Meresaaste vältimine. Küsimustik arvestuseks, semester 2.3. 1. Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. INTERVENTION, CLC, FUND, LONDON DUMPING, MARPOL, OPRC, HELCOM, OSPAR, HNS, BUNKER, AFS, BWM 2. Milliseid võimalikke reostusallikaid käsitleb MARPOL 73/78 (Lisad)? 1) Nafta ja naftasaadused 2) Kemikaalid 3) Pakitud ohtlik kaup 4) Reoveed 5) Prügi 6) Heitmed õhku 3. Milliseid reostuse allikaid kätkeb endas laev? Millega võib laev reostada keskkonda? Sama mis eelmine? 4. Mida kujutavad endast ühekerelised, topeltpõhjaga ja kahekerelised tankerid?
CLC tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral (1969) FUND naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest (1971) LONDON DUMPING merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust (1972) MARPOL reostuse vältimiseks laevadelt (1973/78/97) Lisad I-VI OPRC valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral (1990) HELCOM Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest (1992) OSPAR Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest (1992) Bonni kokkulepe HNS vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ainete mereveol (1996) BUNKER tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral (2001) AFS laevakorpuse kinnikasvamist takistavatest värvidest (2001) BWM laevade ballastvete ja setete kontroll ja käitlemine (2004) jt. 2.Milliseid võimalikke reostusallikaid käsitleb MARPOL 73/78 (Lisad)
Natura 2000- kaitstavate alade võrgustik, mis on koostatud Euroopa Liidu looduskaitsedirektiivide alusel. Selle eesmärk on kaitsta haruldaste või ohustatud loomade, lindude ja taimede elupaiku ja kasvukohti. Vaalapüügi konvensioon- Helsingi konventsioon– Läänemeri Sofia konventsioon – Doonau jõgi Barcelona konventsioon - Vahemeri Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon (OSPAR) Århusi konventsioon -eesmärgiks on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele . 5) Loetelu KK institusioonid • valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. • Keskkonnainspektsioon menetleb keskkonnaalaseid väärtegusid ning alates 1
Rahvusvahelised konventsioonid: INTERVENTION-sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel CLC-tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral FUND-naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest LONDON DUMPING-merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust MARPOL-reostuse vältimiseks laevadelt OPRC-valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral HELCOM-Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest OSPAR-Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest HNS -vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ainete mereveol BUNKER-tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral AFS-laevakorpuse kinnikasvamist takistavatest värvidest BWM-laevade ballastvete ja setete kontroll ja käitlemine 2. Millised protsessid toimuvad merre sattunud naftaga? Merre lekkinud õli teeb läbi mitmeid protsesse, mida nimetatakse ilmastiku mõjuks („weathering“) ning mis muutuvad õli omadusi ja käitumist. Peamised
sihikindlalt ettevaatusprintsiipi kajastav. Loob mehhanismis osoonikihti kahjustavate ainete tootmise ja kasutustest kõrvaldamiseks. 1997 Kyoto protokoll kasvuhoonegaasid 1974 Pariisi konventsioon maismaal asuvatest allikatest lähtuva merekeskkonna saastamise vältimine. Pariisi komisjon. 1972 Oslo konventsioon lennukitelt ja laevadelt lähtuva meresaastamise vältimsieks, Oslo komisjon. 1992 asendas neid OSPAR konventsioon (Kirde-atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon) 1992 bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ETTEVAATUSMEETMETE KLASSIFIKATSIOON Materiaalõigusliku iseloomuga - keelud ja pirangud - Saastuse (keskkonnamõju) üldine vähendamine - kvaliteedinormid - kvoodid ja teised keskkonnakasutuse mahulisede (koguselised) piirangud - parim võimalik tehnika - potentsiaalselt ohtlike tegevuste määratlemine ja nende suhtes erinõuete kehtestamine Menetlusliku iseloomuga
annaabi.ee 
