Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine 1peatükk (0)

Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk.

Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega.
Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis.
Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks.
Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine ; eraomand ; lepingud ;perekonnasuhted; pärimine ; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks. Selle tagajärjeks oli piiramatu eraomandiõiguse kujunemine ja tunnustamine.
Rooma õigus-roomlaste õigus
Rooma õiguse ajaloo perioodiline liigitus:
• Esiaeg ehk kuningate-rex-ide- aeg. Algperiood Rooma linna rajamine Romuluse ja Remuse poolt. Periood lõppeb kuningavõimu kukutamisega
• Vabariigi aeg.Rikas rahutustest ja sõdadest. Lõppeb teise triumviraadi lagunemisega
• Printsipaadi aeg. Lõppeb riigikorra täielikuks monarhiaks muutumisega
• Absoluutse monarhia aeg. Rooma riigi jagunemine:lääne ja ida Rooma.Lõppeb keiser Justianuse surmaga.
Ius- ilmaliku päritoluga normid, mille rikkumise eest karistab ilmalik võim. Kasutati ÕIGUNORMIDE jaoks
Fas- jumaliku päritoluga normid, mille juures normi rikkuja langeb jumalate viha alla.Kasutati religioossete normide jaoks.
Ius publikum-avalik õigus
Ius privatum- eraõigus
Justinianus :avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus, mis puudutab üksikisiku kasu. Avaliku õiguse sisuks on üldhuvi, eraõiguse sisuks üksiku huvid.
Vanemal ajal kandis rooma eraõigus nimetust kviriitlik õigus-ius quiritium.
Peregriinid-mitte rooma kodanikud
Roomlaste ja peregriinide vaheliste suhete reguleerimiseks loodi ius gentium -rahvaste õigus.-selles ei leidu perekonna ja pärimisõiguslikke sätteid
Ius naturale- loomulik õigus-mida loodus õpetab kõigile elavaile olevusele
Aequitas- õiglus -Õigus on hea ja õigluse kunst -
Rooma eraõiguse aluste süsteem
Rooma õigust võib käsitleda:
• Ajalooliselt. Vaadeldakse õigusinstituute nende ajaloolise kujunemise käigus või ainult mõne konkreetse õigusinstituudi arenemisteed
• Dogmaatiliselt. Vaadeltakse Rooma õigust nii nagu ta kehtis teataval ajaperioodil.
a. Klassikaline Rooma eraõigus. Seda käsitlust ei esine sageli.
i. Justinianuse asgset Rooma õigust. Esineb rohkem
ii. Kaasaegne Rooma õigus.
Süsteemide hulgas on kaks tuntumat:
• Institutsiooniline süsteem. Saanud oma nim kui ka sisu Rooma õigusest. Kogu õigus, mida kasutame, käib kas isikute asjade või hagide kohta. Siit ka kogu eraõiguse instituutide järjestus: isikutesse puutuv õigus; asjadega seotud õigussuhtes; hagid -õiguse kaitse.Sobib ajaloolise käsitluse jaoks
• Pandektiline süsteem. Nime saanud Rooma õigusest. Esimesena võttis tarvidusele saksa õigusteadlane Gustav hugo, Järgmisena kasutas seda Georg Arnold Heise -sp nim seda ka Hugo-Heise süsteemiks.Käsitleb õigust sellisena nagu see oli arenemise lõppstaadiumil..
Eraõiguse üldosale järgneb eriosa, mis koosneb:
• Asjaõigus
• Obligatsiooniõigus
• Perekonnaõigus
• Pärimisõigus