Rakendatav nii asjaõiguste ehk peamiste omandiõiguste kui ka võlasumma nõudmise puhul . Ka asi toodi magistraadi juurde, mille üle vaieldi Vindicatio- hageja toiming,ütleb et asi kuulub talle. Contravindikatio- kostja sama toiming.Pärast sacramentumi määramist järgne steine staadium-in iudicio 2. Per manus iniectionem- rakendatav teatavate obligatsiooniõiguslike hagide puhul. Kui võlgnik ei tasunud 30 päeva jooksul võlga, siis toimetas võlausaldaja võlgniku kohtusse magistraadi ette. Siis lausus ta teatava vormeli ja kui võlgnik nüüd ka võlga ei tasunud, viis hageja võlgniku kaasa ja pani ta raudu. Hageja hoidis võlgnikku 60päeva enda juures. 3korda viis turule ja ütlema summa, et keegi võlgniku vabaks ostab. Pärast 60 päeva sattus võlgnik hageja võimu alla. Võis
Kohtu- ja arbitraazivaidlused. 3. Pooltevaheliste läbirääkimiste tähtsus ja õiguslik staatus Vaidluste osapooled püüavad suuliselt või kirjalikult saavutada pooli rahuldava lahenduse ilma ametlikke pretensioone esitamata. Selline üldsõnaline, pooli otseselt mitte millekski kohustav tingimus lülitatakse tavaliselt enamikesse lepingutesse. Läbirääkimiste meetodit kasutatakse tavaliselt enamikel juhtudel, kui pretensioonide või hagide esitamise aeg seda võimaldab. Läbirääkimised lihtsustavad edasisi vaidlusi pretensiooni- ja hagistaadiumites või võimaldavad neid etappe vältida. Pooltevahelised läbirääkimised võivad olla nii suulised kui ka kirjalikud. 4. Pretensiooni mõiste Pretensioon kujutab endast ühe juriidilise või füüsilise isiku rahalist nõuet teisele (teistele) juriidilisele või füüsilisele isikule seoses esimestele materiaalse kahju tekitamise või saamata jäänud tuluga
Peamisteks sunnivahenditeks rahvusvahelises õiguses on: surve avaldamine diplomaatiliste kanalite abil, vaidluste rahumeelse lahendamise meetod rahvusvahelistes kohtutes või väljaspool, rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus, riigi privileegide ja õiguste kaotamine või piiramine, sanktsioonide kohaldamine, relvastatud jõu kasutamine agressiooni või selle reaalse ohu vastu. Üheks mõjutavaks teguriks rahvusvahelise õiguse järgimisel on ka hagide esitamise võimalus rahvusvahelistesse kohtutesse. Iseenesest on riigi kohtusse kaebamise võimalus sõltuvuses riigi nõusolekust ja seetõttu ei tundu see sunnivahendina olevat sobiv. Tänaseks päevaks on sõlmitud suur hulk rahvusvahelisi lepinguid, milles lepingu sõlmimise hetkel on lepingu osapooled pannud paika reegli, et lepingu pinnalt tekkivad vaidlused allutatakse rahvusvahelise kohtule. Sellega on riik andnud omapoolse nõusoleku kohtu
• andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta; • andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa; • andmed iga pandieseme müügist saadu kohta; • andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta; • andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel; • iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud; • andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada; • kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused; • muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. Kolmas isik, sealhulgas juhatuse liige või likvideerija võib küll vabatahtlikult maksta kulude ja halduri tasu katteks summa kohtu deposiiti. Samuti peab haldur aruandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo
ainult mõne konkreetse õigusinstituudi arenemisteed • Dogmaatiliselt. Vaadeltakse Rooma õigust nii nagu ta kehtis teataval ajaperioodil. a. Klassikaline Rooma eraõigus. Seda käsitlust ei esine sageli. i. Justinianuse asgset Rooma õigust. Esineb rohkem ii. Kaasaegne Rooma õigus. Süsteemide hulgas on kaks tuntumat: • Institutsiooniline süsteem. Saanud oma nim kui ka sisu Rooma õigusest. Kogu õigus, mida kasutame, käib kas isikute asjade või hagide kohta. Siit ka kogu eraõiguse instituutide järjestus: isikutesse puutuv õigus; asjadega seotud õigussuhtes; hagid-õiguse kaitse.Sobib ajaloolise käsitluse jaoks • Pandektiline süsteem. Nime saanud Rooma õigusest. Esimesena võttis tarvidusele saksa õigusteadlane Gustav hugo, Järgmisena kasutas seda Georg Arnold Heise-sp nim seda ka Hugo-Heise süsteemiks.Käsitleb õigust sellisena nagu see oli arenemise lõppstaadiumil.. Eraõiguse üldosale järgneb eriosa, mis koosneb:
lk10-11 8 E. Ilus ,,Rooma eraõiguse alused" lk 43-44 9 H. Siimets-Gross ,,Asja mõiste ja liigitus klassikalise ajastu Rooma õiguses Gaiuse Institutsioonide näitel" 2002, lk.5 5 Religioosse Rooma eraõiguse perioodil on ainsaks nö legisaktsiooniline protsess. Oma nimetuse on ta saanud sellest, et protsessis nõutakse õigust erinavat liiki hagide abil ühed neist on mõeldud kohtuotsuse saamiseks, teised täitemenetluse jaoks10. Käesoleva protsessi nimi legis actio tuleneb vormelitest, mida nimetati leges. Legisaktsiooniline protsess oli kasutamiseks ainult Rooma kodanikele, kuna see kuulus ius civile hulka.11 Rooma kodanikuks sai: 1) sündimisega Rooma kodanike abielust 2) esialgselt ka Rooma naiskodaniku vallaslapsena 3) Rooma kodaniku poolt oma orja vabastamisega
esitamine. ILMALIK JURISPRUDENTS Rooma juristid tõlgendasid ja täiustasid õigust. Dies fasti-päevad millal lubatud teatud protsessi menetlus ja tegingute sõlmimine Dies nefasti- päevad millal ei ole lubatud teatud protsessi menetlus ja tegingute sõlmimine Ilmaliku jurisprutentsi kiire arengu põhjused: 1. Õiguse range formalism nõudis õigustehingute sooritamisel ja hagide esitamisel alatist ettevaatust ja vastavate normide tundmist. Selleks vajati vilunud isikute abi 2. Rooma magistratuudi ja kohtu korraldus soodustas juriidiliste teadmiste levimist rahva keskel, sest igal kodanikul oli võimaluus saada magistraadiks või kohtunikuks 3. Vabariigiaegne rooma ühiskondlik korraldus nõudis igalt kodanikult õiguse elementaarset tundmist sest kogu rahvas vüttis osa poliitilisest elust ja arutas seadusandlikke küsimusi
õigus kogu Inglismaal. 5 Siiski oli taoline õiguse kujunemine lünklik. Nimelt ei loodud 13. sajandi lõpust uusi hagisid (wrait) ja common law ei katnud universaalselt kõiki tekkinud vaidlusi. Common law ei suutnud mitte kõigil juhtudel õigust mõista. Nii hakkas kuningas delegeerima apellatsioonide lahendamist edasi lordkantslerile, kes lahendas selliseid kaebusi. Lordkantsleri tegevuse tulemusena tekkis konkureeriv õiguse allikas - equity. See süsteem ei põhine enam hagide süsteemil, vaid on lordkantsleri loodud õigus. 5 5 Loengukonspekt, 2006 18. sajandi lõpust toimub common law formeerumine kaasaegsel kujul. Eelkõige tähendab see kolmanda elemendi lisandumist õigusallikatesse. Selleks saab statute law. 1831-1832. aastatel loodi Inglismaal parlamendireformi käigus alus tänapäevase demokraatliku seadusandliku riigiorgani tegutsemiseks. Parlamendireform mõjutas omakorda oluliselt õigussüsteemi
Probleemiks kujunes ka ühiskonna kihistumine. Ühiskond hakkas vajama midagi kesksemat reguleerida. Vajasime midagi sellist, mis ütleks et olemas on teatud kord ja keskne võim. Arhailine riik arenes põhiliselt kahes suunas: despotism ja piiratud monarhia. Protsess toimus keskvõimu kontrolli all. Arhailine riik lõi eeldused kirjutatud õiguse tekkimiseks. Oluline koht oli siin roomaõigusel. Roomlaste juriidilise mõtlemise nurgakiviks sai teatud protsess. Hagide süsteem-actio süsteem. Protsessuaalseid norme on siin raske eristada muust õigusest ja kohtute otsused ise loovad uut õigust. Rooma õiguse varajaseimas perioodis ei olnud kirjutatud õigusel palju tähtsust. Hiljem asendus actio süsteem kirjutatud õigusega, kuna võim liikus järjest rohkem ainuvalitsejate kätte. Praktikas pöörduti hellenistlike väärtuste juurde ehk hakati realiseerima kodifitseerimise põhimõtteid. Keiser Theodosiuse koodeks
res (asi) persona (isiklik, personaalne) Roomast sai maailmariik. Suhtles võõraste riikidega, käsitles võõraid kultuure jne praetor urbanus ja praetor peregrinus (linna praetor ja peregriinid olid välismaalased) Peregriinid kasutasid teistsugust õigust kinnisvara võõrandamiseks. Pandiõigust pidi praetor kinnitama 2 süsteemi rooma õiguses: 1) institutsionaalne süsteem pärit Gaiuse teosest ‘’Instituudid’’. Kogu õigus, mida me kasutame, käib kas isikute, asjade või hagide kohta. corpus juris civilis (rooma kodanike õiguse kogu) (kogu - õigus - kodanik) 2. LOENG Õiguse süstematiseerimine nii, et ka tavainimene ilma spetsifiliste teadmisteta mõistaks seda 2) Pandektiline süsteem - eristatakse… - üldosa ehk kõik need osad, mis ülejäänud õiguses korduvad, tõstetakse välja esimeseks peatükiks. Sisaldavad alati isikuid, tähtajad, tehingute tõendamine, tsiviilseadused
iubeo, iussi, iussum, re käskima possideo, sedi, sessum, re valdama, oma valduses pidama video, vidi, visum, re nägema respondeo, spondi, sponsum, re vastama, vastust andma (st juristide vastused üksikisikute järelepärimistele vaieldavate juriidiliste küsimuste kohta) - ere accipio, cepi, ceptum, ere saama, vastu võtma ago, egi, actum, ere hagema; (asja) ajama (st nõuded hagide koostamiseks ja protsessi ajamiseks) facio, feci, factum, ere tegema, sooritama, moodustama, looma constituo, tui, tutum, ere määrama contraho, traxi, tractum, ere sõlmima, teostama dico, dixi, dictum, ere ütlema, rääkima rego, rexi, rectum, ere valitsema, juhtima credo, didi, ditum, ere uskuma, usaldama; laenu andma vendo, didi, ditum, ere müüma defendo, fendi, fensum, ere kaitsma
tegutsemisega selle, et EL ei väljuks talle ettenähtud pädevuse raamidest. Kõrgemad kohtud kohaldavad ja rakendavad EL õigust. 17. Mida tähendab liikmesriigi menetlusautonoomia põhimõte? Menetlusreeglite kehtestamine. Kuna see valdkond ei ole EL tasemel harmoniseeritud, siis kujundab iga liikmesriik oma kohtusüsteemi ja kehtestab ka menetlusnormid, mis reguleerivad EL õigusest tulenevate isikuõiguste kaitseks esitatud hagide lahendamist. 18. Mida tähendab Euroopa Liidu õiguse tõhusa toime põhimõte? EL õiguskorra tõhus põhimõte nõuab, et liikmeriigid et kehtestaks õigusnorme, mis on vastuolus EL õigusega. 19. Kas vahetu kohaldatavuse põhimõte ja vahetu õigusmõju on samatähenduslikud põhimõtted? Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2015/2016 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused Vahetu kohaldatavuse põhimõte põhimõtte sätestas 1963
Kohtu- ja arbitraazivaidlused. 3. Pooltevaheliste läbirääkimiste tähtsus ja õiguslik staatus Vaidluste osapooled püüavad suuliselt või kirjalikult saavutada pooli rahuldava lahenduse ilma ametlikke pretensioone esitamata. Selline üldsõnaline, pooli otseselt mitte millekski kohustav tingimus lülitatakse tavaliselt enamikesse lepingutesse. Läbirääkimiste meetodit kasutatakse tavaliselt enamikel juhtudel, kui pretensioonide või hagide esitamise aeg seda võimaldab. Läbirääkimised lihtsustavad edasisi vaidlusi pretensiooni- ja hagistaadiumites või võimaldavad neid etappe vältida. Pooltevahelised läbirääkimised võivad olla nii suulised kui ka kirjalikud. 4. Pretensiooni mõiste Pretensioon kujutab endast ühe juriidilise või füüsilise isiku rahalist nõuet teisele (teistele) juriidilisele või füüsilisele isikule seoses esimestele materiaalse kahju tekitamise või saamata jäänud tuluga
Dies nefasti – päevad, millal ei ole lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida „Leges duodecim tabularum“-kaheteistkümne tahvli seadus Imperium - impeerium Edictum- kohustuslikud reeglid Cavere – mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine Respondere – juristide vastused üksikisiku järelepärimistele vaieldavate juriidiliste küsimuste kohta Agere – nõuanded hagide koostamiseks ja protsessi ajamiseks Veteres iurisconsulti - Constitutiones – imperaatori korralduste üldnimetus Edicta – üldkorraldused kogu impeeriumi rahvastikule Mandata – instruktsioonid mitmesugustele ametiisikutele Rescripta – üksikud korraldused konkreetsete küsimuste kohta Decreta – lahendused üksikute vaidlus-, eriti kohtuasjade puhul Senatusconsulta – senati otsus
Dogmaatiliselt. Vaadeltakse Rooma õigust nii nagu ta kehtis teataval ajaperioodil. a. Klassikaline Rooma eraõigus. Seda käsitlust ei esine sageli. i. Justinianuse asgset Rooma õigust. Esineb rohkem ii. Kaasaegne Rooma õigus. Süsteemide hulgas on kaks tuntumat: Institutsiooniline süsteem. Saanud oma nim kui ka sisu Rooma õigusest. Kogu õigus, mida kasutame, käib kas isikute asjade või hagide kohta. Siit ka kogu eraõiguse instituutide järjestus: isikutesse puutuv õigus; asjadega seotud õigussuhtes; hagid- õiguse kaitse.Sobib ajaloolise käsitluse jaoks Pandektiline süsteem. Nime saanud Rooma õigusest. Esimesena võttis tarvidusele saksa õigusteadlane Gustav hugo, Järgmisena kasutas seda Georg Arnold Heise-sp nim seda ka Hugo-Heise süsteemiks.Käsitleb õigust sellisena nagu see oli arenemise
tulemusena tuli välja ,,Tsiviilõiguse kogu". Koosnes 3-st osast. 1 Tsiviilõiguse õpik 2Justinianuse seaduste kogu 3 Juriidiliste tekstide kogu-kõige tähtsam osa, siia oli koondatud 39 juristi teosed klassikalisest ajast. Neid oli kokku 50 raamatut. Oli kahes keeles kirjutatud Ladina ja Kreeka. Justinianuse seaduste kogu koosnes 12 raamatust. Justinianuse kodifikatsioon püsis kogu Bütsantsi õiguse alusena. 4. Hagide mõiste, liigid Formulaarprotsessi levimisega hakkasid välja kujunema kindlad formulate tüübid s.t töötati välja kindlasisulised formulad teatud liiki küsimuste jaoks. Preetor koos formulitega oli loonud hagide tüübid: Seadustele rajatud hagid 1.Asjaõiguslikud, 2 Isiklikud: asja või raha tagasisaamise taotlus 3 Kostja karistamise taotlus. Hagid rikutud õiguse kaitseks, Hagid üldhuvide kaitseks, Preetorite reeglitele rajatud hagid.
automaatselt üle pärijatele ning pärandist tuleb eraldi toiminguga loobuda (ka Eestis) § 39. Valduse lõppemine (4) Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. (5) Mööduv takistus või katkestus tegeliku võimu teostamisel valdust ei lõpeta.bKOHTULAHEND: 3-2-1-46-09 VALDUSE KAITSE Valduse kaitseks 2 instrumenti: 1. Omaabi (§ 41) 2. Kohtulike nõuete (valduse 2. kaitse hagide)esitamise võimalus (§ 44 ja 45) Eesmärgiks on õigusrahu tagamine Ka on omanikule lihtsam võimalus § 40. Omavoli ja omavoliline valdus (6) Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu. (7) Omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduserikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. (8) Valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja
sanktsioonide määramine, so nn klassikaline kohtumõistmine, mis seisneb õiguslikku olukorda siduvas ja vaidlust välistava kindlakstegemises. Õiguse tõlgendamisel on oluline proportsionaalsus, õiguskindlus ja õigustatud ootuse printsiip. Euroopa kohus on euroopa kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduse järgimise lepingute kohaldamisel. Siseriiklikud kohtud kohaldavad EL õigust, kuid lõpliku tõlgendamise õigus on Euroopa Kohtul. Euroopa kohus on pädev tegema otsuseid hagide kohta, kui puudub instutsiooni pädevus, või toimub oluline menetlusnormide rikkumine, asutamislepingu või selle normi rikkumine. Euroopa Kohtu lahenditest tuleneb, et ühenduse üldaktid on liikmesriikides vahetult kohaldatavad ja ühenduse õigus on liikmesriigi suhtes ülimuslik. 7.Eelotsuse menetlus Euroopa Kohtus eelotsuse menetlus seisneb selles, et kohtumenetlus, mis algab näit eesti halduskohtus, käib vahepeal ära Euroopa Kohtus
исковое производство hagimenetlus возбуждение дела asja algatamine предъявление иска hagi esitamine цена искаhagihind исковое заявление hagiavaldus установительный иск tuvastushagi отказ в принятии иска к производству hagi menetlusse võtmisest keeldumine встречный искvastuhagi соединение исковhagide liitmine разъединение исковых требованийhaginõuete eraldamine изменение искаhagi muutmine обеспечение искаhagi tagamine меры по обеспечению искаhagi tagamise abinõud оставление иска без рассмотрения hagi läbivaatamata jätmine отзыв иска hagi tagasivõtmine отказ от искаhagist loobumine признание иска hagi õigeksvõtmine
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSTE SÜSTEEM Rooma õigust võib käsitleda: 1) ajalooliselt - vaadeldakse kas kõiki õigusinstituute nende ajaloolise kujunemise käigus või ainult mõne konkreetse õigusinsituudi arenemisteed. 2) dogmaatiliselt- vaadeldakse Rooma õigust nii, nagu ta kehtis teataval ajaperioodil. Institutsiooniline süsteem- (kuulsa rooma juristi Gaiuse tees.. Õigus, mida me kasutame, käib kas isikute, asjade või hagide kohta.) Kogu eraõiguse instituutide järjestus: 1)isikutesse puutuv õigus 2) asjadega seotud õigussuhted 3) hagid- õiguste kaitse. Pandektiline süsteem- eraldatakse kogu eraõigusest üldised küsimused ja moodustatakse nendest üldosa. Üldosale järgneb eriosa, mis omakorda koosneb neljast osast: 1)asjaõigus 2) obligatsiooniõigus (võlaõigus)
Keskvõim liikus oma korrareeglitega sugukonnaõiguse kohale. Arhailises ühiskonnas loodi eeldused objektiivse õiguse e ius scriptumi tekkeks. Hakati kasutama talioonipõhimõtet (ehk veritasu vähendamiseks karmistati seaduseid ja karistusi). Kuningal lasus armuandmisõigus ja kuningarahu (,millega oli piiritletud kuritegude ring, mis kahjustasid kuningat). Kreeklased olid arhailise riigi ajal tugevad õigusfilosoofias. Rooma õiguse all kujunes välja hagide (actio-) süsteem, mille tulemina lõi iga uus kohtulahend uue pretsedendi ja positiivse kehtiva õigust. Roomas hakati keiser Theodisianus II algatusel kokku kogumann konstitutsioone ja keiserlikke seaduseid. Selle mõtte viis edasi ning lõpuks ka teostas keiser Justinianus 500ndatel aastatel. Moodustati esimene õiguse kodifikatsioon Corpus iuris civilis: 1) Codex Justinianum, mis hõlmab codex Theodisianus 2) Digesta kui
3) andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa; 4) andmed iga pandieseme müügist saadu kohta; 5) andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta; 6) andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel; 7) iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud; 8) andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada; 9) kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused; 10) muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. Haldur peab lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Kui juriidilisest isikust võlgnik likvideeritakse, lisatakse lõpparuandele lõppbilanss
toimingu võib teha muus kohtus. (3) Valikulise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid lisaks üldisele kohtualluvusele. (4) Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Kohtualluvus hagita asjades on erandlik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 22. Asja algatamine -hagi mõiste, hagi ese ja alus hagide ühendamine, vastuväited ja vastuhagi, -hagist loobumise ja kompromissi õiguslikud tagajärjed, hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) § 373. Vastuhagi esitamine (1) Kostjal on õigus esitada kuni kohtuvaidluseni maakohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui:
o Sobing- vaieldav kahe poole vaheline õigussuhe muudetakse mõlemapoolsete järeleandmistega vaieldamatuks. o Kasutusleping- asja kasutada andja võib teiselt poolelt nõuda igal ajal asja tagasiandmist. Obligatsioonid nagu lepingutest: o Volituseta võõraste asjade ajamine- erandjuhtudel o Aluseta rikastumine- võõra vara saamine aluseta(nt eksikombel). Aluseta rikastunu peab kõik saadu koos juurdekasvuga tagasi andma. Hagide alusel tulenevad alusetu rikastumise liigid: 1) Juba tasutud võla teinekordne maksmine või olematu võla maksmine 2) Üks pool annab teisele midagi vastusamme sooritamise eeldusel, kui vastusamme ei järgne, võidakse antu tagasi nõuda 3) Kellelegi on midagi antud, et ta ei teostaks mõnd seadusvastast tegu 4) Üldine tagasinõudmismõigus alusetu rikastumise puhul
otsustatakse tema ametikohalt tagandada, vabaneb kohtunikukoht alates viimati nimetatud teatamisest. 9.5.2008 ET Euroopa Liidu Teataja C 115/211 Artikkel 7 Kohtunik, kes asendab Euroopa Kohtu liiget, kelle ametiaeg ei ole lõppenud, määratakse ametisse tema eelkäija ülejäänud ametiajaks. 8 2. PÄDEVUS Oma ülesande täitmiseks on Euroopa Kohtul täpselt määratletud pädevus, mida ta kasutab eelotsusetaotluse ja eri liiki hagide menetluse raames. 2.1. Erinevad menetluse liigid Eelotsusetaotlused Euroopa Kohus teeb koostööd liikmesriikide kõigi kohtutega, kes on liidu õiguse alal esimese astme kohtuks. Tagamaks liidu õigusaktide tõhusat ja ühtset kohaldamist ja vältimaks erinevusi tõlgendamisel, võivad ja vahel ka peavad liikmesriikide kohtud pöörduma Euroopa Kohtu poole, et paluda liidu õiguse tõlgenduse täpsustamist, et nad
Täiskogu tuleb kokku kindlate juhtumite puhul, mis on ära toodud Euroopa Kohtu põhikirjas. Euroopa Kohus tuleb kokku suurkojana, kui menetluse pooleks olev liikmesriik või institutsioon seda taotleb, samuti eriti oluliste ja keerukate kohtuasjade puhul. Muud kohtuasjad vaadatakse läbi viiest või kolmest kohtunikust koosnevates kodades. Oma ülesande täitmiseks on Euroopa Kohtul täpselt määratletud pädevus, mida ta kasutab eelotsusetaotluste ja eri liiki hagide menetluse raames (liikmesriigi kohustuste rikkumise -, tühistamis-, tegevusetushagi ja apellatsioonikaebus). Olenemata kohtuasja laadist, koosneb 18 menetlus alati kirjalikust ja vajadusel suulisest menetlusstaadiumist, mis on avalik. Ometi tuleb teha vahet eelotsusemenetlusel ja hagimenetlusel. 19
olemasolevaid vormeleid. Kui vahepeal olid aga käibe vajadused edasi arenenud, siis neile õiguskaitset ei antud. Selliste suhete kaitse tagamise ülesanne oli magistraatidel. Kui Rooma kodanikul sõlmis lepingu, mida ius civile ette ei näinud, ei saanud ta sellise lepingu alusel ka nõuet esitada. Nii läks ta magistraadi juurde ja kui too leidis, et kodanikul on õigus, andis ta välja edikti juhtnööridega kohtunikule, mida too tegema peab peale faktiliste asjaolude tuvastamist (hagide juures täpsemalt). Seejuures täiendas preetor õigust märgatavalt ning ainult seetõttu oli võimalik ius civile säilimine õigussüsteemina. Magistraatide poolt loodud õigusinstituutidest on kõige tähtsamad formulaarprotsessi loomine ning bona fidese – hea usu printsiibi kasutamine kohtumõistmises. - ius publicum - ius privatum Roomlased eristasid alates vabariigi ajast ka avalikku ja eraõigust. Väga tuntud on Rooma jurist Ulpianuse definitsioon Digestidest, milles on öeldud: D
2) andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta; 3) andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa; 4) andmed iga pandieseme müügist saadu kohta; 5) andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta; 6) andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel; 7) iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud; 8) andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada; 9) kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused; 10) muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. (3) Haldur peab lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks.
menetluse algatamise eest. Raamatus on ära toodud ka näidised pankrotihoiatuse 17, pankrotihoiatuse vastuse18 ning pankrotiavalduse19 kohta. Nõude mittetunnistamine peab olema põhjendatud ning dokumentide abil tõendatud. Autor juhib tähelepanu pankrotiseaduse paragrahvidele 10, 11, 14 ja 15, mida on vaja teada enne, kui otsustada pankrotiavalduse esitamine. Ka tsiviilkohtumenetluse sea- dustik sisaldab sätet, mis reguleerib pankrotimenetlusega seotud hagide esitamist, kohtualluvust pankrotimenetluses (TsMS paragrahv 82). 24. Selgitused hagiavalduse koostamise kohta Kehtiv Eesti Vabariigi seadusandlus ei näe ette, et kõigis nõuetes tuleb enne kohtusse hagiavalduse esitamist saata eelnevalt nõue vastaspoolele. Seaduse sätestatud juhtudel aga tuleb seda teha. Näiteks võlaõigusseaduse paragrahv 114 sätestab täiendava tähtaja andmise kohustuse täitmiseks. Kuna seda on oluline teada, toob autor nime-
ettekirjutatud formaalsused. Formaalsuste täitmine ei või põhjustada asja sisulist ümbervaatamist. 4. Käesoleva artikli punkti 3 sätteid kohaldatakse poolte juuresolekul ja tagaselja tehtud otsuste ning kohtu leppetoimingute puhul, kuid ei kohaldata kui on tegemist eelnevalt täidetavate otsuste või määrustega kahju hüvitamiseks lisaks kohtukuludele sellise kostja poolt, kelle hagi jäeti täielikult või osaliselt rahuldamata. 5. Vedudest tulenevate nende hagide läbivaatamisel, mis kuuluvad käesoleva konventsiooni toime alla, ei nõuta kohtukulude tagamise esildist konventsioonist osavõtvate riikide kodanike poolt, kelle elukoht või kelle alaline asukoht on ühes nendest riikidest. Artikkel 32 1. Käesoleva konventsiooni toime alla kuuluvatest vedudest tulenevatele nõuetele kehtestatakse üheaastane hagi aegumistähtaeg. Kuid tahtliku õigusvastase tegevuse või sellise
1.2. Õiguselust antiikajal lokaalõiguseni Sugukondade lagunemine viis sugukonnaõiguse kadumiseni. See kadus, kuna võim kandus üle sugukondadelt keskvõimule. Ühiskond kihistus. Kujunes välja arhailine (vanaaegne) riik: despotismi või piiratud monarhia suunas. Arhailises ühiskonnas loodi eeldused kirjutatud õiguse, seadusõiguse tekkeks. Kuid need polnud veel õiguse tekkeallikad, vaid õiguse tunnetusallikad. Roomlastel kujunes välja protsessitüüp* – hagide süsteemi arendus, mis varsti asendus kirjutatud õigusega. Keskajaga seostub lokaaliõigus ehk hakati koguma tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Seadustekogumikud tegid teatavaks tavaõigust, mis seisnes läänihärrade õigustes ja talupoegade kohustustes. Lääniõigusest eraldus linnaõigus ja linnade raed said õiguse luua õigust; nt Lüübeki õigust on järginud üle saja linna. 1.3. Kodifikatsioonid ja valgusajastu loomuõiguskoolkond
soodustamine) Võistlevus - Üldmenetluse põhiprintsiip on võistlevuse võimaldamine. See tähendab, et kõik tõendid esitatakse vahetult suuliselt kohtuistungil, et kõik menetlusosalised saaksid vahetult küsitleda. Nii ei saa piirduda vaid eeluurimisel antud ütlustega, tuleb ikkagi kohtusaalis uuesti kõigil oma jutt ära rääkida ja saalis räägitust tuleb ka otsuse tegemisel lähtuda. Menetlusökonoomika peaks vältima liigsete ja pahatahtlike hagide ning kaebuste esitamist, mille eesmärk on vätida kohtusüsteemi ülekoormamist. Dispositiivsuse põhimõte: poolte õigus/võimalus teisiti kokku leppida kui seadus sätestab. See on rahvusvaheliselt üldtunnustatud tsiviilõiguse, eriti aga võlaõiguse, kõige olulisem põhimõte. Selle kohaselt võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel seadusest kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või
kaitsmine. Omandi piirangud muutusid järjest rohkem ühiskonna huvidest lähtuvaks ning on teinud seda tänase päevani. Rooma omandiõigusest võib leida palju sarnaseid jooni tänapäeva asjaõigusega. Sarnasusi ilmnes üldistes printsiipides ja põhimõtetes, omandiõiguse sisu mõistes, naabrusõigustes, kaasomandis ning üldsuse ja kolmandate isikute õiguste suhtes piirangute seadmises omandile. Samuti on sarnasus omandi kaitses, kuna Roomas oli välja arenenud hagide 24 süsteem ning see näitab, et omand oli õigusrikkumiste eest kaitstud ning kaitse tagatud riikliku sunniga. Kuna Rooma õigust peetakse Eesti õigussüsteemi hälliks, siis on selline sarnasuste rohkus loomulik, kuid annab ka tunnistust, et Rooma õigussüsteem oli läbi teinud suure arengu nii, et sobib veel tänapäevalgi isikute vahelisi suhteid reguleerima. Peamised erinevuses Rooma
Euroopa Liidu Kohtu roll EL kriminaalõiguse tõlgendamisel ja arengus Millised on Euroopa Kohtu ülesanded? Eelotsuste tegemine liikmesriigi kohtute avaldusel. Kohtuvaidlused, mis hõlmavad EL õiguse tõlgendamise küsimust – saab ka otse kaevata (iseenesest võivad kõik pöörduda, kuid füüsilise isiku puhul on teatud tingimused). Euroopa Kohtu otsustel on ka poliitiline mõju, aluslepingu järgi õiguslik mõju. Lisaks liikmesriigi kohustuste rikkumise hagide menetlemine ning edasikaebuste menetlemine (apellatsioonimenetlus). Euroopa Kohtu ja Euroopa Liidu Kohtu erinevus? EL kohus on üldmõiste, mille alla kuuluvad Euroopa Kohus, Üldkohus ja Avaliku Teenistuse Kohtust. EL kohus asub Luxemburgis. Kuidas muutis Lissabon leppe jõustumine Euroopa Kohtu pädevust kriminaalõiguse valdkonnas? Enne Lissaboni lepet Euroopa Kohtul ei olnud pädevust kriminaalõiguse valdkonnas
kohustustega, olles ühtlasi üheks eelduseks ilma milleta ei ole võimalik kannatanu nõuet selle isiku vastu suunata. Samas ei saa menetleja täiendada nende isikute ringi, kelle vastu tsiviilhagi on esitatud. Näiteks kui materiaalõiguslikult vastutavad kaks süüdistatavat kannatanule tekitatud kahju eest solidaarselt, kannatanu otsustab esitada tsiviilhagi aga vaid ühe süüdistatava vastu, puudub menetlejal võimalus lugeda tsiviilhagi esitatuks ka teise süüdistatava vastu. Hagide liitmine Kohtuasja kiirema ja õigema lahendamise tagamiseks võib erinevad hagisid arutada ühes menetluses, liites hagid ühte menetlusse. Hagide subjektiivsel liitmisel esitatakse ühes hagis sama nõue mitme kostja vastu. Hagide objektiivsel liitmisel esitatakse ühe kostja vastu mitu nõuet. Eeltingimuseks on, et nõuded on esitatud sama kostja vastu ja kohus on pädev lahendama mõlemaid nõudeid. Hagide kumulatiivsel liitmisel on erinevatel nõuetel ka
Rahvusvahelise õiguse sunnivahenditeks on: Diplomaatiliste kanalide kasutamine surve avaldamiseks Vaidluste rahumeelse lahendamiste meetodite kasutuselevõtt Rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus Riigi õiguste ja privileegide kaotamine või piiramine, sanktsioonide kohaldamine Relvastatud jõu kasutamine vastusena agressioonile või selle reaalsele ohule Rahvusvahelise õiguse järgimist mõjutavaks teguriks on ka hagide esitamise võimalus rahvusvahelistesse kohtutesse. Teema 12. Euroopa Liidu õigus 1) Euroopa Liidu olemus ja ülesehituse põhimõtted. Maastrichti lepinguga loodi Euroopa Liit kui katus kolme juba eksisteeriva ühenduse kohal. Piltlikult kujutatakse tänast EL kui templit, millel on 3 sammast. Esimene samb. Euroopa
vabadusi ja õigusi. Algselt küll tavaõigusel sundivat iseloomu polnud, kuid hiljem muutis keskvõim selle kohustuslikuks. Põlluharimise levides hakkas arenema majandussüsteem ja ühiskonnal oli vaja uut tüüpi organisatsiooni, milleks sai riik. Arhailine riik lõi aluse kirjutatud õigusele, seadusõiguse tekkeks. Õigusallikate kujunemisloos on tähtsal kohal rooma õigusel. Roomlased arendasid teatud protsessitüübid: hagide süsteem. Mis oli küll suht algeline ja puudustega. Ja kui võim hakkas pöörduma ainuvalitseja poole, hakati tegelema kodifitseerimise põhimõtete realiseerimisega. Järgnes frankide õigus, prantsuse õiguse allikas. 13saj hakati koguma kokku tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Tänapäeva mõsites oli tegu läänihärradele kuuluva avaliku õigusega, sest oma sisult koosnesid normid läänihärrade ja talupoegade kohustustest. Piirkonniti normid erinesid.
aastal ümber justiitskantsleriks (Justitiekansler).*10 See institutsioon on, tõsi küll vahelduvate pädevustega, toiminud vahet pidamata juba ligi kolm sajandit.*11 Algselt kuninga juures tegutsenud justiitskantsler allub tänapäeval vastavalt Rootsi 1974. aasta põhisea- duse (Regeringsform) 11. peatüki artiklile 6 valitsusele. Tema olulisteks ülesanneteks isikute kaebuste läbivaatamise ja ametnikkonna üle järelevalve teostamise kõrval on riigi esindamine kohtus riigivastutus- hagide korral ning valitsusele juriidilise nõu andmine.*12 Parlamendile alluva ombudsmani institutsioon (Justitieombudsman) tekkis ligi sajand hiljem samuti Root- sis.*13 6. juunil 1809 jõustus tänase Rootsi põhiseaduse eelkäija. Uue põhiseadusega loodud justiits- ombudsmani institutsiooni eesmärgiks oli võimaldada seadusandliku kogu kontrolli halduse üle ning kaitsta kodaniku õigusi kuningale alluva täitevvõimu tegevuse eest. Justiitsombudsman pidi täitma tasakaalusta-
Probleemiks kujunes ka ühiskonna kihistumine. Ühiskond hakkas vajama midagi kesksemat reguleerida. Vajasime midagi sellist, mis ütleks et olemas on teatud kord ja keskne võim. Arhailine riik arenes põhiliselt kahes suunas: despotism ja piiratud monarhia. Protsess toimus keskvõimu kontrolli all. Arhailine riik lõi eeldused kirjutatud õiguse tekkimiseks. Oluline koht oli siin roomaõigusel. Roomlaste juriidilise mõtlemise nurgakiviks sai teatud protsess. Hagide süsteem-actio süsteem. Protsessuaalseid norme on siin raske eristada muust õigusest ja kohtute otsused ise loovad uut õigust. Rooma õiguse varajaseimas perioodis ei olnud kirjutatud õigusel palju tähtsust. Hiljem asendus actio süsteem kirjutatud õigusega, kuna võim liikus järjest rohkem ainuvalitsejate kätte. Praktikas pöörduti hellenistlike väärtuste juurde ehk hakati realiseerima kodifitseerimise põhimõtteid. Keiser Theodosiuse koodeks
teoreetiline või teline juhuslikkus jättis võimaluse uskuda , et kaasuse lahendasid vaimud. (uputamisproov, liisuheitmine) 12. ÕIGUSELUST ANTIIKAJAL LOKAALÕIGUSENI Sugukondade lagunemine viis sugukonnaõiguse kadumisele. Võim hakkas üha enam minema sugukondadelt üle keskvõimule. Ühiskond kihistus ja vajas uut tüüpi organisatsiooni – riiki. Arhailine riik oli despootia või piiratud monarhia. Tekkis acti-süsteem ehk nn hagide süsteem, see ei olnud veel kirjutatud õigus. Actio süsteem asendus kirjutatud õigusega, põhjuseks actio süsteemi suur puudulikkus ja võimu koondumine ühe isiku kätte. Siinkohal tuleks mainida keiser Justinianuse Corpus iuris civilise loomist 6 saj p.Kr Keskajal tekkis ka lokaal ehk partikulaarõigus – hakati kokku koguma 13. Saj selliseid tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Vastavad seadustekogumikud tegid tetavaks nn tavaõigust. Oma
komitee poolt oma õiguste kaitseks esitatud hagid. Iga füüsiline või juriidiline isik võib esimeses ja teises lõigus sätestatud tingimustel esitada hagi temale adresseeritud või teda otseselt ja isiklikult puudutava akti vastu ning üldkohaldatava akti vastu, mis puudutab teda otseselt ja ei sisalda rakendusmeetmeid. Õigusaktides, millega luuakse liidu organeid ja asutusi, võib ette näha eritingimused ja erikorra seoses füüsiliste või juriidiliste isikute hagide esitamisega nende organite ja asutuste õigusaktide vastu, mille eesmärgiks on tekitada nende suhtes õiguslikke tagajärgi. HAGIMENETLUSED EUROOPA LIIDU KOHTUS (RIKKUMISMENETLUS, TÜHISTAMISMENETLUS, TEGEVUSETUSE MENETLUS, KAHJU HÜVITAMISE MENETLUS) Rikkumismenetlus Kui komisjon on arvamusel, et liikmesriik ei ole täitnud aluslepingutest tulenevat kohustust, esitab ta selle kohta oma põhjendatud arvamuse, olles andnud asjassepuutuvale riigile võimaluse esitada oma seisukoht
Põlluharimisele rajatud majandussüsteemis vajati uue kvaliteediga korrareegleid uut tüüpi korrareegleid selleks sai riik. Arhailine riik arenes kahes suunas-despotism ja piiratud monarhia. Arhailises ühiskonnas peitub pöördepunkt, mis lõi eeldused kirjutatud õiguse, seadusõiguse tekkeks, kuid tegemist ei olnud õiguse tekkeallikatega vaid õiguse tunnetusallikatega. Rooma õigus roomlaste juriidilise mõtlemise nurgakiviks oli hagide (actio) süsteemi arendus. Actio süsteem asendus kirjutatud õigusega põhjuseks võimu siirdumine ainuvalitseja kätte. Praktikas pöörduti tagasi hellenistliku aja põhimõtete juurde kodifitseerimise põhimõtete realiseerimine. Keiser Theodosius II - Codex Theodisianus. Keiser Justinianuse ajal sündis Corpus iuris civilis. Saali frankide õigus Lex Salica. Tegemist seaduskoguga, mis sai prantsuse õiguse allikaks uuematesse väljaannetesse
To report aru andma To be responsible millegi eest vastutama To be accountable kellelegi aru andma (kõrgemal seisvale inimesele vastutama) Sth is very costly kallis on midagi väga Expertise ekspertiis Expert assessors ekspert hindajad Panel kohtukoosseis Case load kohuasjade arv, mida keegi lahendama peab. Act as a watchdog Judicial review are subject to kohus võib need asjad läbi vaaadat, nn kohtulik järelvalve The nature on claims nõuete või hagide iseloom Lack of legal aid from the state riigi poole vähene õigusabi Article paragrahv (PÕHISEADUSES eriti) Section lõige sellisel juhul Section paragrahv Subsection/point lõige sel juhul COMMIT A CRIME ja JUDICIAL on VAJA TEADA EKSAMIL, MUIDU KUKUB LÄBI! Because -results from Administrative tribunal haldus erikohus Extra-judicial pole kohtuga seotud Parties to the case kohtuasja pooled Commercial dispute äri/kaubandusvaidlus
kohtu praktiliseks töökeeleks on siiski valdavalt prantsuse keel, millele peale viimast laienemisvooru on hakanud sekundeerima ka inglise keel. Euroopa Kohtu põhifunktsioonid -------------------------------------------- Euroopa Kohus tegeleb laias laastus võttes kahesuguste küsimustega : 1) Hagid, kus tema poole pöörduvad liikmesriikide kohtud, et saada selgust EL-i seadusandluses ja kaebealuseks on mingi EL-i institutsioon, peamiselt Euroopa komisjon. Selliste hagide hulk on olnud aga väga väikene, sest pea kõik liikmesriigid on patustanud EL-i seadusandluse täitmisel ja seetõttu lootused kohtus võitu saada on suhteliselt väikesed. 2) Hagid, kus Euroopa Kohtu poole pöördub mingi EL-i institutsioon kaebusega kas ühe või mitme riigi peale. Tavaliselt on siin kaebajaks olnud Euroopa Kohus. Euroopa Kohus võib otsustada, kas liikmesriigid järgivad EL-i seadusandlust ning samas trahvida riike, kus seda eiratakse.
õigus kogu Inglismaal.Siiski oli taoline õiguse kujunemine lünklik. Nimelt ei loodud 13. sajandi lõpust uusi hagisid ( wrait) ja commonlaw ei katnud universaalselt kõiki tekkinud vaidlusi. Common law ei suutnud mitte kõigil juhtudel õigust mõista.Nii hakkas kuningas delegeerima apellatsioonide lahendamist ed asi lordkantslerile, kes lahendas selliseidkaebusi. Lordkantsleri tegevuse tulemusena tekkis konkureeriv õiguse allikas - equity . See süsteem ei põhineenam hagide süsteemil, vaid on lordkantsleri loodud õigus.1 8 . s a j a n d i l õ p u s t t o i m u b common law formeerumine kaasaegsel kujul. Eelkõige tähendab see kolmandae l e m endi lisandumist õigusallikatesse. Selleks saab statute law . 1831-1832. aastatel loodi Inglismaalparlamendireformi käigus alus tänapäevase demokraatliku seadusandliku riigi o r g a n i t e g u t s e m i s e k s . Pa r l a m e n d i re f o rm m õ j u t a s o m a ko r d a o l u l i s e l t õ i g u s s ü s t e e m i
kesksem ja mahukam osa. Tsiviilõigus objektiivses tähenduses eelkõige tsiviilõigusnormide kogum. Et mõista, mida need normid endast kujutavad, tuleks kõigepealt vaadelda tsiviilõiguse süsteemi. Ajalooliselt eristatakse kaht tsiviilõigusnormide süsteemi: 1)institutsiooniline süsteem normid jagunevad kolme suurde gruppi: isikud, asjad ja hagid. Neid nim ka tsiviilõiguse kolmeks vaalaks. Isikud ehk subjektid, asjad ehk objektid, hagide all mõeldakse siin omandamise viise(suhted isikute vahel asjade pinnal). See süsteem on iseloomulik romaani õigusperekonnale, nt prantsuse tsiviilkoodeks. 2) pandektiline süsteem kõik normid jaotatakse 5 ossa: üldosa, asjaõigus, pärimisõigus, perekonnaõigus, võlaõigus. See süsteem on välja töötatud Saksamaal. Mõlemale süsteemile on omane see, et tsiviilõigus on kodifitseeritud. Romaani õigusperekonnale
Pretsedendiõigusele põhinev Angloameerika (common law) õigussüsteem tsiviilõigust eraldi õigusvaldkonnana ei tunne 13 . Ka Skandinaaviamaades 14 , kus tsiviilõigust küll tuntakse, on tsiviilõigus kodifitseerimata. Kaks tuntumat tsiviilõiguse süsteemi on institutsionaalne ja pandektiline süsteem. Institutsionaalne süsteem tuleneb Rooma õigusest, kus Rooma juristi Gaiuse teoses "Institutiones" on öeldud, et "kogu õigus, mida me kasutame, käib kas isikute, asjade või hagide kohta". Tulenevalt sellest jagatakse institutsionaalse süsteemi puhul tsiviilõigusnormid kolme gruppi: 1) isikutega seotud normid; 2) asjaõigused ja 3) õiguste omandamise viisid. Pandektiline süsteem tuleneb samuti Rooma õigusest, keiser Justinianuse korraldusel koostatud Corpus iuris civilis'e teise osa pealkirjast "Digesta seu Pandectae". Saksa õiguses on seda süsteemi edasi arendatud, mistõttu on tsiviilõiguse pandektiline süsteem kasutusel n-ö germaani õigusperekonna riikides.
automaatselt üle pärijatele ning pärandist tuleb eraldi toiminguga loobuda (ka Eestis) § 39. Valduse lõppemine (4) Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. (5) Mööduv takistus või katkestus tegeliku võimu teostamisel valdust ei lõpeta.bKOHTULAHEND: 3-2-1-46-09 VALDUSE KAITSE Valduse kaitseks 2 instrumenti: 1. Omaabi (§ 41) 2. Kohtulike nõuete (valduse 2. kaitse hagide)esitamise võimalus (§ 44 ja 45) Eesmärgiks on õigusrahu tagamine Ka on omanikule lihtsam võimalus § 40. Omavoli ja omavoliline valdus (6) Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu. (7) Omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduserikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. (8) Valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti
1. Legisaktsioonilised protsessid Varasem. Oli nõutav, et hageja kasutaks igas spetsiaalses vormelis vastava seaduse (lex) sõnastust. Legisaktsiooniprotsessid kvalifitseeriti menetluse üldise iseloomu alusel. Hageja pidi valima ühe vormi, mis sobis tema nõudega. 1. legis actio per sacramentum - Rakendati asjaõiguses (omandiõiguses) ja võlasumma nõudmises. 2. legis actio per manus iniectionem Rakendati teatud obligatsiooniõiguslike hagide puhul. Selles protsessivormis võis näha a) võlgniku vastutust oma isikuga b) omaabi sugemete säilimine õiguskaitses. 3. legis actio per pignoris capionem Rakendati teatavate nõudmisete puhul, n ohvriloomade eest müügihinna nõudmisel, sõdurite palganõudmise puhul jne. Protsess ise toimus riikliku võimu osavõtuta ning võibolla isegi võlgniku enda kohalolekuta. 4. legis actio per iudicis arbitrive postulationem Rakendati põhiliselt ühisvarade jagamiseks. 5
maamaksukulud (a) 38 000 000 38 000 000 0 0 0 0 38 000 000 kohtutele hagide esitamisel tasutav riigilõiv (a) 276 000 276 000 0 0 0 0 276 000 Sealhulgas toetuste kaasfinantseerimine 4 317 734 4 317 734 0 0 0 0 4 317 734
annaabi.ee 
