Taimestik Ajastu teisel poolel suurenes järsult paljasseemnetaimede osatähtsus Hõlmikpuu leht: Hõlmikpuu Peeter Süda tänaval, Tallinnas Taimestik Palmlehikud Okaspuud Merelised selgrootud Foraminifeerid Karbid Sammalloomad Käsijalgsed Ammoniidid Selgroogsed Kahepaiksed Luukalad Selgroogsed Roomajad (teriodondid) TÄNAME KUULAMAST! Kasutatud materjalid https://et.wikipedia.org/wiki/Perm_(geoloogia) http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/perm.html http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kidad.html https://en.wikipedia.org/wiki/Permian#Climate http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/hqlmikp.html http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/palmlehik.html http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/okasp.html http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/foraminifeerid.html http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/bivalvia.html http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/bryozoa.html http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/brachiopoda.html http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/ammonoidea.html
Ulatuslikud kilbid asuvad ka Aafrikas, Indias, Austraalias, Kanadas, Gröönimaal ja Siberis (Ivar Arold, 1987). 2. Vanaaegkond ehk paleosoikum Paleosoikum on geoloogiline aegkond, mis järgnes Proterosoikumile ja eelnes Mesosoikumile; algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks (joonis 1.)(http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html). Joonis 1. paleosoikumi geokronoloogiline tabel Selle aja aja jooksul leidsid aset baikali, kaledoonia ja hertsüünia kurrutused. Üldise maakerke tagajärjel tekkis vana Angara mannaer, aegkonna alguses lõunapoolkeral kujunenud Gondvana hiidmandril esines korduvalt mandrijäätumisi (I.Arold, 1987). Paleosoikumis toimus kaks väga olulist sündmust organismide arengus: · Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi
[email protected] Faili nimi peab olema: Teie nimed + tööleht Kirjuta töölehele punktiiri asemele oma nimi ja klass. Salvesta aeg-ajalt oma tööd! · Täida tabel: märgi eoonide, aegkondade ja ajastute nimetused. Kasuta selleks geokronoloogilist tabelit http://kodu.ut.ee/~mi/ · Kopeeri ja kleebi vähemalt 5 erinevasse lahtrisse enamlevinud fossiili pilt ja kirjuta juurde nimetus (näide trilobiit) http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kivististe_maaraja.html Pildi kopeerimiseks ava pilt, parem hiireklahv kopeeri pilt leia tabelis õige lahter, kleebi, vähenda pilti! · Kirjelda lühidalt, milline oli Maa kliima erinevates ajastutes http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/ · Kirjuta vähemalt 5 erinevasse lahtrisse Eesti geoloogilise vaatamisväärsuse nimetus (kohanimi), mille teke on pärit just sellest ajastust. http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/index.html
• Kujunesid tänapäeva kliimavööndid • Kujunesid välja esimesed neandertaallased • Kujunesid inimesed • Inimesed arenesid, täiustasid võitlusrelvi, tööriistu • Jäävabadel aladel oli tundra, taiga ja stepp • Laialt kasvasid roosid ja liiliad, pähklipuud. Euroopas valdavalt kasvasid lehtpuud (haab, tamm, pöök, saarepuud, vahtrad) Mammut Manfred Ürginimene Kasutatud kirjandus • http://www.scotese.com/lastice.htm • http://www-1.ut.ee/BGGM/eluareng/kv aternaar.html • http://www.slideshare.net/helina20/ uusaegkond • http://www.ut.ee/BGGM/referaat/pale ogeen.html
Subarktiline tundrataimestik: alpi võipätakas, koldjas selaginell, vaevakask, kukemari, mustikas ja pohl, harakuljus, rabamurakas, rootsi kukits, drüüas Eesti alale saabusid vanimad asukad taganeva jääserva kannul kohe, kui siin tekkisid tingimused (taimestik, loomastik) algul vaid hooajati asumiseks ca 11 000 a tagasi Püsivama asulakohana tuntakse Eestis Pulli asulat. Selle vanuseks on saadud C-14 meetodil u. 8900 aastat e. Kr. Kasutatud materjalid http://www.ut.ee/BGGM/referaat/paleogeen.html http://www.ut.ee/BGGM/referaat/neogeen.html http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/pinnakate.html
· pinnad on vastupidavad. · kasutamine on ohutu. · materjalid on enamsti kohalikku päritolu. · keskkonda koormavaid jäätmeid ei teki. · materjalidest tulenev negatiivne mõju keskonnale puudub. Kasutatud kirjandus: · www.puumarket.ee/?op=body&id=810 · siivi.webs.com/Keemia9klass/Looduslikud %20ehitusmaterjalid.pps · http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/3maakera/rau dkivi.htm · http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Liiv.ht m · http://www.ut.ee/BGGM/maavara/lubjakivi.html · http://www.ut.ee/BGGM/maavara/savi.html
· Anelema dolomiit, ehituskillustik ja klaasi tooraine · Pajusi dolomiit ja lubjakivi, ehituskillustik · Karinu dolomiit, ehituslubi · Kaarma dolomiit, viimistluskivi · Hellamaa dolomiit, klaasidolomiit · Koguva dolomiit, ehituskillustik · Kogula lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik 3 Kasutatud kirjandus: · http://www.ut.ee/BGGM/maavara/lubjakivi.html · www.ut.ee/BGGM/miner/lubjakivi.html · et.wikipedia.org/wiki/Lubjakivi · http://maeopik.blogspot.com/2008/11/lubjakivi.html 4
TARDKIVIM • KOOSNEB PÕHILISELT KVARTSIST JA PÄEVAKIVIDEST • VÄÄRTUSLIK EHITUSMATERJAL GRANIIT EESTIS • MAARDU JA NEEME VAHEL • KASUTATAKSE RÄNDKIVE VÕI TOODAKSE SISSE SOOMEST KUIDAS KAEVANDATAKSE GRANIITI? • PLOKKIDE KAEVANDAMISVIISID: LÕIKETEHNOLOOGIA JA SAAGIMINE KOKKUVÕTE • HTTP://WWW.UNGRUKIVI.EE/KIVID/ GRANIIDID/ • EI KAEVANDATA EESTIS! • HTTP://WWW.UT.EE/BGGM/MAAVARA /GRANIIT.PDF • VÄÄRTUSLIK • HTTP://ENSHAUAKIVID.EE/GRANII EHITUSMATERJAL DI-KAEVANDAMISEST-KUNI- MALESTUSMARKIDE- PAIGALDAMISENI/#!MAIN
kerelihaseid. *Toidu haaramiseks on merisiilikul viieosalised lõuad, meripural suu ümberpaiknevad kombitsad. *Meritähed on röövloomad, merisiilikud on taimetoidulised ja meripurad toituvad põhjasetetest. *Kõik okasnahksed arenevad moondega, neil on ujuv vastne. *Okasnahksed elavad suure soolasisaldusega vees. *Mitmed merisiilikud ja meripurad on inimestele toiduks. Kasutatud kirjandus. *Loomariigis *Bioloogia põhikoolile II *http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/echinoidea.html *http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/echino.html *http://www.miksike.ee/elehed/8klass/elundkonnad/9-9-1-2.htm *http://www.neti.ee/cgi-bin/otsing?src=web&query=okasnahksed *Google otsing EVELIN VIKS OOOPS1
meteooride nähtavale ilmumine Tuntuimad meteoorivoolud: perseiidid, orioniidid, leoniidid, geminiidid ning kvadrantiidid. METEORIIDID Maa pinnale langenud kosmilise päritoluga keha Asteroid Korrapäratu kuju Koostis: raud, hapnik, räni, mangaan Meteoriit Meteoriidi jälg KRAATRI D Löögi/plahvatuskr aatrid Tekib ringvall Maailmas kuskil 200 meteoriidikraatrit/rü hma Kaali kraater Saaremaal Kasutatud kirjandus: ·Kosmoloogia õpik 12 klassile ·Vikipeedia ·http://www.ut.ee/BGGM/meteor.html ·http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/meteoorid _meteoriidid_evelin.htm
Neljas tase Viies tase Ø EESTI KIVIMITE LEIUKOHAD Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ø KASUTATUD ALLIKAD http://www.ut.ee/BGGM/maavara/graniit.html http://www.gi.ee/geoturism/Randrahnud_EST_062011_100dpiS.pdf http://geoeducation.info/ http://www.hot.ee/geotrail/seletuskiri.pdf http://ak.rapina.ee/sirjetoo/kivimid2/ http://geoeducation.info/wp-content/uploads/2011/12/kollektsiooni_lisamaterjal.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Graniit http://et.wikipedia.org/wiki/Gneiss http://et.wikipedia.org/wiki/Sinisavi http://et.wikipedia.org/wiki/Amfiboliit http://et.wikipedia.org/wiki/Fosforiit http://et.wikipedia
madalsooturvast ja rabaturvast. Turba kogumine Valmistoodang Turvas Kasutatakse kütusena Keemiatööstuse tooraine Turbast saab gaasi,tõrva,vaha ja pigi, nendest omakorda toodetakse lakke, liimi, immutusaineid, plaste ja parafiini. Turvas Turbamulda, millest tehakse turvassavi kasutatakse ravi otstarbel. Kasutatud infoallikad http://et.wikipedia.org/ http://www.ut.ee/BGGM/maavara/turvas.html ENE. Tallinn 1976 lk 137 Aitäh kuulamast!
imetajatega eriti sarnane grupp - terapsiidid) MIS OLI AJASTUS UUT? ● Kasvas paljasseemnetaimede osatähtsus. ● Luukalade mitmekesisus kasvas kiiresti. ● Tekkis Pangea hiidmanner. ● Ajastu lõpul leidis aset Maa ajaloo suurim massiline väljasuremine, hävis üle 90% mereliste selgrootute rühmadest. NÄITED SELLE AJASTU FOSSIILIDEST KASUTATUD ALLIKAD ● http://www.fossilmuseum.net/Paleobiology/PermianFossils.htm ● http://www.ut.ee/BGGM/referaat/perm.html ● Õpik “Üldmaateadus gümnaasiumile” (2004) TÄNAN VAATAMAST!
tõestatud kraatrid Euroopas ja üldse teine meteoriidikildudega tõestatud kraatrirühm maailmas, oluline on ta ka peale plahvatust kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel ka uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena. (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=252 ) Skeem 1. Kaali kraatrite paiknemine (http://www.ut.ee/BGGM/kaali.html) 3 1. FAKTE Kaali kraatri meteoriitne päritolu tõestati 1937. aastal, mil koguti esimesed 8,3 niklisisaldusega raudmeteoriidikillud. Teadlaste arvates sisenes u. 400 kuni 10 000 tonni kaaluv meteoriit Maa atmosfääri kirde suunast kiirusega 15 - 45 km/s, maapinnani jõudes oli selle kiirus 10 -20 km/s.Meteoriidi massiks pakutakse 20 kuni 80 tonni. Olles 5 - 10 km
20. jaanuar 2012 Tervitused Tartust! Kutsun teid täna Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi. Astuge sisse: http://www.ut.ee/BGGM/haridus.html Valige vasakust veerust Elu areng Maal või http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/index.html Töötage läbi Arhaikum ja Proterosoikum (tabeli lugemist alustage alt). Uurige, mis on allajoonitud sõnade taga! Üks link küll ei avanenud täna, kuid see pole probleemiks, ülejäänud töötavad ja annavad head infot. Tegin teile kokkuvõtte sellest materjalist, kui teie osa ka juurde tuleb, prindin need välja ja te saate endale õppematerjali. Allpool olevat lünkteksti saate täita ja küsimustele vastata õpiku abil (Bioloogia 4). Kui soovite internetist
kcal/kg. Ajalugu Tähtis etapp põlevkivienergeetika ajaloos algas 1924. aastal, mil põlevkiviga hakati kütma Tallinna soojuselektrijaama. Seda loetaksegi Eesti põlevkivienergeetika algusaastaks. Kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse Eestis nii allmaakaevandustes (Estonia ja Viru kaevandused) kui lahtustes karjäärides (Aidu ja Narva karjäärid). Pildid Pilt 1 Tükk põlevkivi Pilt 2 Kohad, kus Eestis on põlevkivi leiukohad Kasutatud kirjandus: http://www.ut.ee/BGGM/maavara/pqlevkivi.html http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/geol/pkivi.html
materiaalset ja tekkeloolist ühtsust. 8 Kasutatud allikad 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoriit 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoriitika 3. http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/1kosmos/meteoriidid.htm 4. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1299_1279.html 5. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/meteorites.ht ml 6. http://www.ut.ee/BGGM/meteor.html 7. http://www.ut.ee/BGGM/kivimet.html 8. http://www.ut.ee/BGGM/segamet.html 9. http://en.wikipedia.org/wiki/Allende_meteorite 10. http://et.wikipedia.org/wiki/Kaali_kraater 11. http://www.annaabi.com/otsing-meteoriidid 12. http://www.meteoritemarket.com/AMinfo.htm 9 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................
meetrini, kuid pikkus kuni 190 m. Allikaveed on Väikese Taevaskoja kaljusse uuristanud kaks koobast, millest ühte kutsutakse Neitsikoopaks, teisest saab alguse Emaläte. Viimase keskmine vooluhulk on 4 - 4,5 l sekundis. Ühtlasi toidab ka teisi lähedasi allikaid, sellest tulenevalt ka vastav nimi. Neitsikoopas elab legendi järgi kaunis linalakkjuustega neiu, kes koob kuldtelgedel kangast. Kes näinud, see teab. 6 http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/taevaskoja.html 7 Ilumetsa meteoriidikraatrid Ilumetsa meteoriidikraatrid asuvad Põlva Värska maantee ääres Ilumetsa raudteejaamast veidi lõuna pool. Kaatrid avastati geoloogilise kaardistamise käigus alles 1938. aastal. Kokku on teada 5 kaatrit (Põrgu-, Sügav-, Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud) millest kaks on vaieldamatult meteoriitse päritoluga.
seal tohutult palju) ja kive mille sisse oli mõni looma kuju kivistunud. Meteoriitidest veel niipalju, et neid oli väga huvitavaid ja erinevaid-- äratasid kohe millegipärast erilist tähelepanu. Ära tulles anti meile veel infoleht mõnesõnalise tutvustusega selle kõige kohta, mida me seal nägime koos lingiga TÜ geoloogiamuuseumi kodulehega millelt informatsiooni siia koppeerimist ma ebavajalikuks pean, aga lingi lisaks küll: http://www.ut.ee/BGGM/ekoll.html Muuseumikülastusega jäin ma rahule, 4 krooni eest oli seda, mida ma seal nägin ning teada sain enam kui küll. Nägin erinevaid huvitavaid asju, millest mul võibolla varem aimugi polnud ja kuulsin sinna juurde veel huvitavat informatsiooni.
Kogu tähelepanu peab olema suunatud vaatlusele Kui olete väga väsinud, lõpetage ja minge magama, väsimuse tõttu jätate hulga meteoore nägemata. Kuigi vaatlusteks valmistumise hulka kuulub eeldus, et olete välja puhanud, tuleb vaatlus lõpetada. Kasutatud krij. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/meteoorid_meteoriidid_evelin.htm Õpilase teadusentsüklopeedia D. Kindersley "Illustreeritud laste entsüklopeedia" http://www.esa.int/images/meteoor2-200.jpg http://www.ut.ee/BGGM/kaande1.jpg Koolianstronoomiapõhivara" Tõnu Soopalu "Füüsika IX klassile" Enn Pärtel, Jaak Lõhmus http://haldjas.folklore.ee/~aado/maailm/tahed.htm http://www.sloleht.ee/sisu/uudised.asp?id=119925 http://www.nlib.ee/rteavik/vva-malfa.html http://www.zzz.ee/epl/990217/elu.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk11/tekst.html http://www.obs.ee/astro/meteoorid/vaatlusjuhend.html Ülejäänud ma räägin juurde kõik mis vaja .
Kamber kaevandamine Viru kaevandus asub Jõhvi linnast ja Kohtla-Järve linna Uus-Ahtme linnaosast veidi lõuna pool, Jõhvi-Tartu maantee ääres Selles 1965. a. rajatud kaevanduses toodetakse põlevkivi. Kamberkaevandamise meetodil. Kordamis küsimused Mis on kukersiit ? Milleks kasutatakse liiva? Kruusa? Dolomiiti? Mis aastal kaevati Eestis esimene puurkaev? Mis ohud tekivad kaevandamisega? Kasutatud allikas Wikipeedia http://www.ut.ee/BGGM/maavara/index.html Õpik 1. pilt: http://www.kriisis.ee/view_sale.php?id=28049 2.pilt: arvutist
ja paljud, kelle kuuluvust senini ei määratleta. Paleosoikumis ...... toimus kaks väga olulist sündmust organismide arengus Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus" , mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine Video Elu Paleosoikumi ajal Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Geokronoloogiline_skaala http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/perm.html http://entsyklopeedia.ee/artikkel/perm_(ajastu) http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-12-4.htm
· Ideaalselt sobiv köögitasapinnaks Graniit ja keskkond · Vähem töötlemist vajavad materjalid kasutavad vähem energiat · Ei klassifitseerida keskkonnasõbralikuks tooteks · Transport võib mõjuda keskkonda kahjustavalt · Paigaldusprotsessis tekib rohkesti tolmu, lenduvaid aineid ja muid kemikaale · Võib paigaldada madala lõhnaga atsetooni ja räni abil Kasutatud allikad · http://ee.chinastoneworld.com/news/physical-properties-of-gr anite-5820295.html · http://www.ut.ee/BGGM/maavara/graniit.pdf · https://www.kaminakoda.ee/toote_kategooria/graniit/ · http://www.lossikivi.ee/sisu/graniit · https://www.sisustusweb.ee/ee/uudis/251/graniit-%E2%80%93-h uvitav-ja-praktiline-materjal.html · http://www.paberimuuseum.ee/kivitest/kivim/kivimid-4-1.html · https://pdfs.semanticscholar.org/1e48/62049f23c88e542c0212a 994fb1ff3f4c0db.pdf · https://homeguides.sfgate.com/reusing-granite-79760.html · http://forte.delfi.ee/news/teadus/maardu-graniidikaevandus-
EESTI MAAVARAD MAAVARAD Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalainet, mida on võimalik tasuvalt kasutada. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. MAAVARADE KLASSIFIKATSIOON (Reinsalu, 1998) I. Põlevad maavarad ehk energeetilised maavarad Põlevkivi - kütus ja õlitoore Turvas - kütteturvas Põlevkivi II. Ehitusmaterjalid Lubjakivi - tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi Dolomiit - viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit Graniit - viimistlus- ja ehituskivi Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv Kruus - ehituskruus Savi - tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi MAAVARADE KLASSIFIKATSIOON (Reinsalu, 1998) III. Maagid Rauamaak - ei kasutata IV. Keemiatoore Fosforiit - ei kasutata ...
lauatarbeid. Uushõbe sisaldab vase kõrval tsinki ja niklit. Enamasti on tööriistametalliks teras, ent lõhkeainetööstuses rakendatakse vasest tööriistu, sest nendega töötamisel ei teki sädemeid. Kõik vaseühendid on mürgised. 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus. Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on samuti miinus Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Vask http://www.ut.ee/BGGM/miner/vask.html http://www.weckman.ee/?vask-ehituses-katus http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Vask.htm
Ojade läheduses lodusanglepikud Peipsi põhjarannikul luitevöönd – männimetsad Liigirikas Poruni ürgmets Vaatamisväärsused ja muud huvitavat Aidu karjäär, sõudekanal Kuremäe nunnaklooster Vaivara sinimäed Kiviõli tuhamäed, seikluskeskus Purtse kindlus Aidu karjäär http:// www.soudeliit.ee/UserFiles/image/Pilte_uudistesse/Uudised_2014/201406_Aidu_kanal_copy Kiviõli tuhamägi http://www.ut.ee/BGGM/maavara/kiviqli_tuham1.jpg Kuremäe nunnaklooster http:// Kasutatud allikad http://www.estonica.org/et/Loodus/Alutaguse/ Alutaguse_madalik/ http://www.eestiloodus.ee/artikkel2490_2473. html http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel47 9_469.html www.hkhk.edu.ee/maastikud/Alutaguse_madali k.pdf https:// annaabi.ee/Alutaguse-madalik-m44784.html https:// annaabi.ee/Alutaguse-referaat-m55024.html https://
Vaatamisväärsuste TOP 5 Eestis Nimi Jägala juga Joa kõrgus on 7,8 või 8,1 meetrit ja laius üle 50 meetri. Tegemist on kõige kõrgema loodusliku joaga Eestis. Jägala joa varasem rahvapärane nimi on Joarüngas. Kõige huvitavamat vaatepilti pakub juga kevadise suurvee ajal ning talvel, kui juga on jäätunud. Juga langeb PõhjaEesti pangalt. Jägala juga asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala jõel. Jägala juga Tuhala Nõiakaev Tuhala Nõiakaev hakkab keema 100 liitrit sekundis vaid siis kui Tuhala jões vee vooluhulk on vähemalt 5000 liitrit sekundis Kaevu sügavus on 2,4 m ja selle vesi on soopäritolust tingituna veidi pruunikas. Teadlaste arvates on Nõiakaev unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas seetõttu, et veesurve tekib maa aluses jões. Tuhala on paikkond Kose vallas Harjumaal. Tuhala Nõiakaev Click to edit Master text styles Second ...
Kütuse tootmine 1. Nafta ammutamine ja transport (toornafta) 2. Nafta töötlemine (nafta fraktsioonide eraldamine: küttegaas, bensiin, petrooleum, diislikütus, masuut) 3. Mootorikütus, naftakeemia, ahjukütus Kasutatud kirjandus Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile - õpik http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/energiam/e http://www.elektro.ttu.ee/moodul/Energiaallikad.html http://www.ut.ee/BGGM/maavara.html https://www.energia.ee/et/power/oilshale/oilshale http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht http://copower.ee/alternatiiv/paikeseenergia/ http://www.taastuvenergia.ee/paikeseenergia-eestis.html http://www.slideshare.net/lilikesa/roheline-energia-ja-ktu AITÄH TÄHELEPANU EEST
Turvas Referaat Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................3 Turvas....................................................................................................4 Esinemiskohad......................................................................................5 Kasutusvaldkonnad...............................................................................6 Turba kasutamine..................................................................................7 Mõju keskkonnale.................................................................................8 Huvitav fakt...........................................................................................9 Kokkuvõte...........................................................................................10 Kasutatud allikad......................
triivi hüpoteesi looja Alfred Wegener. Kaali kraatrite meteoriitse tekke tõestas mäeinsener Ivan Reinwald 1937. aastal, leides väikekraatritest kolmkümmend rauakildu. Kildude analüüs näitas, et Kaali langenud kosmiline keha esindas kõige levinumat raudmeteoriidi tüüpi - jämedastruktuurilist oktaedriiti, mille Fe ja Ni sisaldus oli vastavalt 91,5 ja 8,3%. Kasutatud kirjandus Internetis: http://www.ut.ee/BGGM/kaali.html http://et.wikipedia.org/wiki/Kaali_kraater http://www.saaremaa.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=92& Itemid=254tourism/vaatamis/kaali.php http://www.teadus.ee/?p=1143 http://www.passc.net Aitäh!
KeskPaleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed . Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik osjalaadsed (kidad) , kollalaadsed (pärisraikad) ja sõnajalgtaimed . Permi ajastul lisandusid ka okaspuud . Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed , Karboni lõpus lisandusid neile roomajad . Siis ilmusid ka esimesed putukad . Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Geokronoloogiline_skaala http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/perm.html http://entsyklopeedia.ee/artikkel/perm_(ajastu) http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/75124.htm
hävimine alal Koosluse osakaal Kakerdaja loodusrada asub Kõrvemaa maastikukaitsealal ja on 6,2 km pikkune Kakerdaja raba kuulub suurde Kõrvemaa keskosa hõlmavasse 40 000-hektarilisse EpuKakerdi soostikku Soostikust üle poole (60%) moodustab madalsoo, 28% kõrgsoo ja 12% siirdesoo Siinsesse Eesti suuruselt kolmandasse soostikku kuulub umbes 50 raba mitmesaja mineraalmaasaarega Toiduvõrgustik Tööjaotus Kasutatud kirjandus http://www.ut.ee/BGGM/vaa tamis/viru.pdf https://martsepp.files.wordpress.com/2012/05/kakerdaja-foto-mart-sepp-22.jpg https://files.voog.com/0000/0030/9870/photos/viru_raba_loodusrada_2_large.jpg http://www.kiisapuit.ee/wp-content/uploads/photo-gallery/20150413_145026.jpg https://martsepp.files.wordpress.com/2012/05/kakerdaja-foto-mart-sepp-15.jpg http://www.eestiloodus.ee/artikkel1529_1508.html http://files.voog.com/0000/0030/9870/files/A5%20-%20Kakerdaja%20%20loodusrada.pdf https://www
kihtidel võib olla teistsugune omadus ja kasutusala. BIBLIOGRAAFIA [1] „https://et.wikipedia.org/wiki/Paekivi,“ [Võrgumaterjal].22.10.15 [2] „http://www.geoeducation.info/geoturism/pohja_eesti_klint.php,“ [Võrgumaterjal].22.10.15. [3] „http://www.klint.envir.ee/klint/est/4.html,“ [Võrgumaterjal]. 22.10.15 [4] „http://www.klint.envir.ee/klint/est/2.html,“ [Võrgumaterjal]. 11.12.15 [5] „http://www.ut.ee/BGGM/maavara/lubjakivi.html,“ [Võrgumaterjal]. 11.12.15 [6] „http://www.ut.ee/BGGM/maavara/lubjakivi.html,“ [Võrgumaterjal]. 13.11.15 [7] „http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/klint.htm,“ [Võrgumaterjal].11.11.15 [8] „http://www.klint.envir.ee/klint/est/3.html,“ [Võrgumaterjal]. 10.10.15 [9] „http://www.klint.envir.ee/klint/est/6.html,“ [Võrgumaterjal]. 10.10.15 [10] „http://www.geoeducation.info/geoturism/paekivi/paekivi_kasutus_labiloige.gif,“
tugevad ning neil oli palju vallutusi , kuis kuulus ka võim neile. Suurgildi hoone Tallinnas. Tallinna raekoja plats. Keskajal peamine kauplemise koht. Kasutatud allikad: 1) Eesti Ajalugu Lauri Vahtre kirjastus Ilo 2) Eesti Rahva Ajalugu Evald Uustalu 3) Eesti Ajalugu Andres Adamson Toomas Karjahärm 4) Eesti maast ja rahvast Jüri Selirand 5) Eesti Ajalugu 1 Mati Laur , Ain Mäesalu , Tõnu Tannberg , Ursula Vent 6) http://www.ut.ee/BGGM/maavara/raekoda.jpg 7) http://www.eam.ee/static/files/067/t_gildihoone.gif
Kildu Põhikool Okaspuud Referaat Koostaja: Sten Kabanen juhendaja: Viiu Toomigas Kildu 2009 Okaspuud Okaspuud (Coniferae) on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Tüüpilistel okaspuudel on pikad sirged tüved peatüve ja külgokstega. Okaspuude kasv toimub pikivõrsete abil. Osa puid kaotab elu jooksul oma sümmeetrilise kuju, muutudes vananedes pisut ebakorrapäraseks. Peaaegu kõik okaspuud ja põõsad on igihaljad, et nende lehestik püsib aastaring Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Süstemaatika Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti parasvöötmepiirkondades, kus see on ainus kasvav paljasseemnetaim. Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna...
ligi 8000 liiki erinevaid roomajaid. Neid elab Eestis ainult 5. (rästik, nastik, kivisisalik, arusisalik, vaskuss) Roomajaid nimetatakse ka reptiilideks. Nad olid esimesed maismaaselgroogsed. Roomajad on arenenud kahepaiksetest. Roomajate areng sai alguse Karboni ajastul. Keskaegkonna lõpus suri enamik roomajaid välja. Roomajaid on peaaegu kolm korda rohkem kui kahepaikseid. Kasutatud kirjandus: 1) www.sunsite.ee/loomad 2) Bioloogia õpik 7. klassile 3) http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/roomajad.html 4) http://vabrik.ee/loodusopetus/roomajad.htm
Laas, V. Uri, M. Valgepea. Tartu, 2011. Lõhmus, E. Eesti metsakasvukohatüübid. Tartu, 2004. Metsabotaanika. Koostanud E. Saarva. Luua, 2000. Käsikiri Luua Metsanduskoolis. Kättesaadav www.luua.edu.ee/pildid/Metsabotaanika.doc http://ebookbrowse.com/metsabotaanika-doc-d20427818 Metsaomaniku käsiraamat. Koostanud V. Aitsam. Erametsakeskus, 2012. Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele. Koostanud A. Astover. Tartu, 2012. Muld. Koostanud I. Rooma. Kättesaadav http://www.ut.ee/BGGM/eestimullad/index.html Märksõnu mullateadusest ja ökoloogiast. Koostanud L. Reintam. Kättesaadav. http://www.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/yldine.html Paal, J. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Tallinn, 1997. Kättesaadav http://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/Jaanuse_Artiklite_koopiad/kasvukohatyypide.klassifikatsioon.Paal. pdf Taimede välimääraja. Koost.: V. Kuusk. Tallinn, 1975. Tõnisson,. H., Lepind, Õ. Mullateaduse õpik. Tallinn: Valgus, 1984.
Lasundi ülaosas on raba sfagnumi-, allosas siirdesoo tarna- või rabaturvas, paiguti ka madalsoo tarna- või tarna- lehtsamblaturvas. Rabalasundi põhiosa koosneb vähelagunenud raba sfagnumiturbast, mis lasub villpea- ja puidulisanditega rabaturbal. Profiili allosas on siirdesoo tarna- ja rabaturvas, harvem madalsooturvas. Loode osas asuvad freesturbaväljad (kütte- ja alusturvas). Väljade pindalaks on 1207ha. [] Joonis 19 Turvas ( http://www.ut.ee/BGGM/maavara/turvas2.jpg ) Joonis 20 Turbamaardla ( http://www.ut.ee/BGGM/maavara/parika1.jpg ) Tabel 2 Puhatu turbamaardla põhinäitajad (Orru jt., 1989 k, 1992) Põhinäitajad Aktiivne tarbevaru Aktiivne reservvaru Passiivne reservvaru
Mina jään lootma, et Tuhala jäetakse lõpuks nö rahule ja lastakse sellel edasi olla turismiobjekt ja pühapaik. LISA 1 Joonis 1. Raudtee kavandatavad kohad http://www.skyscrapercity.com/showthread.php?t=1658314&page=4 LISA 2 Joonis 2. Tuhala nõiakaev http://et.wikipedia.org/wiki/Karst#mediaviewer/File:Tuhala_n%C3%B5iakaev.JPG LISA 3 Laul Tuhala nõiakaevu kaitseks https://www.youtube.com/watch?v=qwzXhu07jnY LISA 4 Virulase koobas http://www.ut.ee/BGGM/yldine_geoloogia/pohjavesi_virulase_koobas.jpg Kasutatud allikate loetelu 1. Sarapik, Rivo. 2014. Kättesaadav: http://äripäev.ee/article/2013/10/15/kohalikud-rail-baltic-ohustab-tuhala- noiakaevu (Viimati külastatud 25.09.2014) 2. Haravee, Juhan. 2014. Kättesaadav: http://www.ohtuleht.ee/580986/rail- baltic-kaarib-trassivariandid-ajavad-harju-valdade-suhted-sassi (Viimati külastatud 25.09.2014) 3. Rail Baltic. 2014. Kättesaadav: http://railbaltic.raitkook
VÄÄVEL - S (Pildiallikas http://www.ut.ee/BGGM/miner/vaavel4.jpg ) Leidumine Väävel esineb looduses nii ehedal kujul kui ka ühendite koostises. Ehedalt võib väävlit leida maapinna lähedal vulkaanilistes piirkondades. (Pildiallikas http://staff.ttu.ee/~mari/Is2/s222vulkaan.jpg ) Tuntumatest väävliühenditest leidub looduses kõige enam sulfiide (FeS2 püriit, PbS galeniit , HgS kinaver jt) ja sulfaate ( CaSO4*2H2O kips jt)
jpghttp://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Raudna_ Meiekosel.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Raudna_j%C3%B5gi http://et.wikipedia.org/wiki/Sinialliku_j%C3%A4rv http://et.wikipedia.org/wiki/Viljandimaa http://et.wikipedia.org/wiki/Viljandi_j%C3%A4rv http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95isu_j%C3%A4rv http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%96rdi_raba http://www.egk.ee/wp-content/uploads/2011/05/176-187_UUS.pdf http://www.hot.ee/zolki/Naanu.html http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/kvaternaar21.jpg 22
suurimat, vanimat ja viimasena avastatud meteoriidikraatrit on keeruline uurida, sest ta paikneb ju üleni vee all. Teisalt võib seda pidada meie põnevaimaks kraatriks. Tema uurimine on alles algjärgus. Suur hulk Neugrundi kraatri saladusi kindlasti alles ootavad avastamist. Kasutatud kirjandus: http://www.saaremaa.ee/est/tourism/vaatamis/kaali.php http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel940_935.html http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/ilumetsa.html http://www.v-maarja.ee/img/gallery/thumbnails/2002-2df35.jpg
Maa geoloogiline areng ja evolutsioon Allikad: http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/index.html, Mare Isakar http://www.scotese.com/earth.htm Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003 Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004 Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium Aegkonnad ja ajastud Maa ajalugu on jaotatud pikkadeks perioodideks- aegkondadeks Aegkonnad on jaotatud ajastuteks Maa ja elu ajalugu tõlgendatakse
Näiteks varem ei teadnud ma, kus võib safiiri leiduda ning milleks seda peale ehete veel kasutatakse. Arvan, et referaati tehes saab teema väga hästi selgeks. Mulle meeldiks väga teha veel referaate. 8 KASUTATUD KIRJANDUS PILDID: http://maeopik.blogspot.com/2010/09/settekivim.html http://geograafia10a.pbworks.com/w/page/10691924/Moondekivimid http://www.ut.ee/BGGM/miner/diabaas.html http://choiceminerals.com/gemmology/gemology-articles/a-blue-sapphire/ http://www.stepbystep.com/difference-between-a-rock-and-mineral-87279/ http://fi.wiktionary.org/wiki/Tiedosto:Stone_axe_hammer_from_Slovenia_ZN_234_1.JP G http://ak.rapina.ee/sirjetoo/kivimid2/dolomiit.jpg INFO: Symes, R.F 1996. Kivimid ja mineraalid. Tallinn: Koolibri 2007. Teine trükk. Tea laste- ja noorteentsüklopeedia. Tallinn: Tea Dud'a, Rudolf. Rejl, Lubos 1998. Väike vääriskiviraamat
Katsetatud liiva lahuse värv oli etaloni värvist heledam. Katsetatud liiv on nende andmete järgi keskmise peenusega ja sobilik betooni valmistamiseks (c) RT 33-10386 viimistluskrohvi valmistaiseks kasutatava liiva soovitusliku terastikulise koostise piiride järgi sobib katsetatud liiv viimistluskrohvi valmistamiseks, sest sõelasid läbinud katseproovi massi % jäävad etteantud vahemikesse (vaata LISA 1) 7. Kasutatud kirjandus a) http://www.ut.ee/BGGM/maavara/kruus_liiv.html b) http://v2.ttu.ee/public/l/lembi-merike-raado/Sugis2012/Ehitusmaterjalid_12_II.pdf lk. 5 p. 5.3.1.2. Jämetäitematerjal c) http://v2.ttu.ee/public/l/lembi-merike-raado/Sugis2012/Ehitusmaterjalid_12_II.pdf lk. 4 p. 5.3.1.1. Peentäitematerjalide omadused LISA 1. Läbind, % Sõela ava, mm Ülemine Alumine Katsetatud
Elu areng Neogeenis Kasutatud kirjandus: http://www.annaabi.com/loomade-evolutsioon-m1012.html http:// www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/3maakera/elutuba/keskaegk.htm http://www.slideshare.net/helina20/keskaegkond http://www.slideshare.net/helina20/vanaaegkond http://www.slideshare.net/helina20/uusaegkond http:// www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/3maakera/elutuba/uusaegko.htm http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html http:// www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/3maakera/elutuba/vanaaegk.htm http://www.youtube.com/watch?v=yVqJ_mQazik Aitäh kuulamast! Küsimusi?
3. Eostaimed paljunevad eoste abil (nt. sõnajalad) 18. Kas käsnad liigutavad ennast? Nende tähtsus looduses. Käsnad on loomad, kes ennast ei liiguta. Käsnad on kui biofiltrid, kes puhastavad vett orgaanilisest hõljumist.( käsnast läbi voolav vesikannab sinna hingamiseks vajalikku hapnikku ja eemaldab elutegevuse jääkained. veenusekorv Käsna rekonstruktsioon http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/spongia.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/kristelilehed/8-6-2- 1.htm 19. Kuidas hüdra kinnitub? Milline on keha? Hüdra elab veekogus kinnitunult keha ühe otsa tallaga taimedele või vealustele esemetele. Ei uju kunagi vabalt vees. Keha ühes otsas on tald, teises otsas suuava, mis on ümbritsetud pikkade peente kombitsatega. Hüdra saab oma keha kuju muuta: sirutada, painutada ja väikeseks tombuks kokku tõmmata. Hüdra kehas paiknevad
Sulfiidide analoogideks on arseniidid, teluriidid ja seleniidid. Kusjuures antud järjekord on mineraalse leidumise põhjal kahanev. KASUTATUD KIRJANDUS Kirsimäe, K. Kirs J. Pani, T. (2008). Maateaduse alused I loengu materjalid. [WWW]. http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_mineraalid.htm#KLASSIF (26.02.2009). Isakar, M. (2003). Sulfiidid ja nende analoogid. [WWW]. http://www.ut.ee/BGGM/miner/sulfiidid.html (26.02.2009). Vikipedia. 2006. Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia. [WWW]. http://et.wikipedia.org/wiki/Sulfiidsed_mineraalid (26.02.2009). Karik, H. Truus, K. (2003). Elementide keemia. Tallinn: Ilo. Vikipedia. 2009. Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia. [WWW]. http://et.wikipedia.org/wiki/P %C3%BCriit (1.03.2009) Kurvits. T. (2006). Kuidas mineraale koguda ja hoida? - Eesti Loodus, nr 4. Vikipedia. 2009. Vikipeedia
Ajastule on iseloomulik mandrijäätumus (jääaeg), mis oli eriti ulatuslik põhjapoolkeral Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsest, aga selgroogsete faunas oli Pleistotseeni alguses veel rohkesti Neogeeni loomi (näiteks mõõkhambuline tiiger, hipparion), kes elasid koos Kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks mammut, karvane ninasarvik) on tänapäevaks välja surnud Kasutatud materjalid http://www.ut.ee/BGGM/index http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-11-1. htm Bioloogia gümnaasiumile 2. osa 4. kursus' http://en.wikipedia.org/wiki/Earth http://eps.berkeley. edu/cig/depaolo/eps102/lecture_images/Early_Earth.jpg
12.2017). [www] https://www.ttu.ee/sisseastujale/abituriendile/erialad/inseneriteaduskonna- erialad/keemiatehnoloogia/ (5.12.2017) 5. Statistika sisseastumisest ülikoolides aastal 2016(6.12.2017). [URL] http://novaator.err.ee/259236/edetabel-populaarsemad-ja-alataitunud-erialad-eesti- ulikoolides (6.12.2017) 6. Ülevaade keemiatööstustest(6.12.2017). [www] https://www.keemia.ee/et/keemiatoeoestusest (6.12.2017) 7. Eesti suurim maavara(6.12.2017). [www] http://www.ut.ee/BGGM/maavara/pqlevkivi.html (6.12.2017) 8. Eesti Energia ettevõttest(6.12.2017). [www] https://www.energia.ee (6.12.2017) 9. Millist eriala tasub õppida(7.12.2017). [URL] http://oska.kutsekoda.ee/2017/05/millist-eriala-tasub-oppima-minna/ (7.12.2017) 10. Põlevkivi Kompetentsikeskuse tegevusalad(7.12.2017). [www] http://www.pkk.ee/et/meist/tegevusalad (7.12.2017) 4
annaabi.ee 
