiteks mittetulundusühing (korteriühistu) oma liikmete õiguste kaitseks, kohtuasi 3-2-1-76-04. Isik saab pöörduda kohtusse üksnes sellise õiguse või vabaduse kaitseks, millele riik seadusega kaitse annab. VÕS § 4 lg 1 sätestab, et mittetäieliku kohustuse täitmist ei saa võlausaldaja nõuda, seega ei saa võlausaldaja pöörduda ka kohtusse hagiga mittetäieliku kohustuse täitmisele sundimiseks. Hagita menetluse avalduse esitamise õigus peab olema sätestatud materiaalõiguses. Kohtulahendis 3-2-1-141-06 sedastas riigikohus, et sünnikoha kande muutmine sünniaktis ei ole õigus, millele riik kohtulikku kaitset pakub. Kohtuotsusest nähtub, et avaldaja esitas maakohtule avalduse sünniakti sünnikoha kande muutmiseks. Maakohus keeldus avaldust menetlusse võtmast viidates TsMS § 371 lg 2 p-le 2. Ringkonnakohus ei rahuldanud
Tasub ka notarikulud ja riigilõivu. 7 8 29) Tsiviilkohtupidamise üldpõhimõtted (kohtud, keel, avalikkus, esindus) Tsiviilandsju lahendavad maakohtud ja ringkonnakohtud, riigikohus. Tsiviilasjad on kõik tsiviilõiguslikud vaidlused, sh tööalased vaidlused. Koosseisud - Maakohtus lahendab kohtunik ise Hagita menetlus kohtunik Hagiga menetlus kohtunik võib kaasata 2 rahvakohtunikku, kui üks pooltest seda nõuab või kohtunik ise seda tahab. Ringkonnakohtus kollegiaalselt vähemalt 3e liikmeline kohtu koosseis. Tsiviilkolleegium. Võib kaasata ka maakohtu kohtunikke. Riigikohus ainult kollegiaalselt. Võidakse lahendada ka terve tsiviilkolleegiumiga. Erikogu kutsutakse kokku kui muidu ei saa lahendatud, sis 2
võimalikult väikeste kuludega tsiviilasju lahendada. KOMPROMISSI SOODUSTAMISE PÕHIMÕTE Menetlusökonoomia printsiibiga on seotud ka kompromissi soodustamise põhimõte. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007 rakendamine. Lihtmenetlus, kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Headeks näideteks on kirjalik menetlus, maksekäsu kiirmenetlus, lisaks on antud kohtule võimalus ilmselgelt perspektiivitutest asjadest vabaneda menetluse võimalikult varases staadiumis, ilmselgelt perspektiivitu hagi võib kohus jätta menetlusse võtmata, või kui see on kogemata menetlusse võetud , saab hagi jätta läbi vaatamata. DISPOSITIIVSUSE PÕHIMÕTE
19. Tulundusühistu Metrik tegi oferdi OÜ Toompea oma toodangu hanke kohta ja sai temalt aktsepti lepingus ettenähtud tähtaja piires kell 12:00. 3 tunni pärast sai tulundusühistu teate aktsepti tagasikutsutsumise kohta ja küsis OÜ-lt selgitust. OÜ vastas, et pärast seda kui aktsept oli saadetud, sai OÜ teate AS-ilt , kes pakkus sama toodangut, kuid juba palju odavama hinnaga. Asjaolud muutusid tema kasuks ja seetõttu OÜ otsustas aktsepti tagasi kutsuda. Tulundusühistu pöördus hagiga kohtusse nõudega kohustada OÜ-d võetud kohustust täitma see kaup vastu võtta ja tasuda selle eest. Kohus jättis tulundusühistu hagi rahuldamata. 19.1 Kas kohus tegi õige otsuse? Kohtuotsus oli vale. Leping loetakse sõlmituks hetkel, millal oferdi aktsept kooskõlas käesoleva konventsiooni sätetega jõustub. Kuni leping on sõlmimata, võib oferent oferdi tagasi võtta, kui adressaat saab oferdi tagasivõtmise teate kätte enne oma aktsepti ärasaatmist.
kohustust. Hageja ütles: KUNA SA EITAD SEDA, MA NÕUAN, ET SINA, PREETOR, MÄÄRAKSID MULLE KOHTUNIKU VÕI VAHEKOHTUNIKU. /.../) Gaiuse järgi oli niisiis sponsio’st tulenev hagi, kui rahasumma oli kindel (certa pecunia) ette nähtud juba 12 tahvli seadustega. Hilisemad seadused lisasid ka võimaluse lasta kohtunikul rahasumma suurus määrata. Kui legis actio per sacramentum’iga tuvastati ainult fakte, siis selle hagiga võidi juba nõuda, et kohustatud isik peab midagi välja andma. 3) Legis actio per condictionem – on neist noorim, st kasutusele võetud kõige hiljem ja puudutas peamiselt võla tagasinõudmisi ja tuleneb teadaandest kostjale tulla 30. päeva pärast kohtusse. Kõiges muus sarnanes ta eelmise hagiga ning ka vormelid, mida lausuti, olid samad. Ainult viimane oli asendatud: QVANDO TV NEGAS, IN DIEM TRIGENSIMVM TIBI IVDICIS CAPIENDI CAUSA CONDICO (KUNA SA
19. Tulundusühistu Metrik tegi oferdi OÜ Toompea oma toodangu hanke kohta ja sai temalt aktsepti lepingus ettenähtud tähtaja piires kell 12:00. 3 tunni pärast sai tulundusühistu teate aktsepti tagasi kutsumise kohta ja küsis OÜ-lt selgitust. OÜ vastas, et pärast seda kui aktsept oli saadetud, sai OÜ teate AS-ilt , kes pakkus sama toodangut, kuid juba palju odavama hinnaga. Asjaolud muutusid tema kasuks ja seetõttu OÜ otsustas aktsepti tagasi kutsuda. Tulundusühistu pöördus hagiga kohtusse nõudega kohustada OÜ-d võetud kohustust täitma see kaup vastu võtta ja tasuda selle eest. Kohus jättis tulundusühistu hagi rahuldamata. 19.1 Kas kohus tegi õige otsuse ja põhjendage kuidas vaidlus lahendada tegemist oli enampakkumisel sõlmitava lepinguga. Enampakkumisel loetakse leping sõlmituks parimale pakkumisele nõustumuse andmisega. OÜ andis ühistule kui parimale pakkujale nõusoleku. Pakkuja on oma pakkumisega seotud parema pakkumise tegemiseni.
38. Menetluskulud ja nende tasumine: 1). menetlusosaliste kohtukulud( riigilõiv, kassatsioonikautsjon, asja läbivaatamise kulud) 2). Kohtuvälised kulud. 1). Riigilõiv menetlustoimingu teostamise eest riigile makstav summa. Tasutakse hagi esitamise korral, vastuhagi kaebuste korral. Kassatsioonikautsjon riigikohtule spetsiaalsele kontole; summa on 1% vaidlustatavalt summalt ehk tsiviilasja hinnalt aga mitte vähem kui 400.- ja mitte rohkem kui 40 000.- Kui tegemist mittevaralise hagiga või määruse peale siis 400.- Asja läbivaatamise kulud ( tõlgi kulud, tunnistaja eksperdi, dokumentide ja asitõendite saamise kulud, vaatluse, menetlusdok saatmise kulud jne.). 2). Menetlusosaliste esindajate kulud(advokaat); menetlusos sõidukulud; menetlusos saamata jäänud töötasu. Kulude tasumine: riigilõivu maksab avaldaja juba ette; asja läbivaatamisel kulud tasub ette see pool, kes taotleb toimingu tegemist; kautsjon makst. Riigikohtule kui kaebus rahuld täielikult või
ühisvara, mistõttu on temal samasugused õigused olla kantud osanike nimekirja kui Tammel. Lepp tuvastas, et Tamme osa on omandatud abielu vältel A-ga ning kuulub abikaasade ühisvarasse. 2011. a märtsis toimus osanike koosolek, mille raames kutsuti OÜ Z juhatuse liikme kohalt tagasi Tamm ja pikendati Lepa volitusi juhatuse liikmena. Koosoleku kutse oli saadetud üksnes A-le. 2011.a. mais pöördus Tamm kohtusse hagiga osanike koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Tamme väidete kohaselt rikuti (i) osanike koosoleku kokkukutsumise korda ja (ii) koosolekut läbi viies ja otsuseid vastu võttes nii kvoorumi kui ka hääletamise nõudeid. OÜ Z esitas hagile vastuväite, milles leidis, et kuivõrd ühele ühisosanikule oli osanike koosoleku toimumisest teavitatud, siis oli osanike koosolek kokku kutsutud kooskõlas seaduse nõuetega. Samuti olid täidetud nii kvoorumi kui ka hääletamise
Riigikohtu erikogu kutsutakse kokku siis kui on vaja lahendada kolleegiumite vahelisi erimeelsusi. Tulenevad seaduste erinevast tõlgendamisest. Riigikohtusse pöördumine on läbi kassatsiooni kautsjoni. Kriminaal või väärteo asjad on kassatsiooni vabad. Haldusasjades 400 krooni. Tsiviilasjades 1% tsiviilasja hinnast, mitte alla 400 kr ja mitte rohkem kui 40 000 krooni, nõude väärtus, mida tahetakse kohtusse esitada.(<-hagiga). Hagita asjadeks on isiku surnuks tunnistamise tõestamine, isaduse tuvastamine (nendes on 400 kr.). Kui asja menetlusse ei võeta siis raha tagasi ei saa. Kohtunike kohustused: (üldiselt) 1) õigust mõista lähtudes põhiseadusest, teistest seadustest ning oma südametunnistusest. 19 2) vaikimiskohustus ei tohi kusagil avaldada andmeid kinniseks kuulutatud
Puudutatud isik on telefoni teel ära kuulatud, samuti on talle võimaldatud oma seisukohta kirjalikult esitada. RK vaidles suhtlemise korrale, mida avaldaja välja pakkus, vastu. Lapse elukoha suhtes ei ole RK otseselt vastuväiteid esitanud. Kohtu seisukohad TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ega huvide kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodu on kohaldatav ka hagita menetluses. TsMS § 3 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. 21 Teise isiku eest kohtusse avalduste esitamine ning kohtumenetluse esilekutsumine ei ole TsMS § 3 nõuetega kooskõlas
Kui Euroopa Kohus leiab komisjoni poolt esitatud uue hagi põhjal, et asjassepuutuv liikmesriik ei ole tema otsust täitnud, võib ta sellele komisjoni taotlusel määrata põhisumma ja/või trahvi. Euroopa Kohus võib asjassepuutuvale liikmesriigile määrata komisjoni ettepanekul direktiivi ülevõtmise meetmetest teatamata jätmise korral rahalise karistuse juba liikmesriigi kohustuse rikkumist tuvastava esimese kohtuotsuse puhul. Tühistamishagi Selle hagiga taotleb hageja liidu institutsiooni õigusakti (määrus, direktiiv, otsus) tühistamist. Euroopa Kohus tegeleb hagidega, mis on esitatud liikmesriigi poolt Euroopa Parlamendi ja/või nõukogu vastu (v.a viimase õigusaktid, mis puudutavad riigiabi, dumpingut ja rakenduspädevust) või liidu ühe institutsiooni poolt teise institutsiooni vastu. Üldkohtu pädevusse kuuluvad esimese kohtuastmena kõik ülejäänud sama liiki hagid ja eriti füüsiliste või juriidiliste isikute esitatud hagid.
Artikkel 30 1. Diplomaatilise esindaja eluruumid on puutumatud ja kaitstud samuti kui esinduse valdused. 2. Samuti on puutumatud tema dokumendid, kirjavahetus ja vara, välja arvatud artikli 31 lõikes 3 nimetatud juhul. Artikkel 31 1. Diplomaatilisel esindajal on puutumatus asukohariigis kriminaalvastutusele võtmise suhtes. Samuti on diplomaatilisel esindajal asukohariigis tsiviil- ja halduskohtulik puutumatus, välja arvatud juhul, kui tegemist on: a) asjaõigusliku hagiga asukohariigis asuva eraomandis oleva kinnisvara suhtes, välja arvatud juhul, kui diplomaatiline esindaja kasutab kinnisasja lähetajariigi nimel esinduse huvides; b) pärimist käsitleva kohtuasjaga, milles diplomaatiline esindaja osaleb eraisikust testamenditäitja, haldaja, pärija või annakusaajana ega esinda seejuures lähetajariiki; c) kohtuasjaga, mis käsitleb diplomaatilise esindaja sellist kutse- või äritegevust asukohariigis, mis ei ole seotud tema ametiülesannetega. 2
töövõtja ettepanekust töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks.( VõS §648 ) Kas mõistab viivise välja? Kohtul oleks mõistlik viivis välja nõuda, sest töötasu maksmisega viivitati omamata selleks piisavalt head põhjust. Kui mõistab viivise välja, siis kas täielikult või mitte? Viivis on ebamõistlikult suur seega ilmselt kohus vähendab seda. V-3 Reet N. pöördus kohtusse hagiga OÜ Kiirpuhastus vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduses ta märkis, et andis puhastusse oma naaritsakasuka. Pärast puhastamist selgus, et naaritsakasukas on nii rikutud, et seda ei saa enam kanda. Kostja vaidles hagile vastu ja toetus sellele, et tellijat hoiatati sellest, et puhastamisel võivad tekkida eriti määrdunud kohtades kerged värvimuutused. Kasukal aga oli ka eriti määrdunud kohti, kuna mõni päev enne kasuka kiirpuhastusse andmist oli Reet N
Obligatsioonid jaotuvad: Obligationes civiles-Tsiviilsed obligatsioonid on sellised, mis on normeeritud Rooma rahva seadusandlike organite poolt või Rooma juristide interprentatsiooni põhjal. Obligationes honorariae-Honoraarsed obligatsioonid on sellised, mida on preetor oma praktikaga kujundanud. Obligatsioonil on täielik juriidiline väärtus siis, kui ta on kaitstud kohtuliku hagiga.. Hagiga kaitstud obligatsioone nim tsiviilseteks – obligationes civiles- Hagiga kaitseta obligatsioone nim naturaalseteks- obligationes naturales- Naturaalsetel obligatsioonidel on siiski oma juriidilineefekt,mis põhjustab nende käsitluse teiste obligatsioonide kõral. Rooma õigus tundis järgmisi obligationes naturales: 1. Obligationes naturales tantum –olid horjade vahelised kohustused, samuti orjade kohustusvahekorrad peremehe ja võõrastega. 2
Riigilõivu määrad on leitavad riigilõivuseadusest. Kui mõni nõuetest on täitmata, annab kohus hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui hageja ei kõrvalda puudusi hagis, siis hagi menetlusse ei võeta ja loetakse, et selles asjas pole hagi esitatud. Kui kohus on kontrollinud, kas vaidlus allub sellele kohtule ja kas hagiavaldus vastab seaduse nõuetele, võtab kohus hagiavalduse menetlusse ning hagi materjalid saadetakse kostjale. Ühtlasi antakse kostjale tähtaeg hagiga nõustumiseks või vastuväidete esitamiseks ning seisukoha võtmiseks. Kui hagiavaldus on võetud menetlusse, toimub eelmenetlus, mille jooksul selgitab kohus eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nõuete suhtes. Kui kostja hagile kirjalikult ei vasta või ei ilmu kohtu kutsete peale kohtuistungile, võidakse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Tagaseljaotsus tehakse õiguslikult põhjendatud ulatuses ilma tõendeid hindamata.
pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida (TsMS § 200 lg 2). Lisaks menetlusosaliste õigustele on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist. Kostja võib aga hagi õigeks võtta, vastavalt TsMS § 206 toodule. Pooled võivad kohtulahendi peale edasi kaevata, nõuda sundtäitmist, lahendada vaidluse seaduse kohase kompromissiga. Kompromiss võib olla kohtuväline (hageja loobub hagist ja kaotab õiguse sama hagiga uuesti kohtusse pöörduda) või kohtulik (kohus kinnitab määrusega). Kolmandad isikud jaotuvad iseseisva nõudega ja iseseisva nõudeta kolmandateks isikuteks, vastavalt TsMS § 212 ja 213 sätestatule. Kui kolmas isik esitab iseseisva nõude hageja ja kostja vahelise vaidluse eseme suhtes, võib ta kuni asja sisulise arutamise lõppemiseni maakohtus esitada samas menetluses hagi mõlema poole vastu (TsMS § 212 lg 1). Iseseisva nõudega kolmandal isikul on hageja õigused ja
kuriteost vaid see, et seadus näeb väärteo toimepanemise eest ette kuriteoga võrreldes kergemad karistused. Rahatrahv või arest 30 päeva. 3)tsiviilõigusrikkumised- seisneb lepingulise kohustuse mittetäitmises või kahju tekitamises lepinguvälises suhtes. Vastutust tsiviilõigusliku lepingu rikkumise eest kohaldab suhte teine pool, kahju tekitamise korral aga kannatanu. Vajaduse korral on asjast huvitatud isikul võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks hagiga kohtusse. 4)tööõigusrikkumised ehk distsiplinaarsüüteod- tööõigusrikkumine, mis seisneb töölepingu seadusega kehtestatud kohstuste süülises täitmatajätmises, tööl joobununa viibimises, tööandja usalduse kaotamises või vääritu teo toimepanemises. Karistused on 1)noomitus, 2)rahatrahv,3)palga maksimse peatamisega töölt kõrvaldamine ja 4)töölepingu lõpetamine. 49. . Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid. Sotsiaalne vastutus samastatakse sageli vastutustundega
Jagavad seda varasuhte lõppemisel (lõpeb abielu lahutamise tõttu) - PKS § 26 lg 1, PKS § 37 lg 2. -------------------------------------------- 1. Mati ja Triinu abielu lahutatakse, vastavalt perekonnaseaduse paragrahvile 35 lõikele 1 punktile 3 lõpeb pooltevaheline ühisvara varasuhe 2. Vastavalt perekonnaseaduse paragrahvile 37 lõikele 1, pooltel on õigus esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule koos abielu lahutamise hagiga. Perekonnaõiguse seminar 30.40.2020, rühm I, tiim nr III 2. Mati jääb üksi elama maale ning saab Triinu kinnistu omanikuks. Triin asub 10-aastase pojaga elama linna 3-toalisesse korterisse ning saab Mati korteriomandi omanikuks. ❏ Lahusvara valitsemise erandiks - PKS § 27¹ lg 2 - see on perekonna või abikaasa eluase. Sõltumata omandisuhetest, teise abikaasa nõusolekul.
tulenevatel põhjustel. Kas mõistab viivise välja? Jah. Kui mõistab viivise välja, siis kas täielikult või mitte? VÕS § 113 lg. 8 kohaselt saab viivist vähendada juhul, kui see on ebamõistlikult suur ja selle nõude on esitanud viivise maksmiseks kohustatud pool. Üldjuhul osutub ülemääraseks ja ebamõistlikult suureks viivis, mis ületab põhivõla ja intressi suurust. V-3 Reet N. Pöördus kohtusse hagiga OÜ Kiirpuhastus vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduses ta märkis, et andis puhastusse oma naaritsakasuka. Pärast puhastamist selgus, et naaritsakasukas on nii rikutud, et seda ei saa enam kanda. Kostja vaidles hagile vastu ja toetus sellele, et tellijat hoiatati sellest, et puhastamisel võivad tekkida eriti määrdunud kohtades kerged värvimuutused. Kasukal aga oli ka eriti määrdunud kohti, kuna mõni päev enne kasuka kiirpuhastusse andmist oli Reet N
kuriteost vaid see, et seadus näeb väärteo toimepanemise eest ette kuriteoga võrreldes kergemad karistused. Rahatrahv või arest 30 päeva. 3)tsiviilõigusrikkumised- seisneb lepingulise kohustuse mittetäitmises või kahju tekitamises lepinguvälises suhtes. Vastutust tsiviilõigusliku lepingu rikkumise eest kohaldab suhte teine pool, kahju tekitamise korral aga kannatanu. Vajaduse korral on asjast huvitatud isikul võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks hagiga kohtusse. 4)tööõigusrikkumised ehk distsiplinaarsüüteod- tööõigusrikkumine, mis seisneb töölepingu seadusega kehtestatud kohstuste süülises täitmatajätmises, tööl joobununa viibimises, tööandja usalduse kaotamises või vääritu teo toimepanemises. Karistused on 1)noomitus, 2)rahatrahv,3)palga maksimse peatamisega töölt kõrvaldamine ja 4)töölepingu lõpetamine. 49. . Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid. Sotsiaalne vastutus samastatakse sageli vastutustundega
kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses. (5) Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. (6) Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. (7) Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. (8) Menetlustoimingu protokollib kohus hagita menetluses üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja
Praegu on ta võitnud ja valimistulemusi ebaõigeks ei pea. (E→K) ^(˥K→˥E) 3. Kuna Hillary ei võitnud valimisi, oli tal aega jalutada metsa ja seetõttu teha ka vastutulijatega pilti. ˥A →(B ^C) Koostage hagiavaldus: OÜ X on AS-le Y võlgu tasumata arvete eest 10 000€. Arved tulenesid arvutikaupade 11- 09.2016 müügilepingust ning nende tasumise tähtaeg oli 28.10.2016. Teie olete AS Y esindaja ning pöördute hagiga kohtusse. Nõuate ainult põhivõlga. Harju Maakohus HAGEJA: Nimi: AS Y Registrikood 448858588 Asukoht Tihniku 4 18889 TALLINN Esindaja Karu Meri KOSTJA: Nimi:OÜ X Registrikood: 57558858585 Seebi 17 14566 TALLINN Esindaja Lill Mets HAGIAVALDUS 10 000 EURO nõudes 1. Välja mõista OÜ-lt 10 000 eurot AS Y kasuks. Võlasuhte tekkimine: 2. Pooled on sõlminud 11.09.2016 müügilepingu arvutikaupade müügiks, millega
2. isiku teadmata kadumise fakti tuvastamine 3. varahoolduse seadmine, kes kadunud tunnistatud 30 4. eestkostja määramine 5. lapsendamine 6. pärandi /hoiumeetmete rakendamine Menetlusosalised: I hagita menetlus a. avaldaja b. muud asjast puudutatud isikud II hagiga menetlus a) hagija b) kostja Hageja teise isiku vastu kohtus nõude esitanud isik. Kostja kelle vastu nõue esitatud. Hagi esitatakse kohtule kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole teada võib arvestada vara asukohta või kostja viimase elukoha järgi või viimases järjekorras nõudja elukoha järgi. Tööalane hagi töökoha piirkonna järgi. Abielulahutuse hagi kui ka lapsed, hageja elukoha järgi.
katteks; 13) kohus ei ole pädev asja lahendama. (2) Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. § 643. Apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmine (1) Kohus jätab apellatsioonkaebuse määrusega läbi vaatamata, kui ilmneb, et apellatsioonkaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti, samuti muul seaduses sätestatud juhul. (2) Kui apellatsioonkaebuse läbivaatamist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, annab kohus määrusega apellandile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui apellant jätab
õigust esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ka juhul, kui võlgniku vastuväide (käendajana) seisnes selles, et laenuandja ei olnud laenusaajale laenusummat andnud. Sellisele väitele on hagiavalduses tuginenud ka hageja (vähemalt L. Väljataga suhtes), kohtud ei ole tuvastanud, kas laenusummad kolmandatele isikutele ka tegelikult anti. Nimetatud vastuväide on hagejal soovi korral võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Kui selgub, et hüpoteegiga tagatavat nõuet ei ole, võib hageja nõuda ka hüpoteegi enda nimele kandmist või kustutamist AÕS § 349 lg 1 alusel. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga on võimalik taotleda ka viivise vähendamist. Riigikohus on 17. juunil 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09 tehtud määruse p-s 9 leidnud, et üheks materiaalõiguslikuks vastuväiteks, millega põhjendada TMS § 221 lg 1 alusel esitatavat hagi, võib
märkusena kinnistusraamatusse. Sellist tagajärge on sama sätte järgi võimalik saavutada üksnes märkuse vahendusel, millele viitab selgelt ka AÕS § 79 lg 2 tekst ("vaid juhul"). Märkuse olemasolul ei saa kaasomaniku õigusjärglane keelduda kaasomandi lõpetamisest vastavalt kokkuleppele. Kui ta ei nõustu vabatahtlikult sõlmima selle kokkuleppe täitmiseks vajalikku kaasomandi jagamise asjaõiguskokkulepet, võib seda temalt hagiga nõuda ning kohtulahendiga tema tahteavalduse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi asendada. - 23. Avaldajad soovivad eelmärke kinnistusraamatusse kandmisega saavutada ka tagatud nõuet kahjustavate käsutuste tühisust. Sellist tagajärge on AÕS § 63 lg 3 ja § 63 lg 4 alusel võimalik saavutada eelmärke kinnistusraamatusse kandmisega. Kui käsutamine on nende sätete alusel tühine, võib isik, kelle kasuks on eelmärge kinnistusraamatusse kantud,
Poolte väitel on neil teineteise vastu miljonitesse küündivad nõuded, mida kohtuväliselt lahendada ei õnnestu. A on huvitatud vaidluse võimalikust kiirest lahendamisest. A arvates on maakohtusse pöördumine vaid aja ja raha raiskamine, kuna vaidlusalused summad on suured, riigilõivud kõrged, maakohtu kohtunikud olevat kuuldavasti ebapädevad ja pealegi on suur tõenäosus, et üks pooltest kaebab maakohtu otsuse nagunii edasi. Seetõttu otsustab A pöörduda hagiga B vastu hoopis asukohajärgsesse Tallinna Ringkonnakohtusse. HALDUSKOHTUSSE Kus tuleb vaidlus lahendada ja mida teeb ringkonnakohus? Tulenevalt TsKms § 9 lõikest 3 siis ei vaata ringkonnakohus asja enne läbi kui selle on läbi vaadanud maakohus (madalama astme kohus) Hagita menetlus §475? Maksekäsu kiirmenetlus §481? §321 Kohtuotsus tuleb teha 20 päeva jooksul koos motivatsiooniotsusega. (pühad jäävad sisse) Kui loobuvad saab hageja pool riigilõivu tagasi.
materiaalõigussuhtes hagejaga. Hagi esitatakse kohtu kaudu kostja vastu. Hageja on isik, kes on esitanud hagi ja kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud. Poolteks võivad olla jur ja füüsil isikud, kuna materiaalõigussuhted saavad tekkida vaid isiku vastu. Poolte õigused ja kohustused: Hagejal on õigus 1. Muuta hagi alust või eset. Hageja ei tohi muuta nii hagi alust ja eset korraga, sest juhul oleks tegemist uue hagiga. 2. Suurendada või vähendada nõuet. 3. Loobuda hagist. Kostjal on õigus 1. Hagi õigeks võtta. Pooltel on õigus 1. Kohtulahendi peale kaevata 2. Lõpetada asi kompromissiga 3. Nõuda kohtulahendi sundtäitmist. 3. Menetluskaaslus on mitme subjekti esinemine ühes ts.asjas kas hageja või kostja poolel. Kohus saab menetluskaaslust lõpetada igal ajal, kui leiab, et nõuete eraldi menetlemine on otstarbekas.
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] 31) võlgniku saneerimisavalduse või võlgade ümberkujundamise avalduse esitamine; [RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011] 4) avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus; [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] 5) nõude tasaarvestamine kohtumenetluses nõudega, mille täitmist hagiga taotletakse; [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] 6) kolmanda isiku kaasamine menetlusse kolmanda isiku vastu suunatud nõude suhtes; [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] 7) avalduse esitamine eeltõendamismenetluses; [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] 8) samas asjas esmakordse avalduse esitamine menetluseks menetlusabi saamiseks enne kohtumenetluse alustamist. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
korteri üle andma kinkelepingu alusel. Tegemist on kelmusega KarS § 209 lg 1 mõttes, st võõra omandiõiguse saamine petmise või usu kuritarvitamise teel, järgnevalt, kokkuleppe sõlmimise ajal polnud härra Teetamm suuteline oma tegude eest vastutada ja mõista ehk oli piiratud teovõimega isik. Siit tuleneb, et kohus võib seda kokkulepet kehtetuks tunnistada juhul, kui Teetamm pöördub hagiga kohtusse. 3. Vorminõuded Tavaline lepingu kirjalik vorm ei oma kaitsevõimu juhul, kui üks lepingupooltest on pahauskne. Kinkelepingu riiklik registreerimine ning kinnistusraamatusse omandiõiguse ülemineku kandmine on kohustuslikud.VÕS § 267 lg 1 p 2. JÄRELDUS: Käesolev kinkeleping ei ole kehtiv. Formaalselt on see kehtiv, kuid materiaalselt mitte. Kaasus 3 (koost. A. Lott) 1. Mihkel Mets esitas 15.09
[RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] 31) võlgniku saneerimisavalduse või võlgade ümberkujundamise avalduse esitamine; [RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011] 4) avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus; [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] 5) nõude tasaarvestamine kohtumenetluses nõudega, mille täitmist hagiga taotletakse; [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] 6) kolmanda isiku kaasamine menetlusse kolmanda isiku vastu suunatud nõude suhtes; [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] 7) avalduse esitamine eeltõendamismenetluses; [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006] 8) samas asjas esmakordse avalduse esitamine menetluseks menetlusabi saamiseks enne kohtumenetluse alustamist. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
teadsid siis kas peaksid kõik vastutama mitte vaid see kes alla kirjutas- veel ei tea aga saksa õigus leiab et jah pigem kõik kuna juhatus on ju kollegiallne organ- peaks vaatama ka seda et kas nõukogu liikmetega ka midagi juhtub aga ilmselt mitte kuna nõuk oli riigi poolt määratud?). kahju juhatuse liikmete tegevusest tulenevalt ei ole tekkinud ja pankrotihaldur on vale hagiga tulnud kohtusse ja seega ei saa seda rahuldada. Üldiselt jääb see hagi rahuldamata! 33. Osaühingul oli üks osanik, kes oli valinud ennast ka osaühingu juhatajaks. Viis aastat pärast osaühingu asutamist kuulutati välja osaühingu pankrot. Pankrotimenetluses selgus, et osaühing oli jätnud viimase aasta jooksul maksmata oma võlad. Üks võlausaldaja oli esitanud kohtusse osaühingu vastu hagi lepingu täitmise nõudes, kusjuures nõutaval summal puudus igasugune
teadsid siis kas peaksid kõik vastutama mitte vaid see kes alla kirjutas- veel ei tea aga saksa õigus leiab et jah pigem kõik kuna juhatus on ju kollegiallne organ- peaks vaatama ka seda et kas nõukogu liikmetega ka midagi juhtub aga ilmselt mitte kuna nõuk oli riigi poolt määratud?). kahju juhatuse liikmete tegevusest tulenevalt ei ole tekkinud ja pankrotihaldur on vale hagiga tulnud kohtusse ja seega ei saa seda rahuldada. Üldiselt jääb see hagi rahuldamata! 33. Osaühingul oli üks osanik, kes oli valinud ennast ka osaühingu juhatajaks. Viis aastat pärast osaühingu asutamist kuulutati välja osaühingu pankrot. Pankrotimenetluses selgus, et osaühing oli jätnud viimase aasta jooksul maksmata oma võlad. Üks võlausaldaja oli esitanud kohtusse osaühingu vastu hagi lepingu täitmise nõudes, kusjuures nõutaval summal puudus igasugune
a. isiku surnuks tunnistamine surmaaja tunnistamine b. isiku teadmata kadumise fakti tuvastamine c. varahoolduse seadmine, kes kadunud tunnistatud d. eestkostja määramine e. lapsendamine f. pärandi /hoiumeetmete rakendamine Menetlusosalised: I hagita menetlus a. avaldaja b. muud asjast puudutatud isikud II hagiga menetlus a) hagija b) kostja 59
mittetäitmises või kahju tekitamises lepinguvälises suhtes. Sõltuvalt sellest järgneb õigusrikkumisele kas lepingus ettenähtud ehk lepinguline vastutus või kahju tekitamisest tulenev vastutus (kahju hüvitamine). Vastutust tsiviilõigusliku lepingu rikkumise eest kohaldab suhte teine pool, kahju tekitamise korral aga kannatanu. Vajaduse korral on asjast huvitatud isikul võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks hagiga kohtusse. Distsiplinaarüleastumine ehk distsiplinaarsüütegu on tööõigusrikkumine, mis seisneb töölepingu seadusega kehtestatud kohustuste süülises täitmatajätmises, tööl joobnuna viibimises, tööandja usalduse kaotamises või (mõnel töötajate kategoorial) vääritu teo toimepanemises. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse kohaselt on distsiplinaarkaristused 1) noomitus, 2) rahatrahv, 3) palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine ja 4) töölepingu lõpetamine
Kui töölepingu ülesütlemine ei vasta eespool nimetatud tingimustele ehk puuduvad ülesütlemise õigustavad asjaolud või ülesütlemisel on menetlusreegleid oluliselt rikutud, on tegemist õigusvastase ülesütlemisega. TLS kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine. Kui pooled ei jõua kokkuleppele, kas ülesütlemine on kehtiv või mitte, tuleb ülesütlemise kehtetusele tugineda soovival poolel pöörduda hagiga kohtusse või avaldusega töövaidluskomisjoni ja tõendada ülesütlemise kehtetuse aluseks olevaid asjaolusid. Kehtetusele tuginev pool peab töövaidlusorganis (kohus, töövaidluskomisjon) suutma tõendada, et tööleping pole ülesütlemisega lõppenud, kuna ülesütlemiseks vajalikud eeldused on täitmata. Raseda või alla 3-aastast last kasvatava töötaja puhul rakendub pööratud tõendamiskoormus, mille kohaselt tööandja peab tõendama, et ta vabastas nimetatud
annaabi.ee 
