Jõgevamaa
Gümnaasium
11.I
klass
Margit
Maide
POPULAARSEMAD EESNIMED JÕGEVAMAA GÜMNAASIUMIS 2016 / 2017 . ÕPPEAASTAL
Uurimistöö
Juhendaja : Sirli Vijar
Jõgeva 2017
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-06-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gymnasist1
Õppematerjali autor
(Ibid) 2.1.4.Tuletus koha- või perenimest Tuletus koha- või perenimest on samuti selgelt eristuv eesnimede tekkeviis, kuigi see on omane rohkem teistele rahvastele ja Eestis leidub vaid mõni näide. Kohanimedest on tekkinud Endla, Endel ja Narve (Narva). Mitmel pool on tavaline, et kohanimed on muutunud perenimedeks (keskajal ja uusajal, võibolla seotult talupoegadele perekonnanime panemisega) ja perenimed hiljem eesnimedeks. Nii on tekkinud keldi algupäraga eesnimed Leslie ja Lincoln, samuti inglise Milton, Shirley ja Stanley. Ka on mõni vana eesnimi muutunud perenimeks, näiteks Paulus (Paal) ja Simon (Simm). Naistenimesid on muutunud eesnimede seas vähe. (Ibid) Seega on igal eesnimel oma kindel päritolu ja sellega seotult ka ajalugu. Vanad rahvuslikud nimed tähendavad ikka midagi, isegi kui see tähendus on aegade jooksul kaduma läinud. Seda peegeldavad tihti ka väljamõeldud nimed, mis on tekkinud millegagi seoses ja kannavad selle millegi vaimu
Tartu rahuga tulid Eesti Vabariigi koosseisu õigeuskliku elanikkonna enamusega maa-alad Petserimaal ja Narva taga, mis varem olid kuulunud Vene kubermangude halduspiirkonda. Üheks nende alade eripäraks oli perekonnanimede puudumine suurel osal rahvastikust. Kasutati traditsioonilist venepärast isikunimesüsteemi, kus isiku nimi koosnes ees- ja isanimest. Ametlikus asjaajamises sünnitas see raskusi, seda enam, et õigeusu traditsiooni kohaselt kippusid eesnimed ja sellele vastavalt isanimedki korduma. 4. aprillil 1921 võttis valitsus vastu seaduse Petserimaa ja Narva taguste valdade elanikkude perekonnanimede kohta (RT 1921, 26, 21). Seal alaliselt elavad Eesti kodanikud, kel puudus perekonnanimi, pidid selle võtma siseministri määratud tähtajal ja korras. Valitsuse täiendava määrusega (RT 1921, 58) seati tähtajaks 1. jaanuar 1922. Nimede andmiseks moodustati kolmeliikmelised komisjonid valdades ja Petseri linnas siseministeeriumi
Jahuladu, Prooviveski jt. Siin tekib probleem suurtähega: peaks ju olema nimed, sest vaevalt Uues Jahulaos enam jahu hoitakse. 6. Isikunimede liigitused funktsiooni, soo, päritolu ja struktuuri järgi. Isikunimesüsteemid. Maailma rahvaste isikunimemalle. Isikunimed esinevad 2 kujul: üksiknimedega isikunimed (tüüpiline vanadele loodusrahvastele, esmane etapp isikunimede arengus) või mitmeosalised isikunimed (teine etapp arengus). Individuaalnimed ehk eesnimed – nimi on antud ühele inimesele, s.o tema eristav nimi. - Lisaks individuaalnimedele on antud lisaks nimeosised ehk lisanimed, aga ka individuaalnimed (nt Peeter Suur või Ivan Julm), selleks et paremini eristada. - Individuaalnimesid saab jagada soo järgi – meeste- ja naistenimed. Kuna nimed võivad olla tuletatud, siis räägitakse sõsarnimest, st mehenimi > naisenimi (Martin ja Martiina). On ka vastupidiseid – vennasnimed (Eeva – Eevo). On 2-soolised nimed, nt Maria, Virgo
NIMEKORRALDUS 06.09.2013 Mis nimi on? Kuidas me nimesid eristame? Õppides õigekirjareegleid, on reegel, et nimed kirjutatakse suure algustähega. Nimeteoorias on see, et mida nimetatakse nimeks ei kattu sellega, mis õigekirjareeglites nimedest rääkida. Lõpuks sõltub kavast ja reeglitest, mitte niivõrd teooria alusest. Sellest hoolimata tuleb seda tunda. Mis on nimi? Esmalt silme ette tüüpilised nimed: isikunimed, kohanimed, planeetide nimed, edasi ilmastikunähtuste nimed, kalliskivide, ordenite nimed, ka raamatutel on nimed (pealkirjad). Onomastika on leksikoloogia haru, oma uurimisobjekti järgi määratletud. Kooliõpikute seletus: nimisõnad jagunevad üldnimedeks ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad olendeid, esemeid, liigi järgi: inimene, klass, olend, mees, puu jne. Pärisnimed on üheainsa olendi nimed Kalevipoeg, Moskva, Kohtla-Järve, ,,Tasuja" jne. Üldnimi ja pärisnimi üldnimi e apellatiiv termini lähe on kreeka keeles kus apellatiivile vastab onoma
.............................................................. 24 4.2. Punalipp....................................................................................................................................25 4.3. Vooremaa 1991-1992...............................................................................................................27 4.4. Vooremaa 2007 2008............................................................................................................ 28 5. Jõgevamaa uudised..........................................................................................................................31 5.1. Kolhoosnik............................................................................................................................... 31 5.4. Vooremaa 2007 2008............................................................................................................ 42 6. Jõgeva linna uudised......................................................
Lõuna- Eesti andmeid tõstab fakt, et seal asub Tartu linn, kui see välja jätta oleks arvatavasti Lõuna- Eesti palgatase kõige väiksem. Negatiivne on ka see, et palgalõhe on läinud piirkonniti suuremaks, see tähendab tulevikus veelgi enam inimeste koondumist just Tallinna ja Tartu lähedusse ning maapiirkonna rahvastik väheneb veelgi. Kahes maakonnas (Ida-Virumaa ja Jõgevamaa) on leibkonnaliikme keskmine sissetulek madalam kui 75% Eesti keskmisest. (Siseministeerium, 2005). Jõgevamaa, kus suurememaid linnu ei asu on Ida-Virumaa järel väiksema keskmise sissetulekuga maakond Eestis. See näitab hästi regionaalset kihistumist. Maakonnas, kus on palju väiksemaid linnu, on palga tase tunduvalt madalam, kui kõrval asuvas Tartu maakonnas. Põhjus on selles, et ühes maakonnas on üks suurlinn ja teises mitte ning see mõjutab märgatavalt töötasude erinevust. Negatiivne on ka see, et vahe on iga aastaga suurenenud alates 2003-st aastast
Rakvere Gümnaasium Liliana Saslova RATSASPORDI POPULAARSUS TÄNAPÄEVAL uurimistöö Juhendaja: Merike Kuhhi Rakvere 2016 ANNOTATSIOON Rakvere Gümnaasium Klass: 11.B Töö pealkiri: Valdkond: eesti keel, kirjandus Kaitsmise aeg: Lehekülgede arv: Refereering: Uurimistöö teemaks on ,,Nimi, mida see tähendab ning millised olid eestlaste nimed läbi aegade, K.A Hindrey ,, Teema on valitud autori isiklikust huvist. Teooretilises osas räägitakse nimes, mida see tähendab nin kuidas seda jaotatakse
Joonis 1. Uuritavate vanused Uurimuses osales kokku 187 õpilast. Õpilaste keskmiseks vanuseks on 15,57 eluaastat. Vanust puudutavale küsimusele ei vastanud 1 õpilane. 15-aastaseid uuritavaid oli kokku 73 õpilast, kellest 42 olid poisid ja 31 tüdrukud. 16-aastastest oli 36 poisid ja 69 tüdrukud, kokku 105 õpilast. Ainult 9 õpilast uuritavatest oli 17- aastased, 5 tüdrukut ja 4 poissi. 3.2 Kiusamise kogemine Joonis 2. Kiusamise kogemine teiste klassikaaslaste poolt sel õppeaastal Jooniselt 2 selgub, et suures osas jagunesid õpilased oma vastuste põhjal kahte suuremasse rühma: need, kes ei ole kogenud sel õppeaastal kiusamist mitte kunagi ning need, kes on talunud sel õppeaastal kiusamist vahel harva. Sageli on talunud sel õppeaastal ainult 2%. 1% vastanutest on talunud kiusaminst umbes kord nädalas või siis sagedamini kui kord nädalas. Uurimuse käigus selgus, et uuritaval aastal on talunud kiusamist 12 tüdrukut ning 19 poissi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid