Kui magnetnõel kaldub geograafilise meridiaani suunast idapoole, siis loetakse deklinatsiooni positiivseks, kui läänepoole, siis negatiivseks. Tartu ümbruses on deklinatsioon ~+7°, Lääne- Euroopas -5°…-10°. Kui magnetiline deklinatsioon muutub suuresti lühikese vahemaa jooksul, on tegemist magnetilise anomaaliaga. (Eestis on tuntuim Jõhvi anomaalia, kus deklinatsioon kõigub ±15° piires). Rumb Geodeetiliste arvutuste juures on otstarbekas kasutada asimuudi asemel rumbi. Rumb on põhja- lõuna suuna ja antud suuna vaheline lähim teravnurk, mida mõõdetakse ida või lääne suunas 0°- 90°kraadi. Rumbid tähistatakse veerandinumbritega ja nimetustega, mis tuletatakse ilmakaarte esitähtedest. Direktsiooninurk Et nii astronoomiline kui ka magnetiline asimuut ei ole erinevatel põhjustel ühe ja sama sirgjoone eri punktides konstantsed, siis eelistatakse geodeesias joonte orienteerimiseks kasutada
kõrgused maaameti allasutustest teada, antud meetrites, kuid millimeetri täpsusega. Ehituse tarbeks rajatakse tavaliseks ehitusplatsile kaks ajutist reeperit (maasse löödud tugev vai, olemasoleva ehitise konstruktsioon, kanalisatsiooniluugid). Liiniehitiste juures luuakse alalised reeperid vahekaugusega ca 1km ja ajutised reeperid nende vahele vahekaugusega ca 200m. Joone orienteerimine - suuna määramine, milleks on kasutusel erinevad süsteemid ja nurgad (asimuut; rumb; direktsiooninurk; rumb (tabelinurk)) Asimuut horisontaalnurk, mida mõõdetakse antud joone alguspunkti läbiva meridiaani põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni, tähis A - väärtus 00 ... 3600. Asimuut ei ole väga pika sirge erinevates punktides ühesuguse väärtusega - see on tingitud meridiaanide koonduvusest. Rumb teravnurgaks taandatud asimuut, mõõdetakse meridiaan lähimast suunast (põhja või lõuna suunast) kuni antud jooneni, tähis R väärtus 0 0 ..
Pildi peapunkt kaamera optilise telje lõikumisel pildi tasapinnaga (normaaljuhul on need risti) moodustuv punkt pildil, määrab pildistustelje, erikaamera puhul on märgistatav 19. militaarkaart - asimuudid: magnetiline põhi, tõeline põhi, kaardilehe põhi ja nende erinevused Joone orienteerimine. Joone orienteerimine tähendab joone suuna määramist meridiaani suhtes. Orienteerimisel kasutatakse järgmisi nurki: asimuut,rumb(0- 90o),direktsiooninurk,tabelinurk (0-90o). Asimuut on horisontaalnurk, mida mõõdetakse meridiaani põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni(0 o-360o ). Asimuut on kas magnetiline või geograafiline (tõeline). N N B AA;B A AB;A Magnetilise ja tõelise meridiaani vahel on erinevus deklinatsiooninurga võrra. Kui deklinatsiooninurk on idasuunas, siis on erinevus +märgiga, kui lääne suunas, siis -märgiga
Magnetiline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse magnetilise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani Magnetiliseks meridiaaniks nim teravikul vabalt pöörleva magnetnõela telge läbiva vertikaaltasandi ja maapinna lõikumisel saadud joont. Magnetiline kääne e. deklinatsioon _ on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva magnetilise meridiaani suuna ja tõelise meridiaani suuna vahel. Kui magnetiline meridiaan on tõelisest meridiaanist ida pool, siis on tegu idapoolse Rumb on taandatud esimese veerandi nurk, Direktsiooninurk ( _ = 0o-360o) so. nurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga paralleelse suuna põhjapoolsest otsast päripäeva antud suunani meridiaanide koonduvus on tõelise ja telgmeridiaani vaheline nurk Kaldenurk Kalle protsentides Kalle promillides
c) Neutraalsed (tasandikud) 2) Kõrgussüsteemid H - geoid h - ellipsoid Kujutamise viisid Kõrgusarvud Horisontaalidega (samakõrgusjooned) - joonel asuvad punktid on sama kõrgusega, horisontaal ei hargne ega lõiku Nõlvakriips - näitab languse suunda. Horisotaali väärtus on on kirjutatud languse suunas. Täiendavad leppemärgid Kevad 1. loeng Joonte orienteerimine (tõeline asimuut, magnetiline asimuut, direktsiooninurk, rumb) Kõrgused-ellipsoidist(h)/geoidist(H). Ellipsoid Eestis madalamal. HD- horisontaalprojektsioon, SD-tegelik kaugus, kaldjoon Joonte orienteerimine- looduses või kaardil olevate joonte asukoha määramine Tõelise meridiaani suhtes- nurk päripäeva, tõeline asimuut, meridiaanide koonduvus Magnetilise meridiaani suhtes- magnetiline asimuut, kompassi abil Deklinatsioon e magnetvälja kääne
(horisontaalnurk ja joone horisontaalprojektsioon), Absoluutkoordinaadid (geoid, ellipsoid, suvaline e. suhteline) Mõõtkava – reaalse joone pikkuse ja kaardil oleva joone pikkuse suhe Maastiku reljeef: Pinnavormid (negatiivsed, positiivsed ja neutraalsed) Asimuut – meridiaani põhjasuuna ja antud suuna vaheline nurk; tõeline ja magnetiline Direktsiooninurk – telgmeridiaani ja antud suuna vaheline nurk Rumb – antud suunale kõige lähima meridiaani ja antud suuna vaheline nurk Teodoliitkäik – mõõdistuskäik, mille mõõdistaja rajab ise. Murdjoonte süsteem, kus mõõdetakse murdjoonte pikkused ja nende vahelise horisontaal nurgad. Tahhümeetri tsentreerimine ja horisonteerimine: statiiv loodi, treeger statiivile, tahhumeeter treegerile, tsentreerin treegeri alustõstekruvidega, loodin statiivi kinnitushoobadega
K6ik riigi pooltajatud ja m6ddetudreepeddkantakseriiklikku kataloogi(nt H567=25,405). Vajaduselj agatakseinfot maa-ametiasutustes. Ehitusetarbeksrajatakseehitusplatsiletavaliselt2 ajutistreeperit.Liiniehitustepuhul tajataksealalisedreeperidvahekaugustega -lkm, ajutisedreeperidnendevahele-200 m vaheea. !9 Joone orineteerimine JooEeorienteerimiseksehkjoone surmamii?iramiseks on kasutusele nevadsisteemidja nurgad. Nurgad: J aslmuut, -> rumb, -+ direktsiooninuk, + rumb (tabelinu*). Asimuut on horisontaalnurk,mida m66detakseantudjoone alguspunktiliibiva meridiaani pdhjcsuunas pituipiievakuni antudjooneni. Asimuuti v6ib miiiiratamagnetilisest(Am (busool-+maastik))v6i geograalilisest(Ag) meridiaanistliihtudes. B!!ob R-+tervanurgakstaandatudasimuut,0',,.90'. M66detakseme diaani ldhimastsuunast (pdhjav6i l6una suunast)kuni antud iooneni. Direktsiooninurk Asimuut ei ole vegapika sirgeeri punktidesiihesugusevii?irtusege,
punkt beta(mdt) +/- beta(tsnd) alfa rumb d mdt tasandatud x y punkt # deg min dec min deg min deg min qrt deg min m dx dy dx dx dy dy m m +/- +/- 99 -43,50 -155,45 99 273 55,1 IV 86 4,9 341,37 23,33 ### 0,00 23,33 0,00 ### 0 315 50,8 316 0,2 315 51 ...
Valemid 1. Geodeetiline otseülesanne koordinaatide juurdekasvude leidmine, punkte ühendava joone pikkuse ja direktsiooninurga kaudu. Antud on: XA; YA; joonepikkus - s ja rumbiline nurk R Leida: XB; YB Juurdekasvud: X = s * cos R ja Y = s * sin R Koordinaadid: XB = XA + X ja YB = YA + Y Kontroll: s = D * cos Direktsiooninurkade ja rumbide seos Veerand Dir. nurk A Tähis Rumb R 0 0 I 0 ...90 NE R1 = A II 900...1800 SE R2 = 1800 A III 1800...2700 SW R3 = A - 1800 0 0 IV 270 ...360 NW R4 = 3600 A Rumbi seos juurdekasvude märgiga Veerand Tähis X Y I NE + + II SE - + III SW - - IV NW + - 2. Geodeetiline pöördülesanne lähteandmeteks on 2 punkti koordinaadid,
=DEGREES(kümnedsüsteem). Joonis 1.3 Kümnend- ja kuuekümnedsüsteemi nurgad 4. Ülesande eesmärk on arvutada avaldis cos ja sin nii taskuarvutiga kui personalarvutiga ja võrrelda tulemust 8 kohta pärast koma. Esmalt arvutan Exceliga =SIN(RADIANS(kümnedsüsteem)) ja =COS(RADIANS(kümnedsüsteem)) ja kontrollin taskuarvutiga, kas antud arvud klappivad. Joonis 1.4 Cos ja sinuse arvutamine 5. Ülesande eesmärk on arvutada valemite abil rumb. Esmalt leian radiaanides. Selleks kasutan valemit DEGREES(ATAN(x2-x1/y2-y1)). Järgmiselt korrutan radiaani läbi piiga ja leian vastuse kuuekümnendsüsteemis. Järgmisena leian Kraad = INT(kümnendsüsteemi arv) Minut=( kümnendsüsteemi arv -INT(kümnendsüsteemi arv))*60 Sekund=(( kümnendsüsteemi arv -INT(kümnendsüsteemi arv))*60-INT((kümnendsüsteemi arv -INT(kümnendsüsteemi arv))*60))*60 Joonis 1.5 Rombi arvutamine
Eesti Põhikaart on jagatud 50x50cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:10 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala5x5 km, mõõtkavas 1:20 000 aga 10x10km. 13. Asimuut- horisontaalnurk, meridiaani P-suunast päripäeva kuni antud jooneni. Direktsiooninurk- horisontaalnurk, telgmeridiaani P-suunast päripäeva kuni antud jooneni. Seos- direktsiooninurk võeti kasutusele, et lihtsamates ül vältida meridiaanide koonduvuse mõju arvestamist. Rumb- Antud suuna ja meridiaani lähima suuna vaheline teravnurk. Tabelinurk- teravnurgaks taandatud direktsiooninurk. 14. Joone koordinaatide juurdekasvude arvutamine selle joone direktsiooninurga ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni järgi. X= I,IV+ II,III- Y=I,II+ III,IV- 15. Pöörülesanne, antud on kahe punkti koordinaadid 16. IV I III II 17. Riiklik geodeetiline referentssüsteem Riigi ulatuses peavad ruumiandmes olema ühtses geodeetilises süsteemis.
plaanidel ja kaartidel. Maastiku objektid, situatsiooni-ja reljeefielemendid jagatakse lähtuvalt nende kujust ja suurusest kolme rühma: 1. pindobjektid; 2. joonobjektid; 3. punktobjektid. Tõeline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse tõelise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani. Magnetiline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse magnetilise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani Rumb on taandatud esimese veerandi nurk, mida mõõdetakse põhja-lõuna suuna lähima otsa ja määratava suuna vahel Direktsiooninurk ( _ = 0o-360o) so. nurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga paralleelse suuna põhjapoolsest otsast päripäeva antud suunani See on orienteerimine ristkoordinaatide võrgu x-telje suhtes. Absoluutne kõrgus on kõrgusvahe antud punkti ja Kroonlinna nulli läbiva nivoopinna vahel
GRS-80 referentsellipsoidi parameetritel. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele. Mis on joone orienteerimine? Joone orienteerimine - suuna määramine, milleks on kasutusel erinevad süsteemid ja nurgad (asimuut; rumb; direktsiooninurk; rumb (tabelinurk). Millised on joone orienteerimise lähtesuunad? Lähtesuunaks võetakse: geograafilise ehk tõelise meridiaani suund; magnetilise meridiaani põhja-lõuna suund; tsooni telgmeridiaan või sellega paralleelne suund (x-telg). Mis on direktsiooninurk? Direktsiooninurk () on horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0-360°). Seega on direktsiooninurk muutumatu vaadeldava joone eri punktides.
tingitud viga. 18. Mis on geograafiline asimuut? Asimuut horisontaalnurk, mida mõõdetakse päripäeva põhja suunast kuni antud jooneni.(0-360o) 19. Mis on magnetiline asimuut? Magnetilisest meridiaanist mõõdetud asimuute nimetatakse magnetiliseks asimuudiks (Am). 20. Mis on direktsiooninurk? Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0- 360o) 21. Mis on rumb? Rumb teravnurgaks taandatud asimuut. Rumbi mõõdetakse kas põhja- või lõuna suunas kuni antud jooneni. (0-90o) lisades juurde veerandi nimetuse. 23. Mis on nivelliir? Instrument, mis tööasendis tagab horisontaalse viseerimiskiire. 24. Mis on punkti absoluutne kõrgus? Mis on punktidevaheline kõrguskasv? Absoluutne kõrgus on nullnivoopinna ja määratava punkti vaheline loodjoonesuunaline kaugus. Punktidevaheline kõrguskasv on kahe punkti kõrguste vahe. Maapinna tõusu
paralleelse suuna ja vaadeldava suuna vahel, mõõdetuna päripäeva, jäädes vahemikku 0-360º. Seega on direktsiooninurk muutumatu vaadeldava joone eri punktides. 19.Milleks kasutatakse direktsiooninurka? Gegraafilised ja magnetilised meridiaanid koonduvad pooluses ja nad ei ole omavahel paralleelsed. Geograafiline ja magnetiline asimuut ei ole konstantsed ühe ja sama sirgjoone eri punktides, sellepärast kasutatakse orienteerimiseks direktsiooninurka. 20.Mis on rumb? Rumbiks ehk tabelinurgaks nimetatakse nurka lähtesuuna põhja- või lõunapoolsest otsast kuni antud suunani vahemikus 0-90 kraadi, lisades juurde veerandi nimetuse (I; II; III; IV) (Rumb teravnurgaks taandatud asimuut. Rumbi mõõdetakse kas põhja- või lõuna suunas kuni antud jooneni. (0-90o) lisades juurde veerandi nimetuse.) 21.Mis on geodeetiline vastuülesanne? Geodeetilise vastuülesandega arvutatakse joone algus- ja lõpp-punkti
järgemööda eesmisele A ja tagumisele B punktile ning tehakse vajalikud lugemid (4) ja (5). Nurk (5)- 1 (4)= (6). Tulemeid (3) ja (6) tuleb omavahel vôrrelda. Lugemite vahe ei vôi olla suurem kui kahekordne lugemi täpsus: (6)- (3)<=2' 4.Joone orienteerimine. Joone orienteerimine tähendab joone suuna määramist meridiaani suhtes. Orienteerimisel kasutatakse järgmisi nurki: asimuut,rumb(0-90o),direktsiooninurk,tabelinurk (0-90o). Asimuut on horisontaalnurk, mida mõõdetakse meridiaani põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni(0o-360o ). Asimuut on kas magnetiline või geograafiline (tõeline). N N B AA;B A AB;A Magnetilise ja tõelise meridiaani vahel on erinevus deklinatsiooninurga võrra. Kui deklinatsiooninurk on idasuunas, siis on erinevus +märgiga, kui lääne suunas, siis -märgiga. Deklinatsiooni suuruse saab
päripäeva, jäädes vahemikku 0-360°. Mõõdetakse looduses kompassi abil ja kaardil nurgamõõtja abil. 19. Mis on magnetiline asimuut? Magnetiline asimuut on magnetilisest meridiaanist mõõdetud asimuut. 20. Mis on direktsiooninurk? Direktsiooninurk () on horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0-360°). Seega on direktsiooninurk muutumatu vaadeldava joone eri punktides. 21. Mis on rumb? Rumb (R) on nurk põhja- või lõunasuunast kuni jooneni, mõõdetuna vahemikus 0-90°, lisades juurde rumbi veerandi (NE; SE; SW; NW). 22. Mis on geodeetiline vastuülesanne? Geodeetiline vastuülesanne ehk pöördülesanne on ülesanne, millega arvutatakse joone algus- ja lõpp-punkti koordinaatide järgi punktidevaheline joonepikkus l ja joone (suuna) direktsiooninurk . 23. Mis on nivelliir? Nivelliir- instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega
horisontaalnurk, mida mõõdetakse tõelise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva kuni antud jooneni. Magnetiline asimuut (sama nagu tõeline ainult magneetiline meridiaan) Otseasimuut nim. asimuuti, mis on määratud ühest otspunktist joone kulgemise suunas. Vastuasimuut määratud teisest otspunktist joone vastupidi kulgemise suunas. Joone vastuasimuut võrdub joone otseasimuudiga pluss sihtpunktis ja seisupunktis määratud meridiaanide koonduvuse vahe ning ± 180 o. Rumb on horisontaalnurk, mida mõõdetakse tõelise meridiaani põhja- või lõunapoolsest otsast ida või lääne suunas kuni antud jooneni. Direktsiooninurk telgmeridiaani suuna ja x-telje suuna vaheline nurk (selle nurga ja teodoliidi käigu kaudu võimalik arvutada ristkoor- d). Meridiaanide koonduvus tähendab ristkoordinaadistiku püsttelje ja meridiaani vahelist nurka, kusjuures see nurk on positiivne sel juhul, kui meridiaan kaldub põhjasuunas
võetud yo=500 000 m. Riigi geodeetilise süsteemi ristkoordinaatide alguspunkti A geodeetilised ja ristkoordinaadid on samad ka baaskaardi TM projektsioonis, mis tagab baas- ja põhikaardi geodeetiliste koordinaatide ühtsuse ning kaardilehtede sarnase jaotuse. Et abipinnad on erinevad, siis samade maapinnapunktide ristkoordinaadid on üldiselt erinevad. 9. Joone orienteerimine: asimuut, rumb, direktsiooninurk, tabelinurk. Orienteerimiseks nimet. joonte suuna määramist ilmakaarte suhtes. Asimuut horisontaalnurk, mida mõõdetakse päripäeva põhja suunast kuni antud jooneni.(0-360o) Rumb teravnurgaks taandatud asimuut. Rumbi mõõdetakse kas põhja- või lõuna suunas kuni antud jooneni. (0-90o) Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või
võetud yo=500 000 m. Riigi geodeetilise süsteemi ristkoordinaatide alguspunkti A geodeetilised ja ristkoordinaadid on samad ka baaskaardi TM projektsioonis, mis tagab baas- ja põhikaardi geodeetiliste koordinaatide ühtsuse ning kaardilehtede sarnase jaotuse. Et abipinnad on erinevad, siis samade maapinnapunktide ristkoordinaadid on üldiselt erinevad. 9. Joone orienteerimine: asimuut, rumb, direktsiooninurk, tabelinurk. Orienteerimiseks nimet. joonte suuna määramist ilmakaarte suhtes. · Asimuut horisontaalnurk, mida mõõdetakse päripäeva põhja suunast kuni antud jooneni.(0-360o) · Rumb teravnurgaks taandatud asimuut. Rumbi mõõdetakse kas põhja- või lõuna suunas kuni antud jooneni. (0-90o) · Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või
17. Mis on magnetiline asimuut? Magnetilisest meridiaanist mõõdetud asimuute nimetatakse magnetiliseks asimuudiks (Am). 18. Mis on direktsiooninurk? Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0-360o) 19. Milleks kasutatakse direktsiooninurka? Et vältida meridiaanide koonduvuse mõju 20. Mis on rumb? Rumbiks ehk tabelinurgaks nimetatakse nurka lähtesuuna põhja- või lõunapoolsest otsast kuni antud suunani vahemikus 0-90 kraadi, lisades juurde veerandi nimetuse. 21. Mis on geodeetiline vastuülesanne? Geodeetilise vastuülesandega arvutatakse joone algus- ja lõpp-punkti koordinaatide järgi punktidevaheline joonepikkus lA-B ja joone (suuna) direktsiooninurk A-B 22. Mis on nivelliir?
Riigi geodeetilise süsteemi ristkoordinaatide alguspunkti A geodeetilised ja ristkoordinaadid on samad ka baaskaardi TM projektsioonis, mis tagab baas- ja põhikaardi geodeetiliste koordinaatide ühtsuse ning kaardilehtede sarnase jaotuse. Et abipinnad on erinevad, siis samade maapinnapunktide ristkoordinaadid on üldiselt erinevad. 13. Joone orienteerimine: asimuut, direktsiooninurk, nendevahelised seosed. Meridiaanide koondumine. Rumb, tabelinurk. Orienteerimiseks nimetatakse joonte suuna määramist ilmakaarte suhtes, orientiiride tunnetamises, seisupunkti määramises ja kaardil kujutatud situatsiooni võrdlemises maastikuga. · Asimuut horisontaalnurk, mida mõõdetakse päripäeva põhja suunast kuni antud jooneni.(0-360o). Asimuut on kas magnetiline või geograafiline(tõeline). · Rumb teravnurgaks taandatud asimuut. Rumbi mõõdetakse kas ida- või lääne
Loetakse päripäeva 0-360. Kasutatakse kõigil põhilistel kaasaegsetel navigatsiooniriistadel ja kaartidel; 2) poolringsüsteem loetakse Nordist või Süüdist ida poole või lääne poole 180 kraadini. Kasutatakse meresõidu astronoomias; 3) veerandringi süsteem loetakse Nordist või Süüdist ida poole või lääne poole 90 kraadini. Kasutatakse meresõidu astronoomias; 4) rombisüsteem jagab horisondi 32-ks rumbiks. 1 rumb = 360 / 32 = 11,25 kraadi Pearumbid: N=0 S = 180,0 E = 90,0 W = 270,0 Veerandrumbid: NE = 45,0 SE = 135,0 SW = 225,0 NW = 315,0 Rumbisüsteemi kaasajal kasutatakse tuule ja hoovuste suundade määramisel ja prognoosides kusjuures tuul puhub "kompassi sisse" hoovus liigub "kompassist välja".
S = V*th tm = S* 60/V teepikkus = kiirus x aeg Kus: V kiirus, sõlmedes S läbitud vahemaa th kulutatud aeg, tundides Sm läbitud vahemaa, meetrites ts kulutatud aeg, sekundites tm kulutatud aeg, minutites Horisont e silmapiir on vaatleja silmaulatuse äärmine kaugus Nähtavuskaugus D=2,08e + 2,08H H eseme kõrgus merepinnast, e vaatleja silmade kõrgus Rumb - horisont jaotub 32 rumbiks e. osaks, mille väärtus on 1R=360o/32=11o15' Traavers ristsiht laeva pikisuunaga Põhjakurss suund, mida mööda laev omaliikumise ja hoovuse mõjul tegelikult liigub Sihttuled tuletornid või tulepaagid, mis on asetatud üksteise taha, kusjuures esimene tuli asub tagumisest madalamal. Kui tuletornid asuvad ühes sihis või nende tuled üksteise kohal, siis ollakse laevaga liitsihijoonel.
V = S/th th = S/V V = Sm*2/ts S = V*th tm = S* 60/V teepikkus = kiirus x aeg Kus: V kiirus, sõlmedes S läbitud vahemaa th kulutatud aeg, tundides Sm läbitud vahemaa, meetrites ts kulutatud aeg, sekundites tm kulutatud aeg, minutites Horisont e silmapiir on vaatleja silmaulatuse äärmine kaugus Nähtavuskaugus D=2,08e + 2,08H H eseme kõrgus merepinnast, e vaatleja silmade kõrgus Rumb - horisont jaotub 32 rumbiks e. osaks, mille väärtus on 1R=360o/32=11o15' Traavers ristsiht laeva pikisuunaga Põhjakurss suund, mida mööda laev omaliikumise ja hoovuse mõjul tegelikult liigub Sihttuled tuletornid või tulepaagid, mis on asetatud üksteise taha, kusjuures esimene tuli asub tagumisest madalamal. Kui tuletornid asuvad ühes sihis või nende tuled üksteise kohal, siis ollakse laevaga liitsihijoonel.
veel: Meil võeti kõigepealt aluseks Paldiski meridiaan, y-telg on ekvaator. Aga x-telg viidi 500 km lääne poole selleks, et pool Eestit poleks negatiivsete y-väärtustega. paldiskit lõikav joon on ikka algpunkt, aga lihtsalt selle väärtus Yo=500km. 500km algpunkti telge nihutada on veidi overkill. see oleks omadega Rootsis 13. Joone orienteerimine: asimuut, direktsiooninurk, nendevahelised seosed. Meridiaanide koondumine. Rumb, tabelinurk. Asimuut on kas magnetiline või geograafiline ehk tõeline põhjasuund. Joone tõeliseks asimuudiks nimetatakse horisontaalnurka seisupunkti geograafilise meridiaani põhjasuuna ja seisupunktist lähtuva maastikujoone suuna vahel, mida loetakse päripäeva 0 - 360 kraadini. Määramiseks kasutatakse 1)Päikese seniitkaugust 2) Päikese tunninurka. Direktsiooninurk on nurk (päripäeva) kaardivõrgu põhjasuuna ja seisupunkti ning objekti vahelise suuna vahel
11. Eesti kaardilehtede nomenklatuur, selle praktiline vajadus. 12. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 97 Põhineb LAMBERT-EST-il. x telg on kollineaarne LAMBERT-EST telgmeridiaaniga. Lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=57°31'03.19415" L0=24°00' Lähtepunkti ristkoordinaadid: x0= +6375 000 m y0=+500 000m 13. Joone orienteerimine: asimuut, direktsiooninurk, nendevahelised seosed. Meridiaanide koondumine. Rumb, tabelinurk. Asimuut on horisontaalnurk, mida mõõdetakse meridiaani (keskpäevajoone) põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni ( 0°- 360°). Asimuut on kas magnetiline või geograafiline. Eestis on nende erinevus 7°. Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga paralleelse joone põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni. Kasutusele võeti, et lihtsamates ülesannetes vältida meridiaanide koonduvuse mõju pidevat arvestamist.
11. Eesti kaardilehtede nomenklatuur, selle praktiline vajadus. 12. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 97 Põhineb LAMBERT-EST-il. x telg on kollineaarne LAMBERT-EST telgmeridiaaniga. Lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=57°31'03.19415" L0=24°00' Lähtepunkti ristkoordinaadid: x0= +6375 000 m y0=+500 000m 13. Joone orienteerimine: asimuut, direktsiooninurk, nendevahelised seosed. Meridiaanide koondumine. Rumb, tabelinurk. Asimuut on horisontaalnurk, mida mõõdetakse meridiaani (keskpäevajoone) põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni ( 0˚-360˚). Asimuut on kas magnetiline või geograafiline. Eestis on nende erinevus 7˚. Direktsiooninurk – horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga paralleelse joone põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni. Kasutusele võeti, et lihtsamates ülesannetes vältida meridiaanide koonduvuse mõju pidevat arvestamist.
annaabi.ee 
