Eesti julgeolekuriskid Eestil on julgeolekuriske palju, aga nagu on ka teistel riikidel. Peamised riskid Eestis on ebastabiilsus ja rahvusvahelised kriisid. Kuid ohud seisnevad ka teistes eluvaldkondadaes näiteks majanduslikud riskid, keskkonnariskid, kuritegevus, narkomaania, terrorism ja pommirünnakud. Kuid õnneks on seni eesti otseselt kahest viimasest eemale hoidnud, kuid oht on alati. Majanduslikud riskid on arvatavasti ühed suurimad riskid. Sinna alla võib kuuluda ka sõltuvus teistest riikidest. Üks parimaid näiteid on kütus, mille saamiseks peame lihtsalt lootma jääma naftariikidele. Sest naftat saab ainult vähestest riikidest. Majanduslike riskide alla kuuluvad veel
Biotehnoloogia väga kiire arengu tõttu on uued taimearetuse tehnikad Euroopas päevakohane teema. Erinevate arvamuste pärast on tekkinud vastasseis geneetiliselt muundatud organismide pooldajate ja vastaste vahel. Nn. roheline ideoloogia on GMO-de tootmise ja kasutamise vastu, sest nende kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust. GMO- põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid. GMO-de keskkonnariskid on seotud ökoloogilise tasakaalu ning elurikkuse võimaliku muutmisega ning selliste muutuste võimaliku pöördumatu iseloomuga. Samas GMO-de pooldajad on seisukohal, et selline kasvatamisviis aitaks arengumaades, kus on suureks probleemiks näljahäda, tõhusamalt rahvast toita. Pealtnäha pole GM- taime võimalik tavalisest taimest millegi poolest eristada. Küsimusi tekitab hoopis see, kas eristamine on vajalik. Riigid, kes GMO-sid kasvatavad, väidavad, et
1. Analüüsi nafta transpordi eeliseid ja puudusi tankeritega (2eelist, 2 puudust) (4p) Eelised: 1. Saab transportida üle mere. 2. Mahutab mitu miljonit barrelit naftat. Puudused 1.Keskkonnariskid. 2. Reostuse puhul karmid tagajärjed. 2. Kuidas mõjutab nafta hinna kõikumine naftat importivate maade majandust? (2p) Kallim on sisse osta ja sellest importivate maade majandus langeb ning nafta hinna tõusuga tõuseb ka teiste toodete hinnad. 3. Millised majanduslikud ja keskkonnaprobleemid kaasnevad söe kaevandamisega kaevandustes? (3p) Keskkonnaprobleemid: Karjäärides kaevandamisega rikutakse looduslikku pinnast, hävib taimkate, mulda ja loomastikku. Majanduslikudprobleemid: Et kaevuritel oleks ohutu, siis peab rakendama paljusid ettevaatusabinõusid, mis nõuavad palju kapitali. 4. Millised on hüdroenergia kasutamisega kaasnevad positiivsed nähtused? (3p) 1.See on taastuv energiaallikas, 2.Suurtes kogustes energiat on võimalik odavalt to...
GMO-ga kaasnevad riskid Kuidas saadakse geneetiliselt muundatud organisme? Geneetiliselt muundatud (GM) toit saadakse GM organismidest. GM organismid, nt GM mais, soja või raps, erinevad geneetiliselt muundamata taimedest (organismidest) selle poolest, et nende DNAsse ehk rakus olevasse pärilikkuse info kandjasse on sisse viidud DNA lõik, mille tulemusena GM mais, soja või mõni muu taim (organism) omandab meelepärased omadused. Näiteks kahjurikindlasse maisitaime on sisse viidud selline DNA lõik, mille tulemusena maisitaim ise hukkab kahjurid, kes tavalise maisitaime puhul hukkaksid taime. Seetõttu kahjustub vähem taimi ning saagikus kasvab. Geneetilise muundamisega võib aga luua ka selliseid taimi, mis on näiteks toitainerikkamad, toodavad mõnda kasulikku ainet vms. GMO-ga kaasnevad riskid Biotehnoloogia firmad lubavad, et GM-kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidata...
Scheme ehk EMAS) on mõeldud organisatsioonide keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamiseks, parandamiseks ning avalikkusele ja teistele huvitatud isikutele asjakohase teabe andmiseks. 3. Mis on keskkonnakava? Keskkonnakava on vabatahtlik dokument, mis koostatakse konkreetsele ettevõttele või majapidamisele. Tegemist on dokumendiga, mis aitab ettevõtjatel kindlaks teha oma tegevusega (või tegevusetusega) kaasnevad keskkonnariskid ja tegutseda kooskõlas kehtiva seadusandluse ning säästva arengu ja hea põllumajandustava printsiipidega. 4. Mis on keskkond? Keskkond on asjade, tingimuste ja suhete süsteem. 5. Mis on keskkonnamõju? Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. 6. Mis on keskkonnaaspekt? Keskkonnaaspekt on organisatsiooni tegevuste, toodete või teenuste element, mis võib
de võimalikule toksilisusele, samuti on väga vastuoluline antibiootikumisresistentsete markergeenide kasutamine GMO-de loomisel, kuna see võib lõppkokkuvõtets viia antibiootikumidele resistentsuse tekkimisele ka inimestele ohtlikes haigustekitajates, nii et teatud antibiootikume enam selle haiguse raviks ei saa kasutada. Suurimaks probleemiks GMO-dega seonduvalt on aga võimalikud keskkonnariskid. Ökosüsteemis on kõik omavahel seotud ja paljud protsessid kas väga raskelt heastatavad või isegi pöördumatud. GMO võib keskkonda tugevalt mõjutada: - Muundamisel on võimalik tekitada omadusi, mis loovad ökoloogilise eelise ja muundatud organism võib hakata looduses edukalt levima, tõrjudes välja kohalikke liike ning muutes koosluse liikidevahelisi suhteid. - Suureneb umbrohumürgi kasutamine mürgikindlate kultuuride puhul. Taimemürkide suhtes tundetute kultuuride
KESKKONNAÕIGUS Hannes Veinla Kliima soojenemine e. kasvuhooneefekt. Kiht gaasidest (süsihappegaas CO2, metaan CH4, dilämmastikoksiid N2O ja troposfääri osoon O3), mis laseb läbi Päikses soojust ja takistab selle tagasipöördumist kosmosesse. Probleemid sellest, et gaasid kontsentreeruvad liigselt ja hoiavad kinni liiga palju soojust. Osoonikihi hõrenemine e. osooniaugud Atmosfääri osa, mis sisaldab palju O3. Kõrguselt 10-50 km, peamine osa 20-26 km. Osoonikiht neelab peamise osa Päikses UV-kiirgusest. Hõrenemist põhjustavad CFC-gaasid (ChloreFluoroCarbons kloori-luori-süsinkuühendid) 1985 Viin konventsioon, 1987 Montreali protokoll, Eesti ühines 1996. Loodusvarade üleekspluateerimine 2002 Johannesburg ÜRO säästva arengu konverents. Keskkonnaprobleemid, vaesus, haigused, arenguabi, inimõigused. Riskid ex post hüvitamine ex ante ennetamine curative model tagajärgedele suunatud mudel preventive model vältimisele suunatud mude...
heaolu korraldamiseks. 9. Ohu kategooriad: inimtegevusest tulenevad( nt. Pommiähvardus, streik, pantvangikriis); loodussündmused (nt. Üleujutus, põud, torm, pandeemia);tehniloogiaga seotud ohud (nt. IT kahjustused, arvutiviirused, transpordihäired, plahvatus); majandusliku ning õiguslikud ohud ( nt. Finantskriis, kindlustushäired, haired rahvusvahelises kaubanduses. 10. Olulisemad riskitüübid Eestis on keskkonnariskid, finantsriskid, majanduslikud ja poliitilised, tervise ja ohutuse, varaliste kahjude risk ja töötajatega seotud riskid. 11. Riskipildi kujunemine sõltub avarii korral I tugeva toimeliste mürkainete keemilised ja füüsikalised omadused II avarii ulatus III ümbritseva keskkonna iseärasused IV ilmastik V aine leviku iseärasused keskkonnas aeal hulgas aine auru tihedus õhu suhtes VI avarii toimumise aeg. (kas oli inversioon, isoternia, konvektsioon?) 12
GMOd kes või mis nad on?.........................................................5 1.2. GMOde saamine.............................................................................5 2. GENEETILISELT MUUNDATUD PÕLLUKULTUURID.................6 2.1. Esimene transgeenne kultuur..........................................................6 2.2. GM põllukultuuride levik ja kasvupinnad......................................6 3. GEENMUUNDATUD TAIMEDE KASUTAMISE TAGAJÄRJED...8 3.1. Võimalikud keskkonnariskid..........................................................8 3.2. GM materjali potentsiaalne mõju inimese tervisele.......................9 3.3. GM taimede kasutamise positiivsed küljed....................................9 4. GMO- VABAD PIIRKONNAD...........................................................11 5. GM TOITU MÄRGISTAMINE...........................................................12 KOKKUVÕTE........................................................................................
Abruka ja Kura kurgu hoiualadele on tühised. · Võimalikud negatiivsed keskkonnamõjud valdavalt leevendatavad ja/või taastuvad. · Sissesõidutee vallide allesjäämine on aga tõenäoselt positiivse mõjuga. · Reguleerida Natura 2000 alade külastamine. · Laevatee vallid alles jäävad, tuleb nendele minek rangelt ja täpselt reguleerida. · Oluline on vastava teabe kättesaadavus mereturistidele ja ka kohalikele elanikele. 4.9 Võimalikud keskkonnariskid uue ristlus- ja väikelaevade kai ehitamise, sissesõidukanali süvendamise ja nende hilisema ekspluatatsiooni ajal. Töödeaegsed riskid: · Need riskid seonduvad kõige rohkem nende asjadega, mis on seotud kaevamistööde, süvendmise, ja nende praamidega,mis veavad kaevatud pinnast. · Näiteks kui praam satub madalikule ja jääb sinna kinni ja ei saa sealt enam kusagile liikuda. Siis võivad tekkida tõrked seadmetes, kasvõi tulekahjud.
GMO poolt või vastu. Mis on GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Kuidas luuakse GMO-si? GM kultuurtaimi ehk muundkultuure saab luua mitmel viisil. Ühe võimalusena kasutatakse muundkultuuride loomisel sageli bakterite abi. Taimedes kasvajalisi muutusi põhjustav mullas elav agrobakter suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkusekandjate kogumisse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega saadaksegi selle bakteri abil võõr-DNA taimerakkudesse viia. Võima...
loomadele ja ökosüsteemile tervikuna peaks põhjalikult uurima, väidavad GMO-pooldajad, et sellisteks uuringuteks puudub vajadus, kuna kõik geenid on loodusliku iseloomuga, loodusest pärit - jättes tähelepanuta, et looduses ei esine need geenid sellistes kombinatsioonides ega kogustes, nagu loodud muundkultuurides. Tegelikult kasutatakse muundamisel looduslike geenide asemel ka sünteetilisi geene, mis erinevad looduslikest. Suurimaks probleemiks GMO-dega seonduvalt on aga võimalikud keskkonnariskid. Ökosüsteemis on kõik omavahel seotud ja paljud protsessid kas väga raskelt heastatavad või isegi pöördumatud. GMO võib keskkonda tugevalt mõjutada: - Muundamisel on võimalik tekitada omadusi, mis loovad ökoloogilise eelise ja muundatud organism võib hakata looduses edukalt levima, tõrjudes välja kohalikke liike ning muutes koosluse liikidevahelisi suhteid. - Suureneb umbrohumürgi kasutamine mürgikindlate kultuuride puhul. Taimemürkide suhtes
konkreetsete GMO-de võimalikule toksilisusele, samuti on väga vastuoluline antibiootikumisresistentsete markergeenide kasutamine GMO-de loomisel, kuna see võib lõppkokkuvõtets viia antibiootikumidele resistentsuse tekkimisele ka inimestele ohtlikes haigustekitajates, nii et teatud antibiootikume enam selle haiguse raviks ei saa kasutada. Suurimaks probleemiks GMO-dega seonduvalt on aga võimalikud keskkonnariskid. Ökosüsteemis on kõik omavahel seotud ja paljud protsessid kas väga raskelt heastatavad või isegi pöördumatud. GMO võib keskkonda tugevalt mõjutada: - Muundamisel on võimalik tekitada omadusi, mis loovad ökoloogilise eelise ja muundatud organism võib hakata looduses edukalt levima, tõrjudes välja kohalikke liike ning muutes koosluse liikidevahelisi suhteid. - Suureneb umbrohumürgi kasutamine mürgikindlate kultuuride puhul. Taimemürkide suhtes
Lapsendatud laste mudeli üks väärtusi on võimaldada eraldada geneetiline risk keskkonnariskist. Mudeli peamine joon on see, et ta kõrvaldab passiivse geenide- keskkonna koosmõju (tähendaab, et vanemad, kes annavad edasi pärilikku riski, pakuvad lastele ühtlasi riskantset keskkonda), mis on tavaline lapsendamata laste uurimuste puhul. See on peamine kasu looduse ja kasvatuse eraldamisest, kuid miinuseks on see, et elanikkonna osa, kus valitsevad nii geenilised kui ka keskkonnariskid, jääb eksitavalt väikseks. Kuivõrd geneetilise mõju avaldumine toimub geenide ja keskkonna koosmõjus, jääb lapsendatud laste mudelis geneetiline mõju populatsioonile allahinnatuks (lk 76). Kasulapse võõras veri Pole just palju peresid, kes võtavad kasulapse. Takistuseks pole mitte rahapuudus ega hirm teha oma elu keerulisemaks. Emad ja isad tunnevad hoopis muret, milliseks kasulaps kasvab ning kuidas mõjutavad teda tema bioloogiliste vanemate iseloomujooned
bioloogilisele näitajale kehtestatud piirväärtus, mida ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada. Saastamine on heite väljutamine nii, et see põhjustab keskkonnaohu või keskkonnariski. Saastus on saastamisest põhjustatud oluline ebasoodne muutus õhu, vee või pinnase kvaliteedis. Selgita, mis on keskkonnaoht? Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Mis on keskkonnariskid? Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus. Mis on tavalise riski ja keskkonnariskis erinevus? Risk on võimalus, kas suur või väike, et kedagi või midagi kahjustatakse ohu poolt. Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus. Mis vahe on keskkonnariskil ja keskkonnaohul? Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus.
taseme oluline langemine. Seega kohustatakse kaevandajat reeglina rajama ümbruskaudsetele elanikele uued sügavad puuraevud või ehitama välja tsentraalse veevarustuse. Seega, juhul kui keskkonnamõju on mõõdukas, tegevus toimub üldsuse huvides lubab otsustaja reeglina hinnatud tegevust tingimusel, et võetakse kasutusele keskkonnamõjusid vähendavad meetmed. Kui aga keskkonnariskid hinnatakse väga tõsisteks ning olulisi pehmendavaid meetmeid ei ole võimalik kasutusele võtta, võib otsustaja tegevuse ka keelata. Siinkohal tuleks ära märkida ka asjaolu, et KMH koostamise tellib ja seda finantseerib arendaja (isik, kes kavandab tegevust ning soovib seda ellu viia), sellel üle teostab järelevalvet (Keskkonnaministeerium või Keskkonnaministeeriumile alluv maakonna keskkonnateenistus) ning otsustab otsustaja (kavandatud tegevuseks tegevusloa andja). Seega tellijana ja
SINDI GÜMNAASIUM GMO GMO teadlikkus Keemia uurimistöö Autor: Ruta Lindret 10.A klass Juhendaja: Heli Salundi Sindi 2008 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Mis on üldse GMO? 4 GMOde kasutamine 5 GMO riskid 6 GMO'd 2005.a. maailmas 7 GMO-vabad piirkonnad 8 GMO'de tootmine 9 GMO arenduse põhisuunad 10 GMO'd Eestis 11 Uuring kauplustes 12 Analüüs GMO küsitluse põhjal 13 Kokkuvõte 15 Kasutatud kirjandus 16 2 ...
Venemaalt. 24. Kuidas saadakse bensiini ja teisi naftakütuseid? Kas maismaal või merel paiknevate puuraukude kaudu saadakse naftat järgmiselt: naftareservuaaris oleva rõhu mõjul rõhu tekitamiseks pumbatakse reservuaari vett pumbatakse Enamasti saadakse naftapuuraugust ka gaasi 10 20 (50) % September 25. Millised on naftakütuste ja maagaasi ammutamise keskkonnamõjud? Nii nafta ammutamisel, transpordil kui ümbertöötamisel on suured keskkonnariskid. 2010. aasta Mehhiko lahe naftapuurtorniga aset leidnud katastroofis voolas nafta merre mitmete kuude jooksul, kuigi naftavoolu peatamiseks tehti pööraselt suuri investeeringuid. Meri suudab mingil määral merre voolanud naftat lagundada, siiski on keskkonnakahjud tohutud ja sellele lisandub veel väga suur majanduslik kahju. 26. Milliseid mere naftareostuse viise rakendatakse? Orgaaniliste ühendite (VOC) kui kasvuhoonegaaside sattumine atmosfääri
SOTSIOLOOGIA Teadus inimesest ühiskonna liikmena, inimkäitumisest grupis, alates argielu toimingutest kuni globaalsete protsessideni. Sotsioloogia uurib inimestevahelist interatsiooni, sotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid protsesse, ühiskonda tema stabiilsuses ja muutmises, sotsiaalset elu tervikuna. Sotsiaalne keskkond ei koosne suvalisetst tegevustest ja nähtustest, vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine ...
ISO standardite sertifitseerimine annab tunnistust sellest, et näiteks keskkonnaprobleemid ja tootmisega kaasnevad ohutegurid on firmas järelevalve all, võimalikke riske nähakse ette ning on kehtestatud tegevuskava kriisiolukordade puhuks. Keemiatööstuses on ISO sertifikaatide taotlemine küllaltki populaarne. Sertifikaat annab võimaluse rahvusvahelisel tasemel paremini konkureerida ning tõstab ettevõtte usaldusväärsust. Välisinvestoritele näitab see, et tootmisprotsess ning keskkonnariskid on järelevalve all ja ettevõttes järgitakse häid juhtimistavasid. 5.4 Keemiatööstuse ohud Viimasel ajal intressimäärade tõusmine ei mõju investeeringutele hästi. Laenude saamine on raskendatud ja investeeringud võivad väheneda. Üks suurim oht, mis mõjub ekspordile ja investeeringutele on kindlasti viimasel ajal päevakorral olnud ülemaailmne majanduskriis. Kui välisriikides hinnad tõusevad, mõjutab see ka meie hinnataset
21. Maavarade kaevandamise mõju keskkonnale ja rekreatsioonile · Põlevkivi: Põlevkivi maa-alune kaevandamine põhjustab maapinna deformatsiooni · Paljudes kohtades on langatused täitunud veega ning tekitanud soostumist · Sademete-, lumesulamis- ja tuhakustutusvetega valguvad tuhamägedes lahustunud osakesed laiali, hävitavad eluslooduse ja reostavad põhjavett · Aherainesse jäänud põlevkivi võib ise süttida · Fosforiit: Keskkonnariskid võimaliku kaevandamise korral seonduvad ulatusliku põhjavee reostuse ja taseme alanemisega Pandivere kõrgustikul, mis on keskne veekogumisala terve Põhja-Eesti jaoks. · Pae ja lubjakivi: Paekarjäärid on enamasti nurgelise kuju ja järskude ning vertikaalsete servadega, mistõttu on need ohtlikud loomadele · Savi: Savikarjäärid sarnanevad paekarjääridega, järsud veerud, sageli vertikaalsed, kuju korrapäratu, põhi tasane, enamasti rämpsu täis ja võsastunud
Sademete-, lumesulamis- ja tuhakustutusvetega valguvad tuhamägedes lahustunud osakesed laiali, hävitavad eluslooduse ja reostavad põhjavett. Aherainesse jäänud põlevkivi võib ise süttida. Tehispinnavorme annab edukalt kasutusele võtta rekreatiivsetel eesmärkidel: murdmaasuusarajad, mäesuusatamine, seikluspargid. b. Fosforiit Keskkonnariskid võimaliku kaevandamise korral seonduvad ulatusliku põhjavee reostuse ja taseme alanemisega Pandivere kõrgustikul, mis on keskne veekogumisala terve Põhja- Eesti jaoks. Fosforiidi kaevandamise tagajärjel on tekkinud nii koopaid kui mitmekesiseid pinnavorme, mida saab kasutada rekreatiivsetel eesmärkidel c. Pae- e lubjakivi
Vajaduste rahuldamine teenuste abil muutub tähtsamaks kui toodete omamine. Mõiste juured on mitmesugustes kontseptsioonides ja seetõttu seda ühele autorile või aastale omistada ei saa. Pöördepunktiks kujunes 1970-ndate a-te lõpp, kui teadlaste, ekspertide ja ettevõtete eestvedamisel hakati tegelema ringmajanduse kontseptsiooni praktiliste rakendustega. Rohemajandus - Majandus, mille tagajärjel paraneb inimeste heaolu ja sotsiaalne õiglus, suurel määral vähenevad keskkonnariskid ja surve loodusvaradele – see on vähese CO2-heitega, ressursitõhus ja ühiskonda kaasav majandus. (UNEP 2011) Biomajandus - Biomassi kasutamisel põhinev majandus. Materjalide, kemikaalide, kütuste tootmiseks ja energia saamiseks kasutatakse põllumajanduse ja toidutööstuse saaduseid ja jäätmeid. Teadaolevalt võttis biomajanduse termini 1990.-ndatel aastatel kasutusele Ameerika teaduse edendamise assotsiatsioon (American Association for the Advancement of Science).
ja ärimudeleid. Vajaduste rahuldamine teenuste abil muutub tähtsamaks kui toodete omamine. Mõiste juured on mitmesugustes kontseptsioonides ja seetõttu seda ühele autorile või aastale omistada ei saa. Pöördepunktiks kujunes 1970-ndate a-te lõpp, kui teadlaste, ekspertide ja ettevõtete eestvedamisel hakati tegelema ringmajanduse kontseptsiooni praktiliste rakendustega. Rohemajandus - Majandus, mille tagajärjel paraneb inimeste heaolu ja sotsiaalne õiglus, suurel määral vähenevad keskkonnariskid ja surve loodusvaradele – see on vähese CO2-heitega, ressursitõhus ja ühiskonda kaasav majandus. (UNEP 2011) Biomajandus - Biomassi kasutamisel põhinev majandus. Materjalide, kemikaalide, kütuste tootmiseks ja energia saamiseks kasutatakse põllumajanduse ja toidutööstuse saaduseid ja jäätmeid. Teadaolevalt võttis biomajanduse termini 1990.-ndatel aastatel kasutusele Ameerika teaduse edendamise assotsiatsioon (American Association for the Advancement of Science).
Eesti edukas poliitiline ja majanduslik areng, integreeritus rahvusvahelisse majandus- ja julgeolekusüsteemi ning ühiskonna konsolideerumine demokraatlike väärtuste alusel. Uued julgeolekuriskid - Sõjaliste riskide vähenemise taustal on kiired muutused rahvusvahelistes suhetes, majanduses ja tehnoloogias tõstnud esile nn uusi, mittesõjalisi riske. Rahvusvahelises ulatuses on nendeks keskkonnariskid, etniliste konfliktide puhkemise võimalus, rahvusvaheline kuritegevus, massihävitusrelvade levik, sotsiaalsete ja majanduslike probleemide teravnemise võimalus. Kõik need nn uued riskid võivad otsesel või kaudsel viisil mõjutada Eestit. Majanduslikud riskid - Süvenev globaliseerumisprotsess sisaldab endas uusi majandusriske. Eesti majandus on tugevalt integreeritud maailmamajandusse ning seetõttu on Eesti
1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) järgmised keemia valdkonnas kasutatavad keemia ja füüsika seadused: elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus, massi jäävus kinnises süsteemis, aine koostise püsivus (millistel juhtudel kehtib, millistel mitte, näited?), Archimedese seadus, Faraday seadused. a. Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus Keemiliste elementide ja (mõnede) nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassist). Tuumalaengu kvantitatiivse muutusega kaasneb uute omadustega elemendi teke. Mendelejevi tabelis iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tu...
närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine, selle mõju vältimis- või leevendamisvõimaluste analüüsimine ning sobivaima lahendusvariandi valik. Keskkonnariski hindamine - Keskkonnamõju hindamise osa, milles selgitatakse, millised on tegevusega kaasnevad keskkonnariskid ning kas organisatsiooni tegevusest piisab riskide ohjeldamiseks. Keskkonnakaitse - Rahvusvahelised, riiklikud, halduslikud ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna halvendamise vähendamiseks või vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Keskkonnanorm Teatava reoaine või reoainete rühma sisaldus vees, õhus, pinnases, settes või elusorganismides, mida ei tohi inimtegevus tervise või keskkonna kaitsmiseks ületada (EQS, WQS jm.).
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega elu...
toiduained oma esialgsel puhtal kujul on palju vähem allergiat tekitavad. Isegi väga allergeenne mari nagu maasikas võib mitte allergiat tekitada, kui see on pärit mahepõllumjandusest. Mahetoit on GMO-vaba - Ameerika Ühendriikides, Argentiinas ja Brasiilias laialt levinud geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasutamine põhiliselt taimekasvatuses on veel väheuuritud valdkond, siiski on avastatud võimalikud sellest tulenevad haigused ning keskkonnariskid. GM taim saadaks, selle pärilikkusinfot muutes, mis toimub geenitehnoloogilisi võtteid kasutades. Kui sordiaretus on tegelenud liigile omase pärilikkuse materjaliga, siis GMO puhul on ristamine liikidevaheline - nii nt võime me GM maisi süües saada ka maapähkligeene, kartulit süües saada kalageene jne. GMO-de kasutamisel on ka ebaeetilisi tahke, kuna nende kasutamine on vastuolus säästva maailmavaate põhimõtetetga.
puurimine kui nafta ammutamine naftaplatvormidelt (vt Joonis 2 .15). 19(113) Villu Vares Energia ja keskkond Joonis 2.14 Nafta ammutamise viisid: vasakul rõhu tekitamine vee pumpamisega naftakihi alla; paremal nafta pumpamine puuraugust spetsiaalse pumbasüsteemi abil Nii nafta ammutamisel, transpordil kui ümbertöötamisel on suured keskkonnariskid. 2010. aasta Mehhiko lahe naftapuurtorniga aset leidnud katastroofis voolas nafta merre mitmete kuude jooksul, kuigi naftavoolu peatamiseks tehti pööraselt suuri investeeringuid. Meri suudab mingil määral merre voolanud naftat lagundada, siiski on keskkonnakahjud tohutud ja sellele lisandub veel väga suur majanduslik kahju. Joonis 2.15 Naftaplatvorm 20(113) Villu Vares Energia ja keskkond 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
