RAHVUSVAHELISE AUTOKAUBAVEOLEPINGU KONVENTSIOON (0)

Siim Jaansoo
VAKa09
RAHVUSVAHELISE AUTOKAUBAVEOLEPINGU
KONVENTSIOON
(CMR)
PREAMBULA
KONVENTSIOONIOSALISED,
TUNNISTADES vajadust ühtlustada kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu tingimusi,
iseäranis sellel veol kasutatavaid dokumente ja vedaja vastutust,
LEPPISID KOKKU järgmises:
I peatükk
KONVENTSIOONI KOHALDAMISALA
Artikkel l
1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse igasuguse kauba autoveo lepingu suhtes, mida
tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba
üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooniosaline,
olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest.
2. Käesoleva konventsiooni kohaldamisel tuleb sõiduki all mõista autot, autorongi, haagist ja
poolhaagist, nagu nad on määratletud 19. septembri 1949.a. Teeliikluse konventsiooni artiklis 4.
3. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse ka siis, kui ta kohaldamisalasse kuuluvaid vedusid
korraldavad riigid või valitsusasutused või organisatsioonid .
4. Käesolevat konventsiooni ei kohaldata:
a) vedudele, millised sooritatakse kooskõlas rahvusvaheliste postikonventsioonidega;
b) surnute vedudele;
c) korterisisustuse vedudele ümberkolimisel.
5.Konventsiooniosalised leppisid kokku mitte muuta käesoleva konventsiooni sätteid kahe
või mitme konventsiooniosalise erikokkulepetega, välja arvatud nende kohaldamisel piirivedule
või lubades kasutada oma territooriumil toimuvatel vedudel saatekirju, mis tõendavad kauba
käsutamisõigust.
Artikkel 2
1. Kui kaubaga sõidukit veetakse osal teekonnal meritsi, raudteel, siseveeteed mööda või õhu
teel sõidukilt kaupa ümber laadimata muudel, kui artikli 14 sätete kohaldamise juhtudel, siis
kohaldatakse käesolevat konventsiooni kogu veo kohta. Kui aga tõendatakse, et kaup on läinud
kaotsi, vigastatud või selle üleandmisega viivitati teise veeliigiga vedamisel ning selle põhjuseks
ei olnud autovedaja tegevus või hooletus , siis autovedaja vastutust ei määrata kindlaks mitte
käesoleva konventsiooniga, vaid selliselt , nagu määratakse kindlaks teise veoliigi vedaja
vastutus, kui saatja sõlminuks kaubaveolepingu teise veoliigi vedajaga vastavalt selle veoliigi
seaduse imperatiivsetele normidele kauba veo kohta. Kui aga sellised imperatiivsed normid
puuduvad, siis määratakse autovedaja vastutus kindlaks käesoleva konventsiooniga.
2. Kui autovedaja korraldab vedusid ka teise veeliigiga, siis määratakse ka tema vastutus
kindlaks käesoleva artikli punkti l kohaselt, nagu toiminuks autovedajana ja teise veoliigi
vedajana kaks eri isikud.
II peatükk
VEDAJA VASTUTUS TEISTE ISIKUTE EEST
Artikkel 3
Käesoleva konventsiooni kohaldamise korral vastutab vedaja nii oma tegevuse ja hooletuse
eest kui ka oma agentide, teenistujate ja kõigi teiste isikute, kelle teenuseid ta kasutab, tegevuse
ja hooletuse eest, kui need agendid, teenistujad või teised isikud tegutsevad nendele pandud
kohustuste piires.
III peatükk
VEOLEPINGU SÕLMIMINE JA TÄITMINE
Artikkel 4
Veoleping tõendatakse saatekirja koostamisega . Saatekirja puudumine, ebaõigsus või
kaotamine ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust, mille suhtes kohaldatakse käesoleva
konventsiooni sätteid.
Artikkel 5
1. Saatekiri koostatakse kolmes algeksemplaris ning sellele kirjutavad alla nii saatja kui ka
vedaja. Allkirjad võivad olla trükitud või asendatud saatja ja vedaja templitega, kui see on
lubatud saatekirja koostamise koha riigi seadustega. Saatekirja esimene eksemplar antakse
saatjale, teine on kaubaga kaasas, kolmas aga jääb vedajale .
2. Kui veetav kaup tuleb laadida mitmele sõidukile või seda on mitu liiki või see on jaotatud
saadetisteks, on saatjal ja vedajal õigus nõuda saatekirja koostamist iga kasutatava sõiduki või
kaubaliigi või kaubasaadetise kohta.
Artikkel 6
1. Saatekiri peab sisaldama järgmisi andmeid:
a) saatekirja kuupäev ja ta koostamise koht;
b) saatja nimi ja aadress;
c) vedaja nimi ja aadress;
d) kauba vastuvõtmise kuupäev ja koht ning sihtkoht ;
e) saaja nimi ja aadress;
f) kauba üldkasutatav nimetus ja ta pakendi liik, ohtlike kaupade puhul aga nende
üldtunnustatud nimetus;
g) kaubakohtade arv, markeering ja numeratsioon;
h) kaubamass bruto või kaubahulga väljendus teistes mõõt-ühikutes;
i) veoga seotud maksud (veotasud, lisatasud, tollilõivud ja -maksud), samuti muud maksud,
mida võetakse lepingu sõlmimise hetkest kuni kauba üleandmiseni;
j) juhised, mis on vajalikud tolli- ja muude toimingute täitmiseks;
k) osutus, et vedu korraldatakse käesoleva konventsiooni sätete kohaselt, olenemata mis tahes
klauslist.
2. Vajaduse korral peab saatekiri sisaldama järgmisi andmeid:
a) juhis, et ümberlaadimine on keelatud;
b)maksud, mida saatja peab tasuma ;
c) kauba üleandmisel saada oleva summa suurus;
d) kauba avaldatud väärtus ja kohaletoimetamisel erilist huvi pakkuv summa;
e) saatja juhised vedajale kauba kindlustamiseks;
f) kokkulepitud veotähtaeg;
g) vedajale üleantud dokumentide loetelu .
3. Veolepingu pooled võivad saatekirja lisada mis tahes muid andmeid, mida nad peavad
vajalikuks.
Artikkel 7
1. Saatja vastutab kõigi kulude ja kahjude eest, mis vedajal tekivad:
a) artikli 6 punkti l alapunktides "b", "d", "e", "f", "g", "h" ja "j" nimetatud andmete
ebaõigsuse või puudulikkuse korral;
b) artikli 6 punktis 2 nimetatud andmete ebaõigsuse või puudulikkuse korral;
c) kõigi muude andmete või juhiste puhul, millised saatja on teatanud saatekirja
koostamiseks või sinna lülitamiseks.
2. Kui vedaja kannab saatja palvel saatekirja käesoleva artikli punktis l nimetatud andmeid,
siis tunnustatakse kuni vastupidise tõestamiseni, et ta on seda teinud saatja nimel.
3. Kui saatekiri ei sisalda artikli 6 punkti l alapunktis "k" ettenähtud juhiseid, siis vastutab
vedaja kõigi kulude, kaotsiminekute ja kahjude eest, mida kauba kasutamisõigusega isik võib
kanda sellise hooletuse tagajärjel.
Artikkel 8
l. Kauba vastuvõtmisel on vedaja kohustatud kontrollima:
a) saatekirjas kaubakohtade arvu kohta tehtud kirjete õigsust, samuti nende markeeringut ja
numeratsiooni;
b) kauba ja selle pakendi välist seisundit .
2. Kui vedajal ei ole küllaldast võimalust kontrollida käesoleva artikli punkti alapunktis "a"
nimetatud kirjete õigsust, peab ta tegema saatekirjale põhjendatud märkused. Nii peab ta
põhjendama kõik tema poolt tehtud kauba ja pakendi välimust puudutavad märkused. Need
märkused ei ole kohustuslikud saatjale, kui ta selgelt väljendades ei ole viidanud sellele
saatekirjas.
3. Saatjal on õigus nõuda vedajalt kauba brutomassi või teistes mõõtühikutes väljendatud
hulga kontrollimist. Ta võib samuti nõuda kaubakohtade sisu kontrollimist. Vedaja võib nõuda
kontrolliga seotud kulude hüvitamist. Kontrollimise tulemused märgitakse saatekirja.
Artikkel 9
1. Saatekiri on veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise
tõend prima facie.
2. Kui saatekiri ei sisalda vedaja erimärkusi, siis kuni teisiti tõendamiseni eeldatakse, et kaup
ja selle pakend olid vedaja poolt vastuvõtmise hetkel väliselt nõutavas seisundis ja et
kaubakohtade arv, samuti nende markeering ja numeratsioon vastavad saatekirjas märgitule.
Artikkel 10
Saatja vastutab vedaja ees kahjude eest, mis on tekitatud isikutele ning seadmetele ja teistele
kaupadele, samuti mis tahes kulude eest, mis on põhjustatud kaubapakendi defektidest, välja
arvatud juhud , kui defekt oli silmanähtav või teada vedajale kauba vastuvõtmise hetkel ja ta ei
teinud selle kohta märkust.
Artikkel 11
1. Tolli- ja muudeks toiminguteks, mis tuleb enne kauba väljaandmist saajale , on saatja
kohustatud saatekirjale lisama vajalikud dokumendid või andma need vedaja käsutusse ja teatama
talle kõik vajalikud andmed.
2. Vedaja ei ole kohustatud kontrollima nende dokumentide ja andmete õigsust ja täielikkust.
Saatja vastutab vedaja ees kahjude eest, mis on põhjustatud nende dokumentide ja andmete
puudumisest, ebatäiuslikkusest või ebatäpsustest, välja arvatud vedaja poolse ebaõige toimingu
või hooletuse korral.
3. Vedaja vastutab nagu agentki saatekirjas nimetatud ja selle juurde lisatud või ta käsutusse
antud dokumentide kaotamise või ebaõige kasutamise eest; temalt saadaolev hüvitussumma ei
tohi siiski ületada seda summat , mis kuuluks tasumisele kauba kaotamise korral.
Artikkel 12
1. Saatjal on õigus käsutada kaupa, iseäranis nõuda vedajalt veo katkestamist, kauba
ettenähtud üleandmisekoha muutmist või jätta kaup väljaandmata sellele saajale, kes on märgitud
saatekirjas.
2. Saatja kaotab selle õiguse hetkest, mil saatekirja teine eksemplar on üle antud saajale või
kui see teostab oma õigusi, mis on ette nähtud artikli 13 punktis l; sellest hetkest peab vedaja
juhinduma kauba saaja juhistest.
3. Kuid kauba käsutamise õigus kuulub saajale saatekirja koostamise hetkest, kui saatja on
teinud saatekirja sedalaadi juhise .
4. Kui saaja, teostades oma õigust käsutada kaupa, annab juhise anda kaup üle teisele isikule,
siis sellel isikul ei ole õigust määrata teisi saajaid.
5. Kauba käsutamise õigust teostatakse järgmisi sätteid täites:
a) saatja või käesoleva artikli punktis 3 näidatud juhul saaja, kes soovib teostada seda õigust,
peab esitama vedajale saatekirja esimese eksemplari, millesse peavad olema sisse kantud uued
juhised, samuti ka hüvitama vedajale kulud ja kahju, mis on tekkinud neid juhiseid täites;
b) neid juhiseid peab olema võimalik täita sel hetkel, kui neid saab isik, kes peab neid täitma;
ta ei tohi segada vedajaettevõtte tööd ega teha kahju teiste kaupade saatjatele või saajatele;
c) nimetatud juhised ei tohi mitte mingil juhul põhjustada saadetiste jaotamist.
6. Kui vedaja ei saa juhiseid täita punkti 5 alapunktis "b" nimetatud põhjusel, peab ta kohe
sellest teatama juhised andnud isikule.
7. Vedaja, kes ei täitnud talle käesoleva artikli sätete kohaselt antud juhiseid või täitis
juhiseid, nõudmata saatekirja esimese eksemplari esitamist , vastutab isiku ees, kellel on õigus
nõuda hüvitust sellega seoses tekkinud kulude ja kahju eest.
Artikkel 13
1. Kui kaup saabub üleandmiseks ettenähtud kohta, on saajal õigus nõuda talle saatekirja
teise eksemplari ja kauba üleandmist kviitungi vastu. Kui on tuvastatud kauba kaotsiminek või
kaup ei saabunud artiklis 19 ettenähtud aja möödumisel, võib saaja oma nimel esitada vedajale
nõude, mis põhinevad veolepingust tuleneval õigusel.
2. Saaja, kes teostab talle käesoleva artikli punktiga l antud õigusi, on kohustatud tasuma
saatekirjas märgitud maksed. Sellest tekkinud vaidluse korral ei ole vedaja kohustatud kaupa üle
andma enne, kui saaja on esitanud maksetagatise.
Artikkel 14
1. Kui veolepingut on saatekirjas märgitud tingimustel võimatu täita või see muutub
võimatuks enne kauba saabumist üleandmiseks ettenähtud kohta, on vedaja kohustatud küsima
juhiseid isikult, kel on õigus käsutada kaupa vastavalt artikli 12 sätetele.
2. Kui asjaolud lubavad vedu korraldada tingimustel, mis erinevad saatekirjas ettenähtutest,
ja kui vedaja ei suutnud mõistlikuks tähtajaks saada juhiseid isikult, kel on õigus käsutada kaupa
artikli 12 sätete kohaselt, siis peab vedaja võtma tarvitusele abinõud, mis näivad talle kõige
sobivamad kauba käsutamise õigusega isiku huvides.
Artikkel 15
1. Asjaolude ilmnemisel , mis takistavad kauba üleandmist pärast tema saabumist
üleandmiseks ettenähtud kohta, peab vedaja küsima juhiseid saatjalt. Kui saaja keeldub kaupa
vastu võtmast, siis saatjal on õigus käsutada kaupa, olenemata kohustusest nõuda saatekirja
esimese eksemplari esitamist.
2. Saaja, isegi kui ta keeldus kaupa vastu võtmast, võib ometi nõuda selle üleandmist
senikaua , kuni vedaja ei ole saanud saatjalt vastupidiseid juhiseid.
3. Kui takistus kauba üleandmisel tekib pärast seda, kui saaja talle artikli 12 punkti 3
kohaselt võimaldatud õigusele andis käsu kaup üle anda teisele isikule, siis käesoleva artikli
punkte l ja 2 kohaldatakse nii, nagu saaja olnuks saatja, aga see teine isik saaja.
Artikkel 16
1. Vedajal on õigus kulude hüvitamisele, mis on tekkinud juhiste küsimise või saadud juhiste
täitmisega, juhul kui need kulud ei osutu ta oma süül tehtuks.
2. Artikli 14 punktis l ja artiklis 15 nimetatud juhtudel võib vedaja kauba kohe maha laadida
isiku arvel, kellel on õigus kaupa käsutada ning pärast mahalaadimist loetakse vedu lõpetatuks.
Sel juhul hoiab vedaja kauba alal isikule, kellel on õigus kaupa käsutada. Kuid ta võib usaldada
kauba alalhoidmise kolmandale isikule ja sel juhul kannab ta vastutust nende kolmandate isikute
kaalutletud valiku eest. Saatekirjaga ettenähtud maksed ja kõik muud kulud kuuluvad tasumisele
väljaantava kauba vastu.
3. Vedaja võib kauba müüa, ootamata juhiseid isikult, kelle on õigus kaupa käsutada, kui
kaup on kiirestiriknev või seda nõuab kauba seisund või kui kauba alalhoiu kulud osutuksid
ebaproportsionaalseks kauba maksumusega. Vedaja võib muudel juhtudel samuti kauba müüa,
kui ta ei ole saanud kauba käsutamise õigusega isikult mõistliku tähtaja jooksul vastupidiseid
juhiseid, mille täitmist võib temalt mõistlikult nõuda.
4. Kauba müümise korral käesoleva artikli sätetekohaselt, tuleb sissetulek, millest on maha
arvatud üleantava kauba eest tasumisele kuuluvad kulud, anda kauba käsutamise õigusega
isikule. Kui kulud ületavad sissetuleku, siis on vedajal õigus saada temale kuuluv vahe.
5. Müügiprotseduurid määratakse kindlaks kauba asukoha riigi seaduste või tavadega.
IV peatükk
VEDAJA VASTUTUS
Artikkel 17
1. Vedaja vastutab kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks
vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kohaletoimetamisega viivitamise eest.
2. Vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba kaotsiminek, vigastamine või kohaletoimetamisega
viivitamine leidis aset nõude avaldaja ebaõige toimingu või hooletuse tõttu, nõude avaldaja
juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus, kaubale omasest
defektist või asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida.
3. Vedaja ei vabane vastutusest veol käsutatava sõiduki defektsuse või sõiduki rendile
andnud isiku või tema teenistuses olevate agentide ja teenistujate ebaõige toimingu või hooletuse
tõttu.
4. Vedaja vabaneb vastutusest artikli 18 punktide 2 kuni 5 järgimise korral, kui kauba
kaotsiminek või vigastamine on erilise riski tagajärg, mis on lahutamatult seotud järgmiste
asjaoludega:
a) tendita lahtise sõiduki kasutamine, kui see oli eraldi kokku lepitud ja märgitud saatekirjas;
b)pakendi puudumine või defektid juhtudel, kui pakendita või nõuetekohase pakendita
veetavad kaubad võivad oma loomulike omaduste tõttu rikneda või saada vigastatud;
c) kauba töötlemine, pealelaadimine, paigaldamine või mahalaadimine saatja või saaja või
isikute poolt, kes tegutsevad saatja või saaja nimel;
d) mõningate kaupade loomulikud omadused, mille tagajärjel nad võivad täielikult või
osaliselt kaotsi minna või viga saada, eriti purunemise, korrosiooni, isemädanemise,
kokkukuivamise, normaalse kokkutõmbumise või parasiitide ja näriliste mõjul;
e) kaubakohtade markeeringu või numeratsiooni puudulikkus või ebarahuldavus;
f) elusloomade vedu.
5. Kui vedaja käesoleva artikli kohaselt üldiselt ei vastuta asjaolude eest, mis
mõningatel juhtudel põhjustasid kauba kaotsiminekut, vigastamist või viivitust üleandmisel, siis
ta vastutab ainult nendel juhtudel, kui asjaolud, mille eest ta vastutab käesoleva artikli kohasaelt,
soodustasid kaotsiminekut, vigastamist või viivitamist.
Artikkel 18
1. Selle tõestamine, et kauba kaotsiminek, vigastamine ja kohaletoimetamisega viivitamine
oli esile kutsutud artikli 17 punktis 2 toodud asjaolude tõttu, lasub vedajal.
2. Kui vedaja tõestab, et kujunenud asjaoludel kauba kaotamine või vigastamine võis
olla artikli 17 punktis 4 nimetatud ühe või mitme erilise riski tagajärg, siis eeldatakse, et need
võisid toimuda selle tagajärjel. Nõude esitaja võib siiski tõestada, et kaotsiminek või vigastamine
ei ole täielikult või osaliselt ühegi sellise riski tagajärg.
3. Seda eeldusi ei kohaldata artikli 17 punkti 4 alapunktis "a" toodud juhul, kui
puudujääk on tavalisest suurem või kui on kaotatud kaubakoht.
4. Kui kaupa veetakse sõidukiga, mis on eriliselt seadistatud kauba kaitsmiseks sooja,
külma, temperatuurimuutuse või õhuniiskuse mõjutuse eest, ei või vedaja viidata artikli 17 punkti
4 alapunktile "d", kui ta ei tõesta, et kõik seadmete valiku, korrashoidmise ja kasutamise abinõud,
mida ta oli kohustatud asjaolusid arvestades tarvusele võtma, olid tarvitusele võetud ja et ta
tegutses vastavalt erijuhistele.
5. Vedaja ei või viidata oma kasuks artikli 17 punkti 4 ala-punktile "f" ainult sel juhul,
kui ta ei tõesta, et kõik abinõud, mida ta oli kohustatud tarvitusele võtma, olid tarvitusele võetud
ja ta tegutses vastavalt talle antud erijuhistele.
Artikkel 19
Kui kaup ei olnud köhale toimetatud kooskõlastatud tähtajaks või kui kooskõlastatud tähtaja
puudumise korral veo tegelik kestus, arvestades konkreetseid asjaolusid, eriti sõiduki osalist
peale laadimist või aega, mis on vajalik tavalistes oludes kauba komplekteerimiseks täieliku
täislaadimiseni, ületab aja, mis peaks olema mõistlikult võimaldatud kohusetruule vedajale, siis
tunnistatakse, et kaup on köhale toimetatud viivitusega.
Artikkel 20
1. See tõsiasi, et kaupa ei toimetatud köhale kokkulepitud tähtaja möödumisel kolmekümne
päeva jooksul ja kui tähtaeg ei olnud kooskõlastatud, kuuekümne päeva jooksul, kauba
vastuvõtmise päevast arvates, on kauba kaotamine vaieldamatu ja isik, kellel on nõude õigus,
võib lugeda kauba kaotatuks.
2. Kauba käsutamise õigusega isik võib kaotsiläinud kauba eest hüvituse saamise korral
paluda kirjalikult talle kohe teatada , kui kaup leitakse hüvituse väljamaksmisele järgneva aasta
jooksul. Tema sellise nõude teadmiseks võtmine peab olema tõendatud kirjalikult.
3. Kolmekümne päeva jooksul pärast sellise teate saamist võib kauba käsutamise õigusega
isik nõuda, et kaup oleks talle üle antud saatekirjas näidatud võlgnevuste eest maksete
äratasumise vastu, samuti tema saadud hüvituse tagastamise vastu, maha arvates hüvituse
summasse lülitatud võimalikud kulud, kuid ilma õiguseta nõuda kahju hüvitamist
kohaletoimetamisega viivitamise eest, mis on ettenähtud artiklites 23 ja 26, kui viimane kuulub
kohaldamisele.
4. Punktis 2 nimetatud palve või punktis 3 ettenähtud kolmekümnepäeva jooksul antud
juhiste puudumise korral või sel juhul, kui kaup leiti alles aasta möödumisel hüvituse
väljamaksmise päevast arvates, on vedajal õigus käsutada leitud kaupa vastavalt kauba asukoha
riigi seadustele .
Artikkel 21
Kui kaup on saajale üle antud sisse nõudmata makse, mida vedaja pidi saajalt sisse nõudma
vastavalt veolepingu tingimustele, on vedaja kohustatud tasuma saatjale hüvitust summas, mis ei
ületa sellise makse summat saatja suhtes oma regressiõigust kahjustamata.
Artikkel 22
1. Kui saatja annab vedajale vedada ohtlikke kaupu, peab ta teatama talle täpselt nende
kaupade ohu laadi ja vajaduse korral rakendatavad ettevaatusabinõud. Kui need juhised ei ole
saatekirja märgitud, siis lasub saatjal või saajal kohustus tõendada igasugusel muul viisil, et
vedaja oli teadlik nimetatud kaupade veoga seotud ohu laadist .
2. Vedaja võib igal ajal ja köhas hüvitust saamata mahalaadida, hävitada või kahjutuks teha
kaubad, mille ohtlikkusest ta ei olnud käesoleva artikli punktis l nimetatud asjaoludel teadlik.
Pealegi vastutab saatja kõigist kaupade veoks andmisel ja veol tekkinud kulude ja kahju eest.
Artikkel 23
1. Kui vedaja on Vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele kohustatud hüvitama kauba
täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele kuuluva summa suurus
määratakse kindlaks kauba veoks vastuvõtmise köhas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel.
2. Kauba maksumus määratakse kindlaks börsi koteeringu alusel või kui see puudub, siis
jooksva turuhinna alusel või mõlema puudumise korral sama liiki ja omadustega kauba tavalise
maksumuse alusel.
3. Hüvituse suurus ei või siiski ületada 25 franki puudu oleva bruto kaalu kilogrammi eest.
Frangi all mõistetakse kuldfranki, mille kaal on 10/31 grammi kullaprooviga 0,900.
4. Peale selle kuuluvad täielikult hüvitamisele veomaksed, tollimaksud ja lõivud kogu kauba
kaotsimineku korral ja proportsionaalselt kahju suurusele osalise kaotsimineku korral; muid
kahjusid ei hüvitata.
5. Kohaletoimetamisega viivitamise korral, kui nõude avaldaja tõendab, et viivitus on
tekitanud kahju, on vedaja kohustatud hüvitama kahju, mis ei või ületada veomakse.
6. Suurema hüvituse võib vedaja nõuda vaid sel juhul, kui vastavalt artiklitele 24 ja-26 oli
avaldatud kauba maksumus või kohaletoimetamise erihuvi.
Artikkel 24
Saatja võib veomaksete lisandi põhjendatud tasumisel avaldada ja näidata saatekirjas kauba
maksumuse, mis ületab artikli 23 punktis 3 näidatud piiri ja sel juhul asendab avaldatud summa
selle piiri.
Artikkel 25
1. Kui kaup on vigastatud, tasub vedaja kauba väärtuse vähenemisele vastava summa, mis on
arvutatud vastavalt artikli 23 punktides l, 2 ja 4 kindlaksmääratud kauba maksumuse järgi.
2. Hüvituse suurus ei või siiski ületada:
a) kogu saadetise vigastamise korral hüvituse summat, mida tuleks maksta kogu kauba
kaotsimineku puhul;
b) ainult osa saadetise vigastamise korral hüvituse summat, mida tuleks maksta vigastatud
kauba osa kaotsimineku puhul.
Artikkel 26
1. Kui saatja tasub veomaksete kooskõlastatud lisandi, siis võib ta kindlaks määrata
kohaletoimetamise erihuvi summa kauba kaotsimineku, vigastamise ja kokkulepitud tähtajaks
kohaletoimetamisega viivitamise korral.
2. Kui on avaldatud kohaletoimetamise erihuvi, siis olenemata hüvitusest, mis on ette nähtud
artiklitega 23, 24 ja 25, võib nõuda tõendatud täiendava kahju hüvitamist avaldatud huvi summa
piirides.
Artikkel 27
1. Nõude avaldaja võib nõuda hüvitamisele kuuluvalt summalt viivise tasumist. Need
arvutatakse (5% aastas) vedajale kirjaliku nõude saatmise päevast või kui sellist nõuet ei esitatud,
siis hagi esitamise päevast arvates.
2. Kui andmed hüvituse arvutamiseks ei ole väljendatud hüvituse nõude esitamise riigi
valuutas, siis arvutatakse hüvitus sellesse valuutasse ümber hüvituse väljamaksmise päeva ja
köha jooksva kursi järgi.
Artikkel 28
l. Neil juhtudel, kui vastavalt seadusele võidakse esitada lepinguväline nõue seoses sellega,
et vedudel tekkinud kaotsiminek, vigastamine või kohaletoimetamisega viivitamine satub
käesoleva konventsiooni toime alla, siis võib vedaja toetuda konventsiooni sätetele, mis
välistavad tema vastutuse, või sätetele, mis määravad kindlaks tasumisele kuuluva hüvituse või
piiravad seda.
2. Kui kauba kaotsimineku, vigastamise või kohaletoimetamisega viivitamisega lepingu väi
ise vastutuse nõue esitatakse ühele isikutest, kelle eest vedaja vastutab vastavalt artikli 3
tingimustele, siis see isik võib samuti toetuda käesoleva konventsiooni sätetele, mis välistavad
vedaja vastutuse, määravad kindlaks tasumisele kuuluva hüvituse või piiravad seda.
Artikkel 29
1. Vedajal ei ole õigust viidata käesoleva peatüki sätetele, millega välistatakse või tema
vastutus piiratakse või millega kantakse tõendamiskoormus üle teisele poolele, kui kahju oli
tekitatud tahtlikult tema õigusvastase tegevuse või kohustuste mittekohase täitmisega, mis
vastavalt asja läbivaatava kohtu kohaldatavale seadusele võrdsustatakse sihiliku õigusvastase
tegevusega .
2. Sama kehtib, kui õigusvastase teo on toime pannud või kohustusi mittekohaselt täitnud
vedaja agent või teenistuja või teine isik, kelle poole vedaja pöördub vedude korraldamiseks neile
agentidele, teenistujatele või teistele isikutele pandud kohustuste täitmise ajal. Sel juhul ei ole
neil agentidel, teenistujatel või teistel isikutel samuti õigust viidata oma isikliku vastutuse korral
käesoleva peatüki sätetele, mis on nimetatud punktis 1.
V peatükk
NÕUDED JA HAGID
Artikkel 30
1. Kui saaja võtab kauba vastu koos vedajaga kontrollimata nõuetekohaselt selle seisundit,
või ei tee kõige hiljemalt kauba vastuvõtmise hetkel vedajale avaldust kauba kaotsimineku või
vigastuse olemuse kohta juhul, kui kaotsiminek või vigastamine on silmanähtav, hiljemalt 7
päeva jooksul arvates kauba vastuvõtmise päevast, välja arvatud pühapäevad ja pühad; juhul kui
kaotsiminek või vigastamine ei olnud silmanähtav, siis kauba vastuvõtmine on tõendatud prima
facie sellest, et ta sai kauba sellises seisundis, nagu on märgitud saatekirjas. Kui kaotsiminek või
vigastamine ei olnud silmanähtav tuleb avaldus teha kirjalikult.
2. Kui saaja ja vedaja olid kauba seisundit nõuetekohaselt kontrollinud, siis kontrolli
tulemustele vasturääkivad tõendid on lubatud vaid sel juhul, kui kaotsiminek või vigastamine on
silmanähtav ning saaja .on teinud vedajale nõuetekohase avalduse kirjalikult 7 päeva jooksul,
välja arvatud pühapäevad ja pühad.
3. Kauba kohaletoimetamisega viivitamine võib põhjustada hüvituse tasumise ainult sel
juhul, kui avaldus oli tehtud kirjalikult 21 päeva jooksul arvates kauba saaja käsutusse
üleandmise päevast.
4. Käesolevas artiklis ettenähtud tähtaegu arvutades ei arvata tähtaja sisse kauba
väljaandmise või kontrollimise või kauba saaja käsutusse üleandmise päeva.
5. Vedaja ja saaja peavad osutama teineteisele abi kõigi vajalike asjaolude uurimisel ja
kontrollimisel.
Artikkel 31
1. Kõigi käesoleva konventsiooni toime alla sattuvatest vedudest tekkinud vaidluste
korral võib hageja , peale poolte poolt kooskõlastatud konventsioonist osavõtvate maade kohtute,
pöörduda selle riigi kohtusse, mille territooriumil:
a) on kostjal alaline elukoht või on oma peakommertsettevõte või osakonna või agentuuri
asukoht;
b) asub kauba veoks vastuvõtmise koht või kauba üleandmiseks ettenähtud koht.
Teistesse kohtutesse pöörduda ei ole lubatud.
2. Kui käesoleva artikli punktis l nimetatud mingisuguses vaidluses on hagi läbivaatamisel
kohtus, kelle pädevusse selle punkti sätete põhjal asi kuulub, või kui niisuguse hagi suhtes oli see
kohus teinud otsuse, siis ühtede ja samade poolte uut hagi samal alusel ei ole lubatud esitada,
välja arvatud juhtumid, mil selle kohtu otsus, kuhu oli esitatud esimene hagi, ei kuulu täitmisele
maal, milles algatatakse uus arutamine .
3. Kui otsus käesoleva artikli punktis l nimetatud vaidluse kohta, mille on teinud ühe
konventsioonist osavõtva riigi kohus, kuulub täitmisele selles riigis, siis see otsus kuulub samuti
täitmisele mis tahes teistes konventsioonist osavõtvates riikides, kui vaid on täidetud selle riigi
ettekirjutatud formaalsused. Formaalsuste täitmine ei või põhjustada asja sisulist ümbervaatamist.
4. Käesoleva artikli punkti 3 sätteid kohaldatakse poolte juuresolekul ja tagaselja tehtud
otsuste ning kohtu leppetoimingute puhul, kuid ei kohaldata kui on tegemist eelnevalt täidetavate
otsuste või määrustega kahju hüvitamiseks lisaks kohtukuludele sellise kostja poolt, kelle hagi
jäeti täielikult või osaliselt rahuldamata.
5. Vedudest tulenevate nende hagide läbivaatamisel, mis kuuluvad käesoleva konventsiooni
toime alla, ei nõuta kohtukulude tagamise esildist konventsioonist osavõtvate riikide kodanike
poolt, kelle elukoht või kelle alaline asukoht on ühes nendest riikidest.
Artikkel 32
1. Käesoleva konventsiooni toime alla kuuluvatest vedudest tulenevatele nõuetele
kehtestatakse üheaastane hagi aegumistähtaeg. Kuid tahtliku õigusvastase tegevuse või sellise
kohustuste mittekohase täitmise juhul, mis vastavalt asja läbivaatava kohtu kohaldatavale
seadusele võrdsustatakse sihiliku õigusvastase tegevusega, kehtestatakse kolmeaastane hagi
aegumistähtaeg. Hagi aegumistähtaja kulg algab:
a) kauba osalise kaotsimineku, vigastamise või kohaletoimetamisega viivitamise juhul kauba
üleandmise päevast arvates;
b) kogu kauba kaotsimineku juhul kolmekümnendal päeval pärast kokkulepitud tähtaja
möödumist või kui selles ei oldud kokkulepitud, siis kuuekümnendast päevast pärast vedaja poolt
veoks vastuvõtmist;
c) kõikidel muudel juhtudel - kolmekuuse tähtaja möödumisel veolepingu sõlmimise
päevast arvates.
Päeva, millest algab hagi aegumistähtaja kulg, ei arvata hagi aegumistähtaja sisse.
2. Kirjaliku nõude esitamine peatab hagi aegumistähtaja kulgemise selle päevani, millal
vedaja kirjalikult lükkas nõude tagasi ja tagastas juurdelisatud dokumendid. Nõude osalise
õigeksvõtu korral hagi aegumistähtaeg uueneb üksnes selle nõudeosa suhtes, mis jääb
vaidlusaluseks. Pretensiooni või sellele vastuse saamise, samuti dokumentide tagastamise
tõenduskoormus lasub sellel poolel, kes viitab nendele faktidele. Hagi aegumistähtaja kulg ei
peatu samal alusel edasiste nõuete esitamise tõttu.
3. Käesoleva artikli punkti 2 sätteid järgides reguleeritakse hagi aegumistähtaja pikendamist
asja läbivaatava kohtu asukoha riigi seadusega. Sama seadusega reguleeritakse vaheaeg hagi
aegumistähtaja kulgemises.
4. Nõudeid, mille hagi aegumistähtaeg on möödunud, ei või esitada vastuhagi või
vastuvaidluse korras.
Artikkel 33
Veoleping võib sisaldada artikli, milles tunnustatakse vahekohtu pädevust, kui artiklis
nähakse ette, et vahekohus peab kohaldama käesoleva konventsiooni sätteid.
VI peatükk
JÄRJESTIKKU MITME VEDAJA KORRALDATAVAID VEDUSID
PUUDUTAVAD SÄTTED
Artikkel 34
Kui ühe lepinguga kindlaksmääratud tingimustel vedu korraldatavad järgemööda mitu
autovedajat, siis igaüks neist kannab vastutust kogu veo eest; teine vedaja ja igaüks järgnevatest
vedajatest muutub seoses kauba saatekirja vastuvõtmisega veolepingust osavõtjaks saatekirjas
nimetatud tingimustel.
Artikkel 35
1. Vedaja, kes võtab kauba vastu oma eelvedajalt, annab sellele enda dateeritud ja
allakirjutatud kviitungi. Ta peab kirjutama oma nime ja aadressi saatekirja teisele eksemplarile.
Vajaduse korral teeb ta sellel eksemplaril, samuti ka tema antud kviitungil piirava tingimuse
analoogiliselt artikli 8 punktis 2 ettenähtuga.
2. Artikli 9 sätteid kohaldatakse järjestikku vedu korraldatavate vedajate vastastikustes
suhetes.
Artikkel 36
Välja arvatud juhud, kui asi puudutab hagi läbivaatamise staadiumil esitatud vastuhagi või -
vaidlust, mis käib sellelsamal veolepingul põhineva nõude kohta, võib kauba kaotsimineku,
vigastamise või kohaletoimetamisega viivitamisega seotud hagid esitada ainult esimesele
vedajale, viimasele vedajale või vedajale, kes korraldas vedu sellel etapil, millel toimus kauba
kaotsimineku, vigastamise või kohaletoimetamisega viivitamise esilekutsunud sündmus; hagi
võib esitada ühteaegu mitmele vedajale.
Artikkel 37
Vedajal, kes vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele on tasunud kahju eest hüvitust, on
regressiõigus teistele veos osalenud vedajatele väljamakstud summale, selle protsentidele ja
nõudega seotud kuludele alljärgnevate sätete järgimise korral:
a) vedaja, kes oli süüdi kulude või kahju tekitamises, peab ainuisikuliselt kandma vastutust
hüvitamise eest, olenemata sellest, kas selle maksis välja tema ise või teine vedaja;
b) kui kulude või kahju tekitamises on süüdi kaks või mitu vedajat, peab igaüks neist välja
maksma summa, mis on võrdeline nendel lasuva vastutuse osaga; kui aga on võimatu seda osa
kindlaks määrata, kannab iga vedaja vastutust võrdeliselt tal saada oleva veotasu osaga;
c) kui pole võimalik kindlaks määrata, kes vedajatest kannab kulude või kahju eest vastutust,
siis jaotatakse hüvituse eest saadav summa kõigi vedajate vahel punktis "b" toodud
proportsioonides .
Artikkel 38
Kui üks vedaja on maksuvõimetu, jaotatakse temalt saada olev ja tema poolt väljamaksmata
hüvituse osa kõigi vedajate vahel võrdeliselt neil saada oleva veotasu osaga.
Artikkel 39
1. Vedajal, kellele vastavalt artiklitele 37 ja 39 esitati regressihagi, ei ole õigust vaidlustada
makse põhjendatust, mille on teinud regressihagi esitanud vedaja , kui hüvituse suurus on
kindlaks määratud kohtu otsusega pärast seda, kui vedajale, kellele esitati regressihagi, oli
nõuetekohaselt teada antud protsessist ja tal oli võimalus sellest osa võtta.
2.Regressihagi esitada sooviv vedaja võib esitada hagi pädevasse kohtusse riigis, milles ühel
vedudest osavõtjal on alaline elukoht või oma põhikommertsettevõte või osakond või agentuur ,
mille vahendusel oli sõlmitud veoleping.
Regressihagi võib algatada ühes ja samas kohtus kõigi veos osalevate vedajate vastu.
3. Artikli 31 punktide 3 ja 4 sätteid kohaldatakse kohtuotsuse puhul, mis on tehtud artiklites
37 ja 38 nimetatud regressihagide osas.
4. Artikli 32 sätted kehtivad regressihagide suhtes, mida üks vedaja esitab teisele. Kuid hagi
aegumistähtaja kulg algab kohtu lõpliku otsuse tegemise päevast, millega määratakse kindlaks
käesoleva konventsiooni sätete kohaselt väljamaksmisele kuuluva hüvituse suurus, või sellise
otsuse puudumise korral hüvituse tegeliku väljamaksmise päevast.
Artikkel 40
Vedajatel on õigus sõlmida omavahel kokkuleppeid, mille tingimused erinevad artiklite 37 ja
38 sätetest.
VII peatükk
KONVENTSIOONILE VASTURÄÄKIVATE KOKKULEPETE KEHTETUS
Artikkel 41
1. Artikli 40 sätteid järgides on kehtetu igasugune kokkulepe, milles otse või kaudselt
lubatakse kõrvale kalduda käesoleva konventsiooni sätetest. Niisuguse kokkuleppe kehtetus ei
too endaga kaasa lepingu teiste tingimuste kehtetust.
2. Iseäranis tunnistatakse kehtetuks mis tahes artikkel, mille põhjal vedajal tekivad
soodustused kindlustuslepingu järgi või mis tahes analoogiline artikkel, samuti mis tahes artikkel,
mis kannab tõendamiskoormuse üle teisele poolele.
VIII peatükk
LÕPPSÄTTED
Artikkel 42
1.Käesolev konventsioon on avatud allakirjutamiseks või temaga ühinemiseks Euroopa
Majanduskomisjoni liikmeteks olevatele riikidele ja riikidele, kes on lubatud komisjoni tegevuses
osalema nõuandva häälega vastavalt selle komisjoni volituste punktile 8.
2. Riigid, kes on lubatud osalema teatavast Euroopa Majanduskomisjoni tegevusest vastavalt
tema volituste artiklile 11, võivad saada käesoleva konventsiooni osalisteks, ühinedes sellega
pärast jõustumist.
3. Konventsioon avatakse allakirjutamiseks kuni 31. augustini 1956.a. (kaasa arvatud). Pärast
seda kuupäeva on ta avatud temaga ühinemiseks.
4. Käesolev konventsioon kuulub ratifitseerimisele.
5. Ratifitseerimine või ühinemine toimub ratifitseerimiskirja või ühinemisdokumendi
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile hoiule üleandmisega.
Artikkel 43
1. Käesolev konventsioon jõustub üheksakümnendal päeval pärast seda, kui viis riiki artikli
42 punktis l nimetatuist annavad ratifitseerimiskirjad või dokumendid hoiule.
2. Iga riigi jaoks, kes ratifitseerib käesoleva konventsiooni või ühineb temaga pärast seda,
kui viis riiki on andnud oma ratifitseerimiskirjad või ühinemisdokumendid hoiule, jõustub
käesolev konventsioon üheksakümnendal päeval pärast ratifitseerimiskirja või
ühinemisdokumendi hoiule andmist.
Artikkel 44
1. Iga konventsiooniosaline võib käesoleva konventsiooni denonsseerida, teatades sellest
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.
2. Denonssseerimine jõustub kaheteistkümne kuu möödumisel Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni peasekretäri poolt denonsseerimisteate saamise päevast.
Artikkel 45
Kui pärast käesoleva konventsiooni jõustumist osutub, et konventsiooniosaliste arv on
denonsseerimise tagajärjel viiest väiksem, siis kaotab konventsioon jõu päevast, mil jõustub
viimane denonsseerimistest.
Artikkel 46
1. Iga riik võib ratifitseerimiskirja või ühinemisdokumendi hoiule andmisel või igal ajal
hiljem teatada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile saadetava teatega, et käesolev
konventsioon laieneb kogu või osale territooriumile, mille välissuhete eest ta vastutab.
Konventsioon laieneb territooriumile või teatises nimetatud territooriumile üheksakümne päeva
möödumisel pärast seda, kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär on saanud
nimetatud teate või kui sel päeval konventsioon veel ei jõustu, siis jõustumise päevast.
2. Iga riik, kes tegi vastavalt eelmisele punktile avalduse käesoleva konventsiooni
kohaldamise laienemisest territooriumile, mille välissuhete eest ta vastutab, võib vastavalt artikli
44 sätetele konventsiooni denonsseerida nimetatud territooriumi suhtes.
Artikkel 47
Mis tahes kahe või mitme konventsiooniosalise vaidluse käesoleva konventsiooni
tõlgendamise või kohaldamise üle, mida konventsiooniosalised ei suuda lahendada läbirääkimiste
teel või teisiti, võib huvitatud konventsiooniosaliste palvel anda lahendada Rahvusvahelisele
Kohtule.
Artikkel 48
1. Iga konventsiooniosaline võib käesolevale konventsioonile allakirjutamisel või selle
ratifitseerimisel või sellega ühinemisel avaldada, et ta ei pea ennast seotuks konventsiooni
artikliga 47. Teised konventsiooniosalised ei ole seotud artikliga 47 kõikide
konventsiooniosaliste suhtes, kes tegid sellise klausli.
2. Iga konventsiooniosaline, kes tegi vastavalt punktile l klausli, võib igal hetkel võtta selle
tagasi, saates teate Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.
3. Mingisuguseid muid klausleid käesoleva konventsiooni juurde ei lubata teha.
Artikkel 49
1. Pärast käesoleva konventsiooni kolmeaastast kehtimist võib iga konventsiooniosaline
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile saadetud teatisega esitada palve käesoleva
konventsiooni läbivaatamise konverentsi kokkukutsumiseks. Peasekretär teatab sellest palvest
kõigile konventsiooniosalistele ja kutsub kokku konventsiooni läbivaatamise konverentsi, kui
pärast tema teadet nelja kuu jooksul vähemalt üks neljandik konventsiooniosalistest teatavad
talle, et nad on sellise palvega nõus.
2. Kui konverents kutsutakse kokku vastavalt eelmisele punktile, teatab peasekretär sellest
kõigile konventsiooniosalistele ja palub neid esitada kolme kuu jooksul ettepanekud, mille
läbivaatamine konverentsil näiks neile soovitavana. Vähemalt kolm kuud enne konverentsi
avamist teatab peasekretär kõigile konventsiooniosalistele konverentsi päevakorra, samuti nende
ettepanekute teksti.
3. Vastavalt käesolevale artiklile kutsub peasekretär mis tahes konverentsile kõik artikli 42
punktis l nimetatud riigid, kes on konventsiooniosalised artikli 42 punkti 2 aluse
Artikkel 50
Peale artiklis 49 nimetatud teatiste teatab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär
artikli 42 punktis l nimetatud riikidele, samuti riikidele, kes on lepinguosalised artikli 42 punkti 2
alusel:
a) konventsiooni ratifitseerimisest ja sellega ühinemisest vastavalt artiklile 42;
b)käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäevad vastavalt artiklile 43;
c) denonsseerimisest vastavalt artiklile 44;
d)käesoleva konventsiooni jõu kaotamisest vastavalt artiklile 45;
e) saadud teatistest vastavalt artiklile 46;
f) saadud avaldustes ja teatistest vastavalt artikli 48 punktidele l ja 2.
Artikkel 51
Pärast 31. augustit 1956.a. antakse käesoleva konventsiooni originaal hoiule Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, kes saadab nõuetekohaselt tõestatud ärakirjad igale
artikli 42 punktides l ja 2 nimetatud riigile.
SELLE TÕENDAMISEKS kujutasid allpool nimetatud, nõuetekohaselt volitatud esindajad
käesolevale konventsioonile alla.
Tehtud Genfis üheksteistkümnendal mail tuhande üheksasaja viiekümne kuuendal aastal ühes
eksemplaris, mille inglis -ja prantsuskeelne tekst on audentsed.
ALLAKIRJUTAMISPROTOKOLL
Kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu konventsioonile allakirjutamise hetkel leppisid
nõuetekohaselt volitatud isikud kokku esitada alljärgnevad avaldused ja selgitused .
1. Käesolevat konventsiooni ei kohaldata Suurbritannia Ühendatud Kuningriigi ja Põhja-
Iirimaa ning Iiri Vabariigi vaheliste vedude puhul.
2. Artikli l punkti 4 juurde:
Allakirjutanud kohustuvad korraldama läbirääkimisi ümberkolimisel sisustuse ja mööbli veo
lepingut reguleeriva konventsiooni ja kombineeritud vedu reguleeriva konventsiooni
sõlmimiseks.
SELLE TÕENDAMISEKS kujutasid allpool nimetatud, nõuetekohaselt volitatud esindajad
käesolevale protokollile alla.
Tehtud Genfis üheksateistkümnendal mail tuhande üheksasaja viiekümne kuuendal aastal
ühes eksemplaris, mille inglis-ja prantsuskeelne tekst on audentsed.
PROTOKOLL RAHVUSVAHELISE AUTOKAUBAVEOLEPINGU
KONVENTSIOONI JUURDE
Tehtud Genfis 5. juulil 1978. aastal
KÄESOLEVA PROTOKOLLI OSALISED
OLLES Genfis 19. mail 1956.a. allakirjutatud kaupade rahvusvahelise autoveolepingu
konventsiooni osalisteks
LEPPISID KOKKU ALLJÄRGNEVAS:
Artikkel 1
Käesolevas protokollis mõistetakse "konventsiooni" all "Kaupade rahvusvahelise autoveo
lepingu konventsiooni" (CMR).
Artikkel 2
Käesoleva konventsiooni artiklit 23 muudetakse järgmiselt:
1) punkt 3 asendatakse järgmise tekstiga:
" 3. Kuid hüvituse suurus ei või ületada 8,33 arvestuslikku ühikut puudu oleva brutokaalu kg
eest."
2) Sama artikli lõppu on lisatud punktid 7, 8 ja 9:
" 7. Käesolevas konventsioonis nimetatud arveldusühikuks on Rahvusvahelise Valuutafondi
poolt kindlaksmääratud SDR- ühik. Käesoleva artikli punktis 3 nimetatud summa
konverteeritakse selle riigi rahvuslikku valuutasse, kelle kohus arutab kohtuasja, kohtuotsuse
tegemise päeval või poolte kokkuleppel kindlaksmääratud päeval kehtinud valuuta väärtuse
alusel. Rahvusvahelise Valuutafondi liikmesriigi SDR ühikutes väljendatud rahvusliku valuuta
väärtus arvutatakse välja vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondi enda operatsioonide ja tehingute
sooritamise päeval käsutatavale arvutamismeetodile. Selle riigi, kes ei ole Rahvusvahelise
Valuutafondi liige, SDR-ühikutes väljendatud rahvusliku valuuta väärtus arvutatakse välja selle
riigi poolt kindlaksmääratud meetoditega.
8. Kummati võib riik, kes ei ole Rahvusvahelise Valuutafondi liige ja kelle rahvuslik seadus
ei luba kohaldada käesoleva artikli punkti 7 sätteid, CMR-i juurde kuuluva protokolli
ratifitseerimisel või sellega ühinemisel või mis tahes ajal hiljem avaldada, et käesoleva artikli
punktis 3 ettenähtud vastutuse piir, mida kohaldatakse tema territooriumil, moodustab 25
rahaühikut. Käesolevas punktis nimetatud rahaühik vastab 10/31 grammile kullale prooviga
0,900. Käesolevas punktis nimetatud summa konventeerime rahvuslikku valuutasse toimub
huvitatud riigi rahvuslikule seaduse kohaselt.
9. Käesoleva artikli punkti 7 viimases lauses nimetatud väljaarvutamine ja punktis 8
nimetatud konverteerimine tuleb teha selliselt, et väljendada võimaluse korral riigi rahvuslikus
valuutas sama reaalne väärtus, mis on väljendatud käesoleva artikli punktis 3 arveldusühikutes.
CMR-i juurde kuuluva protokolli punktis 3 nimetatud dokumendi hoiule andmisel ja iga kord kui
käesoleva artikli punkti kohase väljaarvutamismeetodi või käesoleva artikli punkti 8 kohase
konverteerimise tulemusena saadud summa muutumise korral peab riik teatama sellest Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile."
LÕPPSÄTTED
Artikkel 3
1. Käesolev protokoll avatakse allakirjutamiseks riikidele, kes kirjutasid alla
konventsioonile või ühinesid sellega ja kes on Euroopa Majanduskomisjoni liikmed või on
lubatud osa võtma komisjoni tegevusest konsultatiivstaatusega vastavalt selle komisjoni volituste
punktile 8.
2. Käesolev protokoll avatakse temaga ühinemiseks mis tahes käesoleva artikli punktis l
nimetatud riigile, kes on konventsiooniosaline.
3. Riigid, kes võivad osa võtta Euroopa Majanduskomisjoni teatud tegevusest vastavalt
tema volituste artiklile 11 ja kes on konventsiooniga ühinenud, võivad saada käesoleva protokolli
lepinguosalisteks ühinedes sellega pärast ta jõustumist.
4. Protokoll avatakse allakirjutamiseks Genfis 1. septembrist 1978.a. kuni 31. augustini
1979.a. (kaasa arvatud). Pärast seda kuupäeva on ta avatud temaga ühinemiseks.
5. Käesolev protokoll kuulub ratifitseerimisele pärast seda, kui huvitatud riik ratifitseerib
konventsiooni või ühineb sellega.
6. Protokoll ratifitseeritakse või sellega ühinetakse vastava dokumendi hoiule andmisega
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.
7. Iga ratifitseerimis- või ühinemisdokumenti, mis on antud hoiule pärast käesolevas
protokollis tehtud muudatuse jõustumist kõigi lepinguosaliste suhtes või pärast selle muudatuse
jõustumist nõutud abinõude täitmist kõigi konventsiooniosaliste suhtes, käsitletakse kui
protokolli juurde kuuluvat koos temas tehtud muudatusega.
Artikkel 4
1. Käesolev protokoll jõustub üheksakümnendal päeval pärast seda, kui viis käesoleva artikli
3 punktides l ja 2 nimetatud riiki annavad hoiule oma ratifitseerimis- või ühinemisdokumendid.
2. Iga riigi jaoks, kes ratifitseerib käesoleva protokolli või ühineb temaga pärast seda, kui
viis riiki annavad hoiule oma ratifitseerimis- või ühinemisdokumendid, jõustub käesolev
protokoll üheksakümnendal päeval, arvates nende riikide ratifitseerimis- või
ühinemisdokumentide üleandmise päevast.
Artikkel 5
1. Iga konventsiooniosaline võib denonsseerida käesoleva protokolli teatades sellest
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.
2. Denonssseerimine jõustub kaheteistkümne kuu möödumisel arvates päevast, mil Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni peasekretär sai denonsseerimisteate.
3. Iga konventsiooniosaline, kes lakkab olemas käesoleva konventsiooni osaline,
samaaegselt lakkab olemast käesoleva protokolli osaline.
Artikkel 6
Kui pärast käesoleva protokolli jõustumist osutub konventsiooniosaliste arv on
denonsseerimise tagajärjel viiest väiksem, siis kaotab käesolev protokoll jõu sellest päevast, mil
jõustub viimane denonsseerimistest.
Artikkel 7
1. Iga riik võib oma ratifitseerimis- või ühinemisdokumendi hoiule andes või mis tahes hetkel
hiljem avaldada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile saadetud teatega, et käesolev
protokoll laieneb kogu või osale territooriumile, mille välissuhete eest ta vastutab ja mille suhtes
ta tegi avalduse vastavalt konventsiooni artiklile 46. Käesolevat protokolli hakatakse kohaldama
territooriumil või teates nimetatud territooriumil üheksakümnendal päeval pärast seda, kui
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär on saanud nimetatud teate, või kui sel päeval
protokoll veel ei jõustu, siis tema jõustumise päevast.
2. Iga riik, kes tegi vastavalt eelmisele punktile avalduse käesoleva protokolli kohaldamiseks
territooriumile, mille välissidemete eest ta vastutab, võib eespool nimetatud artikli 5 kohaselt
denonsseerida protokolli eraldi nimetatud territooriumi suhtes.
Artikkel 8
Igasuguse vaidluse vähemalt kahe konventsiooniosalise vahel käesoleva protokolli
tõlgendamise või kohaldamise üle, mida konventsiooniosalised ei suuda lahendada
läbirääkimiste teel või teiste reguleerimisvahenditega, võib huvitatud konventsiooniosaliste
palvel anda lahendada Rahvusvahelisele Kohtule.
Artikkel 9
1. Iga konventsiooniosaline võib käesolevale protokollile allakirjutamise või selle
ratifitseerimise või sellega ühinemise hetkel teatada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
peasekretärile saadetud teatega, et ta ei pea ennast seotuks protokolli artikliga 8. Teised
konventsiooniosalised ei ole seotud artikliga 8 mis tahes konventsiooniosaliste suhtes, kes tegid
sellise avalduse.
2. Käesoleva artikli punktis l nimetatud avalduse võib tagasi võtta Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni peasekretärile saadetud teatega.
3. Muid klausleid käesolevasse protokolli ei lubata teha.
Artikkel 10
1. Pärast käesoleva protokolli kolmeaastast kehtimist võib iga konventsiooniosaline
pöörduda Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri poole palvega käesoleva protokolli
uuesti läbivaatamise konverentsi kokkukutsumiseks. Peasekretär teatab sellest palvest kõigile
konventsiooniosalistele ja kutsub kokku konverentsi protokolli uuesti läbivaatamiseks, kui nelja
kuu jooksul pärast tema teadet vähemalt üks neljandik konventsiooniosalistest teatavad talle oma
nõusolekust sellise konverentsi kokkukutsumiseks.
2. Kui konverents kutsutakse kokku vastavalt eelmisele punktile, siis peasekretär teatab
sellest kõigile konventsiooniosal istele ja pöördub nende poole palvega esitada talle kolme kuu
jooksul ettepanekud, mille läbivaatamine konverentsil näiks neile soovitav . Vähemalt kolm kuud
enne konverentsi avamist teatab peasekretär kõigile konventsiooniosalistele konverentsi
päevakorra, samuti nende ettepanekute teksti.
3. Peasekretär kutsub mis tahes konverentsile, mis tuleb kokku vastavalt käesolevale
artiklile, kõik artikli 3 punktides l ja 2 nimetatud riigid, samuti riigid, kes on
konventsiooniosalised käesoleva protokolli artikli 3 punkti 3 alusel.
Artikkel 11
Peale artiklis 10 ettenähtud teadete teatab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär
artikli 3 punktides l ja 2 nimetatud riikidele, samuti riikidele, kes on konventsiooniosalised artikli
3 punkti 3 alusel:
a) protokolli ratifitseerimisest ja sellega ühinemisest vastavalt artiklile 3;
b)käesoleva protokolli jõustumise kuupäevad vastavalt artiklile 4;
c) saadud teadetest vastavalt artikli 2 punktile 2;
d)denonsseerimise jõustumisest vastavalt artiklile 5;
e) käesoleva protokolli jõu kaotamisest vastavalt artiklile 6;
f) saadud teadetest vastavalt artiklile 7;
g) saadud avaldustest ja teadetest vastavalt artikli 9 punktidele l ja 2.
Artikkel 12
Pärast 31. augustit 1979.a. antakse käesoleva protokolli originaal hoiule Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni peasekretärile, kes saadab nõuetekohaselt tõestatud ärakirjad igale käesoleva
protokolli artikli 3 punktides l, 2 ja 3 nimetatud riigile.
Tehtud Genfis ühes eksemplaris viiendal juulil tuhande üheksasaja seitsmekümne
kaheksandal aastal inglise ja prantsuse keeles, kusjuures tekstid on audentsed.