Õigusõpetus – Tsiviilõiguse Ül. 1-25 (0)

Arkadi Pristavko
MATM10 130479
Õigusõpetus – Tsiviilõiguse Ül. 1-25
1. Aadu M.ei valinud õiget sõidukiirust ja sõitis oma sõiduautoga Nissan Primera vastu Rein R.-i kodu aeda . Aed purunes 6 m pikkuselt. Aadu M.tegi ettepaneku kannatanule, et ta remondib ise täielikult aia. Kannatanu sellega nõus polnud. Siis Aadu M. tegi ettepaneku, et ta hüvitab rahas aia parandamise. Kannatanu ei olnud ka sellega nõus.
1.1. Milline oleks selles asjas mõistlik lahendus, mille kannatanu peaks vastu võtma?
Põhimõtteliselt võiks kannatanu politsei kutsuda, kes lahendaks olukorra, sest tegu on liiklusõnnetusega, aga Rein võiks võtta vastu Aadu pakkumise, et too maksab aia parandamise kinni. Samuti on võimalikkohtusse pöörduda.
2. Jüri, S. kui suuremat kasvu mees ei leidnud ka pika otsimise peale endale sobivat ülikonda. Siis otsustas ta tellida ülikonna rätsepatöökojast. Ettenähtud tähtajaks oli ülikond valmis, kuid osutus väikeseks ja ei vastanud mõõtudele, mida sai võetud .Ateljee  rätsep hakkas veenma , et ülikond sai tehtud täpselt mõõtude järgi, kuid klient on vahepeal kaalus juurde võtnud ning soovitati kaalus alla võtta. Klient sellega nõus ei olnud ja nõudis mõõtudele mittevastava ülikonna eest makstu hüvitamist.
2.1. Kuidas lahendada vaidlus?
Kui ülikonna mõõdud ei vasta algselt võetud mõõtudele siis peaks rätsep kahju hüvitama.
2.2. Kas kahju kuulub hüvitamisele kui ülikonna mõõtude kontrollimisel selgub , et ülikond on tehtud mõõtude järgi?
Sellisel juhul pole kahju vaja hüvitada. Kui just mõõdud valesti polnud võetud.
2.3. Kui pooled kokku ei lepi, kuhu oleks mõistlik pöörduda, kas tarbijakaitsesse või kohtusse? Põhjendage oma otsust!
Kõigepealt ikkagi tarbijakaitsesse kuid kui tarbijakaitse lahendus emmale-kummale poolele ei sobi siis on võimalik pöörduda kohtusse.
3. Maie R. andis oma sõbrannale Mari P.-le 20.03.2003 hoiule kirjanik Lennart M.-i kogutud teosed ja artiklid, mida ta oli aastaid kogunud. Hoiuleandmise motiiviks oli see, et tema kõik toad on raamatuid täis ja vähemväärtuslikest(tema arvates) võib ta kas anda hoiule või üldse loobuda neist, kuid küll ta lähiajal teatab sellest. 2010.a. jaanuarist otsustas Mari P. oma sõbrannalt teada saada , kas ta veel vajab raamatuid. Tal oli vahepeal hädasti vaja raha, aga tema tuttav Kaido K. oli valmis kõik kirjaniku teosed ära ostma. Teoste hinda tõstis ka see,et teosed olid varustatud tuntud kirjaniku autogrammidega.
Mari P. oli raadiost õigusnõusaatest kuulnud, et kui mingit asja katkematult vallata üle 5. aasta, siis võib valdaja saada asja omanikuks. Seetõttu arvas ta , et tal on õigus Lennart M-i teosed müüa tuttavale, mida ta ka tegigi. Kuid 3 kuud hiljem tuli Mari P. juurde ärritatud sõbranna Maie R., kes teatas, et ta oli näinud antikvariaadis Lennart M. teoseid, mis kuulusid talle, sai teada müüja ja see teatas, et ostis raamatud Mari P. käest. Maie R. nõudis kogu raha üleandmist talle kui omanikule.
Mari P. väitis vastuseks , et ta on 7 aastat hoidnud tema raamatuid, teadmata kus ta elab(sõbranna oli vahepeal endisest elukohast välja registreerinud ega jätnud teadet uuest elukohast). Ta oli teda otsinud, et küsida kas ta vajab neid raamatuid, kuid sõbrannat leida polnud võimalik. Veel nimetas ta, et kuigi nende vahel polnud sõlmitud hoiulepingut, hoidis ta võõrast vara kokkuleppel 7 aastat oma riiulitel, mistõttu ta peab ka selle eest hüvitust saama. Sõbranna sellega ei nõustunud. Siis tegi ta Mari P. ettepaneku pöörduda advokaadi poole, kes selgitaks, kellel neist on õigus.
3.1. Mida soovitab advokaat vaidluse lahendamiseks?
Kuna sõbrannad ei vormistanud mingisugust lepingut siis pole Maiel mingisugust õiguslikku alust neid raamatuid tagasi saada ning Mari ei pea talle mingit hüvitist maksma
4. 12-aastase Vello vanemad saatsid poisi poodi, et see tooks ema sünnipäevapeo ettevalmistamiseks puu-ja juurvilju: õunu, pirne, ploome, tomateid ja maasikaid. Kui hiljem ema ise poodi läks, et tuua veel lisaks peolauale toiduaineid, märkas ta, et poe ees oli puu-ja juurviljalett, kus need olid tunduvalt odavamad. Ema nõudis poes, et talle makstaks välja hinnavahe, kuna keegi tema alaealist poega ei teavitanud, et poe ees maksab see kaup ¼ võrra vähem. Personal pidi teadma, et poehinnad on väljas odavamad. Veel väitis ema, et tema alaealine poeg ei tohtinud müügilepingu pooleks olla. Tema arvates kauplus rikkus sellega seadust.
4.1. Kuidas lahendada asi?
Kaupadel olid hinnasildid juures ning sedasi kauplus teavitaski ostjat hindadest.
Kuna pole mingit seadust, mis keelaks alaealistel tavalisi toidukapu osta siis ei rikkunud pood mingisuguseid seaduseid.
5. Kaie M. sai tädilt päranduseks maja ja ta otsustas müüa oma korteri Tallinnas Lembitu tänaval. Ta leidis kohe ostja ning koos läksid nad müügipepingu vormistamiseks lähimasse notariaalkontorisse. Suur oli Kaie M. üllatus, kui notar keeldus korteri müügilepingut vormistamast, viidates sellele, et tehingu toimumise momendil  Kaie M. Ei olnud veel 18-aastane ja järelikult ei olnud teovõimeline. Kaie M. Püüdis  mõjutada notarit tehingut tegema kinnitades, et töötab juba ammu, tal on iseseisev sissetulek, mille kohta esitas tõendi. Notar ei võtnud arvesse Kaie M. kinnitusi ja selgitas, et selleks et ta saaks iseseisvalt olla tehingu pooleks, on vaja tema teovõimet laiendada, kuid see õigus on kohtul.
5.1. Kas notaril oli õigus?
Jah, notaril oli õigus. Täpsemalt on Kaie M.-il õigus sooritada tehingut ka tema seadusliku esindaja nõusolekul, sel juhul poleks vaja tema teovõimet kohtu teel laiendada.
Kohus võib Kaie teovõimet laiendada arvestades tema huve ja arengutaset.
Üldjuhul vajavad piiratud teovõimega isikute poolt tehtavad tehingud kehtivuseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut. Ilma sellise nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing nt leping on hõljuvalt kehtetu , st tehing on kehtetu, kuni see piiratud teovõimega isiku esindaja poolt heaks kiidetakse.
5.2. Mis tehinguid peab notar sõlmima, et omandiõigus läheks üle ostjale?
Notar peab sõlmima kinnisvara müügi tehingu.
5.3. Kuidas kolmas isik saab teavet , kes on korteri uus omanik, juhul kui tehingud teostatakse?
Kolmas isik saab esitada vastava infopäringu teatud asutusele.
Kolmas isik saab vastava avalduse esitada e-kinnisturaamatus.
6. 15-aastane alaealine Ülo K. sõlmis iseseisvalt mootorratta Honda  müügilepingu täisealise Kalju S.-iga. Kui müügilepingu täitmiseks mootorratas oli üle antud, ilmus nädala pärast Ülo K. juurde Kalju S. Ja teatas, et sellise võimsusega mootorratas teda ei rahulda ja soovis müügilepingu üles öelda. Ülo K. keeldus sellest. Nüüd otsustas Kalju S. pöörduda kohtusse lepingu tühistamiseks põhjusel, et Ülo K. on alaealine
6.1. Missuguse otsuse teeb kohus?
Kuna Tsiviilseadustiku Üldosa 2.1.1. paragraaf 11-ne 6-ndas lõigus on kirjas, et „Tehingu teine pool võib oma tehingu tegemisele suunatud tahteavalduse tagasi võtta, kui piiratud teovõimega isikul ei olnud tehingu tegemiseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut...“ ning Ülo K. on piiratud teovõimega isik, siis tühistab kohus tehingu. Selle tagajärjel on Kalju S. kohustatud tagastama mootorratta Honda Ülo K.-le ning Ülo K. on kohustatud tagastama saadud summa Kalju S.-le.
7. Kaarel, K., kes oli 7 –aastase vennapoja eestkostja ja elas koos temaga, müüs vennapojale kuuluva äärelinnas asuva maja. See maja kuulus vennapojale pärimisõiguse alusel. Maja müügist saadud raha eest ostis Kaarel K. kesklinnas korteri , mille kinkis oma tütrele.
7.1. Kas eestkostja toimis õigesti, kui müüs oma hoolealusele kuuluva elamu?
Kui eestkostja sai nõusoleku maja müügiks siis on tehing korrektne, kui ei saanud kohtu luba siis ei ole.
7.2. Selgita, millist seadust tuleb rakendada, et otsustada kas tehing oli õiguspärane?
Perekonnaseaduse § 131 esimest lõiget.
8. Kadri B. sõlmis ehitustöövõtjaga töövõtulepingu korteri remondiks. Ehitustöövõtjaks oli Osaühing Välkehitus Tapa filiaal( osakond ), kelle vastu Kadri B. esitas hagi seoses sellega, et teda ei rahuldanud tööde kvaliteet ja üksikute tööde tähtaegadest mittekinnipidamine.
8.1. Kas kohus võtab hagi vastu?
Jah, sest ehitustöövõtja on väidetavalt tekitanud ebakvaliteetsete tööde ja hilinemistega kahju Kadri B.-le.
8.2. Kui võtab hagi vastu, siis kas hagi kuulub rahuldamisele?
Kõigepealt toimub asjaolude uurimine . Kui selgub, et ehitustöövõtja on hilinemiste ja ebakvaliteetsete töödega rikkunud töövõtulepingu tingimusi, siis kuulub hagi rahuldamisele.
9. Flamenkotantsu stuudio üüris aastaks tantsusaali omanikult saali tantsimiseks. Pooled sõlmisid ka üürilepingu, milles olid toodud olulised lepingutingimused ja üüri kohta oli märgitud, et kuulub tasumisele üks kord poolaastas antud tähtaja esimese kuu jooksul. Kuid sellel tähtajal üür jäi maksmata , kuna flamenkotantsutrupp oli sõitnud külalisetendustele. Stuudio omanik pöördus üürilepingu sõlmiminud teise poole esindaja-advokaadi poole nõudega võtta ühendust tantsukooli juhiga eesmärgil tasuda temale koheselt üür. Advokaat teatas mõne aja pärast vastuseks, et tantsutrupp saabub ringreisilt 3 nädala pärast ja siis tasutakse ka esinemiste eest saadud rahaga saali üür.Varem tasus tantsustuudio üüri stuudio liikmetelt saadud raha eest, kuid nüüd ei olnud see võimalik, sest kohustuseks lepingu järgi oli ka suure saali remont , mis tõi lisaks suuri kulusid . Saali põrand oli ebatasane ega vastanud üldse flamenkotantsu nõuetele. See selgus alles tantsutundide käigus.Kui saali omanik ei nõustu ootama, siis on tema volitatud üürilepingu erakorraliselt üles ütlema ja nõudma tekitatud kahju hüvitamist. Saali omanik ei nõustunud sellega ja nõudis üüri kohest tasumist, hoiatades, et vastasel korral ta esitab hagi kohtusse üürivõla sissenõudmiseks koos viivistega vastavalt lepingule.
9.1. Kuidas lahendada vaidlus.
Mõistlik lahendus oleks saali omanikul anda veel kolm nädalat aega üüri maksmiseks koos viivisega.
10. Pensionär Malle V., puudega invaliid, määrati onutütre eestkostele, kellega ta elas koos oma majas . Onutütre pealekäimisel, kes ähvardas tema saata vanadekodusse, koostas ta testamendi, millega pärandas kogu oma vara onutütrele. Testamendi tegemiseks Malle V. tegi onutütrele volikirja.
10.1. Kas notar tõestab sellise testamendi?
Jah, sest onutütrel oli Malle V. volikiri , mis andis onutütrele õiguse testamendile allakirjutamiseks.
10.2. Kui ei tõesta, siis miks?
Tõestab.
11. Madis M. võttis Jüri P.-lt võlgu 10 000 EUR 4 kuuks ja andis selle kohta allkirja. Kuid kuna tal oli puue , käte tremor põetud haiguse tagajärjel, siis tema eest andis allkirja võlakohustusele Erki P.  4 kuud said mööda, kuid Jüri P. võlga tagasi ei saanud. Tema võlanõudele teatas vastuseks Madis M., et ta mingeid võlgu pole võtnud, ega selle kohta allkirju andnud.
Jüri P. pöördus nõu saamiseks advokaadi poole, kes selgitas, et allkiri on tõepoolest kehtetu ja ilmselt kohus tema hagi ka ei rahulda, isegi kui Erki P. kohtus allkirja andmist dokumendile tunnistab .
11.1.Põhjendage, kas advokaadil oli õigus?
Jah, sest osapoolte vahel polnud mingit kirjalikku lepingut.
12. Riho S. oli pikaajalises lähetuses. Talle helistas tütar, kes teatas, et tal on kiiresti vaja maksta erakõrgkooli õppemaks, vastasel korral ta nädala pärast eksmatrikuleeritakse. Isa saatis talle maili teel volikirja pangast raha saamiseks. Pank keeldus raha tütrele välja andmast vaatamata volikirja olemasolule.
12.1. Põhjendage, kas pangal oli õigus tütrele raha väljamaksmisest keelduda?
Kui meili teel saadetud dokument ei olnud digiallkirjastatud või kui volikirjal toodud andmed ei ole täielikud või  õigesti täidetud, siis jah.
12.2. Kas olukord oleks muutunud, kui pank oleks saanud digitaalallkirjastatud volikirja?
Kui volikiri oleks digiallkirjastatud, siis oleks pank olnud kohustatud raha  välja andma juhul kui volikirjal esitatud andmed on täielikud ja/või õiged.
13. OÜ Ehituskaup müüs OÜ-le Ehitusmees järelkäru turuhinnast oluliselt madalama hinna eest.Varsti tegid politseiorganid kindlaks, et müüdud oli varastatud järelkäru. Tehing tunnistati kehtetuks ja järelkäru võeti ostjalt ära.
13.1. Millised on tsiviilõiguslikud tagajärjed mõlema äriühingu jaoks, arvestades seda, OÜ Ehitusmees vargusest midagi ei teanud?
OÜ-d Ehituskaup karistatakse varastatud kauba müümise eest ning ta peab OÜ-le Ehitusmees tagastama käru müügist saadud raha.
14. Ants O. saabus tagasi oma kodulinna pärast pikaajalist äraolekut ja sai teada, et 2 aastat tagasi suri tema tädi. Kes pärandas temale testamendiga VW Tiguani. Auto asus tädipoja juures garaažis, kes keeldus seda üle andmast põhjusel., et möödunud on tädi surmast palju aega ja tema on nüüd tädi otsene pärija. Ta on auto eest hoolt kandnud, teda põhjalikult remontinud ja kuna Ants O. ei olnud aastaid midagi kuulda, kavatses ta kohtu kaudu kuulutada tema teadmata kadunuks . Kui Ants O. ikkagi nõuab autot endale ja ei nõustu vaidlust kokkuleppel lahendama, siis annab ta hagi kohtusse testamendi tühistamiseks põhjusel, et Ants O. sugulased olid tema ema teadlikult valesti teavitanud, et tema vana, remontivajavat autot ei tahtvatki. Kuna tema elas siis, kui ema veel elas, kaugel Võrumaal Jantra külas, siis ema ei saanud testamendi koostamise ajal temaga ühendust ja tegi testamendi Ants O. nimele.Tal on olemas tunnistajad, kes neid fakte võivad kohtus tõendada..
14.1. Kas tädipoega saab vaadelda  antud puhul oma ema pärijana?
Ei, sest pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. See tähtaeg hakkab kehtima hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kui pärija ei avalda kolme kuu jooksul alates oma pärimisõigusest teadasaamisest arvates soovi pärandist loobuda, loetakse ta pärandi vastuvõtnuks. See tähendab, et kui Ants O. ei tee avaldust pärandist loobumiseks siis ei saa tädipoega vaadelda antud puhul oma ema pärijana.
14.2. Kas ta peab auto Ants O.-le välja andma?
Jah.
14.3. Kas tädipoja hagil kohtusse testamendi tühistamiseks on mingit perspektiivi?
Ei, kui testament on koostatud vastavalt kõigile pärimisõiguses toodud paragrahvidele.
15. OÜ Arendusprojekt sai Tallinna linnavalitsuseslt hoonestusõiguse seadmise  lepingu alusel maatüki sinna kaubanduskeskuse rajamiseks. Kuid selle asemel otsustas OÜ rajada saadud maatükile korterelamu , sest see  tõotas OÜ-le suuremat kasu tuua. Kui linnavalitsus sellest kuulis , et ehitise sihtotsarvet on muudetud, nõudis ta ehitamise peatamist ja maatüki tagastamist. OÜ keeldus nõudmist täitmast selgitades, et ehitustööd on alanud, hoone 2 korrust on valmis ja ei ole mõistlik pooleliolevat hoonet lammutada. Korterelamu I korrusele on samuti planeeritud rajada kaupluseruumid, kuigi  väiksemas mahus kui kaubakeskuse projektis.Veel leidids OÜ, et ehitusest 200 m kaugusel juba asub suur kaubanduskeskus, siis kohalikele elanikelele piisab täielikult I korruse toidukaupluse ruumidest. Veel teatas ehitusettevõtja, et kohalikud elanikud ei tahagi piirkonda kärarikast kaubanduskeskust ja nemad ehitajad teavad seda sellest, et paljud kohalikud on kohapeal käinud uurimas, mis ehitis siia tuleb ja on rahul sellega, et tuleb 3 kordne ehitis, kus I korrusel on kauplused.
Linnavalitsus ei nõustunud OÜ väidetega ja esitas hagi kohtusse hoonestusõiguse lõpetamiseks selle omanikule(linnavalitsusele) langemise tõttu  AÕS § 244` alusel.
15.1. Millise otsuse teeb kohus?
Kohus rahuldab linnavalitsuse hagi.
16. Kalle R.müüs oma sõiduauto Audi A8 Mart.-le. Hiljem sai teada, et ostja oli piiratud teovõimega. Et ära hoida sellest tuleneda võivaid probleeme, otsustas ta esitada kohtusse vindikatsioonihagi nõudega tagastada temale auto   Mardi L . ebaseaduslikust valdusest.
16.1. Kas kohus võtab sellise hagi menetlusse?
Ei, sest § 11 (6) Tehingu teine pool võib oma tehingu tegemisele suunatud tahteavalduse tagasi võtta, kui piiratud teovõimega isikul ei olnud tehingu tegemiseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut ja tehingu teine pool ei teadnud ega pidanudki teadma, et isik on piiratud teovõimega. Sel juhul loetakse, et tahteavaldust ei ole tehtud. Pärast seda, kui seaduslik esindaja on tehingu heaks kiitnud, ei saa tehingu teine pool oma tahteavaldust tagasi võtta.
16.2. Kui võtab, siis kuidas kohus lahendab vaidluse?
17. OÜ Lõbu üürnik OÜ „ Tanzen “ korraldas kärarikkaid noortepidusid  klubihoones, mis asus korterelamu vahetus läheduses. Sageli toimusid seal peod kuni kella 5.00 hommikul . Korterelamu elanikud ei olnud sellega rahul ja pöördusid eelkõige OÜ juhtkonna poole palvega käratsemine ja valju muusika öötundidel lõpetada. Nad viitasid ka Tallinna linna avaliku korra eeskirjadele. OÜ juhatus lubas tantsuklubi juhataja korrale kutsuda. Tegelikult ei muutunud midagi-peod jätkusid samamoodi. Siis elanikud pöördusid kollektiivse kirjaga Tallinna linnavalitsuse vastavat ala kureeriva abilinnapea poole. See teatas, et asi on antud MUPO kontrolli alla. Need tegid 2 kontrolli ja olukord paranes mõneks ajaks, kuid hiljem korrarikkumised jätkusid. Majaelanikud nähes, et abi pole ei OÜ juhatuselt ega linnavalitsuselt, otsustasid  koos pöörduda tuntud advokaadibüroo poole, et see aitaks neid olukorra lahendamisel, mis on muutunud väljakannatamatuks. Nende soov oli klubi tegevus lõpetada ja kaitsta oma põhiseaduslikke õigusi tulenevalt PS §13, 14, 15 ja 19.
17.1. Kas linnavalitsus tegutses õigesti?
Ei, linnavalitsus ei tegutsenud õigesti, sest Põhiseaduse § 19 järgi igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Ning Avaliku korra eeskirja § 3 järgi kehtib öörahu, ning pidude korraldaja ei arvestanud lähiümbruses elavate inimeste heaoluga.
17.2. Kas linnavalitsuse kohustus oli elanikke aidata ja avalikud korrarikkumised lõpetada ja mis võimalusi tal selleks oleks olnud?
Linnavalitsusel oli/on kohustus oma elanikke aidata. Suurem koostöö MUPO ning vajadusel ka politseiga.
17.3. Kas advokaadibüroo saab aidata elanikke nende püüdes klubi tegevus lõpetada?
Jah, kohtusse pöördudes on võimalik.
17.4. Kuidas seda teha, kas on mõistlik nõuda OÜ Lõbu  ja OÜ Tanzen vahelise üürilepingu lõpetamist või on mõni muu lahendus?
See on sobivaim lahendus.
18. AS Märt loovutas OÜ Siht nõude Tulundusühistu Lepaste vastu. Seoses sellega AS ja OÜ vahel sõlmiti tsessioonileping ja võlgnikku teavitati võlausaldaja vahetumisest. Ühistu ei täitnud edaspidi oma kohustusi, mistõttu OÜ esitas nõude eelmise võlausaldaja –AS vastu.AS nõuet  ei rahuldanud ja teatas, et tema kui endine võlausaldaja ei saa kanda vastutust kohustuse võlgniku eest, kuna tal pole sellega mingit õigussuhet.
18.1. Kuidas tuleks lahendada vaidlus?Vastutama peab OÜ, sest tema võttis nõuded üle AS-lt ning seoses sellega ka vastutuse.
19. Tulundusühistu Metrik tegi oferdi OÜ Toompea oma toodangu hanke kohta ja sai temalt aktsepti lepingus ettenähtud tähtaja piires kell 12:00. 3 tunni pärast sai tulundusühistu teate  aktsepti tagasikutsutsumise kohta ja küsis OÜ-lt selgitust. OÜ vastas, et pärast seda kui aktsept oli saadetud, sai OÜ teate AS-ilt , kes pakkus sama toodangut, kuid juba palju odavama hinnaga. Asjaolud muutusid tema kasuks ja seetõttu OÜ otsustas aktsepti tagasi kutsuda. Tulundusühistu pöördus hagiga kohtusse nõudega kohustada OÜ-d võetud kohustust täitma see kaup vastu võtta ja tasuda selle eest.
Kohus jättis tulundusühistu hagi rahuldamata.
19.1 Kas kohus tegi õige otsuse?
Kohtuotsus oli vale.
Leping loetakse sõlmituks hetkel, millal oferdi aktsept kooskõlas käesoleva konventsiooni sätetega jõustub. Kuni leping on sõlmimata, võib oferent oferdi tagasi võtta, kui adressaat saab oferdi tagasivõtmise teate kätte enne oma aktsepti ärasaatmist.
Kuid oferti ei saa tagasi võtta kui oferdis on aktseptile mingi tähtaja määramise teel või muul viisil kindlaks määratud, et ta on tagasivõtmatu.
Aktsepti võib tühistada, kui oferent saab tühistamisteate enne seda hetke või sel hetkel, millal aktsept pidi jõustuma.
19.2. Põhjendage, kuidas vaidlus lahendada?
Kui pooled ei jõua omavahel kokkuleppele siis OÜ Metrik peaks apelleerima kohtuotsust kõrgema astme kohtus.
20. FIE Ojamaa ja OÜ Metsamaa sõlmisid müügilepingu 1000 kuusetaime hankimiseks. Müüjaks oli OÜ Metsamaa.
20.1. Selgitage , kes on selles kohustuses võlausaldaja, kes võlgnik.
Selles kohustuses on võlausaldaja OÜ Metsamaa, sest OÜ Metsamaa hangib FIE Ojamaale 1000 kuuske , enne kui FIE Ojamaa on kuuskede eest maksnud. Seega OÜ Metsamaa sisuliselt laenab FIE Ojamaale lepingus toodud summa. FIE Ojamaa on võlgnik, sest kuna OÜ Metsamaa hangib FIE Ojamaale 1000 kuuske, on FIE Ojamaa lepingu põhjal kohustatud nende eest ka maksma.
20.2. Millised põhikohustused tekivad selle lepingu subjektidele?
OÜ Metsamaal on kohustus hankida FIE Ojamaale 1000 kuuske lepingus mainitud kuupäevaks. FIE Ojamaal on kohustus tasuda OÜ Metsamaale lepingus toodud summa. Tasumise tähtajaks on lepingus mainitud kuupäev.
21. TÜ Elektro kohustus hankima OÜ-le Odavad ja Kiired elektrimaterjale. Lepinguga lepiti kokku hanke tähtajad, materjalide nimetused, hind ja maksetingimused .
21.1. Otsustage, kas taoline leping loetakse sõlmitud?
Kui üks lepinguosapooltest on juuridiline isik siis peavad lepingu kirjalik sõlmima. Leping on sõlmitud kui osapooled lepisid kokku kõikidest aspektidest. Kui see on täidetud, siis taoline leping loetakse sõlmitud.
22. FIE Ojamaa ja OÜ Väetised vahel sõlmiti leping mineraalväetiste tarnimiseks FIE-le. Lepingus oli küll märgitud selle täitmise lõpptähtaeg, kuid konkreetseid tarnetähtaegu selles märgitud ei olnud.
22.1. Mis tähtaegadel OÜ Väetised peab tarnima väetisi FIE-le?
Kui lepingus tarnimisest ei ole tarnetähtaeg määratud, siis peab OÜ Väetised tarnima mineraalväetised FIE vajadusel või aruka ajaga .
23. FIE Kadaka talu sõlmis AS-iga Aianduskaubad lepingu AS-ile 3 tonni tomatite tarneks. Lepingu kohaselt pidi ostja (AS Aianduskaubad) ise kauba kohale toimetama pärast selle täielikku tasumist. Ostja saatiski oma autojuhi veoautoga tomateid tooma. Koormaga tagasisõidul hakkas sadama, autojuht ei valinud sobivat sõidukiirust vastavalt teeoludele ja kurvis lendas auto külili. Enamus tomateid muutus söögikõlbmatuks. Lepingus ei olnud märgitud juhusliku riknemise, hukkumise riski üleminekut müüjalt ostjale.
23.1. Määrake riski ülemineku hetkkõnealusel juhul.
Riskid tekkisid sellel momendil, kui juht hakkas laadima tomateid auto peale. See moment tähendab, et kaup läheb ostja (Aianduskaubad AS) omandusele. Peale seda ostja ise vastutab oma omanduse eest.
24. OÜ Ints sõlmis müügilepingu TÜ-ga Iiris santehnika tarneks Soome. TÜ Iiris sai kauba kätte ettenähtud tähtajal, kuid ei tasunud selle eest kohe, nagu oli ette nähtud lepingutingimustega. Kui OÜ Ints nõudis tasumist, tegi TÜ ettepaneku, arvestades tema maksevõimet (ostjad hilinevat tema arvete tasumisega), võimaldada kauba eest tasumist järelmaksu korras.
24.1. Kuidas peaks selles olukorras käituma OÜ Ints?
OÜ Ints peab:
1. Suunata kirjalik nõudlus TÜ-le, et ta peab täita lepingutingimused.
2. Peale seda, kui ei täida 7 päeva jooksul, siis pöörduda kohtusse.
25. OÜ Reburaig pidas väikest kauplust, kus müüdi kodutehnikat. Ostja Benno K. Tahtis osta toidu aurutajat, et valmistada endale tervislikuks toiduks koos nii liha kui ka juurvilja . Ta nõudis müüjalt, et see avaks pakendi ja demonstreeriks talle, kas aurutaja on töökorras. Müüja keeldus pakendit avamast, viidates sellele, et järsku Benno O-le kaup ei meeldi ja ta seda ei osta, siis on avatud pakendiga kaupa väga raske teisele ostjale müüa, sest see kahtlustab mingi defekti olemasolu või arvab , et tegemist on tagastatud kaubaga. Benno K. Nõudis seejärel OÜ juhatajat. Kaupluse juhataja tuli ja teatas, et müüjal oli õigus nii käituda ja kaupluse siseeskirjades on märgitud, et pakendid ei kuulu müümisel avamisele ja kaup proovimisele. Kui ostjal on hiljem pretensioone, on selleks ette nähtud kaheaastane garantiiaeg.
25.1. Kas Benno K-l oli õigus nõuda kauba demonstreerimist?
Jah, oli küll. Pole müüjal põhjust toote pakendi avamisest ja toote ostjale demonstreerimisest keelduda. Kui tarbija on oma otsuses kindel ja soovib kindlameelselt teatud asja, siis pole kauplejal põhjust talle tooteesitlust peale sundida, juhul kui inimene ise esitluseks soovi ei avalda. Kui ostja toote pakendi avamist poes ei soovi, aga hiljem avastab, et tootes on mõra, siis ei ole tarbijakaitseametil kuidagi võimalik kindlaks teha, millises seisukorras toode poes reaalselt oli.