Eesti keele iseloomustus (0)

Keskkool - Eesti keel - Eesti keel

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kellesse Millesse?
Kellest Millest?
Kellele Millele?
Kellelt Millelt?
Kelleks Milleks?
Kelleni Milleni?
Kellena Millena?
Kelleta Milleta?
Kellega Millega?

Lõik failist

Eesti keele iseloomustus

Eesti keele ajalugu

Eesti keel hakkas kujunema 2000 kuni 2500 aastat tagasi läänemeresoomealgkeelest.
Eesti keelt on viimase 1000 aasta jooksul mõjutanud erinevad sotsioperioodid : muinasaeg, orduaeg , Rootsi aeg, mõisaaeg, ärkamisaeg, venestusaeg, Eesti aeg, nõukogude aeg, üleilmastumise aeg.

Eesti keele foneetika (häälikusüsteemid):

Eesti keeles on 20 konsonanti ja 9 vokaali.
Konsonandid omakorda jagunevad sulghäälikuteks (k, p, t, g, b, d) ja ahtushäälikuteks (h, j, l, r, s, f, v + ninahäälikud n ja m).
Samuti jagunevad häälikud helilisteks häälikuteks, mille hääldamise korral on tunda häälepaelte vibreerimist ja helituteks häälikuteks.
Palatalisatsioon on konsonandi peenendus (see on häälikute „pehmemalt“ hääldamine). Nt: kunn, kass , suss jne.
Prosoodias (kõnelõikude nähtustes) on oluline: intonatsioon – kõnemeloodia (kuidas muuta heli kõrgust küsimuse, hüüdlause ja jutustava lause korral),

rõhk – sõna esimesel silbil , häälikupikkus – välted (välteid on kolm ja neid määratakse sõltuvalt hääliku hääldamise pikkusest). Nt: Hagu (I välde) hakati (II välde) hakkima (III välde)

Eesti keele morfoloogia (tegusõna ja käändsõna vormid):

Aeg – jaguneb tulevikuks (nt: hakkan tegema), olevikuks (üldolevik – nt: teen, kestev olevik – nt: olen tegemas), minevikuks, mis omakorda lihtminevikuks (üldlihtminevik – nt: tegin, kestev lihtminevik – nt: olin tegemas), täisminevikuks (nt: olen teinud), enneminevikuks (nt: olin teinud).
Kõneviis– jaguneb kindlaks (reaalne, otsene tegevus, nt: jooksen), tingivaks (sündmuste mittereaalsus vaatehetkel, nt: jookseksin), kaudseks (kelleltki kolmandalt kuuldud tegevus, nt: olevat jooksnud), möönvaks (tavaliselt väljendab käsku, mis on suunatud kolmandale isikule, nt: jooksku), käskivaks kõneviisiks (käsk, nt: jookse ).
Teadmislaad – jaguneb otseseks (nt: ma joonistan) ja kaudseks (nt: ma joonistavat).
Tegumood – jaguneb isikuliseks ( tegija on lause alus, nt: Peeter avas akna – Peeter on tegija) ja umbisikuliseks tegumoeks (tegija ei ole teada, nt: Aken avati – pole teada, kes ukse avas).
Arv kategooria – jaguneb ainsuseks ja mitmuseks. Nt: mina – meie

Eesti keel on aglutineeriv keeletüüp (keeletüüp, kus sõnavorme saadakse sõnatüvele tunnuste ja lõppude lisamise teel). Nt: pesa + de+ le +gi – pesadelegi

Eesti keeles on 14 käänet:

Nimetav – Kes? Mis? – Nt: vihik

Omastav – Kelle? Mille? – Nt: vihiku

Osastav – Keda? Mida? – Nt: vihikut

Sisseütlev – Kellesse? Millesse? – Nt: vihikusse

Seesütlev – Kelles ? Milles? – Nt: vihikus

Seestütlev – Kellest? Millest? – Nt: vihikust

Alaleütlev – Kellele? Millele? – Nt: vihikule

Alalütlev – Kellel? Millel? – Nt: vihikul

Alaltütlev – Kellelt? Millelt ? – Nt: vihikult

Saav – Kelleks? Milleks? – Nt: vihikuks

Rajav – Kelleni? Milleni ? – Nt: vihikuni

Olev – Kellena? Millena? – Nt: vihikuna

Ilmaütlev – Kelleta? Milleta ? – Nt: vihikuta

Kaasaütlev – Kellega? Millega? – Nt: vihikuga
Eesti keele jätkusuutlikus:
Ma arvan, et eesti keele tähtsus riigis väheneb. Näiteks ainult eesti

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

andrekas Õppematerjali autor

Hinne 5

lihtminevik olevik häälikud konsonandid palatalisatsioon eesti keel eesti käänded

Sarnased õppematerjalid

docx

Nimetu

Eesti keele tutvustus · Eesti keele kujunemine sai alguse 2000 kuni 2500 aastat tagasi läänemeresoomealgkeelest. · Eesti keelt on viimase 1000 aasta jooksul mõjutanud erinevad sotsioperioodid (muinasaeg, orduaeg, Rootsi aeg, mõisaaeg, ärkamisaeg, venestusaeg, Eesti aeg, nõukogude aeg, üleilmastumise aeg). · Eesti keele foneetika (häälikusüsteemid): 1. Eesti keeles on 20 konsonanti ja 9 vokaali. 2. Konsonandid omakorda jagunevad sulghäälikuteks (k, p, t, g, b, d) ja ahtushäälikuteks (h, j, l, r, s, f, v + ninahäälikud n ja m). 3. Samuti jagunevad häälikud helilisteks häälikuteks, mille hääldamise korral on tunda häälepaelte vibreerimist ja helituteks häälikuteks. 4. Palatalisatsioon on konsonandi peenendus (see on häälikute ,,pehmemalt" hääldamine). Nt: kunn, kass, suss jne

Kategoriseerimata