Spetsiifiline arenguhäire (0)

Spetsiifilise arenguhäire korral võivad lisaks kõnele olla kahjustunud ka teised arenguvaldkonnad (n. motoorika , kognitiivsed funktsioonid), kusjuures ükski neist ei domineeri . Nimetatud häireid põhjustavad aju erinevate osade kahjustused looteeas või sünnijärgsel perioodil. Suure allrühma moodustavad lapsed, kes on olnud pedagoogiliselt hooldamata (õpetamata) või kasvanud arengut pärssivates sotsiaalsetes oludes.
Spetsiifiliste arenguhäiretega lapsi on AEV laste hulgas kõige enam. Puue avaldub psüühiliste protsesside madalamas arengutempos, mis kajastub nooremale vanusele iseloomulikus (infantiilses) käitumises. Lisaks võib neil olla madalam töövõime, raskused tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel ning nõrgenenud tahte- ja tundeelu. Psüühilise ja füüsilise tegevuse komponendid võivad lastel olla kahjustunud ning kombineerunud väga erinevalt.
Sagedamini võivad olla arengus mahajäänud:  

• teabe vastuvõtmine, selle ümbertöötamine ja säilitamine;
  
• tegevuste reguleerimine ja enesekontroll ;
  
• töövõime.
  

Olenevalt arenguhäire kombineerumisest ja sügavusest võib spetsiifilise arenguhäirega lapsi käia nii  tava, sobitus- kui tasandusrühmades.
Vaatamata mitmetele sarnastele arengunäitajatele, tuleb lapse arengu hindamisel ja sekkumisel eristada spetsiifilist arenguhäiret vaimupuudest.
Erinevalt vaimupuudest on spetsiifilise arenguhäirega lastel:

• kõrgem arengupotentsiaal;
  
• kiirem arengutempo;
  
• valmisolek koostööks täiskasvanuga (võtavad hästi abi vastu);
  
• säilinud tunnetuslik huvi ümbritseva vastu;
  
• adekvaatsem tunde- ja tahteelu (motiveeritus tegevustele, emotsionaalsus) jne.
  

Arendustegevus spetsiifilise arenguhäire korral
Arendustöö spetsiifika sõltub lapse vanusest , senise arengu iseärasustest ning kasvukeskkonnast.  Lapsevanema ja õpetaja oluline koostööpartner lasteaias on logopeed. Spetsiifilise arenguhäirega  lapse oskuste arendamiseks eakohasele tasemele tuleb toetada praktiliselt kõiki arenguvaldkondi.
1. Kognitiivsed oskused: kõikide tajuliikide arendamine, mõtlemise vormide ja mõtlemisoperatsioonide kujundamine, mälu arengu toetamine, teadmiste laiendamine ümbritsevast keskkonnast, matemaatiliste kujutluste loomine, kujutavate tegevuste arendamine.
2. Motoorika valdkond: põhiliigutuste korrigeerimine, rütmitaju arendamine, silma- käe koostöö arendamine, töövahendite hoid ja käsitsemine, kahe käe koostöö kujundamine.
3. Kommunikatsioon: verbaalse suhtlemisoskuse arendamine, kõnefunktsioonide kujundamine ja arendamine.
4. Sotsiaalsed oskused: koostegevuse oskuste kujundamine täiskasvanute ja eakaaslastega, rollimänguoskuste kujundamine ja arendamine.
5. Eneseteenindusoskused: esmaste eneseteenindusoskuste täiendamine ja teiseste kujundamine
Juhul kui lapse kõneprobleemid ja spetsiifilised arenguhäired jäävad koolieelses eas tähelepanuta (märkamine ja sekkumine), on tulevaste õpiraskuste avaldumine koolis vältimatu.
Enamlevinud kõnepuuded:
1. SUULISED KÕNEPUUDED:
HÄÄLEPUUDED :

• afoonia ehk hääletus on hääle puudumine või hääle kadumine
  
• düsfoonia ehk kähehäälsus
  

KÕNE RÜTMI JA TEMPO PUUDED :

• bradülaalia ehk kõnetempo aeglustumine
  
• tahhülaalia ehk kiirenenud kõne, kogelus
  

HÄÄLDAMISE PUUDED

• rinolaalia ehk ninahääldus
  
• düsartria – aju orgaanilisest kahjustusest tingitud kõnemotoorika kahjustus
  
• anartria – verbaalse kõne puudumine
  
• düslaalia – häälikute ebaõige hääldamine või puudumine
  

SÜSTEEMSED EHK POLÜMORFSED KÕNEPUUDED

• alaalia – kõnekeskuse orgaanilisest kahjustusest tingitud kõne arenematus
  
• afaasia – kõnekaotus
  

2. KIRJALIKU KÕNE PUUDED

• düsleksia ehk lugemispuue
  
• düsgraafia ehk kirjutamispuue
  

Enamlevinud kõnepuuded:
1. SUULISED KÕNEPUUDED
HÄÄLEPUUDED:

• afoonia ehk hääletus on hääle puudumine või hääle kadumine
  
• düsfoonia ehk kähehäälsus
  

KÕNE RÜTMI JA TEMPO PUUDED:

• bradülaalia ehk kõnetempo aeglustumine
  
• tahhülaalia ehk kiirenenud kõne, kogelus
  

HÄÄLDAMISE PUUDED

• rinolaalia ehk ninahääldus
  
• düsartria – aju orgaanilisest kahjustusest tingitud kõnemotoorika kahjustus
  
• anartria – verbaalse kõne puudumine
  
• düslaalia – häälikute ebaõige hääldamine või puudumine
  

SÜSTEEMSED EHK POLÜMORFSED KÕNEPUUDED

• alaalia – kõnekeskuse orgaanilisest kahjustusest tingitud kõne arenematus
  
• afaasia – kõnekaotus
  

2. KIRJALIKU KÕNE PUUDED

• düsleksia ehk lugemispuue
  
• düsgraafia ehk kirjutamispuue
  

Düsgraafia ja düsleksia esinevad sageli koos
Spetsiifiline arenguhäire
lisaks kõnele võivad olla kahjustunud ka teised arenguvaldkonnad
(n. motoorika, kognitiivsed funktsioonid), kusjuures ükski neist ei domineeri.
Põhjus- aju erinevate osade kahjustused looteea või sünnijärgsel perioodil
Suure allrühma moodustavad lapsed, kes on olnud pedagoogiliselt hooldamata (õpetamata) või kasvanud arengut pärssivates sotsiaalsetes oludes.
PEA MEELES:

• Kõnele palju, kuid rohkem luba lastel kõnelda!
  
• Anna lapsele aega rääkida jutt lõpuni, ära katkesta teda. Kuula last!
  
• Ära ütle lapse eest ega arva , mida ta on ütlemas!
  
• Säilita lapsega rääkimise ajal loomulik pilkkontakt !
  
• Kõnele mõõduka tempoga, paraja hääletugevusega ja ilmeka intonatsiooniga!
  
• Kasuta mitmekesist sõnavara,
  
• Püüa vabaneda parasiitsõnadest!
  
• Häälda kõiki häälikuid, sõnu, lauseid õigesti!
  
• Ära eksi keele grammatikareeglite vastu!
  
• Ära ole paljusõnaline! Küsi ühte asja korraga!
  
• Kõnetoon peaks olema sõbralik!
  

Arendustegevus spetsiifilise arenguhäire korral
1. Kognitiivsed oskused: kõikide tajuliikide arendamine, mõtlemise vormide ja mõtlemis-operatsioonide kujundamine, mälu arengu toetamine, teadmiste laiendamine ümbritsevast keskkonnast, matemaatiliste kujutluste loomine, kujutavate tegevuste arendamine.
2. Motoorika valdkond: põhiliigutuste korrigeerimine, rütmitaju arendamine, silma- käe koostöö arendamine, töövahendite hoid ja käsitsemine, kahe käe koostöö kujundamine.
3. Kommunikatsioon: verbaalse suhtlemisoskuse arendamine, kõnefunktsioonide kujundamine ja arendamine.
4. Sotsiaalsed oskused: koostegevuse oskuste kujundamine täiskasvanute ja eakaaslastega, rollimänguoskuste kujundamine ja arendamine.
5. Eneseteenindusoskused: esmaste eneseteenindusoskuste täiendamine ja teiseste kujundamine
Juhul kui lapse kõneprobleemid ja spetsiifilised arenguhäired jäävad koolieelses eas tähelepanuta (märkamine ja sekkumine), on tulevaste õpiraskuste avaldumine koolis vältimatu.
Lisaks kõnele võivad olla kahjustunud ka teised arenguvaldkonnad (n. motoorika, kognitiivsed funktsioonid), kusjuures ükski neist ei domineeri.
Põhjus- aju erinevate osade kahjustused looteea või sünnijärgsel perioodil
Spetsiifilise arenguhäire tunnused

• psüühiliste protsesside madalam arengutempo
  
• madal töövõime
  
• raskused tegevuste planeerimisel
  
• nõrgenenud tahte ja tundeelu
  

Sagedamini võivad olla arengus mahajäänud

• teabe vastuvõtmine, selle ümbertöötamine ja säilitamine;
  
• tegevuste reguleerimine ja enesekontroll;
  
• töövõime.