Lapsevaatlus (2)

Lapsevaatlus Katre Kikkas, Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus
Vaatlesin oma õe last Mattiast, kes on kolme aastane poiss. Vaatlus toimus lapse kodus, Valgas, 16. novembril. Leidsin internetist kriteeriumid, mida peaks oskama kolme aastane laps. Kuna neid lugedes ilmnes, et need tunduvad poisile liiga lihtsad, siis võtsin ka nelja aastaste kriteeriumid. Lasin lapse emal temaga tegeleda nö juhendi järgi, kus olid kirjas küsimused, mis vaatlemist vajaksid, samal ajal kirjutasin ise üles. Pärast seda vaatlesin last tund aega.
Vastavalt koduleheküljel http://www.hopsti.ee/lapse-areng-2a-18a välja toodud aspektidele, peaks kolme aastane laps kaaluma 13 ­ 20 kg (statistiline keskmine 15kg) ning olema 88 ­ 104 cm pikk (statistiline keskmine 97 cm). Nelja aastane laps peaks kaaluma 14 ­ 22 kg (statistiline keskmine 17kg) ning olema 95 ­ 112 cm pikk (statistiline keskmine 104 cm). Mattias kaalub 15 kg ja on 98 cm pikk.
Joonistamise osas peaks kolme aastane laps oskama joonistada ringi ja risti. Seda ta oskab. Mattias teeb enda jaoks realistlikke joonistusi . See tähendab, et tema pilt ei pruugi vaatajale realistlik tunduda, aga laps teab väga täpselt mida ta joonistab ning mis pildil toimub.
Mattias ei oska klotsidest silda ehitada, samas ei oska seda ka tema seitsme aastane vend. Ilmselt pole olnud vajadust õppida. Mattias on küll kolmene, kuid ta oskab mängida nii iseseisvalt kui ka koos kaaslastega ja samuti ehitada klotsidest silda, mida peaks tegelikult oskama nelja aastane.
Mattias tunneb kõiki värve, eristab isegi tumedad ja heledad, oskab värve segada kindla teadmise ja eesmärgiga.
Mattias räägib täislausetega ja oskab vastata kes/mis küsimustele. Nelja aastane laps peaks rääkima soravalt, kuid Mattias teeb seda juba kolmeselt. Samuti peaks neljane hääldama kõiki häälikuid. Mattiasel on puudu veel r (mis võib olla tingitud perekonnast, kuna terve pere hääldab r-i valesti, seega võib seda hakata tegema ka laps. Ilmselt tuleb neljaselt abiks võtta logopeed ), ö ja õ.
Mattias suudab päkkadel nii kõndida kui ka joosta , koosjalu hüpelda, hüpata hoota kaugust umbes meetri, teha mahahüppeid ( sealjuures meeldib talle õhus trikke teha), minna trepist nii üles kui alla tegemata juurdesammu, kõndida mööda joont edasi ja joone kõrval tagasi, lüüa palli jalaga, seista ilma toetumata nii paremal kui ka vasakul jalal, kõndida mööda ringjoont , jooksu pealt peatuda ja kangil rippuda (oskas juba aastaselt). Samuti on tal eristunud juhtiv käsi, milleks on parem. Mattias jälgib oma käte tööd väga hoolikalt. Kukerpalli oskab ta teha ilma täiskasvanu abita , ehkki selles vanuses peaks ta seda oskama abiga. Nelja aastaselt peaks laps oskama hüpata ühel jalal, Mattias oskab seda juba kolmeselt.
Nelja aastaselt peaks laps oskama pesta käsi ja hambaid (ka abistamise korral). Mattias teeb mõlemat juba kolmeselt ja iseseisvalt.
Mattias suudab rütmi eraldada väga hästi. Talle meeldib laulda ja tantsida. Laps oskab sõita kolmerattalise rattaga , kuid pärast natuke õnnetut kukkumist ta seda enam ei tee, lükkab ratast käe kõrval. Mattias suudab ise jalanõusid jalga ja nööpe kinni panna. Ta sööb iseseisvalt, hoiab lusikat ja pliiatsit käes kolme sõrme abil. Mattias oskab kasutada mitmesuguseid töövahendeid ning keerata raamatulehti ühekaupa. Laps oskab rääkida mis pildil toimub, samuti fantaseerida mis edasi toimuma hakkab ja mida tegelased rääkida võiksid.
Sarnaste esemete leidmine värvi alusel tuleb välja väga hästi, vormi alusel on lapsel raske, tal õnnestub see teisel või kolmandal katsel.
Mattias oskab ennast ise riidesse panna ja riidest lahti võtta, samuti paneb ise sokid jalga ja kindad kätte. Ta paneb alati asjad õigete kohtade peale tagasi, on hästi hoolikas. Mattias joon tassist iseseisvalt ja kuivatab iseseisvalt ka käsi ja jalgu .
Mattias suudab teistega suhtlemisel järjekorrast kinni pidada, iseseisev olla. Ta kontrollib ennast ja aktsepteerib reegleid. Samuti nö kuuletub korraldustele alla, peale, sisse. Mattias kasutab endast rääkides sõna "mina" ning nimisõnade kõrval ka tegu-, ase-, omadus- ja arvsõnu. Ta mõistab tundeid, väga hästi. Laps tervitab, tänab ja palub, isegi ilma meeldetuletamata, kasutab oma nime ning tunneb end ära nii peeglis kui ka fotol . Ta oskab jutust jälgida isegi rohkem kui 10 minutit. Mattias oskab tuua palutud asja ja kutsuda soovitud isiku. Oskus Vanus Tulemus Ringi joonistamine 3 aastaselt Oskab Risti joonistamine 4 aastaselt Oskab Kolme-elemendilise inimese joonist. 4 aastaselt Ei oska Realistlike joonistuste tegemine 3 aastaselt Nii ja naa Klotsidest silla ehitamine 3 aastaselt Ei oska Klotsidest trepi ehitamine 4 aastaselt Oskab Iseseisvalt mängimine 3 aastaselt Oskab Koos kaaslastega mängimine 3 aastaselt Oskab Värvide tundmine 3 aastaselt Oskab Täislausetega rääkimine 3 aastaselt Oskab Kes/mis küsimustele vastamine 3 aastaselt Oskab Soravalt rääkimine 4 aastaselt Oskab Kõigi häälikute hääldamine 4 aastaselt Nii ja naa Ühel jalal hüppamine 4 aastaselt Oskab Päkkadel kõndimine 3 aastaselt Oskab Päkkadel jooksmine 3 aastaselt Oskab Koosjalu hüppamine 3 aastaselt Oskab Hoota kauguse hüppamine (vähemalt 3 aastaselt Oskab 60cm) Mahahüpete tegemine 3 aastaselt Oskab Trepist üles minemine (ilma 3 aastaselt Oskab juurdesammuta) Joont mööda kõndimine 3 aastaselt Oskab Joone kõrval tagurpidi kõndimine 3 aastaselt Oskab Palli jalaga löömine 3 aastaselt Oskab Seismine vasakul jalal (ilma 3 aastaselt Oskab toetamiseta) Seismine paremal jalal (ilma 3 aastaselt Oskab toetamiseta) Mööda ringjoont kõndimine 3 aastaselt Oskab Jooksu pealt peatumine 3 aastaselt Oskab Kangil rippumine 3 aastaselt Oskab Käte töö jälgimine 3 aastaselt Oskab Kas on eristunud juhtiv käsi? 3 aastaselt Oskab Kukerpalli tegemine (täiskasvanu abiga) 3 aastaselt Oskab, isegi ilma abita Käte pesemine 4 aastaselt Oskab Hammaste pesemine (abistamisel) 4 aastaselt Oskab, isegi ilma abita Rütmi eraldamine 3 aastaselt Oskab Kolmerattalise rattaga sõitmine 3 aastaselt Oskab, aga ei tee Jalanõude jalga panemine 3 aastaselt Oskab Nööpide kinni panemine 3 aastaselt Oskab Iseseisvalt söömine 3 aastaselt Oskab Noa ja kahvliga söömine 4 aastaselt Ei oska (pole õpetatud) Pliiatsi ja lusika hoidmine kolme sõrme 3 aastaselt Oskab abil Mitmesuguste töövahendite kasutamine 3 aastaselt Oskab Raamatulehtede pööramine ühekaupa 3 aastaselt Oskab Sarnaste esemete leidmine värvi ja 3 aastaselt Nii ja naa vormi alusel Pildil olevate tegevuste nimetamine 3 aastaselt Oskab Riidesse panemine 3 aastaselt Oskab Riidest lahti võtmine 3 aastaselt Oskab Asjade õigele kohale asetamine 3 aastaselt Oskab Tassist iseseisvalt joomine 3 aastaselt Oskab Käte kuivatamine 3 aastaselt Oskab Näo kuivatamine 3 aastaselt Oskab Sokkide jalga panemine 3 aastaselt Oskab Kinnaste kätte panemine 3 aastaselt Oskab Järjekorrast kinni pidamine 3 aastaselt Oskab Iseseisev olemine 3 aastaselt Oskab Enda kontrollimine 3 aastaselt Oskab Reeglite aktsepteerimine 3 aastaselt Oskab Korralduste "alla", "peale", "sisse" 3 aastaselt Oskab täitmine Väljendi "mina" kasutamine 3 aastaselt Oskab Tegu-, ase-, omadus- ja arvsõnade 3 aastaselt Oskab kasutamine Tunnete mõistmine 3 aastaselt Oskab Tervitamine , tänamine, palumine 3 aastaselt Oskab Jutustuse või laulumängu jälgimine kuni 3 aastaselt Oskab 10 min Enda nime kasutamine 3 aastaselt Oskab Enda fotol või peeglis ära tundmine 3 aastaselt Oskab Palutud asja toomine 3 aastaselt Oskab Soovitud isiku kutsumine 3 aastaselt Oskab Lapse vaatlemine tunni aja jooksul
Lapse juurde jõudes oli ta natuke nutune, kuna tal on uneaeg. Külmetuse tõttu jäi lasteaiast koju. Tervituseks andsin talle ja tema vennale maiustuse ja tal läks tuju kohe rõõmsamaks. Siis pani ta koridoris oma mänguasjad kokku, asetas õigele kohale ja läks emale näitama, mis ma talle tõin. Edasi suundusime tuppa .
Lapse ema oli juba eelnevalt tutvunud minu poolt välja otsitud kriteeriumitega. Seni kuni ta lapsega tegeles märkisin mina üles, mida ta teha oskab, mida mitte. Samuti abistas ema vaadeldava lapse seitsme aastane vend. Kui need valmis, hakkasin vaatlust tegema.
Laps mängib klotsidega ja autodega ning laulab samal ajal.
Emme küsib, et kas Mattiasel on uus laul, laps vastab eitavalt. Ema palub, et ta kukekese laulu laulaks, aga poiss keeldub ka sellest. Laulab oma eelmist laulu edasi ja mängib klotsidega.
Samaaegselt jälgib kogu aeg teiste vestlust, kuulab, kui midagi enda jaoks põnevat kuuleb , siis tõstab pilgu.
Vahepeal vaatab telekat .
Venna tegi kukerpalli ning lõi jalaga vastu Mattiast ja klotse, Mattias viriseb natuke, aga venna pöörab kohe asja mängule tagasi ning nüüd hakkavad mängima, et tulistavad üksteist. Mattias sihib enda tehtud, klotsidest ehitatud, püstoliga ning teeb nö tulistamise häält. Ütleb vennale: Kas sa arvad , et sa ei saa pihta või ? Siis mängib, et tulistab ja ütleb, et said pihta ! Käseb vennal alla anda, see pole nõus ning Mattias tulistab.
Suurem venna teeb oma issile ettepaneku lauamängu Labürint mängida. Mattias kuulis seda kohe ning hakkas venna issiga vestlema sellest, mis värv ta olla tahaks. Räägivad värvidest.. millised seal mängus on ja milliseid pole. Värvide hulka kuuluvad ka kuldne ja hõbedane. Emme ütleb, et Mattiasel on kullast nööbid, laps keeldub neid venna issile näitamast. Siiski läheb lõpuks teise tuppa ning toob sealt selle Labürindi lauamängu. Tuleb tuppa ja küsib, et kas venna mõtles seda mängu. Laps avab mängu ja sätib selle valmis. Ise seletab samal ajal, kui suur see mäng on ning seletab kuidas seda mängida. Ema kommenteerib venna issile, et kui nad seda esimest korda mängisid, siis tegid seda kahekesi ning laps seletas talle väga täpselt kuidas see mäng käib. Kuna venna issi teeb köögis suitsu, siis laps käib nüüd tema juures ja küsib, mis värvi ta olla tahab.
Nüüd soovitab ema, et kuna põrandal on liiga palju asju, näiteks klotsid eelmistest tegevustest, siis peaks veidi koristama . Laps hakkab vaidlema, pole nõus koristama, ütleb, et tema ei mänginud. Võttis enda ehitatud püstoli, sihtis ema, ütles, et tulistab teda, tegi tulistamise häält ning ütles: "Nägid! Sa said surma. "
Ema küsis, et kas ta tegi selle ise. Laps vastas, et jah.
Nüüd hakkas klotsidega edasi mängima ning lauamäng jäeti kõrvale. Venna issi küsis, et kas ta võib selle ära viia, ei lubata. Laps lubab venna issi ka maha tulistada. Nii juhtubki sama lugu, mis eelmiselgi korral.
Nüüd vaidleb vennaga. Venna ehitab endale alles püstolit, aga Mattias viriseb ja on kannatamatu, kuna venna ei tulista teda. Venna issi küsib, et kas tal on pissihäda. Laps muutub veidi agressiivsemaks ja karjub. Lööb vennat.
Lubab uuesti venna issi maha lasta, tema teeb vastu nalja , et tulistagu teda parem üles, laps on segaduses ning ütleb, et nii ei saa. Ütleb, et siis ta ei mängi.
Teised vestlevad ning Mattias jälgib samal ajal teisi. Laps läks jooksuga teise tuppa. Mängib seal tulistamist. Tuleb tagasi. Näitab emale oma püssi. Küsib emme käest, kas see ei sooviks kodu mängida temaga. Emme vastab, et kõik muud mänguasjad on laiali, ei saa mängida. Emme küsib, et kes sa seal kodu mängus olla tahab. Laps vastab, et tahab olla issi. Emme ei taha olla emme ja tuba koristada . Mattias tahab, et emme oleks emme.
Laps istus maha, parandab oma klotsidest ehitatud püssi.
Venna teeb ettepaneku klotsid kokku panna, Mattias keeldub. Ütleb, et tema ei ole praegu Mattias. Venna pakub kaaslaste nimesid , lapsele ei sobi ükski. Mattias ütleb, et emme on Matu, poja, ja peaks hoopis koristama. Laps seletab emmele, kuidas ta tahab, et mäng käiks, kes keda mängiks ning kus oleks nende kodu jne.
Nüüd palus emme Mattiasel tuua köharohu tingimusega, et siis emme paneb ise klotsid kokku. Laps peab tooma köharohu ja lusika. Laps nõustub ja käib jooksuga köögis ära. Tuli tagasi kahe rohuga ja kahe lusikaga. Laps vaatab kella, kuna teised räägivad kellast. Laps ütleb, et kell on juba natuke üle nelja, kuigi tegelikult on natuke enne nelja. Laps näitab emmele, et tõi kaks lusikat. Emme palub rohu välja võtta ja loksutada . Laps seda teebki. Loksutab mõlemat pudelit ja teatab emale, et loksutas ära.
Emme: "Loksutasid ära?" Laps: "Jah, mõlemaid loksutasin." Laps võtab rohtu hea meelega, talle maitseb. Emme küsib, et kellele see lusikatäis läheb, laps vastab, et vennale ja annab talle. Laps keerab pudelitele korgid peale ning teatab, et tahab ka seda rohtu, mida venna sai, emme annab talle ka.
Nüüd suundus laps venna ja tema issi juurde, kes suundusid lauamängu juurde. Mattias teatab, et tahab olla sinine. Vahetasid vennaga nupud ära. Laps ütleb venna issile, et tema alustab
Vanem venna aitab last natuke. Lapsele ei meeldi see kaart, mis temale osutus. Ta ütleb, et seda kaarti ei taha. Laps ütleb, et mängitakse tema reeglitega. Venna vaidleb vastu. Väiksem annab alla. Teiste mängijate käikude ajal jälgib ilusti, mis teised teevad. Küsib vahepeal näiteks, et kes on roheline jne. Laps naerab , kui tal hästi läheb ja teistel halvasti. Vanem venna tahab aidata, laps tahab teha iseseisvalt.
Teiste käigu ajal tuleb laps vahepeal minu juurde. Katsub arvutit, ootab minu reaktsiooni. Nähes, et ma midagi ei tee, suundub tagasi teiste juurde.
Venna issi teeb lapsele ettepaneku venna eest ära lükata, talle see plaan meeldib ja ta läheb venna issi juurde nö salaplaani tegema, sosistab talle kõrva sisse. Teised proovivad nüüd last aidata, kuna tegemist on strateegiamänguga. Lauamäng on muidu mõeldud 8-99 aastastele, antud olukorras mängivad seda kolmene, seitsmene ja kolmekümne kaheksane. Mattias tõuseb vahepeal püsti ja käib ümber venna, segab .
Ema pakub laspele süüa, laps ei kuula ning räägib hoopis vennaga mängust, tuleb tema kord, mõtleb kuidas mängida, emast ei tehta välja. Arutab teistega ka, et milline käik oleks strateegiliselt õige.
Kuna lapsele ei meeldi õiged reeglid, siis ta solvub, võtab venna nupu ära. Emme lahendab olukorra aidates lapsel käiku valida, lapsel läheb hästi ning ta annab vennale nupu tagasi
Emme kutsub lapse nuuskama , laps läheb, nuuskab ära, emme kiidab ning laps tuleb kempleb isegi minu ees, et oskab nuusata. Laps suundub magava kassi juurde, kiusab veidi. Emme ei luba kassile haiget teha ja ütleb, et tädi Katre kirjutab kõik ülesse. See aitab ja laps jätab järele. Läheb teistega mängima tagasi.
Emme tõi lapsele minu toodud maiustuse, kuna ta pole täna miskit söönud. Laps mängib, et see on rool ning sõidab sellega mööda tuba ringi. Saab selle isegi ise lahti Laps sööb maiustust ja mängib ise edasi koos teistega.
Kui venna issi tahab sohki teha, siis laps ütleb, et ei saa, sest seal on kivi ees.
Vahepeal läheb venna issi ära, laps läheb jätab hüvasti, kallistab, talle ei meeldi, kui keegi ära läheb.
Laps jälgib telekat, sealt käib " Knight rider". Mattias ja vanem venna kommenteerivad autot, sumbutit, peegleid jne. Mäng jäetakse sinnapaika, kuna vanem venna otsustab hakata värvima, laps istub tema kõrvale ja kommenteerib värve, milliseid kui palju raisatud on jne. Palub venna käest endale ka paberi ning hakkab samuti värvima.
Sellega saab tund aega täis ja minu vaatlus lõpeb. Nüüd saan lõpuks ka ise lastega tegeleda.
Kasutatud materjalid:
· http://www.hopsti.ee/lapse-areng-2a-18a · http://www.piritaarst.ee/index.php?id=37 · http://cmsimple.e-ope.ee/napumangud/lhike_levaade_lapse_motoorika_arengust.html · http://www.emalapsekeskus.ee/public/files/Lapse%20areng%201-5a%20art[1]_.pdf · http://kraavikroll.haridus.ee/Lapse%20areng.htm#Kolmeaastane laps