joonmõõtkava. Seejuures jäetakse üks ühikuline lõik nullist vasakule ja jaotatakse omakorda nt kümme korda detailsemalt. Joonmõõtkava põhiülesanne on võimaldada tööd mõõtesirkliga. Sirkliga haarade vahele võetakse kaardil mõõdetav joonlõik ning sirkli asetamisega joonmõõtkavale saab määrata joone pikkus looduses. 3. Põikjooneline ehk transversaalmõõtkava on kõige detailsema jaotisega graafiline mõõtkava, mis konstrueeritakse analoogselt joonmõõtkavale, kuid siin on oluline ka mõõtkava kõrgus, mis täpsustab mõõtkava aluse väikseimat jaotist st rööpjoonte ja kaldsirgete abil on võimalik põhiühikud jaotada kümnenditeks ja sajalisteks. See annab täpsemaid tulemusi ja nii pole vaja kümnendikosasid silma järgi lugeda.
paberile kandmisel. Mida suurem arv on nimetajas, seda väiksemaks loetakse mõõtkava ning seda rohkem detaile on kujutatud plaanil. Nt. 1:5000 või 1/5000 Joonmõõtkava on lihtsaim graafiline mõõtkava. See on tehtud joonisena, mis oma olemuselt on lihtne joonlõik, millele on märgitud jaotis looduses vastavate pikkustena. Joonmõõtkava konstrueerimiseks on vaja teada arvmõõtkava. Joonmõõtkava põhiülesanne on võimaldada tööd mõõtesirkliga. Põikjooneline ehk transversaalmõõtkava on kõige detailsema jaotisega graafiline mõõtkava, mis konstrueeritakse analoogselt joonmõõtkavale, kuid siin on oluline ka mõõtkava kõrgus, mis täpsustab mõõtkava aluse väikseimat jaotist st rööpjoonte ja kaldsirgete abil on võimalik põhiühikud jaotada kümnenditeks ja sajalisteks. See annab täpsemaid tulemusi ja nii pole vaja kümnendikosasid silma järgi lugeda. Ka põikmõõtkava korral tehakse mõõtmised sirkliga. Mis on mõõtkava täpsus?
kandmisel. Mida suurem arv on nimetajas, seda väiksemaks loetakse mõõtkava ning seda rohkem detaile on kujutatud plaanil. Nt. 1:5000 või 1/5000 Joonmõõtkava on lihtsaim graafiline mõõtkava. See on tehtud joonisena, mis oma olemuselt on lihtne joonlõik, millele on märgitud jaotis looduses vastavate pikkustena. Joonmõõtkava konstrueerimiseks on vaja teada arvmõõtkava. Joonmõõtkava põhiülesanne on võimaldada tööd mõõtesirkliga. Põikjooneline ehk transversaalmõõtkava on kõige detailsema jaotisega graafiline mõõtkava, mis konstrueeritakse analoogselt joonmõõtkavale, kuid siin on oluline ka mõõtkava kõrgus, mis täpsustab mõõtkava aluse väikseimat jaotist st rööpjoonte ja kaldsirgete abil on võimalik põhiühikud jaotada 3 kümnenditeks ja sajalisteks. See annab täpsemaid tulemusi ja nii pole vaja kümnendikosasid silma järgi lugeda
Arvmõõtkava plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone horisontaaljoone pikkuse suhe. See on kõige sagedamini esinev mõõtkava. Arvmõõtkava väljendatakse murruna, mille lugejas on arv 1 ja nimetajas on arv, mis näitab mitu korda on joone horisontaalprojektsiooni vähendatud paberile kandmisel. Mida suurem arv on nimetajas, seda väiksemaks loetakse mõõtkava ning seda rohkem detaile on kujutatud plaanil (1:5000). Põik- ehk transversaalmõõtkava on kõige detailsema jaotisega graafiline mõõtkava, mis konstrueeritakse analoogselt joonmõõtkavale, kuid siin on oluline ka mõõtkava kõrgus, mis täpsustab mõõtkava aluse väikseimat jaotist st rööpjoonte ja kaldsirgete abil on võimalik põhiühikud jaotada kümnenditeks ja sajalisteks. See annab täpsemaid tulemusi ja nii pole vaja kümnendikosasid silma järgi lugeda. Ka põikmõõtkava korral tehakse mõõtmised sirkliga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
