Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON XII kodutöö (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on lasti mittesäiluvuse põhilised vormid?
  • Millised on pooltevaheliste vaidluste kolm põhietappi?
  • Mida teeb merevedaja pretensiooni saamisel?
  • Mida tähendavad mõisted "Inherent vice" ja "Latent defect"?
  • Kes on "Umpire"?
Kodutöö #12
Anastasia Piirainen
  • Millised on lasti mittesäiluvuse põhilised vormid?
    • Kaupade riknemine ja vigastamine;
    • Kaubakohtade puudujääk;
    • Kaupade saatmine valel aadressil;
    • Kaubapartiide segunemine.

  • Millised on pooltevaheliste vaidluste kolm põhietappi?
    Kõikvõimalikud vaidlused seoses kaupade mitteõigeaegse kohaletoimetamise ja nende mittesäiluvusega, samuti muud kaupade ja reisijate mereveost tulenevad pooltevahelised lahkhelid lahendatakse reeglina kolmes etapis:
    • Pooltevahelised läbirääkimised;
    • Pretensioonide esitamine ja läbivaatamine;
    • Kohtu- ja arbitraaživaidlused.

  • Pooltevaheliste läbirääkimiste tähtsus ja õiguslik staatus
    Vaidluste osapooled püüavad suuliselt või kirjalikult saavutada pooli rahuldava lahenduse ilma ametlikke pretensioone esitamata. Selline üldsõnaline, pooli otseselt mitte millekski kohustav tingimus lülitatakse tavaliselt enamikesse lepingutesse. Läbirääkimiste meetodit kasutatakse tavaliselt enamikel juhtudel, kui pretensioonide või hagide esitamise aeg seda võimaldab. Läbirääkimised lihtsustavad edasisi vaidlusi pretensiooni - ja hagistaadiumites või võimaldavad neid etappe vältida. Pooltevahelised läbirääkimised võivad olla nii suulised kui ka kirjalikud.
  • Pretensiooni mõiste
    Pretensioon kujutab endast ühe juriidilise või füüsilise isiku rahalist nõuet teisele (teistele) juriidilisele või füüsilisele isikule seoses esimestele materiaalse kahju tekitamise või saamata jäänud tuluga. Sõltuvalt kasutatavast seadusandlusest võib pretensioonide esitamine enne edasisi haginõudeid olla kas vabatahtlik või kohustuslik.
  • Pretensioonide vormistamise üldine kord ja dokumendid mis peavad olema pretensioonile lisatud
    Pretensiooni vormistamine. Pretensiooni vormistamisel peavad olema täidetud järgmised nõuded: • Pretensioon peab olema esitatud kirjalikult • Kuigi pretensiooniavaldus vormistatakse vabas vormis, peavad selles olema näidatud nõude sisu ja pretensiooni summa • Pretensiooniavalduse juurde lisatakse pretensiooni esitamise õigust ja nõude summat tõendavad dokumendid. Veodokumendid esitatakse originaalis. Lasti puudujäägi, vigastuse või riknemise kohta käivate pretensioonide juurde tuleb peale pretensiooni esitamise õigust tõendavate dokumentide lisada dokument, mis tõendab saadetud lasti maksumust.
    Asjaolud , mis võivad lastivedaja, lastisaatja, lastisaaja ja reisijate varalise vastutuse aluseks olla, tõendatakse kauba väljastamisel selle kogust ja seisundit kinnitatavate erinevate nimetustega dokumentidega (sõltuvalt lossimissadamate reeglitest või tavadest ) - kommertsaktid, üldaktid, kahjustuse teatis , outturn- report jne. Kuid sellise dokumendi puudumine ei välista pretensiooni ja/või hagi esitamise õigust, kui tõendatakse, et akti koostamisest keelduti ilma mõjuva põhjuseta.
    Pretensioonide ja hagide esitamise õigus:
    Ühtne süsteem selles küsimuses, olgugi et mitmete riikide kaubanduslikku meresõitu reguleerivad koodeksid/seadused on püüdnud seda teha, sisuliselt puudub. Eelkõige sõltub see sellistest dokumentidest, nagu kaupade ostu-müügi leping, prahileping, kaupade mereveoleping, reisija mereveoleping, lähte- ja sihtsadama asukohariigi seadusandlusest jne., kusjuures olulist tähtsust omab nõude iseloom. Millised õigusdokumendid reguleerivad küsimust, tuleb vaadelda igal konkreetsel juhul eraldi. Tavaliselt on nõuete esitajateks prahtijad, kaubasaatjad, kaubasaajad, kindlustusfirmad, aga võivad olla ka sadamad, stividori- ja laofirmad, nimetatud firmade üksikud töötajad jne.
    Pretensioonide esitamise ja läbivaatamise aeg sätestatakse:
    • Kasutatava seadusandluse kui imperatiivse õigusnormiga või;
    • Prahi(veo)lepingu tingimustega. Kui pretensiooni esitamiseks on kasutatava seadusandlusega ette nähtud mingi kindel aeg, aga pretensiooni õigeaegselt ei esitatud, nimetatud aega võidakse pikendada ainult poolte kokkuleppel. Pretensioonile mitteõigeaegset vastamist tavaliselt hinnatakse kui pretensiooni rahuldamisest keeldumist koos kõige sellest tulenevaga.

  • Mida teeb merevedaja pretensiooni saamisel?
    Pretensiooni saaja võib rahuldada pretensiooninõude kas täielikult, osaliselt või keelduda rahuldamisest täielikult.
    Nõude täielikul rahuldamisel antakse nõude esitajale sellekohane vastus ja lepitakse kokku rahuldamise korras (summa ülekandmine, tasaarveldus jne.). Kogu pretensioonimaterjal jääb sellisel juhul pretensiooni saajale.
    Nõude osalisel rahuldamisel või nõude rahuldamisest täielikul keeldumisel antakse nõude esitajale argumenteeritud, vajadusel dokumentaalselt tõestatud vastus. Koos vastusega tagastatakse pretensioonimaterjal, välja arvatud pretensiooniavaldus. Juhul, kui on alust arvata, et vastus nõude esitajat ei rahulda, võidakse vajadusel välja pakkuda vaidluse lahendamise kord ja koht hagistaadiumis (kohus, arbitraaz).
  • Mida tähendavad mõisted “Inherent vice ja “Latent defect ”?
    Inherent Vice – lasti sisemised omadused, mis võivad põhjustada lasti riknemist. Nt kakaoubade veol on nõutav lasti säilimise tagamiseks hoolikas ventileerimine, kuid samaaegselt põhjustab niiskuse eemaldamine lasti kaalu vähenemist. 
    Latent defect – varjatud defekt . Defekt, mida ei olnud vedajal ega tema agendil võimalik avastada kauba vastuvõtul-üleandmisel, olenemata poolte vajalikust hoolikusest. Kakao-oad võivad, vaatamata kvaliteedisertifikaadi olemasolule olla lubatust suurema niiskusesisaldusega ja reisi jooksul rikneda
  • Mis on “Subrogation”
    Subrogatsioonivorm – kui kaubaomanikul on kaubakindlustus ja kaup saab vedaja süü tõttu kahjustada, siis korvab kaubaomaniku kahjud kindlustus . Kaubaomanik saadab kindlustusele subrogatsioonikirja (õiguste loovustamise kiri) ning selle alusel pöörab kindlustus nõuded vedaja vastu.
    9.      Kohtu- ja vahekohtu (arbitraažikohtu) kasutamise pluss- ja miinuspooled
    Vahekohtu süsteem on merevedajale reeglina eelistatum , kuna võimaldab arbiterite valikut kvalifitseeritud erialaspetsialistide hulgast, laialdast ekspertide kaasamist ja seetõttu küsimuse sisuliselt kvalifitseeritumat läbivaatamist. Valiku kord sõltub konkreetse vahekohtu reglemendist. Kuid vahekohtu süsteemi miinuseks on see, et otsust ei saa enam sisuliselt mingis muus instantsis vaidlustada.
  • Kes on “Umpire”?
  • MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON XII kodutöö #1 MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON XII kodutöö #2 MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON XII kodutöö #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-12-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor piirn Õppematerjali autor
    1. Millised on lasti mittesäiluvuse põhilised vormid?
    • Kaupade riknemine ja vigastamine;
    • Kaubakohtade puudujääk;
    • Kaupade saatmine valel aadressil;
    • Kaubapartiide segunemine.

    2. Millised on pooltevaheliste vaidluste kolm põhietappi?
    Kõikvõimalikud vaidlused seoses kaupade mitteõigeaegse kohaletoimetamise ja nende mittesäiluvusega, samuti muud kaupade ja reisijate mereveost tulenevad pooltevahelised lahkhelid lahendatakse reeglina kolmes etapis:
    • Pooltevahelised läbirääkimised;
    • Pretensioonide esitamine ja läbivaatamine;
    • Kohtu- ja arbitraaživaidlused.

    Sarnased õppematerjalid

    MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON X kodutöö
    16
    docx

    MERETRANSPORDI KOMMERTSEKSPLUATATSIOON X kodutöö

    1. Milline on esmane dokument laeva laadimiseks? Kes selle koostab ja kooskõlastab? Esmane document laeva laadimiseks on laadimiskorraldus ning selle väljastab kaubasaatja või selle ekspediitor. Selles näidatud andmed on teatud määral (koos sellesse kantud vedaja märkustega) aluseks konossemendi vormistamisel. Näidatakse kaubasaatja/saaja, laev, sadamad, lõplik sihtpunkt, konossemendi originaalide arv, kauba kirjeldus jne. 2. Mida kujutab endast mõiste "Tüürimehe kviitung" (Mate's receipt) ? Mis on tema juriidiline olemus? Sellenimelise iseseisva dokumendina esineb suhteliselt harva. Tavapäraselt muutub sisuliselt selleks kaubasaatja/ekspediitori poolt väljastatud laadimiskorraldus peale laeva esindaja (tüürimehe) tõestamist oma allkirjaga, et kaup on laadimiskorralduses näidatud kaup on vastavas (või teises) koguses ja seisundis laeva poolt veoks vastu võetud. 3. Mida tähendavad lühendid konossemendis "s.t.b." või "s.t.c"? s.t.b t

    Meretranspordi ökonoomika
    LEPINGUTE-KOGUMIK
    202
    rtf

    LEPINGUTE KOGUMIK

    Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED

    Õigus
    Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt
    345
    docx

    Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt

    ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Koostanud Uno Feldschmidt 1.Üldmõisted ,sissejuhatus äriõigusesse. 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnormide kogumit, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing, millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Mitmetes teistes riikides (nt Saksamaa, anglo-ameerika õigussüsteem) isikuteühinguid juriidilisteks isikuteks ei loeta 1.2 Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu) ja mittetulundusühing. Ühingud on ka Euroopa ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing.

    Õiguskaitseasutuste süsteem
    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Baas Logistika
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Logistika alused



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun