Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hagi aegumine. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis kuupäevast tekkis üürileandjal õigus pöörduda hagiga kohtusse?
Klassitöö nr.5
Hagi aegumine .
Poolte vahel oli sõlmitud korteri üürileping. Üürnik kolis välja ja lubas sel päeval, 25. märtsil 2014 kanda üle ka viimase kahe kuu üüri 10 000.-
Üürileandja veendus, et 25.märtsil raha ei laekunud ja see ei laekunud ka edaspidi.
Mis kuupäevast tekkis üürileandjal õigus pöörduda hagiga kohtusse?

TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Sellest lähtuvalt tekkis üürileandjal õigus pöörduda hagiga kohtusse 25.märtsil 2014.

Millal – st. mis kuupäeval hakkas lugema hagi aegumistähtaeg ja mis kuupäeval ja mis aastal hagi aegub?

TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Mis tähendab, et hagi aegumistähtaeg hakkas lugema 26.märtsist 2014.
Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, vastavalt TsÜS § 146 lg 1. Seega hagi aegub 3 aasta pärast, so 26.märtsil 2017 aastal.
Hagi aegumine #1
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-06-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor janette7 Õppematerjali autor
Klassitöö nr 5,

Sarnased õppematerjalid

Hagi rakendamine üürniku ja võlgniku vahel
1
odt

Hagi rakendamine üürniku ja võlgniku vahel.

Õigusõpetus Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor KLASSITÖÖ 5 Ülesanne 5: Hagi aegumine Poolte vahel oli sõlmitud korteri üürileping- üürnik kolis välja ja lubas sel päeval -25. märtsil 2010 kanda üle ka viimase kahe kuu üüri -10 000. Üürileandja veendus,et 25.märtsil raha ei laekunud ja see ei laekunud ka edaspidi. Küsimused: Mis kuupäevast tekkis üürileandjal õigus pöörduda hagiga kohtusse. Millal, st. mis kuupäeval hakkas lugema hagi aegumistähtaeg ja mis kuupäeval ja mis aastal hagi aegub. Vastus: Kuna raha ei laekunud lubatud kuupäeval 25.03

Õigus
Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt
33
docx

Tsiviilõiguse üldosa kursuse põhjalik konspekt

Tsiviilõiguse üldosa 1. Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1 Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus ­ käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal ­ Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline) -> INIMENE Õiglus ­ Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste (proovi mitte kasutada seda mõistet, kerge orki tõmmata) Tava ­ Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus ­ (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon ­ Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL Tava võib olla õigusallikas, aga ta ei pruugi puutuda õigusesse. Tava on laiem kui õigus!!!! Tava erineb moraalist- tava ei puutu üldse moraali! - Mille poolest erinevad moraal ja religioon? Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist. - Kas õigus ei ole moraal? - Miks on tava õiguallikas? Kõike ei ole võimalik reguleerida ja s

Tsiviilõiguse üldosa
Tsiviilõiguse üldosa
37
odt

Tsiviilõiguse üldosa

Näilik tehing § 87. Seadusega vastuolus olev tehing Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. § 88. Käsutuskeeldu rikkuv tehing (1) Kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. (11) Kui isiku kinnistusraamatusse kantud õiguse käsutamise õigust on kindla isiku kasuks piiratud, kohaldatakse asjaõigusseaduse § 561 lõikes 2 sätestatut. (3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei laiene enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele. § 89. Näilik tehing

Tsiviilõiguse üldosa
Hagimenetlus tsiviilasjas - kõik sellega seonduv
25
doc

Hagimenetlus tsiviilasjas - kõik sellega seonduv

............... 6 4. Kohtumenetluse keel..................................................................................................7 5. Menetlusdokumentide vormistamine.........................................................................7 6. Tsiviilasja hind (hagihind)......................................................................................... 8 7. Menetluskulud............................................................................................................9 8. Hagi esitamine..........................................................................................................11 9. Hagi tagamine.......................................................................................................... 12 10. Kinnisasja müük täitemenetluses...........................................................................13 11. Hagi tagamise avaldus............................................................................................13 12

Õigusteadus
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA
45
doc

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA

4. Taasiseseisvunud Eesti tsiviilõigus AÕS (01.12.1993.a.); TsÜS (01.09.1994.a-01.07.2002.a.); PeS (01.01.1995.a.- kehtetu alates 01.07.2010.a.); PäS (01.01.1997.a.-kehtetu alates 01.01.2009.a.); VÕS(01.07.2002.a.); TsÜS (01.07.2002.a.) Uus PäS (01.01.2009.a.) Uus PerekS (01.07.2010.a.) · Kehtiva tsiviilõiguse üldosa süsteem: 1) Isikud (füüsilised, juriidilised) 2) Esemed 3) Tehingud 4) Tsiviilõiguste teostamine (sh aegumine) · Tsiviilõiguse puutuvus teiste eraõiguse harudega 1. Tsiviilõigus ja äriõigus/kaubandusõigus (ius mercatoria, 12.-13. saj). Unitaristlik (Saksamaa, Shveits) ja dualistlik (Prantsusmaa) teooria. 2. Tsiviilõigus ja intellektuaalne omand (autori- ja patendiõigused). Litsentsileping (VÕS § 368-374) 3. Tsiviilõigus ja tööõigus. Töölepingu ja töövõtulepingu erisused (vt TLS §1; VÕS § 635)

Tsiviilõiguse üldosa
TSIVIILOIGUSE ULDOSA
49
docx

TSIVIILOIGUSE ULDOSA

○ Nõuet välistavad vastuväited (tehingut ei ole tehtud, tehing on tühine või tühistatud) ○ Nõuet lõpetavad vastuväited (tehing on tehtud, aga sellest tulenev kohustus on täidetud, nõudest on loobutud vms) ● Vastuväiteid, mille eesmärk on piirata nõude maksmapanekut (= nõue on küll olemas, aga seda ei saa maksma panna). ○ Kestvad (nt aegumine, TsÜS § 142 lg 1) ○ Ajutised (VÕS § 110, § 111, VÕS § 82 lg 7: kui kohustus ei ole veel sissenõutav) TSIVIILÕIGUSTE KAITSE Subjektiivsete õiguste kaitse ● Võimalus saada oma õigustele riiklikku kaitset (kohtumenetlus + täitemenetlus) ● Teostada seaduses ettenähtud juhtudel ise oma õiguste kaitset (hädakaitse, hädaseisund, omaabi) Õiguste kaitse sisuks on eelkõige eraõiguslike õiguskaitsevahendite kohaldamine.

Tsiviilõiguse üldosa
TSIVIILOIGUSE ULDOSA
49
docx

TSIVIILO�IGUSE U�LDOSA

○ Nõuet välistavad vastuväited (tehingut ei ole tehtud, tehing on tühine või tühistatud) ○ Nõuet lõpetavad vastuväited (tehing on tehtud, aga sellest tulenev kohustus on täidetud, nõudest on loobutud vms) ● Vastuväiteid, mille eesmärk on piirata nõude maksmapanekut (= nõue on küll olemas, aga seda ei saa maksma panna). ○ Kestvad (nt aegumine, TsÜS § 142 lg 1) ○ Ajutised (VÕS § 110, § 111, VÕS § 82 lg 7: kui kohustus ei ole veel sissenõutav) TSIVIILÕIGUSTE KAITSE Subjektiivsete õiguste kaitse ● Võimalus saada oma õigustele riiklikku kaitset (kohtumenetlus + täitemenetlus) ● Teostada seaduses ettenähtud juhtudel ise oma õiguste kaitset (hädakaitse, hädaseisund, omaabi) Õiguste kaitse sisuks on eelkõige eraõiguslike õiguskaitsevahendite kohaldamine.

Kategoriseerimata
TSIVIILO IGUSE U LDOSA
49
docx

TSIVIILO�IGUSE U�LDOSA

○ Nõuet välistavad vastuväited (tehingut ei ole tehtud, tehing on tühine või tühistatud) ○ Nõuet lõpetavad vastuväited (tehing on tehtud, aga sellest tulenev kohustus on täidetud, nõudest on loobutud vms) ● Vastuväiteid, mille eesmärk on piirata nõude maksmapanekut (= nõue on küll olemas, aga seda ei saa maksma panna). ○ Kestvad (nt aegumine, TsÜS § 142 lg 1) ○ Ajutised (VÕS § 110, § 111, VÕS § 82 lg 7: kui kohustus ei ole veel sissenõutav) TSIVIILÕIGUSTE KAITSE Subjektiivsete õiguste kaitse ● Võimalus saada oma õigustele riiklikku kaitset (kohtumenetlus + täitemenetlus) ● Teostada seaduses ettenähtud juhtudel ise oma õiguste kaitset (hädakaitse, hädaseisund, omaabi) Õiguste kaitse sisuks on eelkõige eraõiguslike õiguskaitsevahendite kohaldamine.

12. klassi ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun