Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Nimetu (0)

Varia - Kategoriseerimata

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kellesse Millesse?
Kellest Millest?
Kellele Millele?
Kellelt Millelt?
Kelleks Milleks?
Kelleni Milleni?
Kellena Millena?
Kelleta Milleta?
Kellega Millega?

Eesti keele tutvustus

Eesti keele kujunemine sai alguse 2000 kuni 2500 aastat tagasi läänemeresoomealgkeelest.

Eesti keelt on viimase 1000 aasta jooksul mõjutanud erinevad sotsioperioodid ( muinasaeg , orduaeg, Rootsi aeg, mõisaaeg, ärkamisaeg, venestusaeg, Eesti aeg, nõukogude aeg, üleilmastumise aeg).

Eesti keele foneetika (häälikusüsteemid):

Eesti keeles on 20 konsonanti ja 9 vokaali.

Konsonandid omakorda jagunevad sulghäälikuteks (k, p, t, g, b, d) ja ahtushäälikuteks (h, j, l, r, s, f, v + ninahäälikud n ja m).

Samuti jagunevad häälikud helilisteks häälikuteks, mille hääldamise korral on tunda häälepaelte vibreerimist ja helituteks häälikuteks.

Palatalisatsioon on konsonandi peenendus (see on häälikute „pehmemalt“ hääldamine). Nt: kunn, kass , suss jne.

Prosoodias (kõnelõikude nähused) on oluline: intonatsioon – kõnemeloodia (kuidas muuta heli kõrgust küsimuse, hüüdlause ja jutustava lause korral), rõhk – sõna esimesel silbil, häälikupikkus – välted (välteid on kolm ja neid määratakse sõltuvalt hääliku hääldamise pikkusest). Nt: Hagu (I välde) hakati (II välde) hakkima (III välde)

Eesti keel on aglutineeriv keeletüüp (keeletüüp, kus sõnavorme saadakse sõnatüvele tunnuste ja lõppude lisamise teel). Nt: pesa + de+ le +gi – pesadelegi

Eesti keele frektsioon ( astmevaheldus ):

Astmevaheldus on sõnatüve reeglipärane muutmine eri sõnavormides, nii et osa vormides on tüvi tugevas astmes ja osa vormides nõrgas astmes.

Et astmevaheldust ära tunda, on vaja võrrelda sõna kaht tüvevarianti: käändsõnade puhul võrreldakse omastavat ja osastavat sõnatüve. Nt: nim – muie, om – muige, os – muiet. Tegusõnade puhul võrreldakse mina-vormi ja nud-kesksõna sõnatüve. Nt: ma- tegevusnimi – lendama, mina- vorm – lendan, -nud – lennanud

Astmevaheldus jaguneb kaheks: laadivaheldus – häälikud (k, p, t, g, b, d, s) kaovad või muutuvad. Nt: kadu – muige – muiet, muutus – hülge – hülje. Vältevaheldus – sõna muutub ühest vältest teise. Nt: lükkan (III välde) – lükanud (II välde)

Vokaalivaheldus:

See on seaduspära, mille abil saab nimetavast sõnast moodustada lühike mitmuse osastav (Keda? Mida?) sõna. Nt: koer – koeri
Selle leidmiseks peab teadma tüvevokaali [vokaal, millega lõppeb ainsuse omastav (Kelle? Mille?)]. Nt: koera
Tüvevokaali muutumisel on omad reeglid (tUlEb tIgE pEnI jA UrIsEb):
kui sõna tüvevokaal on u, on mitm.osastavas e (tUlEb): laulu - laule
kui sõna tüvevokaal on i, on mitm.osastavas e (tIgE): kassi - kasse
kui sõna tüvevokaal on e, on mitm.osastavas i (pEnI): luige – luiki
kui sõna tüvevokaal on a, on mitm.osastavas u, i või e (jA UrIsEb): koera – koeri

Eesti keeles on 14 käänet:

Nimetav – Kes? Mis? – Nt: laps

Omastav – Kelle? Mille? – Nt: lapse

Osastav – Keda? Mida? – Nt: last

Sisseütlev – Kellesse? Millesse? – Nt: lapsesse

Seesütlev – Kelles ? Milles? – Nt: lapses

Seestütlev – Kellest? Millest? – Nt: lapsest

Alaleütlev – Kellele? Millele? – Nt: lapsele

Alalütlev – Kellel? Millel? – Nt: lapsel

Alaltütlev – Kellelt? Millelt ? – Nt: lapselt

Saav – Kelleks? Milleks? – Nt: lapseks

Rajav – Kelleni? Milleni ? – Nt: lapseni

Olev – Kellena? Millena? – Nt: lapsena

Ilmaütlev – Kelleta? Milleta ? – Nt: lapseta

Kaasaütlev – Kellega? Millega? – Nt: lapsega

Eesti keele morfoloogia (tegusõna ja käändsõna vormid):

Arvu katekooria – jaguneb ainsuseks ja mitmuseks. Nt: mina – meie

Aja katekooria – jaguneb tulevikuks (nt: hakkan tegema), olevikuks (üldolevik – nt: teen, kestev olevik – nt: olen tegemas), minevikuks, mis omakorda lihtminevikuks (üldlihtminevik – nt: tegin , kestev lihtminevik – nt: olin tegemas), täisminevikuks (nt: olen teinud), enneminevikuks (nt: olin teinud).

Kõneviisi katekooria – jaguneb kindlaks (reaalne, otsene tegevus, nt: töötan), tingivaks (sündmuste mittereaalsus vaatehetkel, nt: töötaksin), kaudseks (kelleltki kolmandalt kuuldud tegevus, nt: olevat töötanud), möönvaks (tavaliselt väljendab käsku, mis on suunatud kolmandale isikule, nt: töötagu), käskivaks kõneviisiks (käsk, nt: tööta).

Teadmislaadi katekooria – jaguneb otseseks (nt: ma kirjutan ) ja kaudseks (nt: ma kirjutavat).

Tegumoe katekooria – jaguneb isikuliseks ( tegija on lause alus, nt: Mari avas ukse – Mari on tegija) ja umbisikuliseks tegumoeks (tegija ei ole teada, nt: Uks avati – pole teada, kes ukse avas).

Tegusõna pöördelised vormid – Need on lauses öeldiseks. Ilma nendeta poleks lauset. Lihtlauses on üks öeldis, liitlauses kaks öeldist. Nt: Ma läksin õue. „Läksin“ on öeldis.

Eesti keele leksikoloogia (sõnamoodustus):

Liitmine – Liitmisel liidetakse kokku kaks või enam tüvisõna. Nt: must + sõstar – mustsõstar

Tuletus – Tuletusel liidetakse kokku tuletustüvi ja liide. Nt: must + jas – mustjas

Lühendamine – Lühendamisel kaob alussõna lõpuosa ja säilib algusosa. Nt: linformatsioon – info

Konversioon - Konversiooni puhul muutub sõnatüve sõnaliikteiseks ja tuletusliidet ei lisandu. Nt: julge + ma – julgema

Tüvekordus – Tüvekordusega kaasneb mõningane muutus tüvisõnas. Nt: pudi – pudi- padi

Eesti keele jätkusuutlikus:

Arvan, et eesti keele tähtsus riigis väheneb. Eesti võib olla küll de jure (ametlikult) ükskeelne riik, aga de facto (tegelikult) mitmekeelne riik. Põhilisteks keelteks Eestis on eesti keele kõrval tõusnud vene ja inglise keel. Samuti on Eestis vastu võetud kultuuriautonoomia seadus, mis vähendab eesti keele õppimist välismaalaste seas. Õnneks on Eesti Vabariigis vastu võetud ka keeleseadus, mille peamine eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine kõikides avaliku elu valdkondades.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 11 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

GloriaKoger Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti keele iseloomustus

Eesti keele iseloomustus 1. Eesti keele ajalugu · Eesti keel hakkas kujunema 2000 kuni 2500 aastat tagasi läänemeresoomealgkeelest. · Eesti keelt on viimase 1000 aasta jooksul mõjutanud erinevad sotsioperioodid: muinasaeg, orduaeg, Rootsi aeg, mõisaaeg, ärkamisaeg, venestusaeg, Eesti aeg, nõukogude aeg, üleilmastumise aeg. 2. Eesti keele foneetika (häälikusüsteemid): · Eesti keeles on 20 konsonanti ja 9 vokaali. · Konsonandid omakorda jagunevad sulghäälikuteks (k, p, t, g, b, d) ja ahtushäälikuteks (h, j, l, r, s, f, v + ninahäälikud n ja m). · Samuti jagunevad häälikud helilisteks häälikuteks, mille hääldamise korral on tunda häälepaelte vibreerimist ja helituteks häälikuteks. · Palatalisatsioon on konsonandi peenendus (see on häälikute ,,pehmemalt" hääldamine). Nt: kunn, kass, suss jne. · Prosoodias (kõnelõikude näht

Eesti keel