Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2015/ 2016
Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused
Leida vastused alljärgnevatele küsimustele:
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mari21
Õppematerjali autor
Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2014/2015 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused Lugeda läbi järgmised artiklid: Julia Laffranque artikkel: „Pilk Eesti õigusmaastikule põhiseaduse täiendamise seaduse valguses. Euroopa Liidu õigusega seotud võtmeküsimused põhiseaduslikkuse järelevalves”. – Juridica 2007/VIII, lk 523. Uno Lõhmuse artikkel: „Euroopa Liidu õigussüsteem ja põhiseaduslikkuse kontroll pärast 1. maid 2004.” – Juridica 2006/I, lk 3.
ESTÜ, EMÜ ja Euratom 6. Euroopa Liitu ei kuulu a) Austria b) Norra c) Bulgaaria d) Sveits e) Sloveenia f) Monaco g) Malta 7. ELi kandidaatriikidele esitatavaid kriteeriume nimetatakse a) Maastrichti kriteeriumiteks b) Kopenhaageni kriteeriumiteks c) Schengeni kriteeriumiteks 8. Soome ja Rootsi said ELi liikmeks 1 Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 a) 1981. aastal a) 1985. aastal b) 1995. aastal c) 2005. aastal 9. Selgita, mida tähendab riikideülesus ehk supranatsionaalsus. Mille poolest erineb riikideülesus valitustevahelisest koostööst? ............................................................................................................ .................................................................................................
läbi vaadatud parlamendis ja jõudnud nõukogu ette. Euroopa Parlament (European Parliament) esindab ühenduse liikmesriike. Alates 1979. Aastast valitakse parlamendisaadikud rahvusriikide parlamendiliikmete hulgast otse rahva poolt. Parlamendi roll on suhteliselt sümboolne eelkõige saab rääkida nõuandvast funktsioonist. Samas on parlamendil järelevalvefunktsioon komisjoni töö üle õigus avaldada komisjonile umbusaldust ning algatada uurimisprotseduure. Alates 1975. aastast on parlamendile antud otsustusõigus EL-i eelarvega seotud küsimustes ja uute riikide vastuvõtmises. Viimasel ajal volitused kasvavad. Euroopa Komisjon (European Commission) on Euroopa Liidu täitevorganiks. Komisjoni kuuluvad volinikud nimetatakse liikmesriikide poolt ametisse viieks aastaks. Volinikud on sõltumatud oma riikide valitsustest. Komisjoni ülesanne on kujundada liidu
Riigikohtunik Julia Laffranque avaldas hiljuti kahtlust, kas sellega kaasneks mingi lisaväärtus, kui Riigikohtul oleks võimalik teostada põhiseaduslikkuse järelevalvet Euroopa Liidu teisese õiguse üle.*3 Argumentatsioon on järgmine: põhiseaduse täiendamise seadusega kiideti heaks praegu kehtivad Euroopa Liidu aluslepingud ning vastuolu põhiseaduse aluspõhimõtetega ei leitud, Euroopa Kohus kontrollib teisese õiguse kooskõla esmase õigusega, seega peab eeldama, et kehtiv teisene õigus vastab Eesti põhiseaduse aluspõhimõtetele. Teisest õigust pole niisiis vaja kontrollida, sest EK on seda juba kontrollinud (või valmis vajadusel kontrollima). Niisuguse seisukoha võib paigutada üldisema teooria raamidesse, mida Ann Peters on nimetanud kompenseerivaks konstitutsionalismiks. Petersi väitel sunnib õiguse üleilmastumine riike küll loobuma põhiseaduslikkuse järelevalvest, kuid viimased ei jää seetõttu
Endiste EÜ leppingute Euroopa Poliitilise Koostöö Koostöö politsei, arendamine arendamine immigratsiooni, assüüli, justiitsküsimustes Majandus- ja Rahaliit WEU Ehk lähemalt: I sammas: Uus Euroopa Ühendus · Subsidiaarsuse põhimõte · Euroopa Liidu kodakondsus (art. 17-22) · õigus valida ja saada valituks kõikide liikmesriikide kohalikel valimistel · õigus valida ja saada valituks Euroopa Parlamendi valmistel (art.19 end. 8b) · konsulaarlepe (art. 20, end. 8c) · Majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis, art. 98-124) · majanduspoliitika (art. 98-104) · rahapoliitika (EKS ja EKPS; art. 105-111) · institutsioonilised sätted (art. 112-115) · üleminekusätted (majandus- ja rahaliidu loomise etapiline areng; art.116-124)
Rahvahääletusel vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse paragrahv 1 sätestab: ,,Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest." Selleks et paremini aru saada meie kehtivast põhiseadusest, on vajalik heita põgus pilk ajalukku. Nimelt pole omariiklus saatnud Eestit kogu aeg. Omariikluse periood on ajaskaalal olnud Eesti jaoks kaunis lühike. Kuigi formaalselt on korrektne väita, et Eesti iseseisev demokraatlik vabariik kuulutati välja 24. veebruari 1918. a iseseisvusmanifestiga, annab Eesti ajalugu piisavalt tõendeid selle kohta, et Eestil oli enne riikliku iseseisvuse väljakuulutamist õiguslikult autonoomne ühtsus. Võib koguni väita, et 1918. aastal sündinud uus Eesti kujutas endast muinasaja (sks k uralte Staat) riigi taassündi. Ajalooallikad räägivad sellest, et muinasaja lõpul oli toonane Eesti ühiskond peaaegu valmis uue kvaliteediga
....................................................................5 Koosseis.....................................................................................................................5 5.Selgita Euroopa Liidu kohtusüsteemi (millistest kohtutest koosneb, kohtujuristi ülesanded jne), kohtu pädevust ja ülesandeid................................................................5 6.Kuidas on jaotatud pädevus Euroopa Kohtu ja Üldkohtu vahel?................................6 7.EL õigus liigitatakse esmaseks ja teiseseks õiguseks. Mida selline liigitus tähendab? Nimeta akte, mis kuuluvad esmase õiguse alla ja akte, mis kuuluvad teisese õiguse alla..................................................................................................................................6 8.Mida tähendab piiratud pädevuse põhimõte?..............................................................6 9.Mida tähendavad subsidiaarsuse põhimõte?.............................................
põhimõttega. Põhjendus: - PS § 152 lg 2 + põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus: Riigikohtu pädevus tunnistada mis tahes seadus või muu õigusakt kehtetuks, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. - PSTS §st 2 tuleneb: Eesti kuulumisel ELi (arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi), saab kohaldada üksnes seda osa PS-st, mis on ELi õigusega kooskõlas või reguleerib suhteid, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri. Põhiseaduse nende sätete toime, mis pole ELi õigusega kooskõlas ja mida seepärast kohaldada ei saa, aga peatub (Riigikohtu 11. mai 2005. aasta arvamus 3-4-1-3-06). - Kui Riigikohus kasutaks seda pädevust õigustloovate aktide EL-i õigusega seotud sätete puhul, siis põhjustaks ta vastuolu ELi õigusega. à PS § 152 lg 2 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumen seadus tuleb jätta kohaldamata osas milles need võimaldavad põhiseadusega vastuolu tõttu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid