Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Populaarsemad eesnimed Jõgevamaa Gümnaasiumis 2016/2017. õppeaastal (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Jõgevamaa Gümnaasium
11.I klass
Margit Maide
POPULAARSEMAD EESNIMED JÕGEVAMAA GÜMNAASIUMIS 2016 / 2017 . ÕPPEAASTAL
Uurimistöö
Juhendaja : Sirli Vijar
Jõgeva 2017

SISUKORD


SISSEJUHATUS 3
1.TEOREETILINE TAUST 5
2.MATERJAL JA METOODIKA 6
2.1.Materjal 6
2.2.Metoodika 7
3.TULEMUSED 8
4.ARUTELU JA JÄRELDUSED 11
KOKKUVÕTE 13
RESÜMEE 14
ABSTRACT 15
KASUTATUD ALLIKAD 16
Lisad 17
Lisa 1 17
E-mail Statistikaameti nimede metoodika kohta 17

SISSEJUHATUS

Kõikidel inimestel on olemas oma eesnimi . See on nagu iga inimese visiitkaart. Nimesid on väga palju erinevaid, kuid leidub ka sarnaseid. Lapsevanematel on erinevad viisid, kuidas ja mille järgi nad oma lapsele nime panevad. Erinevate variantide otsimiseks on palju võimalusi. Kindlasti on üks levinumaid kohti internet , kus leidub väga palju huvitavaid ideid sobiva nime leidmiseks.
Lapsevanem võib valikuks võtta klassikalisema ning populaarsema nime, mis on paljudele tuntud. See paneb aluse sellele, et väga paljudel on sama või sarnane nimi. Kui otsustatakse millegi erilisema ja ainulaadsema kasuks, on valitud nimi vähematel inimestel. Nimede kohta kogutakse andmeid ja neid kajastatakse statistikates.
Väga palju erinevaid rahvastikunäitajate statistikaid on teinud Statistikaamet . Sealne info on usaldusväärne, sest rahvastikuregister täieneb kogu aasta vältel jooksvalt uue infoga . Ka Jõgevamaa kohta on tehtud statistika populaarsematest nimedest . 1. jaanuari 2016. aasta seisuga on nendeks Rein ja Sirje, need nimed on leitud vastsündinutest vanuriteni [10].
Jõgevamaa Gümnaasiumis hetkel õppivad noored on sündinud aastatel 1996-2000 [1]. Selle aja kohta on väljastatud Statistikaameti poolt andmed, näidates nende aastate populaarseimad nimesid, mis pandi lastele peale sündi üle terve Eesti. Välja on toodud neist vaid 10 poisi ja 10 tüdruku nime [9].
2015/2016. õppeaastal tegi A.  Nael uurimistöö Jõgevamaa Gümnaasiumi ja Jõgeva Põhikooli õpilastest, kust ta leidis kaks eri soost populaarseimat nime eraldi mõlemast koolist ja ka ühised nimed kahe kooli peale kokku. Gümnaasiumi populaarsemateks nimedeks olid Martin ja Kätlin. Lisaks uuris ta ka nimede päritolu gümnasistide seas. Tema tulemuseks oli, et nimesid pandi üldjuhul kuulsuste järgi. [5]
Antud uurimistöö objektideks on 2016. aasta detsembrikuu seisuga Jõgevamaa Gümnaasiumis õppivate noorte eesnimed. Töö eesmärgiks on selgitada välja populaarsemad nimed Jõgevamaa Gümnaasiumis ning võrrelda neid populaarsete Jõgevamaa, 1996-2000. aastatel lastele pandud ja A.  Naela uurimistööst selgunud nimedega.
Koolis on 204 õpilast, kelle vanusevahe on suhteliselt väike ja kui võrrelda seda Jõgevamaa elanike arvuga [8], kus nimede populaarsustabel on tehtud vastsündinutest vanuriteni, saab püstitada hüpoteesi, et Jõgevamaa Gümnaasiumi enam levinud nimedel ei ole ühisosa Jõgevamaa populaarsete nimedega.
Ka sel aastal on arvatavasti nimed Kätlin ja Martin üsna populaarsed , nagu oli eelmisel aastal. See hüpotees tuleneb sellest, et on möödunud vaid aasta ning seetõttu ei tohiks olla suurt erinevust nimede vahel.
Lähtuvalt eesmärgist püstitatakse kolm hüpoteesi:
  • Jõgevamaa Gümnaasiumi populaarsetest nimedes mitte ükski ei esine 2016. aasta Jõgevamaa populaarsemate nimede seas.
  • Jõgevamaa Gümnaasiumi nimed ei esine ka õpilaste sünniaastatel pandud nimede populaarsustabelis.
  • Eelmise õppeaasta gümnaasiumi populaarseimad nimed on seda ka sellel õppeaastal.
Autori enda nimi on Margit. Statistika järgi võib öelda, et see nimi pole noorte seas levinud, sest kõige populaarsem on see vanuserühmas 45–49 [11]. Seega võib arvata, et Margit ei ole Jõgevamaa Gümnaasiumi enim levinud nimede edetabelis. Siiski tunneb autor huvi enda nime sageduse kohta koolis.
  • TEOREETILINE TAUST


    Sündides siia ilma, kanname me nime, mille panevad üldjuhul lapsevanemad. Muistsest ajast alates on nimede panekul olnud suureks mõjutajaks kultuur. 13. sajandist alates sai Eesti aladel tugevamaks võõraste kultuuride mõju: Eesti aladele tungisid sisse erinevatest riikidest inimesed. Üheks rahvuseks olid sakslased , sellepärast esines palju saksa päritoluga nimesid nagu Albert ja Peeter [12]. Leidus ka kiriklikku päritolu vanu laennimesid, mis muganesid eesti keelde. Need ilmusid Eestisse 16. sajandist kuni 19. sajandi lõpuni. Vanad laennimed – Jaan, Kadri, Kai ja Triinu – on siiamaani kasutuses. Võõrkeelsed nimed tulid aga 19. sajandi lõpukümnenditel, nendeks on näiteks Adele, Sven ja Imre. [2]
    Tänapäeval on väga palju erinevaid nimesid, nii saavad nad omada ka tähendust. Sisult võib see olla seotud loodusega, tundeeluga või isegi värvustega. Käbi, Laine, Suvi, Hele, Roosi – kõik nad tähendavad midagi [2]. On ka teistest keeltest võetud nimesid, millel on sisu. Need jätavad saladusliku mulje, kuna tähendust teavad vaid mõningad. Selline valik on saanud tänapäeval üsna populaarseks.
    Paljud tahavad leida kõige erilisemat nime oma lapsele, sellepärast moonutatakse eesnimesid võimatute kombinatsioonidega. Näiteks on pandud lapse nimeks Säsiliy Sofi või Oa Ois [3]. Veel lisatakse mitu eesnime või pannakse tähed ritta nii, et isegi laps ei suuda seda hääldada. Tihti unustatakse tulevikule mõelda. Inimene peab enda nime kandma igal pool kaasas ning keerulisemate nimede hääldamine ja kirjutamine, võib tuua kaasa väga palju ebamugavaid olukordi .
    Et vältida väga keerulisi nimesid, on kehtestatud eesnimede õigekeelsuse reeglid. Nimeseadus [6] jõustus Eestis 31.03.2005. Seega gümnaasiumi õpilaste nimedes võib olla keeleseadusega võrreldes erinevusi. Eesnimi võib olla vaid kuni kolm lahku kirjutatud nime või sidekriipsuga seotud kaks nime, heade kommetega ning vastama isiku soole. Ei tohi sisaldada võõrtähti, numbreid ja mittesõnalisi tähiseid. Kui vanemad ei jõua eesnime osas kokkuleppele, otsustab nende eest eestkosteasutus.
    Eesti statistikaamet on teinud mitmeid väljavõtteid nimedest aastate jooksul. Sealsed töötajad on kokku kogunud populaarsemad ja sagedasemad nimed statistikatesse. Need jagunevad maakondade, aastate ja nimepäevade järgi. Kõige varasem statistika on tehtud 1935. aastal [9].
  • MATERJAL JA METOODIKA

  • Materjal


    Töö algmaterjaliks on Jõgevamaa Gümnaasiumi õpilaste andmed kooli koduleheküljel [4]. Sealsed nimekirjad koosnevad õpilaste eesnimedest ja perekonnanimedest. Valimisse kuulusid kõigi 2016/2017. õppeaasta õpilaste eesnimed, neid oli 204. Nende hulgast võeti edasiseks kasutamiseks nimed, mida esines rohkem kui ühel korral.
    Võrdlusmaterjalina kasutati Statistikaameti andmeid: populaarsed nimed Jõgeva maakonnas 2016. aasta 1. jaanuari seisuga [10] ja aastatel 1996-2000 sündinud lastele pandud populaarsed nimed [9]. Neid andmeid on näha tabelis 1 ja tabelis 2. Jõgevamaa nimed on võetud vastsündinutest kuni vanuriteni. 1996-2000 aastate nimed on aga ainult vastsündinute nimede kokkuvõte.
    Tabel 1. Populaarsemad meeste ja naiste nimed Jõgevamaal 2016. aastal
    Tabel 2. Populaarsemad nimed, mis pandi aastatel 1996-2000 sündinud lastele
    Samuti kasutati materjalina A. Naela uurimistööd [5]. Tema tööst selgus, et gümnaasiumi populaarseimad nimed olid eelmisel õppeaastal Kätlin ja Martin. Neid nimesid kasutati antud uurimistöös võrdluseks.
  • Metoodika


    Autor otsis identseid nimesid: sidekriipsuga ja sidekriipsuta variandid olid valimis kaks erinevat nime. Näiteks nimed Hans-Markus ja Hans Markus on kaks erinevat nime ning nad ei ole ka identsed nimedega Hans või Markus. Selle näite põhjal saab juba 4 erinevat nime. Sellist tehnikat kasutas ka Statistikaamet enda andmete loomisel. Selle teadmise sai autor, kui oli Statistikaameti käest meili kaudu selle kohta informatsiooni küsinud. Meili on võimalik näha lisas 1.
    Antud uurimistöö on kvantitatiivne, seega uurimuse tulemused on mõõdetavad andmed ning neist saab teha järeldusi statistilise andmeanalüüsi põhjal. Alguseks leiti gümnaasiumi õpilaste nimede sagedus. Seda kontrolliti veel mitu korda, et leitud nimede sagedused oleksid õiged. Hiljem võrreldi neid kahe teise tabeliga . Andmete analüüsimiseks kasutati programmi Microsoft Office Word. Nimed reastati tähestiku alusel. Seejärel paigutati need ka tabelisse. Esinemistabeli tegemisel kasutati programmi Microsoft Excel .
    Uurimistöö eesmärgist lähtuvalt võrreldi gümnaasiumi nimede tabelit Jõgevamaa omaga . Selle jaoks paigutati tabelid kõrvuti ning vaadeldi sealseid andmeid. Samuti võrreldi ka gümnaasiumi andmeid lastele aastatel 1996-2000 pandud nimedega. Eri andmestikes esinenud samad nimed toodi tabelis eraldi välja.
  • TULEMUSED


    Gümnaasiumis nimede hulgas leidus 26 populaarsemat nime, mis esinesid rohkem kui ühel korral. 26 nime, mis on koguvalimist 12,7%. Sealhulgas 16 tüdruku ja 10 poisi nime. Tabelist 3 on näha õpilaste nimede sagedust gümnaasiumis.
    Tabel 3. Populaarsemad naiste ja meeste nimed Jõgevamaa Gümnaasiumis 2016. aastal
    Tüdrukute hulgas leidus populaarseim nimi – Laura, mida esines viiel tüdrukul. Poiste hulgas sellist nime ei olnud – kõik 10 populaarset nime olid võrdselt levinud.
    Valminud tabel kõrvutati võrdlusmaterjalidega. Populaarsemad meeste nimed Jõgevamaal, Jõgevamaa Gümnaasiumis ja aastatel 1996-2000 sündinud poiste seas on näha tabelis 4. Võrdlustabelites esinevad samad nimed on tähistatud tumedama värviga.
    Tabel 4. Populaarsemad nimed Jõgevamaa ja gümnaasiumi meeste ning aastatel 1996-2000 sündinud poiste seas.
    Andmetest on näha, et Jõgevamaa Gümnaasiumi populaarsemad mehenimed ei esine Jõgevamaa populaarsete mehenimede seas. Kuid gümnaasiumiõpilaste populaarsete nimede seas on kolm nime, mis olid populaarsed ka nende õpilaste sünniaastatel. Nendeks nimedeks on Sander, Kristjan ja Karl.
    Populaarsemad naiste nimed Jõgevamaal, Jõgevamaa Gümnaasiumis ja aastatel 1996-2000 sündinud tüdrukute hulgas on näha tabelis 5. Antud andmete võrdluses on näha, et ainult üks Jõgevamaa gümnaasiumi populaarsem naise nimi kattub aastatel 1996-2000 sündinud lastele pandud nimedega, milleks on Laura. Ükski gümnaasiumis populaarne naise nimi ei esine Jõgevamaa populaarsete nimede seas.
    Tabel 5. Populaarsemad nimed Jõgevamaa ja gümnaasiumi naiste ning aastatel 1996-2000 sündinud tüdrukute seas.
    Eelmisel õppeaastal oli Martin kõige populaarsem mehenimi Jõgevamaa Gümnaasiumis, sellel õppeaastal polnud see isegi populaarsemate hulgas. Kätlini nimi, mis oli kõige populaarsem tüdruku nimi, oli sellel õppeaastal küll populaarsete nimede seas, kuid mitte kõige levinum.
  • ARUTELU JA JÄRELDUSED


    Töö eesmärgiks oli leida Jõgevamaa Gümnaasiumi populaarsemad nimed ja võrrelda neid teiste andmetega . Kuna autor kasutas populaarsemate nimede välja selgitamiseks sama metoodikat nagu Statistikaamet, on saadud tulemused Statistikaameti poolt väljastatud andmetega võrreldavad.
    Tüdrukute nimedest oli populaarseim Laura, kuid poiste hulgast populaarseimat ei selgunudki, sellepärast, et enim levinud poiste nimede sagedus oli võrdne. See on huvitav asjaolu, sest eelmisel õppeaastal oli poiste seas enim levinud nimeks Martin, kuid sel aastal ei esinenud see üldse populaarsustabelis. Uurimistöö käigus leitud gümnaasiumi populaarsemad nimed ei kattunud eelmise õppeaasta tulemustega – sel aastal polnud populaarseimateks nimedeks Martin ja Kätlin. Seega hüpotees, et eelmise aasta tulemused on selle aastaga võrreldes samad, ei leidnud kinnitust.
    Jõgevamaa nimed on leitud vastsündinutest vanuriteni ja gümnaasiuminimed on õpilastele pandud nelja aasta jooksul (aastatel 1996-2000), siis näeb, et kesk- ja vanemaealiste hulgas on populaarsed teistsugused nimed. Seega hüpotees, et gümnaasiumi nimed ei kattu Jõgevamaa populaarsemate nimedega leidis kinnitust. Saadud tulemustest võib järeldada, et ka lühema aja möödudes nimemood muutub, antud juhul muutus see Jõgevamaa Gümnaasiumis ühe aastaga.
    Kolmaski hüpotees, et gümnaasiumi enim levinud nimed ei kattu nende sünniaastatel lastele pandud nimedega, ei leidnud kinnitust. Nii tüdrukute kui ka poiste nimede hulgas leidus mitu nime, mis olid samad sealsete andmetega. Meeste seas oli neid kolm, naiste seas üks. Väga huvitav asjaolu, et Jõgevamaa Gümnaasiumis käivad mitu õpilast, kelle nimi on populaarne olnud üle terve Eesti.
    Antud uurimistööd saab kasutada järgmistel aastatel võrdlusmaterjalina. Suurem erinevus ilmneks arvatavasti mitmete aastate ja aastakümnete pärast: võrreldes tänaseid levinumaid nimesid aastakümnete pärast populaarsete nimedega, saab tõenäoliselt uurida nimemoe muutumist ja ehk ka kunagiste populaarsete nimede moodi tagasitulekut. Käesolev uurimistöö on heaks materjaliks , et uurida, kas paari- või kolmekümne aasta pärast on täna populaarsed nimed gümnaasiumiõpilaste seas ka maakonnas populaarsed nimed, sest hetkel see nii ei olnud. Praegu saab näha uurimusest, et koolis käivad väga erinevate nimedega õpilased, mis teeb meie kooli eriliseks. Edaspidi saab seda teemat uurida ka vanusest lähtudes, leides nimede esinemissagedus vanuserühma kaupa Jõgevamaa Gümnaasiumis.
    Jõgevamaa Gümnaasiumis õpib 204 õpilast, aga pole kindel, kas kõik elavad Jõgeva maakonnas. Seega saaks otsida välja nende maakonna populaarseimaid nimed ning vaadata, kas nende oma kuulub sinna. Hetkel võrreldi kõiki gümnaasiumi õpilaste nimesid Jõgevamaa omadega. Samuti saaks uurida õpilaste nimede keskmiseid vanuseid. Nagu leidis autor enda nime puhul. Kokkuvõtteks võib välja uurida terve kooli nimede keskmise vanuse.
    Nimede seas märgati seda, et kõik tabelites toodud meeste ja naiste nimed ei omanud eesti keeles teist tähendust ning neis polnud kasutatud keerulisi kombinatsioone. Seega oli järgitud eesnimede õigekeelsuse reegleid. Üllatuseks leidus ka tänapäeva nimedes vanu laennimesid nagu näiteks Jaan ja Triinu. Kuid autori enda nimi esines vaid korra, nagu arvatud.

    KOKKUVÕTE

    Töö eesmärgiks oli selgitada välja populaarsemad nimed Jõgevamaa Gümnaasiumis ja võrrelda neid populaarsete Jõgevamaa, õpilaste sünniaastatel lastele pandud ja A. Naela uurimistööst selgunud nimedega. Töö algmaterjaliks oli Jõgevamaa Gümnaasiumi õpilaste andmed kooli koduleheküljel. Võrdlusmaterjalina kasutati Statistikaameti andmeid: populaarsed nimed Jõgeva maakonnas 2016. aasta 1. jaanuari seisuga ja aastatel 1996-2000 sündinud lastele pandud populaarsed nimed.
    Gümnaasiumis nimede hulgas leidus 26 populaarsemat nime, mis esinesid rohkem kui ühel korral. Meeste seas ei õnnestunud leida populaarseimat nime, sest kõikide populaarsete poiste nimede sagedus oli kaks. Naiste seas oli populaarsemaks Laura. Need nimed aga ei kattunud eelmise aasta tulemustega. Jõgevamaal on väga palju elanikke, aga nendest populaarsematesse nimedesse ei kuulunud ükski gümnaasiumis enim levinud nimi. Kuid antud meeste ja naiste nimed kattusid nende sünniaastatel pandud populaarsemate nimedega.
    Saadud tulemustest võib järeldada, et ka lühema aja möödudes nimemood muutub, antud juhul muutus see Jõgevamaa Gümnaasiumis ühe aastaga. Hetkel saab näha uurimusest, et koolis käivad väga erinevate nimedega õpilased, mis teeb selle kooli eriliseks. Lisaks ka huvitav asjaolu, et Jõgevamaa Gümnaasiumis käivad mitu õpilast, kelle nimi on populaarne olnud üle terve Eesti nende sünniaastatel.
    Antud uurimistööd saab kasutada järgmistel aastatel võrdlusmaterjalina. Suurem erinevus ilmneks arvatavasti mitmete aastate ja aastakümnete pärast. Lisaks võib see olla materjaliks, et uurida, kas paari- või kolmekümne aasta pärast on täna populaarsed nimed gümnaasiumiõpilaste seas ka maakonnas populaarsed nimed, sest hetkel see nii ei olnud. Veel saab seda teemat uurida vanusest lähtudes, leides nimede esinemissagedus vanuserühma kaupa Jõgevamaa Gümnaasiumis.

    RESÜMEE

    Populaarsemad eesnimed Jõgevamaa Gümnaasiumis.
    Töö eesmärgiks oli selgitada välja populaarsemad nimed Jõgevamaa Gümnaasiumis ja võrrelda neid populaarsete Jõgevamaa, õpilaste sünniaastatel lastele pandud ja A. Naela uurimistööst selgunud nimedega. Gümnaasiumi õpilaste info oli leitav kooli leheküljelt. Nimesid oli kokku 204, mille seast hakati leidma populaarseimaid nimesid. Tulemused edastati tabelitena. Võrdlusmaterjalid olid leitavad Statistikaameti koduleheküljelt.
    Kooli peale kokku oli 26 populaarseimat nime. Naiste seas oli selleks Laura, meeste oma ei saanud leida, sest nende enim levinud nimede sagedused olid võrdsed. Nimede võrdlusest oli näha, et mõne gümnaasiumi populaarsem nimi on olnud populaarne ka nende sünniaastatel lastele pandud nimede seas. Ükski nooruki nimi ei olnud Jõgevamaa enim levinud nimede seas.
    Püstitatud eesmärk sai täidetud. Autor leidis populaarseimad nimed ning võrdles neid ka teiste populaarsemate nimedega. Edaspidi saab seda teemat uurida ka vanusest lähtudes, leides nimede esinemissagedus vanuserühma kaupa Jõgevamaa Gümnaasiumis.
    Märksõnad: Jõgevamaa Gümnaasium, eesnimed, populaarsed nimed, Jõgevamaa nimed, aastatel 1996-2000 sündinud lastele pandud eesnimed

    ABSTRACT

    Popular first names in Jõgevamaa Gymnasium .
    The goal was to find the most popular first names in Jõgevamaa Gymnasium and put them into comparrison with most popular names used during the students birth years , most popular names in Jõgevamaa and with A. Nael´s research´s results . High school students´s information was found on the school website . The most popular names had to be sorted out of the 204 student names. The results were given in tables and the reference materials were found on the Statistical Office´s website.
    In total there were 26 most popular names. The most popular woman ´s name was Laura, but the most popular man´s name couldn´t be found, because the frequency of the most common names were equal. One could see from the comparrison, that some of the popular students´s names were also popular during their birth years, but non of those names were popular in Jõgevamaa.
    The stated goal was met, author found the most popular names in school and compared them with other popular names from other categories. Further on, one can explore this issue on the basis of age, finding the oldest and newest names in Jõgevamaa Gymnasium.
    Keywords: Jõgevamaa Gymnasium, first names, popular names, names in Jõgevamaa, kid´s names that were put on their birth years 1996-2000.

    KASUTATUD ALLIKAD


  • Eesti Hariduse Infosüsteem. Õpilaste sünniaastad. [WWW] http://www.ehis.ee/ (28.10.2016)
  • Hussar , A. Eesti eesnimede ajalugu. Tallinna Ülikool. [WWW] http://www.folklore.ee/kp/lp/2014/AnnikaHussar30012014.pdf (18.10.2016)
  • Igav. Eesti imelikumad nimed. [WWW] http://igav.delfi.ee/pildid/eesti-koige-imelikumad-nimed?id=67990693 (6.11.2016)
  • Jõgevamaa Gümnaasium. Õpilaste nimekiri. [WWW] http://jogevagymn.kovtp.ee/opilased (8.12.2016)
  • Nael, A. Eesnimed Jõgeva Põhikoolis ning Jõgevamaa Gümnaasiumis: Uurimistöö. Jõgeva: Jõgevamaa Gümnaasium, 2016.
  • Riigi teataja . Nimeseadus. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/NS (22.02.2017)
  • Riigiportaal. [WWW] https://www.eesti.ee/est/perekond/rasedus_ja_lapse_sund/sunni_registreerimine_ja_nime_valik (24.10.2016)
  • Statistikaamet. Jõgeva maakonna rahvastik . [WWW] http://www.stat.ee/ppe-44783 (9.11.2016)
  • Statistikaamet. Populaarsemad nimed 1996-2000 [WWW] http://www.stat.ee/public/apps/nimed/TOP_AASTAD (30.09.2016)
  • Statistikaamet. Populaarsemad nimed Jõgeva maakonnas. [WWW] http://www.stat.ee/public/apps/nimed/TOP_MAAKONNAD (20.12.2016)
  • Statistikamet. Nime Margit sagedus. [WWW] http://www.stat.ee/public/apps/nimed/margit (6.11.2016)
  • Vikipeedia. Eestlaste muistne vabadusvõitlus. [WWW] https://et.wikipedia.org/wiki/Eestlaste_muistne_vabadusv%C3%B5itlus (6.11.2016)

    Lisad

    Lisa 1

    E-mail Statistikaameti nimede metoodika kohta


  • Vasakule Paremale
    Populaarsemad eesnimed Jõgevamaa Gümnaasiumis 2016 2017-õppeaastal #1 Populaarsemad eesnimed Jõgevamaa Gümnaasiumis 2016 2017-õppeaastal #2 Populaarsemad eesnimed Jõgevamaa Gümnaasiumis 2016 2017-õppeaastal #3 Populaarsemad eesnimed Jõgevamaa Gümnaasiumis 2016 2017-õppeaastal #4 Populaarsemad eesnimed Jõgevamaa Gümnaasiumis 2016 2017-õppeaastal #5 Populaarsemad eesnimed Jõgevamaa Gümnaasiumis 2016 2017-õppeaastal #6 Populaarsemad eesnimed Jõgevamaa Gümnaasiumis 2016 2017-õppeaastal #7 Populaarsemad eesnimed Jõgevamaa Gümnaasiumis 2016 2017-õppeaastal #8 Populaarsemad eesnimed Jõgevamaa Gümnaasiumis 2016 2017-õppeaastal #9 Populaarsemad eesnimed Jõgevamaa Gümnaasiumis 2016 2017-õppeaastal #10 Populaarsemad eesnimed Jõgevamaa Gümnaasiumis 2016 2017-õppeaastal #11 Populaarsemad eesnimed Jõgevamaa Gümnaasiumis 2016 2017-õppeaastal #12 Populaarsemad eesnimed Jõgevamaa Gümnaasiumis 2016 2017-õppeaastal #13 Populaarsemad eesnimed Jõgevamaa Gümnaasiumis 2016 2017-õppeaastal #14 Populaarsemad eesnimed Jõgevamaa Gümnaasiumis 2016 2017-õppeaastal #15 Populaarsemad eesnimed Jõgevamaa Gümnaasiumis 2016 2017-õppeaastal #16 Populaarsemad eesnimed Jõgevamaa Gümnaasiumis 2016 2017-õppeaastal #17
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-06-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor gymnasist1 Õppematerjali autor
    Terve uurimistöö. Leitud on Jõgevamaa Gümnaasiumi populaarsemad nimed. neid võrreldud kolme sarnase andmestikuga: Jõgevamaa populaarsed nimed, 1996-2000. aastatel sündinud populaarsemate laste nimed, A. Naela uurimistöö tulemus.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine
    26
    doc

    Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine

    (Ibid) 2.1.4.Tuletus koha- või perenimest Tuletus koha- või perenimest on samuti selgelt eristuv eesnimede tekkeviis, kuigi see on omane rohkem teistele rahvastele ja Eestis leidub vaid mõni näide. Kohanimedest on tekkinud Endla, Endel ja Narve (Narva). Mitmel pool on tavaline, et kohanimed on muutunud perenimedeks (keskajal ja uusajal, võibolla seotult talupoegadele perekonnanime panemisega) ja perenimed hiljem eesnimedeks. Nii on tekkinud keldi algupäraga eesnimed Leslie ja Lincoln, samuti inglise Milton, Shirley ja Stanley. Ka on mõni vana eesnimi muutunud perenimeks, näiteks Paulus (Paal) ja Simon (Simm). Naistenimesid on muutunud eesnimede seas vähe. (Ibid) Seega on igal eesnimel oma kindel päritolu ja sellega seotult ka ajalugu. Vanad rahvuslikud nimed tähendavad ikka midagi, isegi kui see tähendus on aegade jooksul kaduma läinud. Seda peegeldavad tihti ka väljamõeldud nimed, mis on tekkinud millegagi seoses ja kannavad selle millegi vaimu

    Uurimistöö
    Onomastika-nimekorraldus
    58
    rtf

    Onomastika, nimekorraldus

    Tartu rahuga tulid Eesti Vabariigi koosseisu õigeuskliku elanikkonna enamusega maa-alad Petserimaal ja Narva taga, mis varem olid kuulunud Vene kubermangude halduspiirkonda. Üheks nende alade eripäraks oli perekonnanimede puudumine suurel osal rahvastikust. Kasutati traditsioonilist venepärast isikunimesüsteemi, kus isiku nimi koosnes ees- ja isanimest. Ametlikus asjaajamises sünnitas see raskusi, seda enam, et õigeusu traditsiooni kohaselt kippusid eesnimed ja sellele vastavalt isanimedki korduma. 4. aprillil 1921 võttis valitsus vastu seaduse Petserimaa ja Narva taguste valdade elanikkude perekonnanimede kohta (RT 1921, 26, 21). Seal alaliselt elavad Eesti kodanikud, kel puudus perekonnanimi, pidid selle võtma siseministri määratud tähtajal ja korras. Valitsuse täiendava määrusega (RT 1921, 58) seati tähtajaks 1. jaanuar 1922. Nimede andmiseks moodustati kolmeliikmelised komisjonid valdades ja Petseri linnas siseministeeriumi

    Onomastika
    ONOMASTIKA ARVESTUS
    36
    docx

    ONOMASTIKA ARVESTUS

    Jahuladu, Prooviveski jt. Siin tekib probleem suurtähega: peaks ju olema nimed, sest vaevalt Uues Jahulaos enam jahu hoitakse.  6. Isikunimede liigitused funktsiooni, soo, päritolu ja struktuuri järgi. Isikunimesüsteemid. Maailma rahvaste isikunimemalle.  Isikunimed esinevad 2 kujul: üksiknimedega isikunimed (tüüpiline vanadele loodusrahvastele, esmane etapp isikunimede arengus) või mitmeosalised isikunimed (teine etapp arengus).  Individuaalnimed ehk eesnimed – nimi on antud ühele inimesele, s.o tema eristav nimi. - Lisaks individuaalnimedele on antud lisaks nimeosised ehk lisanimed, aga ka individuaalnimed (nt Peeter Suur või Ivan Julm), selleks et paremini eristada. - Individuaalnimesid saab jagada soo järgi – meeste- ja naistenimed. Kuna nimed võivad olla tuletatud, siis räägitakse sõsarnimest, st mehenimi > naisenimi (Martin ja Martiina). On ka vastupidiseid – vennasnimed (Eeva – Eevo). On 2-soolised nimed, nt Maria, Virgo

    Foneetika
    NIMEKORRALDUS koondkonspekt
    21
    doc

    NIMEKORRALDUS koondkonspekt

    NIMEKORRALDUS 06.09.2013 Mis nimi on? Kuidas me nimesid eristame? Õppides õigekirjareegleid, on reegel, et nimed kirjutatakse suure algustähega. Nimeteoorias on see, et mida nimetatakse nimeks ei kattu sellega, mis õigekirjareeglites nimedest rääkida. Lõpuks sõltub kavast ja reeglitest, mitte niivõrd teooria alusest. Sellest hoolimata tuleb seda tunda. Mis on nimi? Esmalt silme ette tüüpilised nimed: isikunimed, kohanimed, planeetide nimed, edasi ilmastikunähtuste nimed, kalliskivide, ordenite nimed, ka raamatutel on nimed (pealkirjad). Onomastika on leksikoloogia haru, oma uurimisobjekti järgi määratletud. Kooliõpikute seletus: nimisõnad jagunevad üldnimedeks ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad olendeid, esemeid, liigi järgi: inimene, klass, olend, mees, puu jne. Pärisnimed on üheainsa olendi nimed ­ Kalevipoeg, Moskva, Kohtla-Järve, ,,Tasuja" jne. Üldnimi ja pärisnimi ­ üldnimi e apellatiiv ­ termini lähe on kreeka keeles kus apellatiivile vastab onoma

    Nimekorraldus
    UUDISTE GEOGRAAFIA
    57
    doc

    UUDISTE GEOGRAAFIA

    .............................................................. 24 4.2. Punalipp....................................................................................................................................25 4.3. Vooremaa 1991-1992...............................................................................................................27 4.4. Vooremaa 2007 ­ 2008............................................................................................................ 28 5. Jõgevamaa uudised..........................................................................................................................31 5.1. Kolhoosnik............................................................................................................................... 31 5.4. Vooremaa 2007 ­ 2008............................................................................................................ 42 6. Jõgeva linna uudised......................................................

    Eesti keel
    Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis
    36
    docx

    Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis

    Lõuna- Eesti andmeid tõstab fakt, et seal asub Tartu linn, kui see välja jätta oleks arvatavasti Lõuna- Eesti palgatase kõige väiksem. Negatiivne on ka see, et palgalõhe on läinud piirkonniti suuremaks, see tähendab tulevikus veelgi enam inimeste koondumist just Tallinna ja Tartu lähedusse ning maapiirkonna rahvastik väheneb veelgi. Kahes maakonnas (Ida-Virumaa ja Jõgevamaa) on leibkonnaliikme keskmine sissetulek madalam kui 75% Eesti keskmisest. (Siseministeerium, 2005). Jõgevamaa, kus suurememaid linnu ei asu on Ida-Virumaa järel väiksema keskmise sissetulekuga maakond Eestis. See näitab hästi regionaalset kihistumist. Maakonnas, kus on palju väiksemaid linnu, on palga tase tunduvalt madalam, kui kõrval asuvas Tartu maakonnas. Põhjus on selles, et ühes maakonnas on üks suurlinn ja teises mitte ning see mõjutab märgatavalt töötasude erinevust. Negatiivne on ka see, et vahe on iga aastaga suurenenud alates 2003-st aastast

    Eesti ühiskond ja poliitika
    RATSASPORDI POPULAARSUS TÄNAPÄEVAL
    30
    odt

    RATSASPORDI POPULAARSUS TÄNAPÄEVAL

    Rakvere Gümnaasium Liliana Saslova RATSASPORDI POPULAARSUS TÄNAPÄEVAL uurimistöö Juhendaja: Merike Kuhhi Rakvere 2016 ANNOTATSIOON Rakvere Gümnaasium Klass: 11.B Töö pealkiri: Valdkond: eesti keel, kirjandus Kaitsmise aeg: Lehekülgede arv: Refereering: Uurimistöö teemaks on ,,Nimi, mida see tähendab ning millised olid eestlaste nimed läbi aegade, K.A Hindrey ,, Teema on valitud autori isiklikust huvist. Teooretilises osas räägitakse nimes, mida see tähendab nin kuidas seda jaotatakse

    Sport
    Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi-9-ja 10-klassides
    21
    docx

    Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassides

    Joonis 1. Uuritavate vanused Uurimuses osales kokku 187 õpilast. Õpilaste keskmiseks vanuseks on 15,57 eluaastat. Vanust puudutavale küsimusele ei vastanud 1 õpilane. 15-aastaseid uuritavaid oli kokku 73 õpilast, kellest 42 olid poisid ja 31 tüdrukud. 16-aastastest oli 36 poisid ja 69 tüdrukud, kokku 105 õpilast. Ainult 9 õpilast uuritavatest oli 17- aastased, 5 tüdrukut ja 4 poissi. 3.2 Kiusamise kogemine Joonis 2. Kiusamise kogemine teiste klassikaaslaste poolt sel õppeaastal Jooniselt 2 selgub, et suures osas jagunesid õpilased oma vastuste põhjal kahte suuremasse rühma: need, kes ei ole kogenud sel õppeaastal kiusamist mitte kunagi ning need, kes on talunud sel õppeaastal kiusamist vahel harva. Sageli on talunud sel õppeaastal ainult 2%. 1% vastanutest on talunud kiusaminst umbes kord nädalas või siis sagedamini kui kord nädalas. Uurimuse käigus selgus, et uuritaval aastal on talunud kiusamist 12 tüdrukut ning 19 poissi

    Inimeseõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun