tootja, mitte tarbija, et ei tekiks olukorda, kus lõpuks maksab kõrge hinna keskkond ja eelkõige inimesed ja nende tervis. Selle teema valisin, kuna tahtsin ise selle printsiibi kohta rohkem teada ning õnnestus ka valikust see üles noppida. Töö põhiosa "Saastaja maksab" printsiip on põhimõte, mille järgi kulud, mis tehakse saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja. Selle põhimõtte rakendamise vahend on keskkonnavastutus. Keskkonnavastutus tegeleb omakorda keskkonnakahju heastamisega kahju tekitaja poolt. Keskkonnavastutus, mis peale finantsvastutuse tekitatud keskkonnakahju eest hõlmab ka kahjustatud keskkonna taastamist või asendamist. Euroopa Liidus reguleerib keskkonnavastutust keskkonnavastutuse direktiiv (inglise Environmental Liability Directive). Seda printsiipi kasutatakse eelkõige olukorras, kus keskonnale tekkivad negatiivsed mõjud on vältimatud. Antud printsiibi kasutamisel
Metsas lubatud: liikuda mööda olemasolevaid teid jalgsi, suuskadel või autoga, soomukitega aga selleks ettenähtud kohtades, mis fikseeritud harjutusväljaku kasutuseeskirjas, kaevata pärast kasutamist uuesti kinniaetavaid üksikvõitleja laskepesi, rajada kokkulepitud mahus ja kohtades laagripaiku, varuda ja kasutada kokkulepitud mahus oksi ja kasetohtu, korjata maast hagu, varuda metsa kõrvalsaadusi (seened, marjad, ravimtaimed) nende saagikust kahjulikult mõjutamata. Vastutus: Peamine keskkonnavastutus on üksuste ülematel, aga nende täitmise kohustus lasub nii kaitseväelastel kui ka kaitseväe personalil. Ülematel on kohustus tagada nii üksuste ohutus kui ka ülesande täitmise minimaalne risk. Ülemad, kes viibivad koos kaitseväelastega välisriigis, peavad tundma seal kehtivaid keskkonnakaitsenõudeid.
13) Kahju vältimispõhimõtte- 14) Ettevaatuspõhimõttest- on põhimõte, mille kohaselt tuleb keskkonnaga seotud riski vältida isegi siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb keskkonnamõju ning milline on mõju arvatav ulatus ja iseloom 15) ,,Saastaja maksab"- on põhimõte, mille järgi kulud, mis tehakse saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja. Põhimõtte rakendamise vahend on keskkonnavastutus. Sellega saab mõjutada tarbijate valikuid keskkonnahoidlike toodete ja teenuste ostmiseks, sest nende hinnad kajastavad tootmisega seotud keskkonnakulutusi 16) Keskkonnaõiguse kesksed mõisted- 17) Keskkonnaoht-kui ulatusliku keskkonna reostamise, mis võib põhjustada soovimatuid ja ohtlikke keskkonna muutusi(nt :kliimamuutus, liigirikkuse muutused, keskkonnakemikaalid, invasiivsed võõrliigid, tolmlejate vähenemine ka inimese
KESKKONNAÕIGUS Hannes Veinla Kliima soojenemine e. kasvuhooneefekt. Kiht gaasidest (süsihappegaas CO2, metaan CH4, dilämmastikoksiid N2O ja troposfääri osoon O3), mis laseb läbi Päikses soojust ja takistab selle tagasipöördumist kosmosesse. Probleemid sellest, et gaasid kontsentreeruvad liigselt ja hoiavad kinni liiga palju soojust. Osoonikihi hõrenemine e. osooniaugud Atmosfääri osa, mis sisaldab palju O3. Kõrguselt 10-50 km, peamine osa 20-26 km. Osoonikiht neelab peamise osa Päikses UV-kiirgusest. Hõrenemist põhjustavad CFC-gaasid (ChloreFluoroCarbons kloori-luori-süsinkuühendid) 1985 Viin konventsioon, 1987 Montreali protokoll, Eesti ühines 1996. Loodusvarade üleekspluateerimine 2002 Johannesburg ÜRO säästva arengu konverents. Keskkonnaprobleemid, vaesus, haigused, arenguabi, inimõigused. Riskid ex post hüvitamine ex ante ennetamine curative model tagajärgedele suunatud mudel preventive model vältimisele suunatud mude...
Seadused kordamiseks: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks Looduskaitseseadus-on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Loomakaitseseadus-Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asen...
keskkonnamõju hindamise kohta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ, 27. juuni 2001, teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta Rahvusvahelised Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioon (nn Espoo konventsioon) Espoo konventsiooni KSH protokoll (inglise k) 20. Keskkonnaalane vastutus Keskkonnaalane vastutus ehk keskkonnavastutus on kohustus, mis tekib keskkonnaga seotud kahju tekitamise, keskkonnanormi rikkumise ja/või keskkonnaohtliku olukorra tekitamise tagajärjel. Reeglina on tegemist kohustusega kahju hüvitada, heastada või ära hoida. Keskkonnaalast vastutust võivad reguleerida nii haldus-, kriminaal- kui tsiviilõiguse normid. Keskkonnavastutuse seadus, nii nagu ka Keskkonnavastutuse direktiiv, keskendub keskkonnakahju heastamisele looduses ega puuduta kahju rahalist hüvitamist. Seadus
teemavaldkonnad: kliimamuutused, välisõhu kaitse, looduskaitse, vesi, merekeskkonna kaitse, mullakaitse, maapõu, metsandus, jäätmed, ohtlikud ained, GMO, kiirgus, kalandus, jahindus valdkonnaülesed teemad: keskkonnaalased õigused, ruumiline planeerimine, keskkonnamõju hindamine (KMH), keskkonnatasud, saastuse kompleksne vältimine ja kontroll, keskkonnavastutus, keskkonnajärelevalve, keskkonnaseire o terviklikkus mõiste keskkond, omavaheline seotus, looduses peab valitsema tasakaal printsiibid: o jätkusuutlik (säästev) areng o integreerimine o kahju vältimine o ettevaatus o saastaja maksab o (keskkonna kaitstuse kõrge tase) keskkonnaõigus Eestis ja õigusruumi ümberkorraldus:
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säi...
...................................................... 175 Kaitsejõudude tegevuse mõju keskkonnale ............................................. 175 Harjutusväljakute mõju keskkonnale ......................................................... 176 Metsas käitumise kohta kehtivad üldpiirangud ....................................... 177 Tuleohutuse tagamine õppuste ajal .............................................................178 Keskkonnavastutus kaitsejõududes ............................................................179 Tähtsamad mõisted ............................................................................... 180 Eesti kaitseväe auastmetunnused õlakutel ......................................... 184 Saateks Riigikaitseõpetust õpiti Eesti kooli- tasapisi soetatud õpperelvi ja teisi õp- des enne Teist maailmasõda. Nõuko- pevahendeid. Suurem osa koole kor-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
