Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lapse vaatlusprotokoll (0)

4 HEA
Punktid
LAPSE VAATLUSPROTOKOLL
Vaatleja:
Kuupäev: 30.okt 2010
Vaatluse koht: lapse vanavanemate kodu
Vaatluse algus: 30.okt 2010, 10:00
Vaatluse lõpp: 30.okt 2010, 11:00
Vaadeldava nimi: Margarita
Vaadeldava sugu: naine
Vaadeldava vanus: 4 aastat, 5 kuud
Sissejuhatus
Olukord
Vaadeldav on eestlannast ema laps, kelle isa on küproselane ning laps külastab Eestis elavaid sugulasi üks kord aastas kaheks nädalaks.
Käitumise mõjutajad
Vanem vend (23 a.), ema (kes valdab eesti ja kreeka keelt), vanaema, vanaisa, kass , „uus” keskkond (uus, sest vaadeldav puutub sellega kokku ainult üks kord aastas lühikese ajaperioodi jooksul).
Esmamulje
Vaadeldav eristab kahte keelt ning teab, kellega tuleb suhelda eesti keeles, kellega kreeka keeles.
Kõne
Ümbritsevate inimeste mõistmine
Vaadeldav mõistis selgelt kõike, mida temaga eesti keeles suheldes öeldi. Vaadeldav ei olnud hirmunud mittemõitmisel, vaid küsis seletusi ning suhtles keskkonnas vabalt.
Keskkonna kirjeldamine
Vaadeldaval ei esine raskusi olukordade ja keskkonna kirjeldamisel. Vajadusel ennast veel täpsemalt väljendada palub abi emalt – ütleb nõutavat sõna kreeka keeles ning ema ütles sünonüümi eesti keeles. Vaadeldaval on väga lai sõnavara, kui kokku arvestada kreeka ja eesti keelne sõnavara, mis tõenäoliselt ületab omavanuste (ainult ühe keele omandajate) sõnavara.
Eesti keele hääldamine
Vaadeldaval oli tugev aktsent rääkides eesti keelt, mis raskendas tema mõistmist mõnes olukorras. Eesti keelne sõnavara on aga üsna võrdne kreeka keelse sõnavaraga, ainult meeldetuletamine võtab aega (tuleb võrrelda sõnavara esimesel ja teisel Eestis oleku nädalal). Vaadeldaval on mõningai raskusi hääldamaks eesti keele omaseid tähti – ö,ü,ä,õ. Aga oskab hääldada eesti laste jaoke keerulisemaid tähi nagu l, z ja š.
Kreeka keele hääldamine
Rääkides kreeka keeles ei esine aktsenti. See tuleneb tõenäoliselt sellest, et elab suurema osa ajast kreeka keelses keskkonnas.
Soravus
Vaadeldav räägib soravalt mõlemas keeles. Eesti keeles esineb mõttepause, millele järgnevad tavaliselt õiged sõnad antud olukorra kirjeldamiseks.
Keelte eristamine
Vaadeldav kindlasti eristab keeli. Rääkis kreeka keeles vaid emaga, teades, et teised perekonnaliikmed ei mõista seda keelt.
Suhtlemine
Vaadeldav suhtleb vabalt eesti ja kreeka keeles. Eristab mõlemat keelt. Ühes lauses ei esine mõlema, vaid ainult ühe keele sõnu. Tundub, et tänu mitmekeelsusele suhtleb vabamalt kõigi mõjutajatega. Vaadeldav on võimeline jutustama nii eesti kui kreeka keeles.
Kokkuvõte
Vaadeldav valdab mõlemat keel eakohaselt. Kõneareng on toimunud normaalselt. Sõnavara suurus on tavalisest suurem, sest tegu on mitmekeelselapsega. Vaadeldav on väga ekspresiivne ja väljendusrikas.
Lapse vaatlusprotokoll #1 Lapse vaatlusprotokoll #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 134 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor blondy2323 Õppematerjali autor
Lapse vaatlusprotokoll. Ülesandeks oli vaadelda lapse kõnearengut.

Sarnased õppematerjalid

Sidusa kõne arendamine SKAP lapsel
132
pdf

Sidusa kõne arendamine SKAP lapsel

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD)

Erivajadustega laste pedagoogika
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt
53
docx

Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt

(1-П, Ш-V, VI-УШ, V1I1-IX), raskusastmele täpne reguleerimine ja iga teema etapiviisiline käsitlemine (sh. materialiseeritud tegevuse kasutamine), õpetamine osaoskuste kaupa ning algoritmide rakendamine põhitoimingu kujundamisel, pedagoogi osalemine praktilise tegevuse verbaliseerimisel jms. Esimesele arenguetapile (I-П klass) on iseloomulikud järgmised iseärasused:  Juhtiv psüühiline protsess on veel taju (osaliselt võrreldav eakohase arenguga lapse omaga enne 5-aastaseks saamist), peamine mõtlemise liik kaemuslik-praktiline, sisekõne ja kõne reguleeriv-planeeriv funktsioon kujunemata, tahtlik või tahtmatu meeldejätmine ei erine, kasutatakse baaslauset, mis on sageli veel agrammatiline.  Kooli astudes ei tunneta abiõppelaps ennast veel õpilasena: ei ole valmis vaimseks tegevuseks, iseseisvalt suudetakse sooritada ainult varem omandatud toiminguid.

Eripedagoogika
Kõnetegevuse psühholoogia
68
doc

Kõnetegevuse psühholoogia

Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng ­ SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" ­ võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks

Pedagoogika
03Sisu481 560
80
pdf

03Sisu481 560

Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu- nud artiklis jaan roosi meenutuse Võnnu lahingus hukkunud mehest, kelle taskust olevat leitud „tasuja” (Palm 1935: 171). Lugu mehest, kes võitleb Landeswehri sõjas, taskus raamat jüriöö ülestõusust, illustreerib kultuurimälu uurija ann rigney väidet, e

Kategoriseerimata
Mitmekeelne oskussuhtlus
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused

Inimeseõpetus
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

petta. Vahepeal tekib probleem, kus Vanapagana eit petab teda enda sulasega. Paneb sulase püüni kinni ja paneb püüni põlema. Tallu võetakse naissulane, kellel tekib Vanapaganaga suhe. Vanaeit võtab kätte ja sureb vihast ära. Dokumente on vaja kirikus korda seada, aga kirikuõpetaja ei usu, et tegemist on Vanakurja endaga. Vanapagan elab edasi selle sulasnaisega ja saavad lapsed. Kaval-Ants võtab lapsi tööle enda juurde sulasena. Noor Kavak-Ants võrgutab Vanapagana tütre ja saab lapse. Vanapagan võtab pangast laenu, Kaval-Ants on usaldusmeheks. Enne veel matab laste ema. Surivoodil tunnistab üks V poegadest, et tappis noore Kaval-Antsu õe võrgutamise eest. Kaval-Ants tahab Vanapagana enda maalt välja ajada, lõpuks vihastab Vanapagan nii palju, et lööb Kaval-Antsul pea lõhki ja paneb maja põlema ning hukkub tulekahjus. Lõpus on kohtumine Taevas, kus nõustutakse, et maapealne elu on hukas. Pole võimalik õndsaks saada.

Kirjandus
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu

Psühholoogia alused
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun