Rõhk, kõnetakt, sõnavälde, silp + tööleht harjutamiseks (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Kirjakeel, kõnekeel, tsitaatsõnad.

Häälikut f tuleb hääldada vaid sõnades, mille kirjapildis ta esineb. Sõnades süüa, lüüa, müüa, tuleb häälikujärjendit üü hääldada üi. Sõnaalguline jä-on sõnades jätkama, jätkuma, jänn JA jändama. Rõhk, välde, palatalisatsioon. Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel. ­ Rõhu põhiülessanne on muuta kõne rütmiliseks. Eesti keeles on sõnarõhk tavaliselt esimesel silbil. Kõnetakt ­ Rõhuline silp koos tema juurde kuuluvate rõhutute silpidega. Eestikeeles on kõnetakte kolme liiki ­ ühe(kass)-, kahe(rau-da)-ja kolmesilbilised(ki-ri-kus). Ühesilbilised kõnetaktid on alati kolmandas vältes. Kõnetakt Välde Näited Ühesilbiline kõnetakt III soe, liiv, lai, suu, post, sarv Kahesilbiline kõnetakt I pesa, kana, idu, rida, asi, isa II tubli, kaunis, tütar, lammas

Eesti keel

9

docx

FONEETIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED

Eesti keele õigekirjas ei tähistata palatalisatsiooni, sõnastikus tähistataksent pal'k, kas'k 13. Missugused on kõne prosoodilised tunnused? Inimkõne ladusaks voolamiseks ei piisa kõne jaotumisest silpideks · Sõnu on kergem hääldada ja tajuda, kui need on rütmiliselt liigendatud · Rütmilisuse tagamiseks vahelduvad kõnevoolus rõhulised ja rõhuta silbid · Kõne prosoodilised (e suprasegmentaalsed) tunnused on rõhk, põhitoon, kestus (NB! Suprasegmentaalsed tunnused on häälikutest suuremate kõneüksuste (silp, sõna, lause) tunnused) 14. Kirjeldage silbi ehitust (tooge näiteid)? Silp on sõna foneetilis-fonoloogiline üksus, mille aluseks on konsonantide ja vokaalide vaheldumine Foneetiliselt on silp ühest või mitmest häälikust koosnev kõnelõik, millele vastab üks õhurõhuimpulss · Eesti keele silpide määramise põhireegel (ortograafiliselt) on, et silbi piir asub iga CVjärjendi ees

Foneetika

19

doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011

rulluma, helkur, kõnnak jt Sõltub murdest: Põhja-Eesti palatalisatsioonita (Põhja-Eesti rannik ja Hiiumaa) Lõuna-Eesti palataliseerunud i i Epenteetiline palatalisatsioon: Mulgis laits `laps', saartel ka ss : kassi, ko tt : koti, paet : paadi, koel : kooli, roes : roosi 32. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Tooge näiteid! Dissimilatsioon e eristumine ­ üks häälik või silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks. Kahest kõrvu või lähestikku esinevast samasugusest (peam. r ja r, l ja l) või sarnanevast (nt m ja n) ühe muutumine mingiks teiseks häälikuks. Tavaliselt dissimileeruvad kaks lähestikku olevat häälikut ld arbore > hisp arbol, it albero `puu' alamsks Röver > ee röövel pr courrier > ee kuller sks Rekrut (vn pepy) > ee nekrut koridor > kalidor/kolidor, mööbel > nööbel *hää > hea

Eesti foneetika ja fonoloogia

11

rtf

Foneetika konspekt

- kõri (larynx) - kilpkõhred - sõrmuskõhr - pilkkõhred - häälepaelad (plicae vocalis)+häälepilu. Häälekurdude tegevus kõnelemisel Häälekurdudel on neli kasutusviisi: liigutamine külgsuunas (häälepilu vastavalt kas laieneb või aheneb), pikendamine ette- või tahapoole, õhendamine (häälekurdude kokkupuutepind tavapärasest õhem) ja pingutamine. Normaalkõnet iseloomustab Bernoulli efekt e. aerodünaamika seadus: mida kiirem liikumine, seda madalam rõhk, mida aeglasem liikumine, seda kõrgem rõhk. Häälepaelad surutakse teineteise vastu, kopsudest tulev õhuvool põhjustab sulgunud häälepaeltest allpool ülerõhu, mis surub häälepaelad laiali ning rõhud ülal- ja allpool häälepaelu võrdustuvad. Hetkeks tekib allpool häälepaelu madalam rõhk kui ülal, mis põhjustab imemisefekti ja häälepaelte naasmise esialgsesse asendisse. ­ ÜKS VÕNGE Meeshääle kõrgus 80-150 Hz, naishääle kõrgus 150-300 Hz.

Eesti foneetika ja fonoloogia

27

doc

EESTI KEELE STRUKTUUR

peab kajastama vaid neid häälikuid, mis aitavad eristada foeeme, mitte kõnehäälikuid. 4  Keeleteadlased on teinud päris palju katseid, et leida häälikute ja tähenduste vahel seoseid, nii on tähendatud, et häälik i esineb pea kõigis keeltes sellistes sõnades, mis viitavad väiksele. A esineb, mis viitab suurusele, laiusele. SILP Silp on kõnes esinev kõige väiksem hääldusüksus. Silpidest kombineeritakse sõnu, seepärast pole ka häälikul üksi tähendust vaid ta saab selle sõnas. Silbi ülesanne on muuta häälikud kõnes kergesti hääldavaks ja tajutavaks. Silbiosad: serv ehk lävi, tuum, sõlm ehk seina serv ehk lõpp. Tähtsaim on tumm ja see on kõigil silpidel, silp võib ka ainult tuumast koosneda. Sest lävi ja sõlm võivad ka puududa

Eesti keel

22

docx

Poeetika

|! ! | -> Rõhutud ! |/! |/ lühikesed pikad Mitmeid värsirütmi loomise võimalusi: *silbirõhk *sibivälde *silbiarv ja nende: ! *koosmõju *sõna- ja lauserütmist Eristada võib silbilisrõhulist e silprõhulist, rõhulist ja vabavärsilist rütmi (ehk värsisüsteemi); harvem kohtab puhtalt vältelist või silbilist luulet. ! Loomulikult esineb ka eri rütmipõhimõtete põimumisi. Keele ja luule rütmieeldused SILBID Rütm Lühikesed lühike th, lahtine silp Pikad pikk th, täishäälikuühend, kinnine silp Silbiline Välteline Rõhulised Rõhuta Rõhulised Rõhuta RÕHULINE SILBILISRÕHULINE II välde III välde Vältelis-silbilisrõhuline SÕNAD, LAUSED VABAVÄRSILINE ! Rõhuline silp kannab sõna pea- või kaasrõhku, mis eesti keeles asetseb üldjuhul sõna 1. ja 3. silbil, nagu päev, i-sa, maa-ilm, va-na-e-ma. ! ! Võõrsõnade rõhk on aga sageli mujal kui 1. silbil: so-nett, de-mo-kraa-ti-a.

Poeetika

59

doc

Kordamine eesti keele eksamiks

Võõrnimede poolitamisel on soovitatav mitte lahutada tähejärjendit, mis hääldub ühe häälikuna, nt ck, ch, sch, sh, th, tz, sz: Bro-cken, Man-ches-ter, Rem-scheid, Pemb-roke- shire, Sou-thern, Ko-tze-bue, Báta-szek. Liitvõõrnimesid võib poolitada kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu: Pet-ro-grad ~ Pet-rog-rad, Neu-stadt ~ Neus-tadt, Gold-smith ~ Golds-mith. Silbid võivad olla kas lühikesed või pikad. Lühike silp on niisugune silp, mis lõpeb lühikese vokaaliga, nt ma-ga-ma. Pikk silp on niisugune silp, mis lõpeb pika vokaali, diftongi või konsonandiga, nt suu-red, kau-nis, kur-vad. Sisehäälikud. Vältevastandus saab esineda ainult rõhulistes silpides. Seepärast on sõnavälte määramisel oluline jälgida sõna sisehäälikuid, st häälikuid, mis algavad (pea)rõhulise silbi esimese vokaaliga ja lõpevad järgmise silbi vokaali ees, nt ka-la, kal-lis, kau-nis, kar-tul, arheoloo-gia, põu-e

Eesti keel

80

pdf

03Sisu481 560

Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu- nud artiklis jaan roosi meenutuse Võnnu lahingus hukkunud mehest, kelle taskust olevat leitud „tasuja” (Palm 1935: 171). Lugu mehest, kes võitleb Landeswehri sõjas, taskus raamat jüriöö ülestõusust, illustreerib kultuurimälu uurija ann rigney väidet, e

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)