Ei ole Olen küll Ei ole Olen küll Ei ole Olen küll Ei ole Olen küll Ei ole Olen: Vanus Elukoht Viimane lõpetatud õppeasutus Naine 34-37 Harju maakond Gümnaasium, Keskkool Naine 38-41 Harju maakond Gümnaasium, Keskkool mees 42- ... Tartu maakond Gümnaasium, Keskkool Naine 18-21 Rapla maakond Kõrgkool Naine 34-37 Harju maakond Gümnaasium, Keskkool mees 18-21 Järve maakond Kutseõppeasutus Naine 18-21 Järve maakond Gümnaasium, Keskkool Naine 22-25 Harju maakond Gümnaasium, Keskkool mees 26-29 Lääne-Viru maakond Kutseõppeasutus Naine 30-33 Harju maakond Gümnaasium, Keskkool mees 34-37 Harju maakond Gümnaasium, Keskkool Naine 38-41 Viljandi maakond Gümnaasium, Keskkool mees 42- ... Jõgeva maakond Kõrgkool Naine 18-21 Harju maakond Gümnaasium, Keskkool
teekond, mis on küll mõjutatud keskkondlikest teguritest, kuid peamiselt on siiski inimese enda loodud. Teavitamis- ja nõustamiskeskuse ning kutseõppeasutuste koostöö Läänemaa laste ja noorte nõustamiskeskuse nõustaja Tiina Kütiga vestleb Karjääriteenuste Arenduskeskuse koordinaator Kati Raudsaar. Kas Läänemaa keskus teeb koostööd enda piirkonnas asuvate kutseõppeasutustega? Kui jah, siis milles see koostöö avaldub? Läänemaal on üks kutseõppeasutus Haapsalu Kutsehariduskeskus. Oleme nendega koostööd teinud alati; vahel on see olnud tihedam, vahel hõredam. Oleme ühiselt ette valmistanud ja osalenud messil ,,Haapsalu Äripäevad". Teist aastat toimuval Läänemaa õpilastele mõeldud karjääripäeval on kutsehariduskeskus alati esimene, kellega ühendust võtame. Meie nõustajad on kutsutud igal kevadel kutsehariduskeskuse kokkade kutsevõistlustele.
Kas ülikool või kutseõppeasutus Austatud siinviibijad! Tahaksin teile avaldada oma mõtteid õppimisvõimaluste ja nende praktilise kasutamise võimaluste üle edaspidises elus. Viimasel ajal on hakatud diskuteerima teemal, kas ülikool või kutseõppeasutus. Meie vanemate kooli lõpetamise ajal läksid kõik paremad õpilased iseenesest mõistetavalt gümnaasiumi ja seejärel ülikooli. Ainult eriti kehvad õppijad asusid õppima kutsekooli. Ja tulemused on praegu meie ühiskonnas näha. Nüüd aga on seisukohad muutunud. Meie riigis on praegu väga palju kõrgharidusega inimesi, kes peale ülikooli lähvad tööle paremal juhul panga telleriks, halvemal Iirimaale seeni korjama või kanu kitkuma. Samas on puudu spetsialistidest
üldharidusaineid. 4. Kutseõpe keskhariduse baasil Õppima asumise tingimuseks on omandatud keskharidus. Õppe maht on 20 120 õppenädalat. Kutseharidus hõlmab kutse-, eri- ja ametialast õpet, mida on võimalik omandada nii põhihariduseta kui ka põhikooli ja gümnaasiumi baasil ning mis võimaldab jätkata õpinguid kõrgkoolis. Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis on kutseõppe õppekava alusel toimuv õpe, mida viib läbi kutseõppeasutus ning mille kaudu põhiharidust või üldkeskharidust omandavad õppijad saavad kutse-, eri- ja ametialased esmateadmised ja -oskused. Õppe maht on vähemalt 15 õppenädalat ja selle läbiviimiseks on koostatud eraldi õppekava. Kutseõppeasutuste lõpetajad, kes soovivad jätkata õpinguid kõrghariduse tasemel, peavad üldjuhul sooritama riigieksamid. Kõigil keskharidusega isikutel on võrdne õigus konkureerida kõrgharidust andvatesse õppeasutustesse. Kutseõppe saab selle
põhihariduseta üle 17-aastastele mõeldud kutseõppesse (2 aastat, omandatakse ainult ametioskused). Samuti on võimalik jätkata põhihariduse omandamist õhtuses- või kaugõppevormis või eksternina. Kui põhiharidus käes, on võimalik valida nelja edasiõppimise võimaluse vahel: gümnaasium omandades üldkeskhariduse (3 aastat); gümnaasium koos kutseõppega omandades üldkeskhariduse ja mõned ametialased oskused (3 aastat); kutseõppeasutus omandades kutsekeskhariduse (3-3,5 aastat); kutseõppeasutus omandades ainult ameti ilma üldhariduseta (2 aastat). Kui keskharidus käes, on võimalik valida kolme edasiõppimise võimaluse vahel: kutseõppeasutus omandades kutsehariduse (0,5-2,5 aastat) või rakenduskõrghariduse (3-4,5 aastat); rakenduskõrgkool, ülikooli kolledz omandades rakenduskõrghariduse (3-4,5 aastat);
õppekava kontekstis. Pädevusmudel kirjeldab digipädevuse eri aspekte, et mõista ja määratleda, mis on digipädevus. DIGIPÄDEVUSE 5 OSAOSKUST: ■ info haldamine, ■ suhtlemine digikeskkondades, ■ sisuloome, ■ turvalisus, ■ probleemilahendus. Nimetatud pädevused on kirjeldatud sooritusena neljal tasemel: ■ I tase - põhikooli I kooliaste; ■ II tase - põhikooli II kooliaste; ■ III tase - põhikooli III kooliaste; ■ IV tase - gümnaasium ja kutseõppeasutus. Sooritustasemed on seotud õppekavades kirjeldatud õpitulemuste rahuldava tasemega. DIGITAALNE ÕPPEVARA: ■ Digitaalne õppevara on digitaalsel kujul avaldatud õppematerjal: e-õpik, õpiotstarbeline veebivideo ja mobiilirakendus, õpimäng, e-tööleht, veebipõhine test, õpiobjekt. ■ Näited digipädevuse kujundamise õpiülesannetest erinevates õppeainetes on kättesaadavad digitaalse õppevara portaalis e-Koolikott https:// ekoolikott
pakkumisega sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonnas aidata kaasa Eesti majanduse arendamiseks vajalike ning elukestvaks õppeks motiveeritud isiksuste kujunemisele. Omandivorm: Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi kutseõppeasutus Töötajate arv: Kooli töötajate keskmine arv on 2010.a. 88, neist 51 on seotud pedagoogilise tegevusega (õpetajad, õpilaskodu juhataja, osakonnajuhatajad, arendusdirektor, direktor). Lisaks 39 põhikohaga õpetajale töötab 2010/2011. õppeaastal Tallinna Majanduskoolis ca 80 osalise
on alkohoolne jook) valmistamine on lubatud tarbija poolt sellekohase tellimuse esitamise korral müügikohas, kus toimub alkohoolse joogi jaemüük kohapeal tarbimiseks. § 41. Keelud alkohoolse joogi jaemüügil (1) Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud alljärgnevate isikute, asutuste ja organisatsioonide ruumides ning territooriumil: [RT I 2009, 59, 387 - jõust. 20.12.2009] 1) koolieelne lasteasutus, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, noorsootööasutus, noorteühing, huvikool, noorte püsilaager ja noorte projektlaager (välja arvatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 9 ja 10 sätestatud juhul); [RT I 2010, 44, 262 - jõust. 01.09.2010] 2) tervishoiuteenuse osutaja; [RT I 2009, 59, 387 - jõust. 20.12.2009] 3) hoolekandeasutus; 4) kinnipidamisasutus; 5) kaitsevägi. [RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009] (2) Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud: 1) aktsiisilaos;
Suitsetamistubakas 55,79 eurot/kilogramm 61 eurot/kilogramm Närimistubakas 55,79 eurot/kilogramm 61 eurot/kilogramm MILLISED PIIRANGUD ON TUBAKAGA KAUPLEMISEL? • TubS § 22 lg 1 kohaselt on tubakatoote jaemüük on keelatud müügikohas, mis paikneb järgmiste asutuste ruumides või nende piiratud maa-alal: laste hoolekandeasutus; koolieelne lasteasutus, lasteaed-algkool, algkool, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, huvialakool, avatud noortekeskus või noorte- ja projektlaager; haigla. • Lg 2 tubakatoote jaemüük on keelatud: kandekaubanduses; müügiautomaadist; tänava- ja turukaubanduses kaubandustegevuse seaduse § 17 tähenduses; apteegis; aktsiisilaos. ETTEVÕTJA KAASAAITAMISKOHUSTUS • TubS § 23 kohaselt peab ettevõtja, kes teostab tubakatoote jaemüüki kaupluses, rändkaupluses, kioskis või avaliku ürituse müügikohas, peab: võtma tubakatoote tarbimise leviku vähendamise
märgistada oma õpitegevus ehk kindlaks määrata, mis mõttes soovid suundumusega, mis peaks selguma karjääriõppe käigus või vastavates targemaks saada, kuhu tahad pärast ühes või teises koolis õpituga välja keskustes toimuva kutsenõustamise tulemusel. jõuda, milliseid karjäärivõimalusi leida. Kui sead endale selged sihid, siis Kas gümnaasium või kutseõppeasutus tead, mille nimel õpid, mis tööd hakkad tegema ja kuidas hakkad elama. Kui sinu kinnisideeks on omandada kõrgharidus, oled piisavalt võimekas Eesmärgistatud õppimine teritab võimet raskustest jagu saada, on ja õpihimuline, valid edasiõppimiseks tõenäoliselt sobiva õppesuuna huvitav ja tõhus, muudab sind enesekindlamaks ja aktiivsemaks. gümnaasiumis. Iga gümnaasium on kohustatud pakkuma sisseastujatele
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond KVALITEEDIJUHTIMINE: EESTI KUTSEÕPPEASUTUSTE KVALITEEDIAUHIND Seminaritöö 2015 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. EESTI KUTSEÕPPEASUTUSTE KVALITEEDIAUHIND 4 1.1 Konkursi ajalugu 4 1.2 Kvaliteediauhinna konkursi üldpõhimõtted 4 2. KVALITEEDIAUHINNA MUDEL 6 3. KONKURSI HINDAMISPROTSESS 8 3.1 Sisehindamine 8 3.2 Välishindamine 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD ALLIKAD 10 ...
Kutsekool hüvitab sõidukulud õpilasele, kes tuleb kaugemalt bussiga kooli, elab üürikorteris või ühiselamus. Koolilõuna kutsekoolides on riigi eelarveline haridust omandavatel isikutel, kes omandavad kutset kas keskhariduse, põhihariduse või põhiharidus nõudeta. Kutseharidust omandaval inimesel on õigus elada ka kooli ühiselamus, mille eest nad peavad tasuma ka üüri, kuid üürisummad võivad olla erinevad 1kuu kohta. Kutseõppeasutus loetakse lõpetatuks pärast vastava eriala õppekava täies mahus täitmist. Lõpetamise tingimused erinevad kooliti ja on alati kirjas õppekavades. Enamasti tuleb kutsekooli lõpetamiseks ära teha kooli õppekavas ette nähtud eksamid, arvestused, lõputööd, kontrolltööd või erialase lõpueksami sooritamise asemel võib kooli lõpetada ka kutseeksamiga. Mainitud on ka õpingute jätkamist, selles paragraafis on juttu sellest, millised võimalused on õpilasel peale
Halloo! Siin Tallinn, Tartu ja Türi!". Igal kevadel tunnustatakse Türit Kevadpealinna tiitliga. Türi on tulevikku planeerides positiivne. Enam tähelepanu pööratakse elukeskkonna kvaliteedi tagamisele, koostööle erinevate huvigruppide vahel ja ettevõtlusele sobivate võimaluste leidmisele. Noortele on vallas loodud võimalused omandada haridust alates lasteaiast kuni ülikoolini. Türi vallas on kuus lasteaeda, kolm põhikooli, kaks gümnaasiumi, üks kutseõppeasutus - Türi Tehnika- ja Maamajanduskool ning Tartu Ülikooli Türi kolledz, mis jagab piirkonnale iseloomulikult just keskkonnaalaseid teadmisi. Lisaks on Türil Eestis ainulaadne puuetega lastele mõeldud kool, mis sai 2010. aastal ka kaasaegse juurdeehituse. Samuti võib uhkust tunda 2008. aastal avatud Türi Muusikakooli hoone üle, mis on esimene taasiseseisvumisajal spetsiaalselt laste muusikakooliks ehitatud hoone Eestis. 2010. aastal valmis ka täielikult rekonstrueeritud Türi Kultuurimaja
5. Väljaränne Eestist. Miks lahkutakse? Parem elukeskkond, sobivam kliima, parem töö, isiklikud põhjused 6. Inimressurssi väärtustamine. Kuidas saavutame inimressursi kvaliteedi? Viimastel aastatel on inimressurssi hakatud rohkem väärtustama. Kuid kvaliteeti saab saavutada parandades näiteks töötingimusi ja ka reguleerides tööpäeva pikkust mõistlikes piirides. 7. Mis on elukestev õpe? Too näide. Elukestev õpe hõlmab formaalharidussüsteemi (lasteaed, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, kõrgkool) kõrval ka sellest väljaspool pakutavat täiendus- ja ümberõpet, mitteformaalset ja informaalset õpet kogu selle mitmekesisuses. Näiteks: Firmajuht saadab oma alluvad mingi arvutiprogrammi (täiend)koolitusele. 8. Teadmistepõhises majanduses muutub määravaks panustamine inimkapitalile. Miks? 9. Mis on mitteformaalharidus? Eestis välja kujunenud käsitluse kohaselt tähendab mitteformaalharidus õppimist väljaspool kõiki formaalhariduslikke
.....8 1. Sissejuhatus Turism on Eestile väga oluline majandusharu ning seetõttu on heade teadmiste ja oskustega reisikonsultandid ning reisikorraldajad, hotellitöötajad ja toitlustusteenuste korraldajad oodatud tööle kõikjal Eestis ja välismaal. Nende ettevalmistamine ongi Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli (EHTE) kui turismiõppeasutuse tähtsaim eesmärk. 1995. aastal tehti AS Eesti Hotellikooli aktsionäride poolt otsus avada 1996. aastal AS Eesti Hotellikooli juures kutseõppeasutus, kus õpetatakse päevases õppevormis hotellimajandust ja reisikorraldust. Eesti Hotellikool tegi koostööettepaneku Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule (EHRL) ja Eesti Turismifirmade Liidule (ETFL) ellu viia kutsekooli loomise ideed. 1996. aasta aprillis kirjutasid EHRL ja ETFL koos AS Eesti Hotellikooliga Maltal toimunud ühisnõupidamisel alla kavatsuste protokollile asutada kutseõppeasutus.Õppetöö algas 16. septembril 1996, 2 õpperühmaga kus oli 1
22.00st kuni 10.00ni. Alkoholisegu (jook, mis koosneb kahest või enamast komponendist, millest vähemalt üks on alkohoolne jook) valmistamine on lubatud tarbija poolt sellekohase tellimuse esitamise korral müügikohas, kus toimub alkohoolse joogi jaemüük kohapeal tarbimiseks. Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud alljärgnevate isikute, asutuste ja organisatsioonide ruumides ning territooriumil: 1) koolieelne lasteasutus, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, noorsootööasutus, noorteühing, huvikool, noorte püsilaager ja noorte projektlaager (välja arvatud punktides 9 ja 10 sätestatud juhul); 2) tervishoiuteenuse osutaja; 3) hoolekandeasutus; 4) kinnipidamisasutus; 5) kaitsevägi. Alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud. Alaealisel on keelatud omada või vallata alkohoolset jooki. Alkohoolse joogi pakkumine, võõrandamine või üleandmine alaealisele on keelatud.
alkoholijaemüügi õiguse saamiseks tuleb esitada taotlus kohalikule omavalitsusele; alkohoolse joogi jaemüük on keelatud alljärgnevate asutuste ja organisatsioonide ruumides/territooriumil ning juhtudel: koolieelne lasteasutus, lasteaed-algkool, algkool, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, huvialakool ja noortelaager, tervishoiuasutus, hoolekandeasutus, kiosk, kinnipidamisasutus, kaitseväeosa, aktsiisiladu, sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas mootorsõidukis, kandekaubandusena, lastele suunatud ürituse toimumise paigas selle ürituse toimumise ajal; 9 kohaliku omavalitsuse volikogul on õigus piirata alkohoolse joogiga
Timestamp Olen: Vanus Elukoht 3/31/2010 14:37:21 Mees 18-20 Tallinn 3/31/2010 14:42:09 Naine 18-20 Harju maakond 3/31/2010 16:25:30 Naine 18-20 Harju maakond 3/31/2010 16:31:07 Naine 21-23 Tallinn 3/31/2010 17:46:36 Naine 18-20 Tartu maakond 3/31/2010 18:14:09 Mees 18-20 Tallinn 3/31/2010 18:45:40 Naine 18-20 Rapla maakond 3/31/2010 21:14:07 Naine 21-23 Lääne maakond 3/31/2010 21:15:29 Mees 21-23 Tallinn 3/31/2010 22:36:48 Naine 18-20 Harju maakond 3/31/2010 22:41:04 Naine 18-20 Järve maakond 4/1/2010 0:28:03 Mees 18-20 Põlva maakond 4/1/2010 1:24:10 Mees 18-20 Tallinn 4/1/2010 13:16:45 Naine 18-20 Järve maakond 4/1/2010 14:45:10 Mees 18-20 Jõgeva maakond 4/2/2010 20:46:34 Naine 18-20 Harju maakond 4/3/2010 16:12:36 Naine 18-20 Lääne-Viru maakond 4/4/2010 19:33:40 ...
kõikide II kooliastme klasside ulatuses; 4) gümnaasium; 5) põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena, kusjuures põhikoolis võib õpe toimuda kas kõikides põhikooliklassides või üksnes mõnes järjestikuses gümnaasiumile eelnevas klassis; 6) põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena ning kus toimub üksnes mittestatsionaarne õpe; 7) üldhariduskool ja huvikool, mis tegutsevad ühe asutusena; 8) gümnaasium ja kutseõppeasutus, mis tegutsevad ühe asutusena. (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib asutada ja pidada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli. Riik tagab koolide asutamise ja pidamise nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, liitpuudega õpilastele, intellektipuudega õpilastele, tundeelu- ja
00-ni. (3) Alkoholisegu (jook, mis koosneb kahest või enamast komponendist, millest vähemalt üks on alkohoolne jook) valmistamine on lubatud tarbija poolt sellekohase tellimuse esitamise korral müügikohas, kus toimub alkohoolse joogi jaemüük kohapeal tarbimiseks. § 41. Keelud alkohoolse joogi jaemüügil (1) Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud alljärgnevate isikute, asutuste ja organisatsioonide ruumides ning territooriumil: 1) koolieelne lasteasutus, põhikool, gümnaasium, kutseõppeasutus, noorsootööasutus, noorteühing, huvikool, noorte püsilaager ja noorte projektlaager (välja arvatud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 9 ja 10 sätestatud juhul); 2) tervishoiuteenuse osutaja; 3) hoolekandeasutus; 4) kinnipidamisasutus; 5) kaitsevägi. (2) Alkohoolse joogi jaemüük on keelatud: 1) aktsiisilaos; 2) sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas mootorsõidukis; 3) kandekaubandusena (jaemüük käest, kärust, käsikorvist, kandelaualt või -kastist);
GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMI TULEMUSED 2011 Tabel 1. Geograafia riigieksami tulemused aastatel 2007- 2011 2007 2008 2009 2010 2011 Eksami sooritajaid 7043 7132 7150 6126 5944 Keskmine sooritus (%) 59,9 56,4 53,8 62,2 59,4 Eesti õppekeelega tööde keskmine 60,8 57,27 55,3 63,2 60,2 Vene õppekeelega tööde keskmine 50,9 47,28 38,7 46,8 47,9 Noormeeste keskmine 60,9 58,4 55,1 64,0 61,1 Neidude keskmine 59,1 54,8 52,9 60,7 57,9 Kõrgeim tulemus 95 98 95 100 98 Mad...
Kõik õppe vormid on üksteisega põimunud. Kasvukeskkonnad võivad olla vastuolulised, kui nadrõhutavad vastandlikke väärtusi ja veendumusi. Optimaalne kasv ja areng sõltubvanemate koostööst lapsega. Mis on perekond? Perekonna määratlemine Laste arv peres Abielulahutused Lahutatud perede lapsed Mina arvan, et pere võiks olla hetkel antud leibkonnas koos elav grupp inimesi. Kasvatus- ja haridussüsteem Alusharidus Põhikool Gümnaasium /tehnikum/rakenduslik Kõrgkool/ kutseõppeasutus Kasvatus: Kui sotsialiseerumine Inimest käsitlev teadus Kahe inimese vaheline interaktsioon (kasvataja/kasvandik) Kasvatus on kasvamine saatmine. (J.A.Hollo) Lõppseisund: kasvatuse abil püütakse saada hingelt ja kehalt terved kodanikud. Kasvatus on kunst (Wilenius) Kool Antakse õpetust (toob kaasa kohustusi, eesmärke, reegleid) Põhi-,kutse-, gümn,- kõrg-, täiskasvanute koolitus. Õpetus on eesmürgipärasus – ta seob koolituse ja kasvatuse. Areng Areng on muutus ja tal on suund
IUFRO (International Union of Forestry Research Organisations), Euroopa Metsainstituudi, Euroopa metsandusteaduskondade SILVA võrgustik. Teadlased osalevad aktiivselt Euroopa Teadusfondi rahastatava COST programmi erinevates projektides. Suur hulk aastakümnete vältel rajatud metsanduslikke püsikatsealasid on sisestatud rahvusvahelisse katsealade võrgustikku nimetusega NOLTFOX. Kutseharidus Eesti ainuke metsanduslik kutseõppeasutus on Luua Metsanduskool, mis asutati 1948. aastal. Koolil on töötamise ajal olnud erinevaid nimesid, kuid õpetus on alati olnud seotud praktilise metsandusega. Luua Metsanduskoolis on võimalik õppida kolmes õppevaldkonnas: metsanduse, aianduse ning loodusturismi valdkonnas. Metsanduse valdkonnas on võimalik valida järgmiste erialade vahel: metsandusettevõtja, metsur, metsamajandus, metsandus (metsakasvatuse või metsatööstuse suunaga), metsamasinate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
