aastate alguses. Ellipsoidi iseloomustatakse pikema ja lühema poolteljega (vastavalt a ja b) ning lapikusega f. Pikem on ekvatoriaalpooltelg, lühem on polaarpooltelg. Referentsellipsoid * Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. * Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg a ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. Geoid, ellipsoid, referentsellipsoid Eestis on alates 1992. aastast geodeetilise põhivõrgu koordinaatide arvutamise lähtepinnana kasutusel rahvusvaheline ellipsoid GRS-80. Ellipsoidi ja geoidi pind ei erine kusagil üle 100 meetri ja suuremas osas ületab harva 20 meetrit. Eestis on geoidi pind kõrgemal rahvusvahelise ellipsoidi GRS-80 pinnast keskmiselt 19 meetrit. KOORDINAATIDE SÜSTEEMID
geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia- topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia- käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia, mille objektiks on ehitis so hoone või rajatis, eesmärgiks on objekti geomeetrilise (plaanilise ja kõrgusliku) asendi tagamine. 2. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, referentsellipsoidi. Milleks neid kasutatakse? Geoid on keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused. Geoidil on kaks tunnust: *Geoid on igal pool kumer. *Loodi ehk raskustungi jooned on igas geoidipunktis risti tema pinnaga. Geoidil suhteliselt keerukas kuju on tingitud maasiseste masside ebaühtlasest paiknemisest. Nii koonduvad loodjoonte suunad
Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. Geograafilised koordinaadid ei ole absoluutsed, sest ühel punktil võib olla mitugeograafilist koordinaati. See tuleneb sellest, et maakera mõõtmeid pole võimalik täpseltvälja arvutada. 5.Iseloomusta geodeetilisi koordinaate. Geodeetilised koordinaadid saadakse punktile geodeetiliste mõõtmistega astronoomilisi koordinaate omavast punktist referentsellipsoidi normaali suhtes ja taandatakse referentsellipsoidi parameetritest lähtudes selle pinnale (tähistus B laius; L pikkus). 6.Iseloomusta tasapinnalisi ristkoordinaate Ristkoordinaate mõõdetakse meetrites. X on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist põhja või lõuna suunas, y on kaugus koordinaatide alguspunktist ida või lääne suunas. Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui märgiga. Eestis on x teljeks 24o meridiaan või sellega paralleelne suund. 7
Läänemere keskmise nivoopinna alusel aastatel 1825-1840. Käesoleval ajal on meil kasutusel nn Balti kõrguste süsteem – BK77. Absoluutkõrgused Eesti alal on kõige suurema absoluutse kõrgusega Suure Munamäe tipp. Punkti absoluutne kõrgus määratakse nivelleerimise teel. Kõrgtäpse nivelleerimise tehnoloogia võimaldab määrata absoluutseid kõrgusi mõne millimeetri täpsusega. Geodeetilised kõrgused Geodeetiline kõrgus h on punkti kaugus referentsellipsoidi pinnast mööda normaali. Geodeetilised kõrgused määratakse ellipsoidil. Aastast 1992 on Eestis kasutusel referentsellipsoid GRS-80, mille suhtes on määratud riigi geodeetilise põhivõrgu punktide geodeetilised kõrgused GPS-mõõtmistega. Geodeetilisi kõrgusi on võimalik määrata mõne sentimeetri täpsusega. Saame nt GPS-iga mõõtes. GPS-is olev geoidimudel arvutab meile absoluutse kõrguse. Kõrguskasv
kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, referentsellipsoidi. Milleks neid kasutatakse? Geoid -keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused. Geoidil on kaks tunnust: Geoid on igal pool kumer; Loodi ehk raskustungi jooned on igas geoidipunktis risti tema pinnaga. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju
mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring Topo-geodeetilise uuringu eesmärgiks on saada vajalikke lähteandmeid maa-alade planeerimiseks või ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. Topo-geodeetiliste välitööde tulemusena koostatakse aruanne mille koosseisu kuulub geodeetiline alusplaan ehk geoalus. 3. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, referentsellipsoidi? Geoid -keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused. Geoidil on kaks tunnust: Geoid on igal pool kumer; Loodi ehk raskustungi jooned on igas geoidipunktis risti tema pinnaga. Kasutus: Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju
nurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga paralleelse suuna põhjapoolsest otsast päripäeva antud suunani See on orienteerimine ristkoordinaatide võrgu x-telje suhtes. Absoluutne kõrgus on kõrgusvahe antud punkti ja Kroonlinna nulli läbiva nivoopinna vahel. Absoluutne kõrgus on punkti kaugus merepinnast mõõdetuna mööda loodijoont Suhteline kõrgus on punkti kaugus suhtelisest nivoopinnast mõõdetuna mööda loodijoont. Geodeetiline kõrgus h on selle punkti kaugus referentsellipsoidi pinnast mööda normaali (vertikaalne sirge). Mõõdistamisvõrk- need on tugipunktid, mille suhtes määratakse situatsiooni elementide ja maastiku objektide asend. Ristjoonte viis- kasutatakse tasasel või nõrga reljeefiga avamaastikul Polaarviis- määratakse punktidele polaarkoordinaadid, st horisontaalnurk ja Horisontaalprojektsioon Analüütiline viis-maastikul saadud mõõtmistulemuste ( jooned, nurgad) või arvutatud ristkoordinaatide järgi leitakse maakasutuse üldpindala.
Joonisel 2.4 on punkti O absoluutkõrgus tähistatud H O ja punkti P absoluutkõrgus H P . Punkti kõrguse võib määrata ka vabalt valitud nivoopinna suhtes. Sel juhul nimetatakse punkti kõrgust suvaliseks ehk suhteliseks kõrguseks. Joonisel 2.4. on punkti O suhteline kõrgus H OSuht ja punkti P suhteline kõrgus on H PSuht . Vabalt valitud pind võib olla suvaline pind, näiteks õpperuumi põrand. Geodeetiline kõrgus h on selle punkti kaugus referentsellipsoidi pinnast mööda normaali (vertikaalne sirge). 1992.aastast on kasutusel rahvusvaheline ellisoid GRS-80 (Geodetic Reference System), mille suhtes on määratud riigi geodeetilise põhivõrgu punktide geodeetilised kõrgused GPS mõõtmistega (Global Positioning System). 4 Koostanud: Ene Ilves O Punkti O nivoopind H OSuht
lapikusega f. a -b f = a Pikemat on ekvatoriaal-pooltelge, väiksem on polaar-pooltelg b. Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg a ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. Eestis on alates 1992. aastast geodeetilise põhivõrgu koordinaatide arvutamise lähtepinnana kasutusel rahvusvaheline ellipsoid GRS-80, mille parameetrid on järgmised a=6 378 137.0000m (pikem pooltelg) b=6 356 752.3141m (lühem pooltelg) f=1/298.257222101 (lapikus) Maakera lapikus f on nii väike, et joonisel mõõtusid õigesti näidates inimsilm ellipsit ringist ei eristaks.
Koordinaate kasutatakse kaartidel asukoha määramiseks. Põhilised koordinaatide süsteemid on geograafilised, rist- ja polaarkoordinaadid. Kõrguste süsteemides saab eristada kolme süsteemi: absoluutset, geodeetilist ja suhtelist kõrgust või kõrguskasvu. Punkti absoluutne kõrgus määratakse mere või ookeani keskmisest pinnast, mida nimetatakse nullnivoopinnaks. Punkti geodeetiline kõrgus on selle punkti kaugus referentsellipsoidi pinnast mööda normaali. 1 Õppejõud , kes on pensionil, aga annab vahepeal loenguid Kõrgus kasv on maapinna kahe punkti kõrguste vahe. Plaan erineb kaardist nii palju, et plaanil kujutatakse ainult maa-alasid koos nendel asuvate esemetega, aga kaardil kas maa- alasid või riike ilma esemeteta. Struve kaar on Tartu Ülikooli täheteadlase F.G.W. Struve geodeetiline kaar, mis on 2820 km pikkune meridiaanilõik, ulatudes Põhja-Norrast Musta Mereni. 1810. aastal valmis
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon) ning pikliku polügonomeetriakäigu eelis, võrreldes kõvera käiguga. Pol...
1. Millistest komponentidest koosneb Maa leida: joonepikkus S1-2, otse ja vastuasimuudid A1-2 Epohh – sündmuse juhtumise moment raskusjõud (raskuskiirendus)? Millest kumbki A2-1 teatud ajaskaala suhtes. komponent oleneb? Mis on raskusjõu (-kiirendus) 29. Mis on võetud GPS standardepohhiks? ühik ja selle dimensioon? F – Maa . Millistes ühikustes mõõdetakse GPS aeg? gravitatsioonilisest külgetõmbejõust ja P – Maa GPS standardepohh on 06.jaanuar 1980 kell pöörlemisest tingitud tsentrifugaaljõust. F oleneb 0 UT. Sellest nullhetkest alates näidatakse anomaalsete tiheduste j...
Siirdepinnad - silinder, koonus. Mis on kaart, mis on plaan? Kaart on maapinna, taevakeha pinna või tähistaeva vähendatud, üldistatud ja matemaatiliselt määratletud tasapinnaline kujutis (1:2000; 1:20000). Plaan on mingi teatud maa-ala kujutis, mis saadakse väikeste alade mõõdistamisel, kasutades tahhümeetrilist mõõdistamist. Milline on Eesti põhikaardi projektsioon? Eesti Põhikaart on Lambert-Estonia (L-Est) projektsioonis, mille arvutused põhinevad GRS-80 referentsellipsoidi parameetritel. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele. Mis on joone orienteerimine? Joone orienteerimine - suuna määramine, milleks on kasutusel erinevad süsteemid ja nurgad (asimuut; rumb; direktsiooninurk; rumb (tabelinurk).
Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud. Ellipsoidi iseloomustatakse pikema ja lühema poolteljega (vastavalt a ja b) ning lapikusega f Referentsellipsoid e daatum on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg a ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. KAARDI ELEMENDID: Enamus elemente on matemaatilised: • kaardi geodeetiline alus (projektsioon, (referents)ellipsoid, algkoordinaadid) • kaardi raam • mõõtkava (joon, arv ja võrdlus) • kaardi võrgustik (koordinaadid): geograafilised koordinaadid - nurkkoordinaadid algkoordinaadi suhtes kilomeetrivõrgustik - x arvu kilomeetritega seotud koordinaatvõrgustik ristkoordinaadid -
Tegelikult pole geoidi võimalik kõrgtäpselt maapealsete meetoditega üldse määrata, sest selleks tuleks pidevalt kogu maapinna ulatuses teha mõõdistustöid kvaasigeoid – geoidi lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoidist üle 4 cm, mägedes ehk 2 m referentsellipsoid – e. Maa ellipsoid, millega asendatakse geodeetilistes arvutustes keerukas geoid Topograafilise profiili, geoidi pinna ja referentsellipsoidi pinna erinevus: Maa lapikus – olenemata Maa tegelikust kujust võib Maa pinna väikest piirkonda enamiku ülesannete lahendamisel pidada lamedaks. Näiteks väikese linna kaardi võib koostada nii, nagu Maa pind oleks lame ja selle linna suurune. Maa kuju suures mastaabis on oluline ainult suurte vahemaade puhul. Vanaajal oli Maa kuju oluline ainult meremeestele, astronoomidele, filosoofidele ja teoloogidele
Punkti geodeetiline pikkus L on nullmeridiaani ja punkti A läbiva meridiaani tasandite vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse ekvaatori tasandil nullmeridiaanist ida või lääne suunas 0°-180°. Kolmandaks koordinaadiks on punkti geodeetiline kõrgus h referentsellipsoidi pinnast. 5. Tasapinnalised ristkoordinaadid Maastiku punkti mi asukoht kaardiprojektsiooni tasandil võib olla määratud ristkoordinaatidega x ja y vallitud koordinaatide telgede suhtes. Riigi geodeetilise võrgu punktide ristkoordinaatide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
